Aimekirjandus

 

 


KOIDULA. AJASTU TAUSTAL, KAASTEELISTE KESKEL
MALLE SALUPERE
Tänapäev, 2017

Kaks viimast suuremat Koidula-käsitlust ilmusid enam kui 20 aasta eest. Käesolevat mahukat monograafiat eristab neist hulgaliselt uusi ja autori poolt lausa esmaavastatud fakte, ka on Malle Salupere Peterburi jm arhiivides tuvastanud Koidula senitundmata töid, sh ka luuletusi, mis on ilmunud ajalehes ja mida Koidula luuletuste teadusliku väljaande koostajad ei ole üles leidnud. Raamat on kirglik ja publitsistlik, tihti toob autor sisse poleemilisi viiteid kaasaega ning kirjeldab laiemalt ka ajastut, milles meie kuulus poetess elas.




UUDISSÕNU UUE AASTATUHANDE ALGUSEST
MAIRE RAADIK
Tänapäev, 2017

„Uudissõnu uue aastatuhande algusest“ jälgib eesti sõnavara arengut 2000. ja 2010. aastatel. Raamatu tuumaks oleva uudissõnastiku põhi on laotud nendest uutest sõnadest, mis on lisatud õigekeelsussõnaraamatu 2006. ja 2013. aasta trükki, uus kiht on sõnad, mis jõuavad 2018. aasta trükki. Kokku on raamatus paar tuhat uudiskeelendit koos seletuste ja hinnangutega.

Peale uudissõnastiku leiab raamatust ülevaate sellest, kes uusi sõnu teevad ning miks ja kuidas neid tehakse, samuti Eestis XXI sajandil peetud sõnavõistlustest. Raamatu lõpetab valik sõnavarateemalisi kirjutisi, mis on ilmunud peamiselt ajalehes Postimees 2016. ja 2017. aastal.

Maire Raadik (snd 1963) on keeleteadlane, eesti keele instituudi vanemkeelekorraldaja, õigekeelsussõnaraamatu toimetaja ning raamatute „Panganduskeel“, „Kuidas vormistada ametikirja“, „Väikesed tarbetekstid“ ja „Õigekirjaspikker. Eesti keele põhireeglite kogumik“ autor.


TAAVET PAASI TÜTRED III OSA KSENJA PAASI LUGU
REIN VESKI
Turbateabe, 2018

Noorim, vallaliseks jäänud Taavet Paasi tütar Ksenia otsis elu lõpuni oma kohta maailmas, valmistas ennast ülikooli minekuks ette, läks siis näitlemist õppima ja kui venelased tulid – meditsiiniõe ametit, mis toitis teda pensionile minekuni.

Varases nooruses oli ta isa usuraamatuid uurinud, huvi teoloogia vastu viis ta Usuasjade Instituudi nelja-aastastele loengutele, kus ta vaimustus Uku Masingu loengutest ja Jumal ilmutas talle. Noorest peast kartis ta aegade lõppu, vanemana seda oodates, lootes oma lähedaste ja õe juures Rio de Janeiros elamise ajal tutvunud ning muhamedi usku läinud lätlannast sõbrannaga kokku saada. Vaimuliku kirjanduse uurimine andis talle vastuseid inimese hauatagusest elust, kuid tekitas ka küsimusi.

Taavet Paasi tütardest vanim – Alice Lätti sündis 1900. aastal ja noorim – Ksenia suri 2009. aastal. Tema looga jõudis lõpule Paaside suguvõsa projekt – Eesti Wabariik 100. Ehk innustab eeskuju järgima.

Raamatus on 203 fotot või dokumenti, üks kolmandik raamatust on värvitrükis.


AARNE ÜKSKÜLA
Fotosulg OÜ, 2017

Aarne Üksküla on üks neid väheseid, kes eesti rahva jaoks identifitseerub eesti teatriga (ilmselt ka teleteatriga, kuid miks mitte ka raadioteatriga). Sestap ei vaja tema nimi tutvustamist. Küll aga vajab seda nime taga olev. Ja mitte ainult tutvustamist. Käeshoitav teos on 20. sajandi teise poole ning 21. sajandi alguse ühe võimsaima ja armastatuima (rahvaga sama meelt on ka mitme põlvkonna teatrikriitikud) teatri- ja filminäitleja ning näitlejate õpetaja elu ja loomingu jäädvustamispüüe. Säilitamiskatse. Koondamine.

768-leheküljelises raamatus räägib oma elust ja tööst Aarne Üksküla ise ning Aarne Üksküla elust ja loomingust räägivad paljud tema kolleegid erinevatest teatritest, sõbrad, õpilased lavakunstikoolist ning teatri- ja filmivaatlejad. Raamatu 200 fotol näeme läbilõiget Aarne Üksküla 80st eluaastast – alates fotodest esimestest sammudest kuni fotodeni viimastest teatri- ja filmirollidest.

„Kõige tähtsam on inimeses headus“, on Aarne Üksküla öelnud. See raamat sellest räägibki. Ja loodetavasti innustab teisigi inimestena (kuid miks mitte ka näitlejatena) paremaks saama.


KIVIAJA PUUDUTUS. RETK HARULDASE LOODUSRAHVA JUURDE
HENDRIK RELVE
Varrak, 2017

Korowaid on metsarahvas, kes elab Uus-Guinea saare džungliüksilduses. Nende elamud asuvad puude otsas ja see rahvas elab tänaseni nagu kiviajas ning toitub vaid metsaandidest.
2010.aasta novembris, pärast aastatepikkust ettevalmistusperioodi asus maailmarändur Henrik Relve ühes sõber Argoga korowaide poole teele. See raamat räägib nende retkest džunglisügavusse haruldase loodusrahva juurde.

Raamat on rohkelt illustreeritud autori fotodega. Samuti leiab siit 12 QR-koodi, mille kaudu näeb paariminutilisi videolõike autori seiklustest loodusrahva juures.


KUKESEENE KUULAMISE KUNST
VALDUR MIKITA
Välgi Metsad, 2017

Läänemeresoome elutunne on otsekui kauge ja salapärane saar tänapäeva maailmas, omamoodi vastupanuliikumine kõigele sellele, mille poole nügib inimest kaasaegne elu. On üks suur küsimus, millele otsime vastust: kas sellel saarel on varjul minevik või hoopis tulevik? Kas eestlased on veel hingelt läänemeresoomlased?

Läänemeresoome elutunnet kehastab oivaliselt kukeseen. Kukeseen on üks neid salapäraseid seeni, mida ei ole siiani õnnestunud kultiveerida. Ta kasvab üksnes vabas looduses. See isepäine seen on keeldunud metsast välja tulemast, kuigi enam kui sada aastat on püütud talle selgeks teha, et elu põllul on palju parem kui elu metsas. Mõnda natuuri lihtsalt ei õnnestu tsiviliseerida, putkesta palju tahad.


101 EESTI KUNSTITEOST
SIRJE HELME
Varrak, 2017

Igal rahval on oma kultuurimärgid, mida peetakse oluliseks, hinnatakse ja mille järgi tihti ka orienteerutakse laiemas kultuuriloos. Raamatu „101 Eesti kunstiteost” eesmärgiks on need kultuurimärgid esile tuua. Igast perioodist on ära märgitud mõni iseloomulik teos, mille kaudu lugeja saab liikuda keskajast tänapäeva. Raamatusse valitud teosed on ligi 700-aastasest ajavahemikust, seega on valik rikkalik. Nii pika aja jooksul ei muutunud mitte ainult kunst ise, vaid ka kunstiteose mõiste ja arusaamine kunstist. Seetõttu on raamatus ära toodud algteadmisi vanemate kunstiteostega seotud kommete ja arusaamade kohta ning selgitatud teostel kujutatud sisu. Räägitakse nii teose loonud kunstnikust kui ka kunstiteose teostusest. Mõistagi on juttu ka teoste kontseptsioonist ja (võimalikust) sõnumist.

Sirje Helme töötab Eesti Kunstimuuseumi direktorina, kus ta alustas Kumu direktorina 2005. aastal. Ta on äsjailmunud „Eesti kunsti ajaloo” 6. köite I ja II osa üks autoreid, kirjutanud raamatu Eesti popkunstist ning 1999. aastal avaldanud koos prof emer Jaak Kangilaskiga „Lühikese Eesti kunsti ajaloo”. Tema sulest on ilmunud hulgaliselt artikleid Eestis ja rahvusvahelistes väljaannetes. Sirje Helmele on omistatud Eesti Valgetähe IV klassi teenetemärk ning Itaalia, Belgia, Hollandi ja Prantsusmaa teenetemärgid.


SÜDAMEGA SÜDAMEST
TOOMAS SULLING
Pilgrim, 2017

Südamekirurgi poole sajandi töö kogemus südame tervisest.

Mis pilt avaneb arstile, kui inimene südamehaigusega tema juurde satub.

Millised on arstide valikud ja mida võiks patsient ise teada.

„Kui saaks ikka doktor Sullingu juurde!“

Selliste õhkamiste läbi jõudis meditsiinidoktori professor Toomas Sullingu nimi selle raamatu keeletoimetajani, kes 1970. aastate lõpus, kui Toomas Sulling juba Tartus suuri tegusid tegi, oli Võrumaa koolilaps.

Toomas Sullingust räägiti siis peaaegu nagu Jaak Joalast. Ühine on neil ka see, et mõlema kuulsus ulatus üle kogu Nõukogude Liidu. Toomas Sulling kirjutas Nõukogude Liidu esimese doktoritöö koronarograafia teemal. Sullingu ülikoolikaaslane ja kolleeg Jaak Maaroos ütleb, et kahtlemata on Toomas Sulling Eesti üks silmapaistvamaid ja tuntumaid arstiteadlasi-kirurge, kes tänu teadusuuringutele ja suurepärastele ravitulemustele on arvukatel rahvusvahelistel foorumitel pälvinud suure tunnustuse ning toonud tähelepanu ja kuulsust kogu Eesti meditsiinile. Toomas Sulling on üks Eesti koronaarkirurgia loojaid, kes poole sajandi jooksul opereeris 4000 haiget, tehes neile šunteerimislõikuse ehk pannes ateroskleroosist kahjustatud arterite asemele uued veresooned. Umbes pooled operatsioonid tegi ta töötaval südamel ja pooled kunstliku vereringega, kui inimese süda pannakse seisma. Kumb meetod on parem ja millal, sellest on raamatus juttu. Samuti sellest, mis pilt arstile avaneb, kui inimene südamehaigusega tema juurde satub. Ja millised valikud arstidel on ning mida võiks teada patsient. Toomas Sulling kirjutab ka sellest, milline oli tema tee arstiteaduskonna kirurgiahuvilisest tudengist Eesti tippkirurgiks ja milliseid kohati anekdootlikke takistusi tuli sel teel ületada.


NÕKS. PINGUTA VÄHEM, SAAVUTA ROHKEM
ANTI KIDRON
2017

Raamat selgitab, kuidas eri elualadel saavutada mingi kavala võttega paremaid tulemusi. Oma ala asjatundja teab ja valdab mitmeid vastavat tegevust tõhustavaid nõkse, millest algajal ei tarvitse aimugi olla.

Üldjuhul jõutakse teatud tegevust lihtsustavate ja tõhustavate võtete valdamiseni alles kopsaka kogemustepagasi toel. Väljaande autori meelest annaks paljudes tegevustes omandada sooritust hõlbustavaid võtteid märksa varem, kui need praktilise tegutsemise käigus tekivad. Tänapäeva psühholoogiale ja ajuteadusele toetudes juhatatakse kätte kümneid igapäevastes ettevõtmistes tulu tõotavaid nõkse: kuidas kasulikke harjumusi kujundada, sooritused sobivasse järjekorda seada, valikute ala hallata, rutiintöid ratsida, ladusalt suhelda, kaasinimestele köitvaid lugusid jutustada, igal sammul loovat kombinatoorikat rakendada jne.

Raamatus on kirjeldatud ka algupärast kuue K meetodit, mis eeldab igapäevaelu ettevõtmistes korrastatuse, kontrolli, kohasuse, kompetentsuse, keskenduva kulgemise ja kombinatoorika printsiibi arvestamist.


ÜHE LIIVIMAALASE MÄLESTUSED. KINDRALMAJOR WOLDEMAR VON LÖWENSTERNI MÄLESTUSED
WOLDEMAR VON LÖWENSTERN
Varrak, 2017

Napoleoni sõjad 19. sajandi alguses tähendasid Euroopa ajaloo ja sõjanduse jaoks suuri muudatusi. Suuri muudatusi tähendasid nad ka inimeste jaoks, kes nende keerisesse jäid. Ühe sellise mehe mälestused on koondatud siinsesse raamatusse. Nagu paljud baltisaksa aadlikud, pidas ka Raasiku mõisas sündinud Woldemar von Löwenstern (1776–1858) tsaari teenimist loomulikuks. 17-aastasena astus ta Vene sõjaväeteenistusse, liitus peatselt ratsakaardiväega ja tegi tsaariarmees pika, mitmekülgse ning eduka karjääri.

1858.aastal ilmunud Löwensterni mälestused sõjateenistusest on üllatavalt mitmekihilised, siin leiavad kajastamist tema sõjameheelu ilusam pool, teenistus kindral Kutuzovi ja Barclay de Tolly lähikonnas, huvitavad ülesanded ja lõbus elu vallutatud Pariisis, ent samuti tagasilöögid ja tagakiusamine, usaldamatus tema kui mittevenelasest ohvitseri vastu, sõjaretkede raskused ja koledused, õnnetu isiklik elu – naise ja laste varajane surm.

Tänapäeva lugejale pakub raamat unikaalse võimaluse jälgida lähedalt Napoleoni sõdu, pääseda ligi keisritele ja väejuhtidele ja olla tunnistajaks Eestist võrsunud kõrge sõjaväelase seiklustele mitmel pool Euroopas ja Venemaal.


ERIKA SALUMÄE. SÜDAME PÕHJAST...
ERIKA SALUMÄE
Õuetuba OÜ, 2017

"Umbes kümme inimest on minult küsinud, miks mul on vaja veel üht elulooraamatut. Jah, ma räägin uuesti üle paljud seigad oma elust, kuid tegelikult pole see mitte elulooraamat, vaid mälestusteraamat. Ma ei keskendu kronoloogiale ega pretendeeri täielikule loetelule kõigest, mis elus juhtunud. Hoopis meenutan sündmusi ja inimesi, mis või kes on minu elu enim mõjutanud - tänasest vaatenurgast. Selliselt, oma südame põhjast, pole ma paljudest asjadest iial varem rääkinud.

Veelgi tähtsam motivatsioon seda raamatut teha on see, et viimased paar aastat on nii mõndagi tahku minu mõtlemises kõvasti muutnud. Ma ei tea, kas saan just öelda, et olen saatusele tänulik selle hingelise kadalipu eest, millesse ma seoses oma tütre abiellumisega ja sellest Eesti meedias tehtud „järjejutuga“ sattusin, aga see andis mulle väga palju mõtlemisainet. Õpetas uuesti olema üksi. Vaatama oma elu üle ka selle pilguga, et mis ma olen valesti teinud.

Ütlen lihtsalt ja selgelt – mu keha on omadega täitsa läbi. Niikaua, kuni vaim on veel virge (ja seda ta on!), tahtsin oma tee korra uuesti mõttes läbi käia."


SIBER PÄÄSTAB INIMKONNA?!
MIHHAIL RETŠKIN
Pegasus, 2017

„Inimesed hukkuvad sellepärast, et ei tea midagi tegelikust maailmast või ei oska kasutada loodusjõudusid,“ hoiatasid meie iidsed esivanemad.

See Universumi tarkus sai Mihhail Retškini uue raamatu motoks.

  1. Retškin on looduse anomaalsete nähtuste tuntud uurija, kirjanik, Lääne-Siberi unikaalsete energeetiliste nähtuste teadusekspeditsioonide organisaator ja koordinaator. Suur võimalus on, et just Lääne-Siberis asub inimkonna uus maine häll.

Autor soovitab meil läbida see naasmise tee vaimse ärkamise ja Suure Universaalse Teadmise tõelise allika, meie iidsete esivanemate pärandi juurde.

  1. aastal ilmus Mihhail Retskini kõmu tekitanud raamat "Okunjovo saladus".


SIGAODAV HELSINGI. REISIJUHT SUPERSOODSASSE HELSINGISSE
SAMI LOTILA
Massimedia, 2017

Aktuaalne, murettekitav teema on Eestis hindade superkiire kerkimine.

Soomes paljud hinnad seevastu hetkel langevad. Toit on Helsingis juba soodsam kui Tallinnas, aga Helsingis on odavamad ka riided ja koduelektroonika ja mööbel ja hotellis ööbimine ja restoranis lõunatamine ja veini joomine, kohvikus kohvitamine, ujulas ujumine, muuseumi külastamine, auto- ja jalgrattarent jne. jne… - kui osata otsida õigest kohast.

Sami Lotila eestikeelne reisijuht Sigaodav Helsingi viib lugeja "odav-Helsingisse", ja näitab konkreetselt, et head kvaliteeti on võimalik Helsingis saada heade hindadega – odavamalt kui Eestis. Sigaodava Helsingi abil säästab Eesti perekond Helsingit külastades isegi sadu eurosid.

Tere tulemast supersoodsasse Helsingisse!


TIINA MEERI KUDUMISKOOL. 1. RAAMAT
TIINA MEERI
Pegasus, 2017

Kudumisõpetaja Tiina Meeri on tuntud enamikule käsitöösõpradele. Tema omaaegsete populaarsete kudumisvihikute ja -saate „Nipet-näpet“ abiga on kudumise selgeks saanud paljud. Meeri kudumisvihikud ilmusid esmatrükis 1990ndate keskpaigas ja said kiiresti oluliseks koekirjade varamuks. Nüüd on Tiina Meeri tollased õpetused värskete kaante vahel ja uues kuues taas kättesaadavad.

Teemad on jaotatud kahte raamatusse. Esimeses, käsilolevas raamatus vaadeldakse soonik- ja palmikkudesid, nööpaukude, nuppude ja lehtede kudumist ning tutvustatakse kolme ja viie silmusega moodustuvaid mustreid. Materjal on illustreeritud rohkete fotode ja mustriskeemidega. Juhenditest arusaamist hõlbustavad järkjärgulised fotod töövõtetest ning raamatu tagaosas on valik pilte omaaegsetest, paljudele armsaks saanud vihikutest.

Tiina Meeri töötab Tallinna 21. koolis kunstiajaloo õpetajana. Lisaks annab ta kudumistunde Tallinna Rahvaülikoolis ja teeb kudumiskursusi välismaalastele.


ÜMBERJUTUSTAJA
MUDLUM
Elusamus, 2017

Prosaistina tuntud Mudlumi kaasahaarav kriitikakogumik koondab seitsme aasta jagu valitud kaastöid eesti kultuuriväljaannete spektri eri osadele Nihilist.fm-ist Vikerkaareni. Käsitletud on nii kõrg- kui ka kergkirjandust, nii Loomingu Raamatukogus ilmunud tõlketeoseid kui ka luulet, nii Meelis Friedenthali kui ka Mikk Pärnitsat, nii Andrus Kivirähka kui ka Onu Bellat. Autor ise ütleb, et kuigi välja näeb raamat väga soliidne, on ta sisult üpris lõbus ja „kriitika” asemel kuulub rohkem kategooriasse „räägin sellest, millest tahan ja mis meeldib”. Seega leiab „Ümberjutustajast” ka metakriitikat, mõne teatri- ja filmiarvustuse ning mõned esseedki – aga millest Mudlum ka ei kirjutaks, teeb ta seda ikka ühtviisi humoorikalt, inimlikult ja lugemisnaudingut pakkuvalt, mistõttu sobib kogumik kindlasti ka laiemale lugejaskonnale.

 

RÄNDAJAD SOOME SILLAL
SEPPO ZETTERBERG
Varrak, 2017

"Rändajad Soome sillal" räägib inimestest, kes liikusid üle Soome lahe ehk Soome sillal, ja nende kogemustest 19. sajandi Soomes ja Eestis. Liikusid nii soome ja eesti rahvusliku liikumise tegelased kui ka hõimutöö aktivistid, kuid liikusid ka soomerootslased, venelased ja baltisaksa aadlikud, kelle huvi elu vastu Soome lahe teisel kaldal hoidsid üleval muud asjad kui keelesugulus või hõimuaade.

Eriti siis, kui aurulaevade liiklus oli alles alanud, oli juba Soome silla ületamine paras elamus. Ühtedele oli reis vaid „kruiis“, mille ajal tutvuti kiiresti Helsingi või Tallinna ehk Rääväliga, kuid teistele, keda oli palju rohkem, oli see laevareis teekonna algus teisele maale, kus siis ka pikemalt ringi liiguti. Niimoodi liikusid Soome sillal näiteks Elias Lönnrot, August Ahlqvist, Yrjö Koskinen, Julius Krohn, Lydia Koidula ja paljud teised.

Liikusid inimesed, kuid liigutati ka muid asju. Eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“ käsikiri viidi trükkimiseks Kuopiosse, ja kui soomlaste laul „Maamme“ (J. V. Jannseni tõlkes „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“) võeti 1869. aastal esimese üldlaulupeo kavva, levis see kiiresti eesti lauluraamatute ja laulukooride kaudu ja sellest sai lõpuks Eesti hümn. Tihenevad sidemed panid innukamad eestlastest Soome-sõbrad unistama juba nende maade ja rahvaste ühendamisest.

 

ASTRID LINDGREN. PÄEV NAGU ELU
JENS ANDERSEN
Koolibri, 2017

„Ma lihtsalt elan täiel rinnal ja mõtlen, et iga päeva tuleb võtta nii, nagu see oleks ainus, mis sul on,” ütles Astrid Lindgren.

„Päev nagu elu” on esimene uus põhjamaine Astrid Lindgreni biograafia pärast 40 aastat. See tungib naerusuise lastekirjaniku fassaadi taha ning kirjeldab kirjaniku mõtteid ja tegevust, võitlusi, triumfe ja lüüasaamisi, unistusi ja masendust.

Raamat põhineb suurel hulgal seni avaldamata kirjadel, päevikutel ja fotodel ning pooleteise aasta jooksul peetud vestlustel Astrid Lindgreni tütre Karin Nymaniga, kes jälgis lähedalt oma kuulsa ema karjääri ja vastuolulisi suhteid kuulsuse, rikkuse, üksinduse, võimu ja võimumeestega.

 

IFF. SUUR LOTERII
MART JUUR
2017

Tegemist on esimese ja üsna tõenäoliselt ka viimase raamatuga Eesti rahva poolt palavalt armastatud Ivo Linnast.

Raamat sisaldab Ifi jaoks kõige olulisemate laulude sünnilugusid, meenutusi ning põnevaid seiku, mille on pikkade vestluste tulemusena humoorikas võtmes kokku kirjutanud Mart Juur. Raamatus selgub, kellega Iff oma elu jooksul on kohtunud, muusikat loonud, esinenud, ärevatesse olukordadesse sattunud jne. Kõigest ei kannata rääkida, aga eks sõber Mardile sai üht-teist ikka poetatud. Peale huvitavate lugude leiab siit ka väga palju seni avaldamata fotosid, mis on pärit Ifi erakogust. Samuti on raamatus Ifi jaoks kõige olulisemate laulude sõnad.

Kuna Ifi lavakarjäär on tänaseks kestnud juba 51 aastat, on selle aja jooksul temaga toimunud pööraselt palju. Selle raamatuga soovib ta kokku võtta tema jaoks kõige olulisema, tehes seda läbi muusika ja laulude, mida me ju kõik nii väga armastame. Head lugemist!

Lõik Ivo Linna raamatust:

Ühel päeval helises telefon – mul oli Mustamäel siis juba lauatelefon – ja karm mehehääl ütles: "Oleks vaja teiega kohtuda." Ta ei tutvustanud ennast, aga ma sain muidugi aru, kellega on kohtuda vaja. Kohtusime filharmoonias ja siis ta hakkas urgitsema: "Hiiumaal te laulsite laulu "Eesti Vabariigi märjuke rõõmsaks teeb mu südame". Kas see on igatsus klikiaja järele?" Varsti jõudis jutt "Viie viimase" juurde: "Teie punt räägib laval kahemõttelist juttu. Mida te konkreetselt selle looga mõtlesite?" Ütlen ausalt, et mul oli hirm. Ajad olid sellised. Ma ei tahtnud lavalt ära kaduda, ei tahtnud esinemiskeeldu saada. Ütlesin, et need viis viimast seal poodiumil ongi ansambel Apelsin. Keerutasin, nagu oskasin. Pärast sain aru, et see oli tegelikult värbamiskatse. Ta ju pakkus oma telefoninumbrit. Lugu ära ei keelatud, aga meid jälgiti ikka hoolega. Ma oleksin võinud saada Kukerpillide koosseisus Indiasse – no ei saanud. Soome sõbrad saatsid küllakutseid, et tule kuuks ajaks külla, proovisin kolm korda – ei saanud. Viisaosakonnas öeldi, et kõigepealt õppigu ma kodumaal käituma, küll siis saab välismaale ka.

 

REKETIGA TÜDRUK. KAIA KANEPI TEEKOND AMEERIKA MÄGEDEL
HELEN SULG, KALLE MUULI
Kava Kirjastus, 2017

„Sellest mängust saab alguse ränk haigus, mis vaevab mind pikki aastaid ja vajutab pitseri kogu mu karjäärile. Sellest mängust saab alguse ka mu rännak Jumala juurde, kelle poole ma lõpuks abipalvetes pöördun. Selle mänguga lõpeb minu lapsepõlv."

Nii kirjeldab Eesti kõigi aegade edukaim tennisist Kaia Kanepi oma elulooraamatus üht oma karjääri pöördepunkti, mis muutis kogu ta elu.

Meie kauaaegne esitennisist jutustab elulooraamatus esmakordselt raskest haigusest, mis teda aastaid vaevas, kuid millest ta pole seni tihanud rääkida mitte kellelegi, isegi mitte oma kõige lähedasematele inimestele, sest pidas seda nii piinlikuks.

Sama ausalt ja avameelselt räägib Kaia Kanepi raamatus ka oma keerulistest isiklikest suhetest treeneritega ja dramaatilistest treenerite vahetustest.

Raamatus on kasutatud Kaia Kanepi päevikuid aastatest 1995-2012. Raamatu lõpus on eraldi statistikaosa põhjaliku ülevaatega kõikidest Kaia Kanepi võistlusmängudest.

 

JALUTUSKÄIGUD EESTI KALMISTUTEL
VOLDEMAR KUSLAP
Fookus Meedia, 2017

Bariton Voldemar Kuslap käib sageli kalmistutel kultuurilooliste huvide ja mõtetega. Tema meelest on meil kõrgel tasemel kalmistukultuur ning rahulad üldiselt heas korras. Selles raamatus viib ta lugejad jalutuskäikudele Eestimaa surnuaedadesse, kus tutvustab enam kui 200 tuntud inimese hauda.

Autorist

Kalmistute ajalugu pikalt uurinud Voldemar Kuslap on üks Eesti tuntumaid surnuaedade asjatundjaid. Ta kirjutab iga kuu kalmistutest ajakirja Eesti Ajalugu ning on olnud giidiks ekskursioonidel surnuaedadesse nii Eestis kui ka piiri taga.

«Võib-olla tundub minu harrastus natuke kummastavana, aga usun siiski, et karta tuleb pigem elavaid, mitte surnuid. Pealegi olen loomult uudishimulik inimene. Ma ei käi kalmistutel usulistel kaalutlustel, vaid eeskätt kultuuriloolisi haudasid ja silmapaistvaid hauakive otsimas,» ütleb laulja.

Põneva saatuse ja erakordse kultuuritaustaga inimeste puhkepaigad on pakkunud talle suurt avastamisrõõmu ja kaunid hauatähised kutsunud end imetlema. Ka hingerahu leiab ta kalmistutelt alati.

 

ROCK'N'ROLLI ARMASTUSLOOD
GILL PAUL
Koolibri, 2017

ELVIS JA PRISCILLA, JOHN JA YOKO, SID JA NANCY…

Nii mõnigi neist ikoonilistest paaridest on figureerinud kõmuajakirjanduses sama tihti kui muusika edetabelites. Raamatust leiate rokiajaloo 14 kõige tormilisemat armastuslugu. Siin on nii kaunist romantikat kui ka ägedaid lahkhelisid, nii kuulsaid (ja kurikuulsaid) kui ka natuke vähem tuntuid. Kaasakiskuv ja detailirikas „Rock’n’roll’i armastuslood” kätkeb sedasama energiat ja meeleolu, mis on muusikamaailmas valitsenud viimase poole sajandi jooksul.

Gill Paul on viljakas inglise autor, kelle sulest on ilmunud ilukirjandust ja populaarteaduslikke ajalooraamatuid. Eesti keelde on temalt käesolevast sarjast tõlgitud veel „Titanicu armastuslood”, „Kuninglikud armastuslood” ja „Hollywoodi armastuslood”.

 

EESTLASE KÄSIRAAMAT. 100 ASJA, MIDA ÕIGE EESTLANE TEEB
MIHKEL RAUD
Rahva Raamat, 2017

Kes on õige eestlane? Sellele küsimusele on vastuseid otsitud aastasadu, kuid ilmeksimatut viisi "tõelise eestlase" väljaselgitamiseks pole siiani leitud. Nüüd on see lõpuks olemas! "Eestlase käsiraamatust" leiad täpselt sada asja, mida iga õige eestlane teeb. Oled sa Lembitu soo vääriline või kannatasid su esivanemad ilmaasjata? Hakka lugema ja saad teada!

Vahur Kersna:

"Eelarvamused kukuvad "Eestlase käsiraamatut" lugema jäädes kildudeks. See raamat on justkui jooksu pealt plõksitud album fotodest, kuhu Mihkel elu jooksul on kogunud inimesi. Tundub, et üsna valimatult, ülevalt ja alt, paremalt ja vasakult. Nüüd siis vaatame koos neile piltidele otsa ja - mida me näeme?! Pagan, see seal on ju tädi Maimu! Ja kas too paks kärakas ei ole mitte ülepõllu Lembit? Aga seal – raisk, olengi mina vä!?

Mõnedele nägudele on Mihkel vuntsid külge joonistanud, mõnedele ninadele ja kõrvadele lisanud fotoshopis volüümi. Aga see on kunstniku õigus. Ja kui me lepime kokku, et tegu on kunstiga, siis nuusi kustotsast tahes - teos ei lõhna ei psühhotroonikute, absindi ega lihtsa meeltesegaduse järele. Tegu on valusalt kaine, tõu- ja stiilipuhta fotokaprealismiga." EPL 8.11.2017

Raul Ranne: "Kindlasti on see lustakam ja hoogsam kui seitsme aasta eest ilmunud tuimavõitu „Sellised nad on... eestlased” (autorid Hilary Bird, Lembit Öpik, Ulvi Mustmaa). On kohti, mis panevad muhelema. Mõnd eestlasi n-ö defineerivat nähtust kirjeldab Raud nauditavalt hoogsalt." EPL 8.11.2017

Raamatust leiad pika ja põhjaliku testi, mis selgitab välja mitu protsenti õiget eestlast sinus tegelikult on!

 

MEES. OTSE JA AUSALT
JESPER PARVE
Pilgrim, 2017

Vägi. Kriis. Naised. Vaim. Isa. Tervis. Sõbrad. Edu.

Kes üldse on mees, millal saadakse meheks, millal ma võin öelda, et olen mees? Kes kurat oskab sellele küsimusele praegusel ajal Eestis vastust anda.

Vanadel aegadel oli lihtne – olid kindlad asjad. Kes Vene sõjaväest tagasi tuli, oli mees. Siis oli aeg naine võtta, pere teha ja ülejäänud elu tööd rügada, et naine saaks kodus hakklihakastet ja kartulit vaaritada ning mees töö juures viina juua. Elu oli lihtne, sest ei teatudki muud viisi. Ei olnudki muud viisi. Aga oled sa kunagi üldse mõelnud, kes sa oled – oled sa mees või oled veel poiss? Oled sa mees, kes vastutab ja kellele võib loota? Või oled veel poiss, kes otsib abi ja kindlust teiste silmadest? Mehed, te valite hoolega autot, valite krunti, valite tööd, valite laenutingimusi. Olge head ja mõelge väga läbi ka see, kellega soovite oma elu koos veeta. Sest hea naine võib tõsta sind kõrgustesse, kuid halb tirida põrgusse. Hea avab sinus uskumatu potentsiaali ja vaimu, halb tapab igasuguse loovuse ja väe. Sellega, kelle valite enda kõrvale, veedate loodetavasti koos kogu oma ülejäänud elu. Nii et ikka valige, kui muidugi on veel võimalus valida.

Endine profikorvpallur Jesper Parve ütleb, et ta vist on lõpuks leidnud oma tee. Ta on palju uurinud mehe väge, meheks olemist ja meheks elamist ning jagab nüüd selles raamatus oma kogemusi ja juhtumisi. Jesper rõhutab, et siin on kirjas tema lugu ja mõtted, mis teda on aidanud. Sinul, lugeja, on oma lugu!

 

VIIMANE RÜÜTEL. ARNOLD RÜÜTLI JÄLJED EESTI PINNAL
PEETER ERNITS
Kunst, 2017

Rüütel olla ei ole Eestis kerge olnud, ei aastasadu ega -kümneid tagasi. Mõnigi tahtnuks Rüütli kõrvaldada – vähemasti võimult. Selle õnnestumisel oli aga pettunuid kordades rohkem. Eesti rahvas hindas Arnold Rüütlit teistest poliitikutest enam nii ülemnõukogu esimehe kui vabariigi presidendina.

Tema elu hõlmab ja peegeldab peaaegu tervet sajandit Eesti ajaloost kõigi selle tumedate ja helgete aegadega. Rüütel on elanud truu ja töökana mitte ainult koos oma rahvaga, vaid ka oma teadlasest abikaasaga.

Sündinud 10. mail 1928 Saaremaal, alustas Arnold Rüütel seal ka oma põllumajandusega seotud karjääri, mis jätkus Tartus sovhoosidirektori ja põllumajandusakadeemia rektorina. Tema kõrge maine rahva silmis ja rahvusvaheline tuntus põhineb 16. novembril 1988 vastuvõetud suveräänsusdeklaratsioonil ja selle kaitsmisest alanud konfliktil Moskvaga, millest algas NSV Liidu lagunemine.

Eesti kiirel arengul pärast iseseisvuse taastamist oli oma sotsiaalne hind. Ühiskond polariseerus edukuse alusel ning lõhe „esimese ja teise Eesti“ vahel kärises kriitiliseks. Vabariigi presidendina oli Arnold Rüütli missioon ületada lõhe ja hoida kestliku arengu kurssi. Kuid toetust ja aega jäi tal napiks...

Paljudel on temast oma lugu rääkida, ta on pikki aastaid elanud meie seas ja silme all ning seepärast tundub, et teame Rüütlist kõike. Aga kas ikka teame? Raamat avab tema eluga seotud sündmuste põhjusi ja tagamaid.

 

TEIBITUD SUU
ELIIS GRIGOR
Otto Wilhelm OÜ, 2017

Kui Eliis oli 14aastasena anoreksia diagnoosiga haiglaravil, otsustas ta hakata oma teadmisi söömishäiretest ja haiglas kogetust kirja panema. Oma päeviku põhjal kirjutas ta aasta hiljem käesoleva raamatu. See on valus ja lõbus lugu ühest tänapäeval kiiresti levivast raskest haigusest ja paranemise pikast teekonnast tundliku teismelise pilgu läbi.

Miks sattus andekas neiu ravile psühhiaatriakliiniku söömishäirete osakonda? Kuidas söömishäireid ravitakse? Mis piitspeenikesi palatikaaslasi rõõmustas ja kurvastas? Millist käitumist soovisid nad oma tuttavatelt ja lähedastelt?

Psühhiaater Henel Paadik kirjutab raamatu järelsõnas, et söömishäiretesse haigestumine sageneb kogu maailmas, sealhulgas Eestis, ja sageli avalduvad need haigused juba noorukieas. Söömishäired on statistika kohaselt kõige suurema suremusega psühhiaatriliste haiguste grupp. Seetõttu suhtuvad spetsialistid neisse väga tõsiselt ning püüavad ravi alustada haiguse võimalikult varases staadiumis. Ravi muudab aga keeruliseks asjaolu, et patsiendid on osavad oma haigust varjama.

Eliis ütleb saatesõnades: „Mulle on tähtis, et sa seda raamatut loeksid, sest loodan, et see aitab sinul varakult ära tunda söömishäiretega seotud salakavalate haiguste tundemärke ja julgustab sind arsti poole pöörduma varem, kui mina seda tegin. Samuti loodan, et terved inimesed saavad selle raamatu abiga aru, mis toimub toitumishäirete käes vaevlejate sees ja millist võitlust me oma haigusega iga päev peame.“

Mõtlemapanev raamat, mis võiks jõuda nii noorte kui ka nende vanemate lugemislauale.

 

MEEDIUM. OTSIDES ELU MÕTET
ALEKSANDR ŠEPS
Rahva Raamat, 2017

Kujutlege hetkeks, et kavatsete minna tähtsale üritusele, kuid ei leia kodus kuidagi võtmeid, et uks enda järel sulgeda ja rahulikult teele asuda. Teie eelis võtmete otsimisel on ilmne: te teate, millised võtmed välja näevad, ning kui peatute ja pisut keskendute, siis ilmselt ka meenub, kuhu te need viimati jätsite.

Aga kuidas on lugu sellega, et leida võtmed oma südame juurde? Võtmed, mis kord selle mootori käivitasid, mootori, mis töötab ennast säästmata, meie viimse hingetõmbeni... Kuidas leida üles see, mida sa ei ole kunagi näinud, kuid tead kindlalt, et see on sinu lahutamatu osa?

Me teame, mis on päike, ent ei saa mitte kunagi selle osaks. Oleme mõiste „elu” sisuks, kuid jookseme meeleheitlikult sellele vastupidises suunas.

Selles raamatus soovitan teil üritada leida elu seal, kus selle otsimine poleks varem teile pähegi tulnud. See ei tähenda sugugi seda, et naaseme igikeltsa või ookeani sügavustesse ning jahime bioloogilisi sensatsioone. Näitan teile, et elu – see on tohutult enamat kui hingamine, kasvamine ja südamelöögid. Elu on tõusud ja mõõnad, mõtted ja oletused, sünd ja surm. Jah, te ei lugenud valesti. Just surmast saab elu algus. Kujuteldamatu ja ettearvamatu teekonna algus. Olge valmis heitma pilku maailmale täiesti teisest küljest. Nüüdsest peale ei ole teie elu enam endine, tuleb vaid see üles leida...


ILON WIKLAND. ELU PILDID

ENNO TAMMER
Tammerraamat, 2017

Raamat „Ilon Wikland. Elu pildid” on raamat tema kaasahaaravast elukäigust. Kuna Ilon Wikland on öelnud, et ta mäletab oma elu piltidena, kasutab raamatu autor Enno Tammer raamatu ülesehitusliku vormivõttena just nimelt pilte, tekstipilte. Ehk siis püüab sõnadega joonistada Ilonist pildid, milles ta hakkab elama. Sõnaliste piltide kõrval on ka Iloni joonistatud pildid või ajaloolised fotod. Ühed pildid võimendavad teisi ning nii avanebki lugeja ees Iloni elu.

Enno Tammer on kirjutanud: „Ilonist on saanud mulle ja abikaasa Tiinale lähedane inimene. Me ei teieta ammu ega oskakski seda enam teha. Lugematul arvul kordi oleme Tiinaga 11 aasta jooksul käinud tal Stockholmis külas. Kord-kaks igal aastal on Ilon külastanud meid Eestis. Ühiselt oleme mõndagi ette võtnud ja üle elanud. Külaskäigud Iloni juurde on olnud külaskäigud hea sõbra juurde. Ilonist kiirgab siirast soojust, hoolivust ja mõistmist. Tema tähelepanelikud silmad sädelevad endiselt erksalt. Ilon on imeline ja eriline.

Nende aastate jooksul on Ilon väga palju rääkinud oma elust ning ma tean, et tema erksad silmad tõmbuvad vahel veekalkvele ja niiskeks või siis pilluvad selliseid sädemeid, et õhk säriseb. Selles särinas võib olla kõike – võitluslikkust, raevu, viha, jonni, kangekaelsust. Midagi inimlikku pole talle võõras.“


GEORGE MICHAEL. EELARVAMUSTETA ELU 1963 - 2016
EMILY HERBERT
2017

George Michael, kes müüs oma eluajal üle 100 miljoni plaadi, kellel oli viimasel seitsmel aastal enne surma olnud üle 500 seksuaalpartneri ja kellele mõisteti politseiga pahuksisse sattumise eest kaheksa nädalat reaalset vangistust, lahkus meie hulgast 2016. aasta esimesel jõulupühal ainult 53-aastaselt.

Emily Herberti kirjutatud hoolivas ja kaasahaaravas eluloos avaneb lugejale pilt Põhja-Londonis Küprose kreeklastest immigrantide peres üles kasvanud ebakindlast poisikesest, kes tutvus 12-aastaselt Andrew Ridgeleyga ja sai nende ühises bändis Wham! maailmakuulsaks. Wham!-i aastatele järgnes küll edukas soolokarjäär, aga võitlus seesmise ebakindlusega, oma seksuaalse sättumuse varjamine ja mitme lähedase enneaegne surm sundisid George Michaelit otsima lohutust narkootikumidest ja seksist.

Emily Herberti paeluv tagasivaade selle ainulaadse laulja keerulisele elule paneb lugeja mõtlema, kas raha teeb õnnelikuks ja kas on olemas saatuselööke, mida mitte keegi ei suuda taluda.


KONRAD MÄGI
EERO EPNER
Sperare, 2017

Konrad Mägi (1878-1925) elulooline raamat antakse välja paralleelselt eesti, inglise ja itaalia keeles, tähistamaks Konrad Mägi suure isiknäituse toimumist Roomas Galleria Nazionale d´Arte Modernas (avamine 9. oktoobril 2017). Teos on suunatud laiemale lugejaskonnale ning lisaks Mägi elule ning loomingule tutvustab see ka 20. sajandi alguse Eesti kultuurielu. Eraldi vaadeldakse Konrad Mägi loomingu saatust viimase saja aasta jooksul, mil seda on püütud nii ära keelata kui kanoniseerida. Raamatu autor on Eero Epner, kujundaja Tiit Jürna, väljaandja Enn Kunila. Teose on tõlkinud itaalia keelde Daniele Monticelli, inglise keelde Peeter Tammisto. Raamat on varustatud mitmete Konrad Mägi elulooliste fotodega ning kümnete maalireproduktsioonidega. Konrad Mägi oli Eesti esimesi modernistlikke maalikunstnikke, kelle looming äratas kohe väga laialdast tähelepanu. Mägi tööd on sisendusjõulised ning värvirikkad, kujutades peamiselt maastikke nii Eestis, aga ka Norras ning Itaalias. Mägi jaoks oli loodus paik, kus ta tajus sakraalset ning metafüüsilist mõõdet. Selle edasiandmiseks kasutas ta värvipaletti, mille kirkus ja jõud on silmapaistev. Erinevatel põhjustel ei ole seni olnud võimalik tema loomingut piisavalt sageli tutvustada väljaspool Eestit ning Mägi nimi ei ole jõudnud Euroopa kultuuriajalukku. Käesolev lisaks eesti keelele ka itaalia ja inglise keeles ilmuv teos on üks osa Konrad Mägi tutvustamisest laiemale maailmale.


MINU ISA EMIL LAANSOO
SIIRI TALL
Varrak, 2017

Autor, praegu vabakutseline kunstnik, akvarellist Siiri Tall (snd 1951, Laansoo) käib selles oma isast jutustavas raamatus läbi ühe erakordse muusiku keerulise elutee. Isiklikele meenutustele toetudes annab ta ülevaate Emil Laansoo mitmekülgsest muusikutööst, tema tunnustatud ansamblist, ajastust, mil see muusika sündis. Samuti kergitab ta katet legendaarse muusiku koloriitse isiksuse varjatumalt poolelt.

Kuigi raamatu põhirõhk on isiklikel mälestustel, toetub suur osa kirjapandust ka intervjuudele Emil Laansoo kolleegidega, Eesti Raadios salvestatud intervjuudele (aastatel 1952–1975), Teatri- ja Muusikamuuseumi arhiivimaterjalidele, Valter Ojakääru neljaosalisele „Levimuusika ajaloole”, Memento väljaannetele Eesti sõjameestest Teises maailmasõjas, Eesti, Soome ja N. Liidu ajakirjanduses ilmunud artiklitele, mis kajastasid Emil Laansoo ansamblit.


USA PRESIDENTIDE SALAELU. KUMMALISED LOOD JA JAHMATAVAD KILLUKESED VALGEST MAJAST
CORMAC O'BRIEN
Tänapäev, 2017

Mõrv, abielurikkumine, hasartmängud, ufod ja… Valge Maja? „USA presidentide salaelu“ pakub jahmatavaid ja tsenseerimata pilte sellest, millega tegelevad Ameerika riigijuhid kulisside taga. Kas oskasite näiteks aimata, et George Washington kulutas tervelt seitse protsenti oma palgast alkoholile? Või et John Quincy Adams armastas Potomaci jões paljalt ujumas käia, Gerald Ford oli kunagi ajakirja Cosmopolitan kaanemodell ja Jimmy Carter on avalikult kuulutanud, et nägi Georgias ufot?

Ja veel palju muud! Nendest asjadest ajalootunnis ja politoloogias küll ei räägita…



VÄIKE RAAMAT SUUREST KAALULANGETAMISEST
BERNADETTE FISERS
Varrak, 2017

Väike raamat, mis käsitleb põhjalikult suurt kaalulangust.

Bernadette Fisers oli paks. Hiigelsuur. Õigupoolest lausa haiglaselt rasvunud. Mida oli temal, 50-aastasel ülekaalulisel meigikunstnikul ja emal õppida noortelt, igati vormis modellidelt? Selgus, et kõike…

Bernadette räägib, kuidas ta kaotas 30 nädalaga 30 kg. Tunni aja pärast olete ka teie teel tervema iseenda poole.

„Minu nimi on Bernadette Fisers, ma elan Austraalias, olen ema ja töötan soengu- ja meigikunstnikuna. Olen üle 20 aasta tegutsenud moetööstuses ja koos kuulsuste ning modellidega töötades mööda maailma ringi reisinud.

Ehkki olen moe- ja ilumaailmas saavutanud kõik seatud eesmärgid, pole ma oma kehaga sugugi nii edukalt toime tulnud! Asi läks täiesti käest ära, kui jõudsin hiigelkaaluni 128,4 kilo ja mu kehamassiindeks oli 42, mis tähendab eluohtlikku ülekaalu. Mu maks oli rasvunud, mul oli kõrge vererõhk ja eeldiabeet.

Nii ma hakkasingi katsetama. Pärisin modellidelt, kellega ma töötan, milliseid tervislikke eluviise nemad harrastavad, ja tuhnisin meditsiinilistes uurimustes, kuni leidsin meetodi, mis minu puhul tulemusi andis. Lisasin oma kaalulangetuspuslesse ühe killu teise järel, kuni sain kokku täiusliku kombinatsiooni eri kaalulangetustehnikatest. Need võtted on turvalised, neid on lihtne järgida ja – mis kõige tähtsam – nad tagavad kiireima tee kaalukaotuseni. Need on suisa ilmutuslikud.

Tunnen tohutut rõõmu ja kergendust, et leidsin sellise koosluse, mida tahan nüüd ka teiega jagada. See on täiesti lollikindel viis kaalus alla võtta ja soovitud kaalus ka püsida. Mulle meeldib, kui asjad on konkreetsed ja selged: see raamat jõuab asja tuumani kohe, mitte 300 lehekülge hiljem nagu enamik dieediraamatuid.“


VIRUMAA RAHVARÕIVAD
KERSTI LOITE
Eesti Rahva Muuseum, 2017

"Virumaa rahvarõivad" on ajaloolise Virumaa 11 kihelkonna (Haljala, Kadrina, Rakvere, Simuna, Viru-Jaagupi, Viru-Nigula, Väike-Maarja, Iisaku, Jõhvi, Lüganuse ja Vaivara) rahvarõivaste valmistamise ja kasutamise esimene ülevaateraamat, mis rajaneb raamatu autori Kersti Loite magistritööl. Raamat käsitleb detailselt iga kihelkonna rõivaste eripärasid ja varieeruvust, traditsioone ja kasutamist ning koondab informatsiooni säilinud esemete paiknemisest Eesti muuseumikogudes. Raamat on illustreeritud rikkaliku fotomaterjaliga, lisaväärtust annavad Kadi Pajupuu joonistused. Raamat sisaldab hulgaliselt konkreetseid juhiseid, mustri- ja lõikeskeeme rahvarõivakomplektide valmistamiseks.


100 IDEED ÕPETAJALE
KRISTI LÕBU
2017

Üha enam tähtsustatakse seda, et õpilasel oleks koolis huvitav, et õppimine pakuks rõõmu ja et kooliskäimine oleks meeldiv. Palju vähem räägitakse aga sellest, et õpetajal oleks koolis huvitav ning et õpetamine pakuks naudingut ja rõõmu. Heatujuline ja oma tööd armastav õpetaja inspireerib õpilasi õppimisse positiivselt suhtuma. Kuidas muuta nii õpetamine kui ka õppimine kaasahaaravamaks, huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks? Praktiline käsiraamat „100 ideed õpetajale“ on tulvil vahvatest ja lihtsasti teostatavatest ideedest. Saja huvitava idee kõrval leiab raamatust ka rohkelt soovitusi ja nõuandeid.

Raamatu autor Kristi Lõbu on inglise keele õpetaja, kes otsib järjepidevalt uusi vahendeid ja võimalusi, kuidas oma tööd mitmekesistada ja põnevamaks muuta. Ta armastab oma tööd ja usub, et tema entusiasm on nakkav. Leia raamatust just Sulle ja oma õpilastele sobivad nipid ning anna tundidele särtsu juurde juba täna.


EESTI ARGIELU. TEEKOND MOODSASSE MAAILMA
HEIKI PÄRDI
Tänapäev, 2017

Raamat räägib sellest, kuidas eestlased viimase 150 aastaga keskaegsetest talupoegadest moodsateks eurooplasteks on muutunud. Uus aeg ja moodne maailm panid meid kella järgi elama, õpetasid privaatsust ja muutsid individualistlikumaks. Mõnigi asi sai siin harjumuseks üpris hiljuti: sanitaartopograafide 1920. aastail tehtud uuringud kinnitasid, et üldiselt elati vanal viisil ega teatud muuhulgas suurt midagi uuest hügieenist. Nägu ja ihu pesti kord nädalas, nagu see oli olnud talurahvale omane mujalgi Euroopas. Oma elamist puhastati veelgi harvem. Isegi põgus pilguheit kinnitab, et 20. sajand on eestlaste elu ja olemist põhjalikult muutnud.

 

ESIMENE EESTIS 1918–2017
ALLAN ESPENBERG
Tammerraamat, 2017

See omamoodi teatmeraamat annab põhjaliku ülevaate Eestis ligi saja aasta jooksul (1918–2017) erinevates valdkondades olnud päris esimestest esemetest, ehitistest, sündmustest, inimestest jne. Igast valdkonnast on valitud olulisemad, huvitavamad ning ka skandaalsemad asjad, isikud ja juhtumised.

Kõik see on illustreeritud rohke ajaloolise fotomaterjaliga.

 

KAHURILIHA. KUMMALINE TEADUS SÕDIVATEST INIMESTEST
MARY ROACH
Argo, 2017

Teaduskirjanik Mary Roach uurib inimkeha vastupidavust ja võimeid sõjalisest vaatevinklist ja püüab selgeks teha, kuidas teaduse abil kaitsta lahinguväljale saadetud kahuriliha.

Ta kirjutab sõjaväe teadusuuringutest kuumuse, paanika, unevaeguse, seedehäirete, erinevate vigastuste ja tervisehäirete teemal, mille olemasolule ei oska tsivilistid mõeldagi. Muu hulgas saab teada, miks võivad tõmblukud olla ohtlikud snaipritele ja kõhulahtisus riiklikule julgeolekule, mida söövad sõdurid, milleks kasutatakse kanadega tulistavat kahurit, millisel eesmärgil kasutavad kõige karmimad eriüksuslased kassiliiva ja miks on krevetid sõjalaeva madruste jaoks ohtlikumad kui haid.

„Kahuriliha“ tõusis pärast ilmumist New York Timesi menukiks ning jõudis ka Los Angeles Timesi raamatuauhinna nominentide nimekirja.

Autorilt on eesti keeles varem ilmunud „Reisisiht Marss: kosmoses elamise veidram pool“ ja „Lonks: seiklused seedetraktis“.

 

NOORUSE LUGU
LINDA JÄRVE
Petrone Print, 2017

Ajakiri Noorus oli ilmumise ajal (1946–1997) ülipopulaarne. Laialdasest levikust ja tohutust lugejahuvist hoolimata kadus see aga olematusse, et nüüd elada mälestustes ja legendides. Miks nii juhtus? Ajakirja tegemisest, tsensuurist, loomingulistest õnnestumistest ja ebaõnnest on oma vaatenurga kirja pannud Linda Järve, kes oli Nooruse peatoimetaja aastatel 1984–1994.

See raamat on lugu lugudest. Eesti noorte elust nõukaajal ja pärast meie taasiseseisvumist. Sellest, mille keskel ja millest elasid praeguste noorte vanemad ja vanavanemad. Mis neid rõõmustas, mis neile muret tegi. Mitmesugustest aastatest, sealhulgas riigile ja rahvale murrangulisest ajast.

Raamat on ka lugu ajakirjanike ja autorite esimesest, teisest ja kolmandast noorusest. Üsna kindlasti leiab lugeja siit tuttavaid nimesid, võib-olla isegi enda oma. Tegid ju ajakirjas esimese trükiproovi näiteks Triin Soomets ja Kaie Ilves, usinad kirjutajad olid Kärt Hellerma, Märt Luige, Hille Karm, Hans H. Luik, aga ka Tõnu Trubetsky ja Andrus Kivirähk, pilte joonistasid Lembit Remmelgas ja Hillar Mets.

See on Nooruse lugu.