Aimekirjandus

 

investeerimine
INVESTEERIMINE - PÕNEVUST PIKAKS AJAKS

Tiiu Lumberg
Revaleta, 2021

Investeerimist saadab info üleküllus. Kuidas talitseda emotsioone, kahtlust ja ärevust? Kuidas langetada õigeid otsuseid ja vältida vigu? Kuidas olla hea investor? Suurele kogemuspagasile toetuv raamat võtab vaadelda, mil moel liikuda investeerimiskärestikus, et vesi üle pea ei lööks. Autor selgitab, miks peaks iga inimene investeerima, ja sõnastab praktilised pidepunktid, mille abil edasi liikuda. Juttu tuleb muustki, nt pensionisammastest. See on lugemisvara ennekõike alustavale investorile, kuid pakub avastamisrõõmu ka edasijõudnuile.

teise_maailmasoja_juhtkujud
TEISE MAAILMASÕJA JUHTKUJUD. RIIGIMEHED JA VÄEJUHID

Mati Õun, Hanno Ojalo
2021

Teine maailmasõda nõudis kümneid miljoneid inimelusid ja kõigist paraku kirjutada ei jõua. Küll aga saame rääkida neist, kes 20. sajandi suurima tapatalgu käiku kui mitte juhtisid, siis vähemalt mõjutasid – olgu jutt siis tollastest riigijuhtidest või kõrgetest sõjaväelastest.

Kes olid need inimesed mõlemal pool rindejoont, kes maailma 1939. aastal sellesse verepulma tõmbasid ja kuus aastat hiljem selle pärast tohutuid kaotusi lõpetasid?

lihtsama_elu_nimel
LIHTSAMA ELU NIMEL

Mary Conroy
Ersen, 2021

Uus ja lihtne viis minimalismi kaudu oma füüsiline ja mentaalne ruum koormast vabastada.

Minimalism on midagi palju enamat kui kola kõrvaldamine. Leidke oma igapäevaelus tänulikkus, küllus ja väärtus, luues ruumi rahulolule, eesmärgipärasusele ja rõõmule.

Minimalism seisneb teadlikumas elamises. See tähendab anda elule luba kulgeda nutikamalt, mitte raskemalt. See tähendab kõige vabastamist, mis teid enam ei teeni, olgu see siis segadus teie köögis või meeles. See tähendab võtta ühendust sellega, mida peate väärtuslikuks, ja selle ümber elu loomist.

Raamatu autor Mary Conroy selgitab, kuidas lihtsuses peitub võti ja aitab teil teha mõistlikke valikuid, et võtta elu taas enda kontrolli alla. Minimalism pole vaid rändettevõtjatele ja läbipõlenud tegevjuhtidele. See on teile.

See praktiline juhend on kõigile, kes tahavad:

  • vabastada end kola raskusest;
  • vähendada raiskamist ja tarbida teadlikult;
  • veeta rohkem aega kallite inimestega;
  • lõpetada arutu sotsiaalmeedia tarbimine kogu päeva jooksul;
  • taastada mentaalne selgus.
    See raamat aitab teil teha kõike seda ja palju enamatki.

hiina-kiirtoidu
HIINA KIIRTOIDU KOKARAAMAT. CHOP SUEY'ST MAGUSHAPUNI, ÜLE 70 RETSEPTI, MILLE JÄRGI ISE OMA LEMMIKR

Kwoklyn Wan
Sinisukk, 2021

Imeline juhend, mis aitab teil luua Guangzhou ja Hiina köögi lemmikmaitseid omaenda kodus!

Hiina kiirtoit on üle maailma üks populaarsemaid kaasamüügitoite. Raamatu autor kokk Kwoklyn Wan on pühendanud aastaid retseptide täiustamisele ning valinud välja Hiina köögi kõige hõrgutavamad road, mida lugejatega jagada. „Hiina kiirtoidu kokaraamatust“ leiate üle 70 retsepti – kevadrullidest Szechuani krevettideni, chow mein’ist krõbeda veiselihani tšilliga, munaga praetud riisist Singapuri nuudliteni – ja enamik neist jõuab lauale vähem kui 20 minutiga.

Lihtsate ja täpsete juhiste abil õpite valmistama aromaatseid suppe, erinevaid praetud hõrgutisi ning maitserikast chow mein’i.

Nautige ehtsat Hiina toitu, ilma et peaksite seda hiinakast koju tellima!

jutte_siitja_saalt
JUTTE SIIT JA SÄÄLT

MTÜ Eesti Pagulasabi, 2021

Eestisse jõudnud inimeste lood

 

 

koik_on_perses
KÕIK ON P*RSES. RAAMAT LOOTUSEST

Mark Manson
Rahva Raamat, 2021

Näiliselt iseendaga vastuolus olev teejuht lootusega seotud probleemidesse.

Me elame huvitaval ajal. Materiaalselt on kõik paremini kui eales varem – me oleme vabamad, tervemad ning jõukamad kui mistahes teise ajajärgu inimesed. Ometi näib kõik olevat parandamatult perses – meie planeet soojeneb, valitsused lagunevad, majandused kukuvad kokku ning kõik on Twitteris pidevalt solvunud. Mis toimub?

Oma järjekordses menukis “Kõik on p*rses” pöörabki Manson pilgu lõpututele hädadele, mis meid maailmas ümbritsevad. Tuginedes tervele varamule asjakohastele psühholoogiateaduslikele töödele ning selliste filosoofide ajatule tarkusele nagu Platon, Nietzsche ja Tom Waits, lahkab ta religiooni ja poliitikat, heidab pilgu meie suhetele raha, meelelahutuse ja internetiga ning näitab, kuidas liiga palju head võib meid psühholoogiliselt ära õgida.

Ootamatut huumorit ja nutikaid tähelepanekuid täis raamatus kutsub Manson meid üles olema iseendaga ausam viisidel, millest me varem mõelnudki pole, trotsides sellega meie varasemaid arusaamu usust, õnnest, vabadusest – isegi lootusest endast.

MARK MANSON on pälvinud New York Timesi menu- kirjaniku tiitli ning tema teoseid on kogu maailmas müüdud üle 13 miljoni eksemplari. Tema ajaveebi MarkManson.net külastab iga kuu enam kui kaks miljonit inimest.

minimalism
MINIMALISM. VÄHEM ON PAREM

Liisi Kirch
2021

Minimalism on teekond ja elustiil - ning igaüks leiab just oma viisi, kuidas seda rakendades oma elu paremaks muuta. Minimalism on võimalus saada oma ellu rohkem ruumi, aega, energiat ja raha, aga ka võti andmaks oma panust järjest enam keskkonnasõbralikkuse poole liikuvas maailmas. Sellest raamatust leiad 6 põhjust, 8 meetodit ja 3 väljakutset koos autori kogemuslugudega erinevatest eluvaldkondadest, toomaks oma ellu rohkem tähenduslikkust ja neid tegevusi, millest oled alati unistanud, et need Sinu päeva mahuksid.

 

 

pane_paika_oma_piirid
PANE PAIKA OMA PIIRID. ENESE TAASLEIDMISE KÄSIRAAMAT

Nedra Glower Tawwab
Pilgrim, 2021

Mida tähendab isiklike piiride kehtestamine ja miks neid vaja on? Oma piiride kehtestamine tähendab oma ootuste ja vajaduste väljendamist nii oma perele, sõpradele kui ka töökaaslastele. Selgelt väljendatud piire on vaja selleks, et me omavahel suheldes teaksime, mida me üksteiselt ootame ja milline käitumine meile ei sobi. Üksteise piiridega arvestades pakuvad kõik erinevat laadi suhted meile palju rohkem rahuldust, me oleme õnnelikumad ja tervemad.

Märgid, et sa vajad piire:
Sa tunned emotsionaalset kurnatust ja ülekoormatust.
Sa tunned pahameelt inimeste suhtes, kes sult abi paluvad.
Sa väldid kõnesid ja muud sorti suhtlust inimestega, kes võivad midagi küsida.
Sa räägid, kuidas sa aitad teisi, aga ei saa midagi vastu.
Sa tunned, et oled läbipõlenud.
Sa unistad pidevalt põgenemisest ja kadumisest.
Sul pole enda jaoks aega.

Nedra Glover Tawwab toob selles raamatus välja konkreetsed asjad, mille abil saad kindlaks teha, millised probleemid piiridega on sul tekkinud, ta jagab soovitusi, kuidas oma vajadustest teistele teada anda ning kuidas samm-sammult tegutseda, et olukorda muuta ja suhetest teistega palju rohkem rõõmu tunda. Ja mis peamine – kui tunned oma piire ja neid väljendad, ei kaota sa ennast enam ära.

vestlusi_sarimorvaritega
VESTLUSI SARIMÕRVARITEGA

Christopher Berry-Dee
Postimees Kirjastus, 2021

Kirjanik ja kriminoloog Christopher Berry-Dee on vestelnud 30 maailma kurikuulsaima sari- ja massimõrvariga rangeima režiimiga vanglates, kus nood surmanuhtluse täideviimist ootasid või eluaegset vanglakaristust kandsid. Raamatusse koondatud hirmuäratavate lugude detailsed ja faktitruud kirjeldused põhinevad kurjategijatelt võetud intervjuude heli- ja videosalvestistel ning väga põhjalikul uurimistööl. Avanev pilt annab aimu, kuidas mõtleb inimene, kes on võimeline niivõrd elajalikuks julmuseks.

Berry-Dee on tunnustatud ja menukas tõsielul põhinevate krimiraamatute autor ja tuntud telenägu, kelle „Vestlusi sarimõrvaritega“ on müüdud üle 100 000 eksemplari. Ta on kirjutanud ka raamatud „Vestlusi naissarimõrvaritega“, „Vestlusi psühhopaatide ja metslastega“ ning „Koletise“, mille põhjal valmis samanimeline film Charlize Theroniga peaosas.

kennedy-duenastia
KENNEDY DÜNASTIA
JAMES PATTERSON, CYNTHIA FAGEN
Sinisukk, 2021

Kennedyte perekond on pikalt olnud silmapaistev Ameerika poliitikas, riigiteenistuses, meelelahutuses ja äris. Kuid kogu nende suguvõsa on aastakümnete jooksul saatnud mitmed traagilised õnnetused, mistõttu on avalikkus hakanud arvama, et kogu Kennedy klann on ära neetud.

„Kennedy dünastia“ on raamat, mis pakub põnevat kokkuvõtet perekond Kennedy silmapaistvamatest tipphetkedest aga ka tragöödiatest, mis on seda suguvõsa saatnud juba peaaegu terve sajandi. James Pattersoni põhjaliku uurimistöö tulemusena valminud teos toob lugejateni üksikasjaliku pildi perekond Kennedyst ning näitab, kuidas Kennedy perekonda kuulumine on korraga nii õnn kui õnnetus.

laeti-reisijuht
LÄTI REISIJUHT
Regio, 2021

Mahukas, rikkalikult fotodega illustreeritud Läti reisijuht tutvustab parimat, mida Lätil on külastajatele pakkuda. On need siis kaunid looduspaigad, matkarajad, põnevad muuseumid või uhked mõisahooned. Väärt infot leiavad reisijuhist nii lastega reisijad kui ka aiasõbrad, toidunautijad ja kultuurihuvilised. Tegemist on esimese nii põhjaliku eesti keeles ilmuva Lätit tutvustava reisijuhiga.

Reisijuhi esimene pool koosneb artiklitest, kus 17 autorit – nii Eestis elavad lätlased kui ka eestlased, kes Lätiga tihedalt seotud – tutvustavad Lätit erinevatest tahkudest. Oma soovitused Lätiga tutvumiseks annavad nii Eesti suursaadik Riias kui ka Läti suursaadik Tallinnas. Lisaks on reisijuhis peatükk Läti ajaloost. Reisijuhi teises pooles pakutakse põhjalikuma tutvustusega välja 250 reisisihtkohta üle kogu Läti. Hõlbustamaks kohalejõudmist, on kõigi objektide kohta lisatud ka koordinaadid ja lätikeelne nimi.

Raamatuga on kaasas Läti voldikkaart, kus on peal kõik raamatus viidatud objektid. Reisijuht on valminud koostöös Läti kaardikirjastusega Jana Seta.

peipsimaa-teejuht
PEIPSIMAA TEEJUHT
JANEK KESKKÜLA, KATRIN KALA, SILVER KIKERPILL, HELJO REPKINA
2021

Peipsimaa on eriline paik, seda iseäranis tänu piirkonna omanäolisele kultuurilisele ja ajaloolisele taustale. Siinsel alal on iseäralik rahvastik ja traditsioonid, hulgaliselt kultuurilis-ajaloolisi objekte ning avastamist väärivaid puutumatuid maastikke.

Eestikeelses kirjanduses kasutas kohanime „Peipsimaa“ esimesena etnograaf Aliise Moora 1964. aastal ilmunud uurimuses „Peipsimaa etnilisest ajaloost“. Peipsimaa seostub niisiis Venemaa piiril asuva Eesti suurima järvega, mis on suuruselt (3555 km²) neljas järv Euroopas.

Käesolevasse teejuhti on koondatud Peipsimaa ajalugu, vanausuliste kogukonna kultuurilugu, piirkonna vaatamisväärsused, faktid Peipsi järve floora ja fauna ja palju muu kohta. Teejuht sisaldab ka rohkesti pildimaterjali kaunitest peipsiäärsetest paikadest.

supelsaksad-elu-ja-melu-eesti-kuurortides-1940-aastani
SUPELSAKSAD. ELU JA MELU EESTI KUURORTIDES 1940. AASTANI
HEILI REINART
Tänapäev, 2021

„Hoopis tüütum on üks teine jutt, milline levib suvekuudega nagu epideemia kohe: millal lähed suvitama, kas suvitamine juba läbi, kus puhkeaja veedad – selliseid küsimusi hakkab sadama nagu rahet kaela. See jutt on sihuke, mis teeb selle suvituse nagu natuke profaneerituks. Ka hulk muid raskusi on suvitajal sel juhul, kui ikka tõesti tuleb tahe suvitada kuski suvituskohas. Valik on raske.“ (Postimees, 1938)

„Supelsaksad“ on põhjalik ülevaade aegadest, kui terve suvi oli nagu üks pikk pühapäev ja „elati laisalt, mõnuga. Enne lõunat mererand, suplemine, päevitamine, pärast lõunat väike uinak, siis jalutuskäik metsas või pargis ning õhtul kontsert või muu meelelahutus kuursaalis“. (Dagmar Normet, „Avanevad uksed“)

Saamaks aimu, kuidas täpsemalt erinevates kuurortides kirev suvemelu käis, selleks tuleb supelsaksa jälgedes rännata läbi Tallinna, Kuressaare, Haapsalu, Pärnu ja Narva-Jõesuu suvede, abiks üle 200 arhiivifoto ning väljavõtte omaaegsetest ajalehtedest ja kaasaegsete mälestustest supelusetiketist, meelelahutustest ning paljust muust, millega tollased supelsaksad oma kuurordielu ilmestasid, ja keskkonnast, kus nad oma suvepuhkuse veetsid.

sure-koer-eesti-poiste-maengurelvad-20-sajandil
SURE, KOER! EESTI POISTE MÄNGURELVAD 20. SAJANDIL
2021

Raamat annab ülevaate tüüpilistest mängurelvadest, millega Eesti poisid 20. sajandil on kokku puutunud. Kataloogi on püütud koondada võimalikult palju just Eestis toodetud mängu­relvi ja sõjateemalisi mänguasju. Raamatus leiavad käsitlemist talulaste käsitöö-mängurelvad, Eesti Vabariigi aegsed sõjalised mänguasjad, poiste mängurelvad teise maailmasõja ajast ning vahetult pärast seda, samuti nõukogudeaegse mängu­asjatööstuse masstoodang ning käsitsi valmistatud mängu­relvad.

Lugeja saab raamatu lehekülgedel ka lühikese ülevaate mängurelvade lastetuppa lubamise-mittelubamise väärtuspõhisest diskussioonist, mida on Eestis vahelduva eduga peetud juba 1930. aastate lõpust ja mis ei ole kaotanud oma päevakohasust tänini.

krusensterni-ring
KRUSENSTERNI RING

Hea Lugu, 2021

Adam Johann von Krusenstern (1770–1846) andis märkimisväärse panuse maailma merendus- ja teadusajalukku.

Aastatel 1803–1806 juhtis Krusenstern Venemaa esimest ümbermaailmareisi. Reisi põhjal valmisid kolmeköiteline „Reis ümber maailma“ ja “Lõunamere atlas”, mis on oma aja täpseim atlas Vaikse ookeani saarte kohta.

Lisaks geograafiale ja kartograafiale tegeles Krusenstern ka üldisemalt Vene merenduse ja mereväe arendamisega. 1827–1842 oli ta Peterburi Mereväe Kadetikorpuse direktor.

Pikki aastaid Peterburis tegutsenud Krusensternile kuulus Eestis Kiltsi mõis ja just seal kirjutas ta oma tähtsamad teadustööd.

Admiral Adam Johann von Krusenstern suri 1846. aastal ja on maetud Tallinna Toomkirikusse.

„Krusenterni ring“ annab kuulsa maadeuurija ja admirali elust ja tegevusest üksikasjaliku ülevaate, alates tema baltisaksa sugupuust ja lõpetades mälestuse jäädvustamisega. Selle mahuka teose kallal on töötanud üle 50 inimese. Koostaja Aleksei Krusensternil on aga raamatuga isiklik suhe – ta on Adam Johann von Krusensterni järeltulija.

meie-kodulinnud-kanakari-ja-lestadega-bande
MEIE KODULINNUD KANAKARI JA LESTADEGA BANDE

KATRIN SEPPA
Petrone Print, 2021

Raamatu autor Katrin on viisteist aastat kasvatanud kanu, parte, hanesid, pärlkanu, vutte, broilereid ja kalkuneid. Alustanud armastusest lindude vastu, on ta kasvanud nelja kana omanikust mitmesajapealise linnukarja pidajaks – ja jõudnud ringiga tagasi pisikese hobikarja juurde.

Raamatus avaneb tema elukestva õppimise lugu. Kuidas teha nii, et kodulindudel oleks hea? Kas erinevaid liike võib kokku panna? Mida
kanadele süüa anda? Kuidas hoiduda haigustest ja mis aitab kiskjate vastu? Huvi ja kirega on autor oma linde jälginud, teinud tähelepanekuid ja jagab neid nüüd lugejaga. „Kui keegi mõtleb minu kombel linna selja taha jätta ja alustada elu maal koos loomade ja lindudega, peab ta mõistma, et päris tihti tuleb maal ennast ületada ja teha asju, mis on rasked ja ebameeldivad. Loomad ja linnud vajavad talitamist ka siis, kui oled haige või väsinud.“

tugitoolisport
TUGITOOLISPORT

PRIIT KOPPEL
Vebelex OÜ, 2021

Tihtipeale arvatakse, et tugitoolisport on ainult istumine ja televiisori vaatamine. Selle kogumikuga näitab karikaturist Priit Koppel, et väga edukalt võib nii tugitoolis kui ka tugitooliga teha nn "tõelist" sporti. Kuna Venemaal, Hispaanias ja paljudes muudes riikides ei ole sellist väljendit nagu tugitoolisport, siis seal kasutatakse terminit diivanisport. Seega on selles karikatuuriraamatus pildid mitte ainult tugitoolidest, vaid ka diivanitest, kiiktoolidest, taburettidest jne, kus traditsiooniliselt saab istuda ja vaadata televiisorit. Kogumikku vaadates on vaja seda võtta ühtse pildijadana ja mitte igat pilti eraldi, kunategu on ühtse teemaga - sport!



allumatu-hassiidi-juurte-huelgaja-skandaalne-lugu
ALLUMATU. HASSIIDI JUURTE HÜLGAJA SKANDAALNE LUGU

DEBORAH FELDMAN
Sinisukk, 2021

Väliselt järgin ma koššerit, riietun tagasihoidlikult ja teesklen, et mulle on väga oluline olla vaga hassiidi naine. Sisimas igatsen igast valuvormist välja murda, maha kiskuda kõik tõkked, mis ei lase mul näha, teada, kogeda.

Mu elu on saladuste hoidmise harjutus; suurim saladus on see, et ma olen päris mina ise ...

Minu kaks „mina“ on lõpuks teineteisest eraldunud, ja tolle teise olen ma tapnud, mõrvanud jõhkralt, kuid õiglaselt. See raamat on tema viimased sõnad.

Deborah Feldman kasvab üles hassiidi juutide kogukonnas. Tema elu dikteerivad keelud, käsud ja reeglid. Paika on pandud, mis riideid ta võib kanda, kellega ta tohib suhelda ning mida sobib lugeda. Juba 17-aastaselt valitakse Deborah’le sobiv abikaasa ning 19-aastaselt saab naine oma esimese lapse.

Pärast lapse sündi hakkab Deborah mõistma, et ei soovi oma pojale ahast ja piiratud elu, mis vangistab lapse héder’isse või ješiva’sse ning võtab võimaluse oma silmaringi laiendada. Naine otsustab jätta maha oma senise elu, et alustada puhtalt lehelt.

„Allumatu“ on raamat, mis vallandas ultraortodokssete juutide raevuka vastureaktsiooni: hassiidid süüdistasid Deborah’t valetamises ning ülemaailmse juudi kogukonna häbistamises. See on aus ja avameelne lugu eneseteadlikust naisest, kes julges kergitada katet ühelt väga isoleeritud juudi sektilt, mille liikmed olid seni oma elulaadi ülimalt saladuses hoidnud.

Raamatu põhjal on Netflixil valminud ka põnev neljaosaline miniseriaali „Unorthodox“.

mosaiik-lindaga-laebi-seina
MOSAIIK. LINDAGA LÄBI SEINA
RAUL SEPPER
2021

Rein kirjutas kummalegi solistile loo Ernst Enno tekstidele, mulle „Need ei vaata tagasi“ ja Urmasele „Nii vaikseks kõik on jäänud“. Kummalisel kombel meeldis Urmasele mulle kirjutatu ja vastupidi. Rääkisime Reinule, et mis oleks, kui vahetaks ära, aga vastus oli kategooriline EI! „Kirjutasin just vaid teid kumbagi eraldi silmas pidades ja nii jääb!“ Sellega oli sel teemal jutt otsas.

Mikk oli minu jaoks trummimehe etalon – raudse tempoga, hea löögiga, loominguline ja super mängutehnikaga. Tundsin, et kui saame Miku nõusse, olen millelegi väga heale lähedal... Ja Mikk nõustus. Nüüd jäi vaid üks kurb protsess läbi teha – senisele trummimehele koht üles öelda... Üks valusamaid hetki mu elus. Valus oli! Nii saigi kokku VITAMIINI bänd. Loomulikult mitte kohe selle nime all, aga sai kokku just sellisena ja sellises koosseisus, nagu rahvas seda esimest ja õiget Vitamiini teab.

Grapsi tohutu energia nakatas ka meid, pillimehi laval, ja ütleks, et olime kõik nagu transis ilma mingi alko või muu aineta. Minul ei läinud esimesest kuni viimaseni ühtki kontserti mööda, kus ma poleks põlve maha saanud. See oli puhas ekstaas! Kummaline, aga ma ei olnud Gunnari laulude suur fänn, kuigi kasutasin mõnda neist ka oma repertuaaris. Kuid kontserdil oli mu lemmikuks „Sügisõhtu bluus“ – iseasi on lugu kuulata, kuid teine asi seda ise mängida – ei möödunud kontserti, mil mul poleks selle loo ajal kananahk ihule tulnud.

Juss Haasma selle 36 aastat eetrikeelu all olnud „SEIN ON EES“ leidis ja teenitult kuulsaks laulis, mille eest Jussile sügav kummardus. Tegelikult hakkasin miskit vandenõu juba varem aimama, sest Osolin helistas ja päris. Mõtlesin, et millest selline ootamatu huvi... Ei läinudki palju aega mööda, kui tõde selgus, kuid tõi kaasa ka väikese arusaamatuse: Juss laulis refrääni: „Sein on ees – kas näed sa?“, kuigi olema peab „kas mööda saab?“ See muudatus asetab laulu mõtte hoopis teise konteksti.

rakvere_elanikud
RAKVERE ELANIKUD KREISILINNA AASTAIL 1783 – 1917
ODETTE KIRSS
AS Virumaa Muuseumid, 2021

Raamat hõlmab pika perioodi Rakvere linna ajaloost ning annab põhjaliku ülevaate linna kodanikkonna kujunemisest, nende tegevusaladest, rahvuslikust ja sotsiaalsest koostisest ning nende koostoimimisest. Suurem osa käsitletud materjalist toetub arhiiviallikatele, aga ka Odette Kirsi ja teiste Rakvere Muuseumi teadurite poolt kogutud suulisele pärimusele.





ueks-elu-ueks-planeet
ÜKS ELU, ÜKS PLANEET
DAVID ATTENBOROUGH
Helios Kirjastus

Näe maailma. Ja siis muuda see paremaks.

Ma olen 94-aastane. Mul on olnud erakordne elu. Alles nüüd saan tõeliselt aru, kui erakordne.

Noore mehena tundus mulle, et rändan metsikus looduses ja kogen selle puutumatust, aga see kõik oli illusioon. Praegune tragöödia on saatnud meid väga pikka aega ja igapäevaelus me vaevu märkame seda – meie planeedi metsiku looduse ja selle liigirohkuse kadumist.

Olen seda allakäiku oma silmaga näinud. „Üks elu, üks planeet” on minu isiklik kogemus ja tulevikunägemus. Kuidas me nii suure eksimuseni oleme jõudnud – ja kuidas seda on kohe tegutsedes veel võimalik parandada.

Meil on üks, viimane võimalus luua endale täiuslik kodu ja taastada see imeline maailm, mille oleme päranduseks saanud.

Tahe seda teha on kõik, mida vajame.

minu-magus-koeoek-koogid-lihtsad-ja-kuepsetamata
MINU MAGUS KÖÖK. KOOGID - LIHTSAD JA KÜPSETAMATA
RAGNE VÄRK
Food Digital, 2021

See on maiasmoka kokaraamat, mille kaante vahelt leiad 45 küpsetamata koogi retsepti. Siinsete kookide valmistamiseks kulub ligikaudu 30 minutit, kusjuures, nagu nimigi vihjab, valmivad need kõik ilma ahju kasutamata. Kookide meisterdamine ei pea olema keerukas ettevõtmine ega kokkajale peavalu põhjustama. See võiks olla ikka puhas rõõm ja nauding ning raamatu retseptid ongi siiras innustus selleks, et igaüks koogiteoga hakkama saaks. Need koogid sobivad valmistamiseks kõigile – nii neile, kes koogimaailmaga alles tutvust teevad, kui ka neile, kel taskus juba omajagu kogemusi.


omble-50-koera-lihtsad-loiked-armsate-pehmete-kutsikate-omblemiseks
ÕMBLE 50 KOERA. LIHTSAD LÕIKED ARMSATE PEHMETE KUTSIKATE ÕMBLEMISEKS
ALISON J. REID
Sinisukk, 2021

Lihtsate lõigetega raamat, mis õpetab õmblema vahvaid vildist koerakesi. Raamatus on esindatud kõige tuntumad ja omanäolisemad tõud, näiteks taks, kuldne retriiver, tšau-tšau, pointer ja basset hound. Iga koerakese käsitsi meisterdamiseks on antud üksikasjalik õpetus ja õiges mõõdus lõiked – käpakohane kõikidele!

Meisterdatud viltkutsikatest saab teha ka armsaid prosse, kotikaunistusi ja palju muud ilusat, mis sinu koeraarmastajatest sõpradele ja perekonnaliikmetele kindlasti meeldivad. Ole loov ja proovi vildi asemel kasutada ka muid sobivaid materjale: vanu riideesemeid, järelejäänud kangatükke jms.

eesti_foto_antoloogia_ii
EESTI FOTO ANTOLOOGIA II
Peeter Linnap
Kõrgem Kunstikool Pallas, 2021

Raamatu koostaja soov on jätta eesti fotograafiast tugev ja mitmekülgne koondmulje, millest ei puuduks meie ajaloo õõvastav traagika ega kõikvõimas vaimukus, mis ületab põlv-, kool- ja keelkondi. Loodetavasti tunneb vaataja siinsete piltide olulisuse intuitiivselt ära ning sellest kooslusest saab omakorda uute meeldejäävate piltide defineerimise allikas nii Eestis kui mujal maailmas.

Peeter Linnap
Professor, Kõrgema Kunstikooli Pallas fotograafia osakonna juhataja

lehtpuud-ii
LEHTPUUD II
URMAS ROHT
Atlex, 2021

Käsiraamat on jätkuks LEHTPUUD I osale ja on mõeldud kasutamiseks dendroloogia õppeaine õppijaile, puukoolitöötajatele, haljastusspetsialistidele, loodus- ja keskkonnakaitsjatele, samuti harrastusaednikele ning kõigile loodusränduritele, kes peavad lugu puittaimedest ja soovivad neid tundma õppida või lihtsalt neist enam teada saada.

Taimesüstemaatikas on vahepealsetel aastatel toimunud olulised muutused, sest tohutult on lisandunud teadmisi geneetikast, mis omakorda seadnud uude valgusesse taimerühmade omavahelised sugulussuhted. Neid uusi teadmisi on püütud arvestada võimaluste piires ka selles köites. Vahepeal on ilmunud puude ja põõsaste osas nii kodumaist kui tõlkekirjandust, kuid lehtpuude ja – põõsaste süvendatud käsitlus jätkub selle sarjaga.

Raamatu teine osa käsitleb puittaimi alates punapuuliste (Erythroxylaceae) sugukonnast ja lõpetades magnoolialiste (Magnoliaceae) sugukonnaga. Lehtpuude II köites leiab käsitlemist kokku üle viiekümne taimesugukonna, mõned neist on omakorda õige mahukad. Palju tähelepanu on pööratud ilutaimede sordikirjeldustele ja nende kasvunõuetele. Taimehuviline leiab raamatust rohkelt teavet ja saab sinasõbraks paljude uute liikidega. Aiandushuvi on praegu hoogsal tõusuteel ja loodetavasti suudab Lehtpuud II sillutada teed puittaimede paremaks tundmaõppimiseks.

ja-koik-laeheb-moeoeda-kirjanik-aimee-beekman
JA KÕIK LÄHEB MÖÖDA. KIRJANIK AIMÉE BEEKMAN
SIRLY HIIEMÄE
Eesti Raamat, 2021

„Kirjanik on oma ajastule hääle andja,“ juhatab Sirly Hiiemäe sisse Aimée Beekmani biograafia. Aimée Beekmani ajastu kannab endas iseseisvuse otsimise, teisiti valimise julguse ja teravate sotsiaalsete probleemide sõnumit. Ja seda kõike peegeldab ka Beekmani enda elukäik. Olles omal ajal teinud üpris ebatavalise ja julge karjäärivaliku ning õppinud Moskvas filmioperaatoriks, pidi Beekman armastatud ametist üksnes mõne tööaasta järel loobuma ja tegema oma elus kannapöörde.

Aimée Beekman on avaldanud üle kahekümne kirjandusteose ja tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Biograafia avab ühe või teise raamatuni jõudmise tagamaad ja kirjaniku motiivid. Peale selle saab lugeja osa Beekmani vilkast seltsielust, maja- ja autoomaniku rõõmudest ja muredest, välisreisidest ning stabiilsest ja harmoonilisest abielust kirjanik ja tõlkija Vladimir Beekmaniga. Eraldi vaadeldakse Aimée Beekmani ülikooliaastaid ja filmindustöid ning antakse põnev sissevaade nii NSVL-i kui ka Eesti filmiloome algupäevisse. Raamatut ilmestavad kirjaniku enda meenutused ja tema erakogust pärit fotod.

kes-tappis-john-lennoni-suurima-rokkstaari-elud-armastused-ja-surmad
KES TAPPIS JOHN LENNONI? SUURIMA ROKKSTAARI ELUD,ARMASTUSED JA SURMAD
LESLEY-ANN JONES
Sinisukk, 2021

1980.aasta 8. detsembri hilisõhtul lakkas maailm miljonite inimeste meelest pöörlemast, kui levis uudis, et nende armastatuim rokitäht John Lennon oli New Yorgis külmavereliselt maha lastud. Käesolevas faktiküllases uurimuses avab muusikute tunnustatud biograaf ja ajakirjanik Lesley-Ann Jones toimunu saladuse ning esitab Lennoni täieliku portree. Autor kirjeldab enneolematu põhjalikkusega kuulsa laulja elu, tema suhteid, enneaegset surma ja kustumatut muusikapärandit.

Jones avab kiht kihi haaval nii Lennoni kutsealase kui ka isikliku elu, mis viis ta New Yorki, kus ta ühel saatuslikul talveõhtul oma kortermaja ees tänaval maha lasti. Aga kes või mis ta tegelikult tappis? Ja millal suri „tõeline“ John Lennon?

Uute vahetute uurimuste, seni avaldamata fotode ja Lennonit kõige paremini tundnud inimeste eksklusiivintervjuude varal annab autor ülevaate ühest meie kõige kultuslikumast muusikalegendist nelikümmend aastat pärast tema traagilist hukku. Küsitlenud aastate jooksul paljusid Lennoniga seotud inimesi, sealhulgas ka tema esimest abikaasat Cynthiat, esmasündinud poega Julianit, bändikaaslast Sir Paul McCartneyt, Johni endist sõbratari May Pangi ning Andy Peeblesit – BBC Radio 1 saatejuhti, kes Johni paar päeva enne tema mõrva viimasena intervjueeris –, koostab Jones hämmastava personaalse arhiivi.

John Lennoni tõusis komeedina koos biitlitega muusikataevasse, tema särav loojaanne oli oma õitsengu tipul, kui elu mängis talle kurja vingerpussi: fänni kuul kustutas iidoli eluküünla. Nagu öeldakse – armastusest vihkamiseni on vaid üks samm.

treener-otse-ja-ausalt
TREENER. OTSE JA AUSALT
ANDRES SÕBER
Jes Kirjastus, 2021

Eks paljud peavad mind mu käitumise pärast platsi ääres lavakunstikateedri vääriliseks, aga nii peabki olema – iga treener on ka näitleja. Sa pead nii mängijad kui rahva kaasa haarama, sest ka rahvas saalis on mängija – too kuulus kuues. Ka neid inimesi peab oskama kaasa kiskuda ja inspireerida. Tean, et mõned mehed käivadki ainult mind saalis vaatamas. Nad võtavad oma õlled ja küüslauguleivad kaasa mängupäeval ja istuvad mulle pingi taha. Kossust nad midagi ei tea, aga polegi vaja, nemad tulevad vaatama teatrit, kus peaesinejaks on Andres Sõber. Ega mul sellest midagi pole, peaasi et nad ikka õige meeskonna poolt plaksutavad ja poistele positiivselt mõjuvad.

ANDRES SÕBER

„Kui Andres pakkus mulle välja, et teeme raamatu, olin kohe nõus. Miks? Sest Andres on legend. Nii vastuoluline. Nii armastatud ja samal ajal nii vihatud. Mees, kes ei jäta külmaks mitte kedagi. Tema positiivsus, usk ja enesekindlus – see on võimas. Aga eks ole need omadused ka tema needus, sest need, kes põlevad nii ereda leegiga, need ka kannatavad kukkudes rohkem. Selle raamatu tegemine oli ka minu võimalus temast lõpuks aru saada. Miks läks meie vahel aastaid tagasi kõik nii, nagu ta läks? Mis mees on Andres Sõber tegelikult? Ja nii me tema loo kirja panime. Tema rääkis ja mina kirjutasin. Kirjutasin nii, nagu ta rääkis. Midagi muutmata ja ilustamata. Otse ja ausalt.”

JESPER PARVE

seksi-kummaline-ajalugu
SEKSI KUMMALINE AJALUGU
KATE LISTER
Tänapäev, 2021

Kes oleks võinud arvata, et nii tõsisel asjal nagu seks võib olla nii põnev ja naljakas ajalugu? See raamat pakub võimalust heita pilk kõiksugu seksimüütide, veidruste ja levinud (vale)arvamuste maailma, saada teada seksiga seotud rituaalide ja tõekspidamiste kohta erinevates kultuurides ja erinevatel aegadel.

Kuigi seks ise pole sellest ajast saadik, kui inimesed sellega tegelema hakkasid, suuremat muutunud, on tohutult muutunud ühiskonna arusaamad sellest – mõnel juhul ühest äärmusest teise ja jälle tagasi. Ühes kultuuris häbimärgistatud seksitavad on teises normaalsus ja vastupidi.

Alates keskaegsetest munandivargustest ja kannileivast kuni tänapäevaste seksinuku-bordellide ja Viagrani, antiikmaailma erootilistest freskodest pornoveebi ja #metoo liikumiseni – Kate Listeri ulatuslikud teadmised ja lopsakas huumor teeb sellest raamatust tõelise lugemiselamuse.

Lisaks talitsematule keelekasutusele kaunistab „Seksi kummalist ajalugu“ ka ligi 140 ajaloolist pilti.

meie-kitsed-elu-kitsenduses-laiendusega-lambale
MEIE KITSED. ELU KITSENDUSES, LAIENDUSEGA LAMBALE
MARGE SALUMÄE
Petrone Print, 2021

Kitsepidamine on midagi armastuse ja alkoholismi vahepealset. Algab see tavaliselt esimesest pilgust, olukorrast, kus kõnnid pahaaimamatult mööda ilma ringi, ette satub üks täiesti süütu kits ja kõmm! – oledki konksu otsas. Nagu muuseas hakkad lugema internetist kitselugusid, vaatad nunnusid kitsepilte, hakkad otsima puhkusekohti, kus võiks kohata kitsi. Lõpuks satud kogemata peale kitsekasvatuse koolitusele ja mõtled, miks mitte rohkem teada saada. See on pöördumatu viga, sest nüüd viidki mõne kitse endale koju ja siis sa neist enam lahti ei saa. Selles raamatus räägib oma kitsede ja lammastega koos kasvamise loo Mäehansu talu perenaine

Marge Salumäe. Juttu tuleb lauda rajamisest, kitsede söötmisest, lüpsmisest, poegimisabist ja karjakoertest juustu, kebabi ja kitsepiimaseebi valmistamiseni välja. Ometi ei ole see pelgalt õpik tehniliste nõksude saamiseks, vaid läbi aastate rulluv kangelaslike tegelastega eepos kirglikust kitsede-lammaste ühiskonnast ja tema karjastest.

ita-ever-lava-on-elu
ITA EVER. LAVA ON ELU
SE&JS Kirjastus, 2021

„Nii vähe on praeguses elus asju, mis on kindlad. Nagu Tammsaarel üks Mauruse kooli õpetajatest küsib: mis see on, mis oli, on ja jääb (peale jumala). Raske öelda, kuidas sellega praegu on. Aga mingi kindlustunne tekib, kui on keegi, kellest sa tead, et tema on seal, on kohal, püsib. Aga mitte tardumise mõttes. Vaid et see ongi tema koht ja tema paik, tema väärtustab seda kohta ja see koht väärtustab teda,” kirjutab raamatu saatesõnas teatriuurija Lea Tormis. Ja lisab: „Ita Ever kehastab aja ja teatri muutumist ja ühtlasi eneseks jäämist. Sõltub ka näitleja oleku intensiivsusest, temperamendist, enesekehtestamise jõust ja tahtest, kas temast saab teatri sümbol. Itast on saanud.”

Raamatus „Ita Ever: Lava on elu” on viis peatükki: Puudutus, Elamus, Vallutav sarm, Kroonika ja Ita Everi rollibibliograafia. Siin räägivad Everist nii noored näitlejad kui ka vanad korüfeed, kirjutavad oma mõtteid-muljeid arvustajad, lavastajad, kaasteelised. See on ka lugu fotodes, neid on raamatus arvukalt.

Jah, kuid mida arvab Ita Ever ise elust ja üldse? – Palun väga, „Ita sõna” läbib raamatut. Tundub, et igaühele meist on ta midagi öelnud või ütlemas:

Noorus tuleb aastatega.

Ära vihasta, ainult vaata ja imesta.

Kui mina oleksin lihtne ilus lill, siis üks kullerkupp.

Raamat „Lava on elu” annab lugejale võimaluse rännata koos Ita Everi ja tema unustamatute tegelaskujudega läbi aastakümnete. Läbi meie kõigi elatud elu. Üha uued põlvkonnad on aastakümnete jooksul kasvanud üles koos Ita Everiga. Mõni ta tegelaskuju ehk ei pruugigi meeldida, aga see pole üldse tähtis. Itat armastatakse tingimusteta. On tunne, et temaga on kindel. Kui Ita Ever on Draamateatri laval, siis sa tead, et kõik on hästi ja elu läheb edasi.

korbe-isevalitseja-roman-von-ungern-sternberg-ja-maailm-milles-ta-elas
KÕRBE ISEVALITSEJA. ROMAN VON UNGERN-STERNBERG JA MAAILM, MILLES TA ELAS
LEONID JUZEFOVITŠ
Postimees Kirjastus, 2021

Roman von Ungern-Sternberg (1886–1921) oli baltisaksa aadlisuguvõsa järeltulija, kes pühendas suurema osa oma lühikesest, ent õudu ja hävingut külvanud elust kõrgete ideaalide nimel võitlemisele Kaug-Idas. Tšingis-khaani riigi taassünnist unistades aitas ta luua Mongoolia iseseisvat riiki, kus temast räägitakse lugusid ja legende veel sada aastat pärast surmagi. Ta õppis Tallinnas, teenis tsaariarmees, võitles bolševikega, abiellus Hiina printsessiga ning oli üürikest aega Mongoolia valitseja. Ent mehe, kes ihkas taastada Venemaal tsaarivõimu ja toetas Hiinas keisririiki, reetsid ta enda võitluskaaslased. Miks, selgub tema värvikast, kirjeldamatuid julmusi täis eluloost, mille autor on kirja pannud halastamatu detailitruudusega. See on nagu ajalooline kriminaalromaan, mis toetub varem avaldamata arhiivimaterjalidele ja paljudele fotodele.

„Kuidas parandada inimeste verd, et nad enam ei bolševiseeruks? Väga lihtsalt – kõik Euroopa naised tuleb sundrasestada Mongoolia puhtavereliste sõdurite poolt. See on võigas idee, mille peale pole tulnud mitte ükski teine maailmavallutaja. Kogu Ungern-Sternbergi elu on nagu põnev õudusfilm (pogrommid, piinamised, tapmised, ihunuhtlus), kus tegevus toimub budakloostrites ja Mongoolia fantastilises looduses. Ent kahjuks on see puhas ja julm tõde, mille Leonid Juzefovitš on siin ausalt ja haaravalt kirja pannud,“ tutvustab teost kirjanik Olev Remsu, mitme Roman von Ungern-Sternbergist rääkiva raamatu autor.

Leonid Juzefovitš (1947) on Vene kirjanik, ajaloolane ja stsenarist, kes sai laiemalt tuntuks 1993. aastal, kui ilmus raamatu „Kõrbe isevalitseja“ esimene väljaanne. 1980ndatel kirjutas ta kriminaalromaanide sarja, mille peategelane, politsei peainspektor Ivan Putilin oli Tsaari-Venemaal aastatel 1866–1892 elav legend. 2019. aastal avaldas kirjanik „Kõrbe isevalitseja“ uue, parandatud ja täiendatud väljaande. Leonid Juzefovitšit hinnatakse tema oskuse poolest esitada detailseid ajaloolisi teadmisi meeliköitva jutustusena, mis on ühtlasi meisterlikult kirja pandud. Tema raamatuid on tõlgitud kaheksasse keelde, eesti keeles on see tema esimene teos.

vald-talurahva-omavalitsus-1866-1918
VALD. TALURAHVA OMAVALITSUS 1866–1918
Rahvusarhiiv, 2021

Allikapublikatsiooni eesmärk on tutvustada laiemale lugejaskonnale rahvusarhiivis säilitatavaid valladokumente, et näidata nende laiahaardelisust ja sel moel avardada nende kasutamise võimalusi. 1866. aasta vallareform oli oluline samm kogukondade iseseisvumise teel. Vallaomavalitsuste ja vallakohtute loomisega üritati emantsipeeruv talupoegkond sobitada Balti erikorra sajanditepikkuse seisusliku ja õigusliku traditsiooniga. Balti kubermange ühtlustav vallaseadus tõi Eestimaa kubermangus kaasa suuremaid muudatusi kui Liivimaal, kus vallakohtutel oli juba olemas pikaaegne, ligi 50aastane kogemus nii kohtupraktikas kui ka majandus- ja haldusasjade ajamises. Eestimaa talupojad vajasid aga asjaajamise põhitõdede ja õigusemõistmiseks vajalike teadmiste omandamiseks rohkem aega. Vallavalitsuste ja -kohtute sisseseadmisega kaasnesid uued ülesanded ja talupojad pidid omandama uusi oskusi: tuli õppida koosolekupidamist (talupoegade üldkoosolekuid oli küll varemgi peetud),protokollimist, oma kogukonna majandamist ja kohtumõistmist. Otsuste tegemine kogukonna asjades tõi kaasa talupoegade nii vaimse ja haridusliku taseme kui ka eneseteadvuse tõusu.

Kogumikus avaldatud dokumendid on pärit Eesti eri piirkondadest ja eriaastakümnetest, et esile tuua piirkondlikke erinevusi ja näidata toimunud muutusi. Seejuures ei ole siiski püritud kõikide valdade esindatuse poole, sest määravamaks on peetud lugu, mis allikmaterjalis kajastub. Võimaluse korral on välja valitud sellised dokumendid, millest ilmneb, kuidas inimesed mõtlesid, millised olid nende tegutsemise motiivid ja vastuvõetud otsuste tagamaad. Samal ajal nõuab see lugejalt ka allikakriitilist suhtumist ja üldisema ajaloopildi tundmist — valitud tekstid ei peegelda talurahva elu kogu selle mitmekülgsuses, vaid ainult seda osa, mis oli seotud vallaorganite tegevuse, kontrolli või kinnitusega. Tuleb arvesse võtta, et dokumentides kajastuvad eelkõige tolleaegse elu negatiivsed küljed.

tappidest-lahti-maailm
TAPPIDEST LAHTI MAAILM
PHILIPP BLOM
Argo, 2021

Kuueteistkümnenda sajandi lõpuks oli kogu Euroopas õhutemperatuur nii tugevasti langenud, et linde kukkus surnult taevast, Vahemereski kattusid sadamad jääga ning Thamesil korraldati talvelaatasid, kus külmunud jõele püstitati müügilette, kõrtse ja bordelle. „Tappidest lahti maailm“ kirjeldab seitsmeteistkümnenda sajandi vapustavate kliimamuutuste tõttu tekkinud kriisi, mille käigus kujunes ümber kogu Euroopa. Sel väikesel jääajal, kui järsult jahenenud ilm jättis järjepanu saagita ulatuslikke piirkondi, nii et tuhanded inimesed olid sunnitud nälja tõttu otsima linnadest uut elu, pandi alus hoopis uuele ühiskonnale. Philipp Blom kirjeldab toonaseid drastilisi muutusi ja annab sõna ajastu prominentsemaile mõtlejaile, näidates ühtlasi selgelt, kuidas ka tänapäeva kliimamuutused toovad paratamatult kaasa teisenemisi, mille sisu ega ulatust ei oska me veel aimatagi.

„Samuti nagu meie ammused esivanemad, peame ka meie paratamatute pöördeliste muutustega toime tulema. Me peame nendega targalt kohanema, uute tingimustega leppima ja õppima nendega ümber käima. Ei ole mõtet kliimamuutusi lihtsalt eirata, niikaua kui katastroof käes.“ – Philipp Blom

rahvuslinnud-ja-suembollinnud-euroopas-ja-kaugemal
RAHVUSLINNUD JA SÜMBOLLINNUD EUROOPAS JA KAUGEMAL
PEEP VEEDLA
Pesapaik MTÜ, 2021

Meie, eestlased, oleme uhked oma rahvuslinnu suitsupääsukese üle ning oleme harjunud, et pääsuke on pidevalt pildil. Kuid Euroopas on selline suhe rahvuslinnuga pigem harv. Isegi ametliku rahvuslinnu olemasolu pole kuigi levinud.

Selle raamatu kaante vahel olevat kokkuvõtet Euroopa rahvuslindudest ja sümbollindudest pole varem ilmunud mitte üksnes Eestis, vaid ka üheski teises Euroopa riigis.

Lisaks teabele, kes on kelle rahvuslind, selgub seda raamatut lugedes

  • milline lind on maailma vanima elukutseliste
  • jalgpalliklubi sümbol;
  • millistel lindudel on Araabia Ühendemiraatides eksklusiivne õigus ainsate loomariigi esindajatena lennuki äriklassis lennata;
  • milline seos on Soome olümpiavõitjal Tapio Rautavaaral Soome rahvuslinnuga;
  • miks on Assooride sümbol lind, keda pole seal iialgi kohatud;
  • millise linnu nime kannab Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni lennuk;
  • milline lind sai Euroopas esimesena rahvuslinnu tiitli
  • ja palju-palju teisi põnevaid fakte.

stalini-veinikelder
STALINI VEINIKELDER
JOHN BAKER, NICK PLACE
Sinisukk, 2021

Nikolai II, Venemaa viimane tsaar, oli suur veinigurmaan. Vene revolutsiooni käigus ta hukati ning kogu veinikelder kuulus ühtäkki riigile, mida vahetult pärast Lenini surma hakkas juhtima Stalin. Teise maailmasõja saabudes otsustas Stalin aga väärtuslikud pärlid Peterburist minema saata. Nii jõudiski muist veine Thbilisisse, ühte sealsesse väiksesse vähetuntud veinikeldrisse …

90ndate alguses rajab John Baker Sydney jõukamatesse linnaosadesse eksklusiivseid veinipoode ja tegeleb veini importimise ning jaemüügiga. Tal on välja kujunenud kindel maitse ja ärimeel väärikate ning haruldaste veinide suhtes.

Ühel päeval satub tema kätte nimekiri veinidest, mis väidetavalt asuvad Gruusia veinikeldris. John otsustab võtta ette pöörase teekonna, et selgitada välja, kas salapärane veinikelder on olemas või mitte.

„Stalini veinikelder“ on tõsielul põhinev raamat, mis tutvustab põnevat ja kirevat veinimaailma ning viib lugejad kaunisse ja mitmekülgsesse Gruusiasse, Pariisi, Bordeaux’sse ja Sauternes’i kuulsasse Château d’Yquemi veinimõisa.

putukad-vaeikesed-kangelased
PUTUKAD. VÄIKESED KANGELASED
JESS FRENCH
Koolibri, 2021

Pisikestel putukatel, maailma kõige liigirikkam loomarühmal, on eluslooduse toimimises hiigelsuur roll. Selle kaunite kollaažtehnikas illustratsioonidega raamatu abil saavad koolilapsed nende põnevate olenditega lähemalt tuttavaks.

Milline on putukate keha? Kus ja kuidas nad elavad? Kuidas saab ussi moodi röövikust imeilusate tiibadega liblikas? Kuidas on putukad kasulikud inimestele ja millega me neid ohustame? Milliseid selgrootuid loomi on veel olemas?

kusagil-maailma-lopus
KUSAGIL MAAILMA LÕPUS
SILVIA PÄRMANN
Varrak, 2021

Rohkete fotodega illustreeritud reisiraamat viib ööd veetma ühe mungaga kloostri torkivale diivanile Põhja-Makedoonia mägedes; papaiamoosiga pannkooke sööma Myanmari; tiirule ümber kõrvakujulise järve Hiinas, matusepeole Sulawesi saarel; maailma peaaegu kõige põhjapoolsema Lenini kuju juurde Teravmägedel, vahepeal GULAGi laagrina tegutsenud kloostrisse keset Valget merd ja veel hulka paikadesse, mille kaardilt leidmine on paras väljakutse. Kohtadesse, kus vanad traditsioonid on veel elus juba kohale jõudnud moodsa maailma kõrval – küladesse, kus isa on veel kalur, poeg aga juba lohesurfitreener; ema toob sajandite pikkust traditsiooni hoides paljaste kätega ookeani põhjast välja mereande, tütar peab ilusalongi või trendikat kassikohvikut.

Peamiselt vaid koos oma kaameraga, vahel ka sõpradega koos reisiv autor näeb vaeva sulandumisega nendesse maailmadesse, kukub selles läbi – ent sellest hoolimata tabab situatsioone, mille puhul võiks arvata, et ta on majaseintega üheks sulanud, et kohalike elule nii lähedalt pilgu heita saab. Nendes lugudes on kuhjaga huumorit, veel rohkem aga kirjeldamatut vabaduse tunnet.

Silvia Pärmann on fotograaf ja reisiajakirjanik, keda leiab harva populaarsetest puhkusesihtkohtadest. Suurlinnade tuled kutsuvad ka teda, ent olles ka ise pärit ühest maailma lõpust, tunneb ta end eriti koduselt just perifeerias.

kallid-krantsid-kirjad-vangilaagritest-ja-asumiselt-siberis-1946-1954
KALLID KRANTSID. KIRJAD VANGILAAGRITEST JA ASUMISELT SIBERIS 1946 - 1954
JAAN KROSS
2021

Kogumikus "Kallid krantsid. Kirjad vangilaagritest ja asumiselt Siberis 1946-1954" publitseeritakse esinduslik valik kirjanik Jaan Krossi hiljuti taasleitud kirjavahetusest oma lähedastega ajast, mil ta oli vangilaagrites ja sundasumisel N. Liidus. Suure kirjandusliku, kultuuriloolise ja ajaloolise väärtusega kirjavahetus annab vahetu pildi noore Jaan Krossi kujunemisest. Vaatamata inimlikult traagilisele kontekstile peegeldab Jaan Krossi kirjavahetus lootust ja elujaatust. Kirjad sisaldavad ka mitmeid varem tundmata luuletusi.

Raamatu on eessõna ja põhjalike kommentaaridega varustanud kirjaniku poeg Eerik-Niiles Kross.

 

500-inspireerivat-jalutuskaeiku
500 INSPIREERIVAT JALUTUSKÄIKU
Tänapäev, 2021

See hoolikalt koostatud, rohkete värvifotode ja kaartidega varustatud valik 500 jalutuskäigust aitab rändajal avastada maailma suurimate kunstnike, kirjanike ja muusikute kirevat pärandit. Siin on kultuuriliselt olulisi ja looduslikult kauneid radu mitme kontinendi matkaradadel, maakohtades, rahvusparkides, metsikul maastikul ning suurlinnades.

KATH STATHERS on koondanud sellesse valikusse 500 põnevat retke lühikestest jalutuskäikudest ühepäevareisijatele kuni mitmepäevaste matkadeni neile, kes otsivad tõsisemaid väljakutseid. Ükskõik, kas teil on plaanis uidata Rooma tänavail Raphaeliga, matkata Yorkshire'i nõmmedel õdede Brontëdega või liikuda mööda Mississippi jõge koos Mark Twainiga, siin raamatus leidub kogu vajalik informatsioon huvitava retke planeerimiseks.

sammhaaval
SAMMHAAVAL
SIMON REEVE
Tänapäev, 2021

Alati naerusuise, veidi üleannetu ja tohutult südamliku Simon Reeve’i reisisaated, mis viivad maailma kõige veidramatesse ja ekstreemsematesse paikadesse, on paljude televaatajate lemmikud.

Raamatus „Sammhaaval“ räägib Reeve oma lemmikreisidest muu hulgas Kesk-Aasia maadesse Kasahstani, Usbekistani ja Tadžikistani, tunnustamata Transnistriasse ja Mägi-Karabahhi ning ekvaatoririikidesse Kongosse, Keeniasse ja Somaaliasse. Juttu tuleb imelisest loodusest, miiniväljadest ja lahingutandritest, trööstitutest põgenikelaagritest, jubedatest hotellidest ja restoranidest, haigestumisest malaariasse, polomängust kitselaibaga, põgenemisest KGB eest ning kohtumistest värvikate kohalikega, kelle hulgas on nii talupoegi kui ka riigipäid ja terroriste – ja kõike seda vürtsitavad veel lood reisisaadete tegemise telgitagustest.

Lisaks räägib Reeve esimest korda oma lapsepõlvest – tuleb välja, et ta oli paras huligaan! – ning sellest, kuidas probleemsest harimata teismelisest sai algul Sunday Timesi postipoiss, siis sama lehe uuriv ajakirjanik, kirjanik ning viimaks armastatud saatejuht ja maailmarändur.

johannes-aavik-aatemees-ja-keeleuuendaja
JOHANNES AAVIK – AATEMEES JA KEELEUUENDAJA
HELGI VIHMA
EKSA, 2021

Eesti suurima keelereformija Johannes Aaviku nimi ei vaja tänapäeval enam tutvustamist. Tema eesmärgiks oli kahekümnenda sajandi esimese veerandi üsna lihtsakoelise eesti kirjakeele arendamine Euroopa tasemel kultuurkeeleks. Keeleuuendus põhines sügavalt mõtestatud keelefilosoofial, mida tollal alati ei mõistetud. 21. juulil 1918 on Johannes Aavik kirjutanud oma päevaraamatus: „Vahest alles 1960–80 hakatakse mind täieliselt mõistma ja hindama. Ja ses ajajärgus oleksin oma loomingulisemas miljöös.”

See ennustus läks täide. 1971. aastal ilmus Eestis Johannes Aaviku 90. juubeli puhul koguteos „Üheksa aastakümmet. Pühendusteos Johannes Aavikule”, mis tõi paguluses elanud Johannes Aaviku elutöö laiemalt kodueestlaste teadvusse. Suuri teeneid Aaviku pärandi uurimisel ja tutvustamisel on teiste teadusasutuste kõrval Johannes Aaviku Seltsil, mille eestvedajaks ja asutajaliikmeks on käesoleva raamatu autor Helgi Vihma. Tänaseks on Johannes Aaviku keelefilosoofia ületanud eesti keele piirid ja saanud rahvusvahelise uurimise ning tunnustuse osaliseks.

lase-loovus-valla-minu-loominguline-aasta
LASE LOOVUS VALLA. MINU LOOMINGULINE AASTA
SUSAN SCHWAKE
Koolibri, 2020

See lõbus raamat pakub sulle võimalust olla loominguline ning lasta oma ideedel vabalt lennata: kujundada huvitavaid ehitisi, leiutada uusi putuka- ja loomaliike, väljendada oma tundeid ja mõtteid kujundite ning värvidega, muuta sõnad kunstiteoseks või joonistada autoportree. Raamatus on 365 loomingulist ideed, üks aasta igaks päevaks. Nii on sul võimalik luua aasta jooksul oma ainulaadne kogu, mis peegeldab maailma sinu loomingulise pilgu läbi.

Ära enam oota! Leia vajalikud kunstitarbed ja hakka looma!

venemaa-luehiajalugu-paganatest-putinini
VENEMAA LÜHIAJALUGU. PAGANATEST PUTININI
MARK GALEOTTI
Eesti Raamat, 2021

Kas keegi suudab Venemaad täielikult mõista? Laseme sellele küsimusele vastata ühel maailma juhtivatest ekspertidest, kes kasutab riigi paeluvat ajalugu pilgu heitmiseks selle tulevikku.

Venemaa on maa, mil pole looduslikke piire, seal ei ela üksainus hõim või rahvas ega ole sel ka tõelist keskset identiteeti. Asukoht Euroopa ja Aasia ristteel tähendab ka seda, et Venemaa on kõigile igavene „teine“: eurooplased peavad seda aasiapäraseks ja vastupidi. Ometi on tegemist ühe maailma kõige võimsama riigiga, meisternäitlejaga üleilmsel laval, mida iseloomustab kirev ajalugu ning milles on esindatud sõjad ja rahu, poeedid ja revolutsionäärid.

Venemaa ajalugu on sageli palimpsest, selle ajalugu on kirjutatud – ja ümber kirjutatud – vastavalt hetke poliitilistele ja kultuurilistele trendidele. Galeotti viib lugeja müüdiloori taha, otse Venemaa loo südamesse.

Kiires retkes maailma kõige vääritimõistetuma riigi ajalukku näitab Mark Galeotti meile seda, mis on Venemaa lugu iseloomustavate müütide taga, alates riigi tekkimisest ja varastest legendidest – kelle seas on Ivan Julm ja Katariina Suur –, jõudes välja Romanovite tõusu ja languse, oktoobrirevolutsiooni, külma sõja, Tšernobõli ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemise telgitagusteni, puudutades ka Vladimir Putini nime kandva müütilise poliitiku esiletõusu.

Professor Mark Galeotti (sünd 1965) on üks tänapäeva juhtivaid Venemaa vaatlejaid, kes riiki pidevalt külastab, seal õpetab, loenguid peab, sealse tutvuskonnaga suhtleb ja Putini ajastu arengul silma peal hoiab. Ta elab Londonis ja on Praha Rahvusvaheliste Suhete Instituudi külalis-vanemteadur.

mesindus-algajatele-algaja-mesiniku-teejuht
MESINDUS ALGAJATELE. ALGAJA MESINIKU TEEJUHT
KIM FLOTTUM
Sinisukk, 2021

Mesilaste pidamine on tore ja vaheldusrikas harrastus, mis pakub innukale mesinikule nii rõõmu kui ka väljakutseid. Kui soovite hakata mesilasi pidamist, aga ei tea, millest alustada, siis on „Mesindus algajatele“ just teile.

Raamat õpetab:

  • Rajama mesilat ja hoolitsema mesilaspere eest;
  • Leidma tarudele parimat asukohta, pidades silmas nii teie enda kui ka mesilaste turvalisust;
  • Mesilaste hooldamist;
  • Koguma mesindussaadusi ning võtma ja kasutama mett;
  • Toime tulema mesilaste haiguste ja nende raviga.

Autor kKm Flottum jagab hulgaliselt mesindusnippe, mis aitavad teil saada paremaks ja nutikamaks mesinikuks!

kanapidamine-algajatele-algaja-kanapidaja-teejuht
KANAPIDAMINE ALGAJATELE. ALGAJA KANAPIDAJA TEEJUHT
ANDY SCHNEIDER, BRIGID MCCREA
Sinisukk, 2021

Kanapidamine on tore ja vaheldusrikas harrastus, mis pakub innukale kanapidajale nii rõõmu kui ka väljakutseid. Kui soovite hakata kanu pidama, aga ei tea, millest alustada, siis on „Kanapidamine algajatele“ just teile.

Raamatust saate teavet:

  • Koduaias kanade pidamise eelistest;
  • Haudumisprotsessist ;
  • Kanamajade ja -aedikute rajamisest;
  • Kanade õigesti toitmisest.

Autorid Andy Schneider ja dr Brigid McCrea jagavad hulgaliselt nippe, mis aitavad teil saada paremaks ja nutikamaks kanapidajaks!

abiks-kanapidajale-100-probleemi-ja-nende-lahendused
ABIKS KANAPIDAJALE. 100 PROBLEEMI JA NENDE LAHENDUSED
CHRIS GRAHAM
Sinisukk, 2021

Kanade pidamine on tore ja vaheldusrikas harrastus, mis pakub innukale kanapidajale nii rõõmu kui ka väljakutseid. Eduka kanapidamise võti seisneb oskuses algavaid probleeme väheste märkide järgi ära tunda ja neid oskuslikult lahendada. „Abiks kanapidajale“ kirjeldab sadat sagedasti esinevat probleemi, millega kanapidajad tihtilugu kokku puutuvad, sõnastab selgelt ja lihtsalt nende tekkepõhjused ja soovitab praktilisi lahendusi.


rahvas-see-taehendab-inimesi-soomeugrilased-ja-samojeedid-vanadel-etnograafilistel-fotodel


RAHVAS - SEE TÄHENDAB INIMESI. SOOMEUGRILASED JA SAMOJEEDID VANADEL ETNOGRAAFILISTEL FOTODEL

INDREK JÄÄTS
Eesti Rahva Muuseum, 2020

Raamatus on valik vanu fotosid Venemaa, Ungari, Soome ja Eesti etnograafiamuuseumite kogudest. Pildid pärinevad 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi esimestest kümnenditest. See oli aeg, mil õpetatud mehed ilmutasid elavat huvi talurahva vastu ning rahvastik jagati nende keele- ja kultuurieripäradest lähtudes rahvasteks. Rahvakultuurist sai tähtis huvi- ja uurimisobjekt. Sündis etnograafia - teadus rahvast ja rahvastest. Rahvad koosnevad muidugi inimestest, kuid üksikisik oli tollaste etnograafide jaoks pigem oma rahva enam või vähem tüüpiline esindaja kui uurimisobjekt. Valitud fotoseeriad on mõeldud väikeste ekskurssidena ühelt poolt etnograafia ning teisalt pildistatud rahvaste ajalukku.

Raamat on eesti, inglise ja vene keeles.

101-eesti-telesaadet
101 EESTI TELESAADET

ULVI PIHEL
Varrak, 2021

Nende kaante vahel on 65-aastase Eesti teleajaloo värvilisemad killud. Need on moodustunud koroonakevade rütmis pikkade telefonikõnede, kogutud mälestuste, tarkade meeste teleajaloo uuringute ning kuhjade viisi loetud artiklite ja tudengitööde tulemusena.

Saateid raamatusse valides alustasin algusest – esimene lastesaade, populaarseim lauluvõistlus, pikim ajaloosaade, kõige kauem eetris püsinud saade, esimesed telestaarid, esimene formaadisaade jne,. jne. Saate sünni- ja eluloo kõrval leiab huviline eetriaastad, esimeste/olulisemate tegijate nimed, aga ka esmaeetri täpse kuupäeva ja kellaaja.

Raamatu kirjutamise algusest on juba palju muutuda jõudnud: TV3 kavas on taas “Eestimaa uhkus”, uute tegijatega “Öö-TV” otsib veel oma kohta ja nii mõnedki tegijad on kanalit/ametit vahetanud või sootuks taevatähtede taha sõudnud.

Kõik saated raamatusse paratamatult ei mahtunud, ja paljusid ei oska lühikese ajalise distantsi tõttu veel hinnatagi, kuid küllap teeb Aeg kindlaks tänagi eetris olevate saadete kullaproovi.

Ulvi Pihel

eesti-keele-ajalugu
EESTI KEELE AJALUGU

KÜLLI PRILLOP, KARL PAJUSALU, EVA SAAR, SVEN-ERIK SOOSAAR, TIIT-REIN VIITSO
Tartu Ülikooli Ajalugu, 2021

Sari „Eesti keele varamu“ tutvustab mitmekülgselt eesti keele ehitust ja kasutust. Keeleajaloo köide kirjeldab tänapäeva eesti keele kui läänemeresoome keele kujunemist. Põhjalikult käsitletakse mitme tuhande aasta jooksul toimunud häälikumuutusi ja nende tagajärgi, vältevastanduse tekkelugu, käände- ja pöördevormide süsteemi väljaarenemist, morfoloogiliste tunnuste eri variantide kujunemist, sõnavara ajalugu. Raamat tutvustab ka keeleajaloo uurimismeetodeid ning esitab sissevaate eesti keele ajaloo uurimislukku.


inimene-ja-teispoolsus
INIMENE JA TEISPOOLSUS

ARNE HIOB
Gallus, 2021

Surmalähedased kogemused, paranormaalsed nähtused ja uusvaimsus. Need ja muud teemad tulevad vaatluse alla raamatus „Inimene ja teispoolsus”. Teispoolsus on see, mis jääb teisele poole meie tunnetust, mida ainult aimame ja tasapisi tundma õpime.

Sajandeid kestnud kriitikast hoolimata ei ole religioon sugugi vähem elujõuliseks muutunud. Ta vahetab ainult nimetusi ja kostüüme ning ilmub isegi teaduse kui väidetavalt oma suurima vastase mõjuväljas. Mingil määral on õnnestunud religiooni mainet küll mustata, sidudes seda tagurliku mõtteviisi ja maailmapildiga, kuid selle tagajärjel kasutatakse säilinud religioossuse väljendamiseks ainult teisi nimetusi, jättes sisu üsna samaks. Ilmalikus tsivilisatsioonis võivad usundi ilmingud varjuda ka anonüümsete kattevarjude taha.

Kõneldakse uusvaimsusest, esoteerikast või new age’i mõtteviisist, mis samas sisaldab varasest religiooniloost tuntud elemente, ilma milleta ei ole inimkonda iial eksisteerinud.

mueuedid-ja-legendid
MÜÜDID JA LEGENDID

Varrak, 2021

Tutvume põneval reisil ümber maailma vägevate kangelaste ja kangelannadega, maagiliste võimetega elukatega ja hirmuäratavate koletistega. Kohtume Lääne-Aafrika vembumehest jumala Anansiga, kes esineb ämbliku kujul, samuti Vana-Kreeka kartmatu sõja- ja tarkusejumalanna Athenaga, jaapanlaste imelapsest jumala Kintaro ning veel paljude teiste huvitavate tegelastega.



nii-muuseas
NII MUUSEAS
WOODY ALLEN
Postimees Kirjastus, 2020

Woody Allen – koomik, muusik, kirjanik, näitleja ja filmirežissöör – on üks meie aja suurimaid filmitegijaid. Kauaoodatud mälestusteraamatus pakub ta brutaalselt ausa sissevaate oma ellu, kirjeldades teekonda lapsepõlve Brooklynist ihaldatud Manhattani katusekorterisse.

Pärast rasket algust mööduvad kuuskümmend aastat professionaalseid kukerpalle tele- ja filmitööstuses maailma tuntuimate filmitähtede plejaadi saatel, eraelus aga vahelduvad romansid, elukaaslased ja abikaasad. Saame teada tema skandaalidest ja deemonitest, vigadest ja kordaminekutest, rääkimata neist, keda ta armastas, kellega töötas ja kellelt õppis.

Nagu Woody Alleni filmidki, panevad tema anekdootlikud ja halenaljakad lood elust enesest ühtaegu nutma ja naerma, põhjustades mõnikord piinlikkust ning tänu, et see kõik pole juhtunud meie enesega (ja mõnikord kadedust ka).

Eneseirooniast pakatava, erakordselt vaimuka ja värvika autoportree eestikeelse tõlke on toimetanud Neeme Raud.

leia-oma-ikigai-aerata-endas-sisemine-kirg-ja-teeunistused-teoks
LEIA OMA IKIGAI. ÄRATA ENDAS SISEMINE KIRG JA TEEUNISTUSED TEOKS
HECTOR GARCIA, FRANCESC MIRALLES
Pegasus, 2018

Kas sa juba tead, mis on sinu ikigai, mis on sinu elu mõte?

Aastal 2016 andsid hispaanlased Héctor García ja Francesc Miralles välja revolutsioonilise raamatu „Ikigai“, milles nad avasid jaapanlaste pika ja õnneliku elu saladused. Raamatut tõlgiti 45 keelde, sealhulgas ülimenukalt ka eesti keelde.

Uue raamatu kirjutamiseks naasid García ja Miralles selle aastatuhandete-vanuse kultuuri rüppe, et tuua huvilisteni ikigai praktiline õpetus: vastata küsimusele, kuidas leida oma elu eesmärk ja mida teha, et selleni pürgimine algaks nüüd ja praegu.

Jaapani keeles tähendab ikigai eluiha, kirge elada, ent kuidas me selle üles leiame? Ja kui oleme oma ikigai juba leidnud, siis mil moel saame tagada, et see hõlmaks kogu elu erinevaid külgi?

Raamat „Leia oma ikigai“ sisaldab 35 praktilist harjutust, mis aitavad meil liikuda valitud sihtkohta ning leida heaolu ja õnne loomulikul kombel, meie enda sisemusest.

kartul-ja-teised-maitsvad-juurikad
KARTUL JA TEISED MAITSVAD JUURIKAD

Ühinenud Ajakirjad, 2020

Kes meist ei teaks, et iga päev peab sööma vähemalt pool kilo aedvilja. See tundub tülikas, sest juurvilju peab pesema, koorima ja tükeldama ning lõpuks neist ka toidu valmistama.

Tegelikult on köögiviljad nii maitsvad ja tervislikud, et kogu nähtud vaev tasub end kuhjaga ära. Tuleb vaid fantaasiale voli anda ja juurvilju vaheldusrikkalt kasutada.

Kartulite või makaronide asemel võib liharoa lisandiks pakkuda näiteks porgandit. Tõmba kooritud porgandist koorimisnoaga pikad õhukesed ribad. Hoia neid lühikest aega keevas vees ja ongi magus praekõrvane olemas. Ribasid võib kasutada ka toorsalatis. Tihtipeale ei taha lapsed keedetud porgandit, küll aga söövad hea meelega lihapalle. Kotleti- ja lihapallitaina hulka võib rohkelt porgandit riivida, see annab hea magusa maitse ja märkamatult saab kätte ka päevase juurviljaportsu.

Kõige paremad on muidugi hooajalised aedviljad, kuid õnneks leiab ka külmletist tükeldatud ja külmutatud aedvilju, millest saab kiiresti õhtusöögi valmistada.

paprika-ja-tsilli-seemnest-saagini
PAPRIKA JA TŠILLI. SEEMNEST SAAGINI

EVA SCHUMANN
Postimees Kirjastus, 2019

Tšillit, paprikat ja nende sugulasi on väga lihtne ise kasvatada, olgu siis aias, rõdul või aknalaual.

Meie köök on mõeldamatu ilma pikantselt täidetud paprikakaunte, grilltoidu-kõrvaste tuliste tšillikastmete ja hapude peperonideta pitsal. Tšilli, paprika ja teised erksavärvilised kaunad pakuvad maitsemeelele naudinguid mahlakalt pikantsest kuni põrgulikult teravani.

Raamatust leiate kasvatamiseks kõik vajalikud teadmised. Õpite tundma 35 erinevat paprika- või tšillisorti, saate asjatundlikke juhendeid taimede kasvatamiseks ‒ kuidas külvata, istutada, kasta ja kaitsta, kuidas vilju töödelda ja säilitada.

Peale praktiliste õpetuste tutvustab raamat värvikate taimede päritolu, levikut, viljade vitamiinisisaldust ja toiteväärtust. Raamatu lõpus on valik parimaid retsepte kogu maailmast.

valgus-laebi-morade
VALGUS LÄBI MÕRADE

ANNIKA LAATS
Rahva Raamat, 2020

Leonard Cohen tõdeb oma laulus „Anthem“: „There is a crack, a crack in everything.“ Me kõik oleme mõrased. Kogu see maailm, mis võib küll kaunil suveõhtul tunduda täiuslik, on mõrane, pragusid täis. Mitte ainult Hamleti aeg, vaid kõik maised ajad on liigestest lahti. Ühe mõrad paistavad rohkem välja, teise fassaad näib laitmatu, aga kilde ja pragusid on meis kõigis.



diskursus
DISKURSUS

JAAK URMET
Hea Lugu, 2018

Jaak Urmet (snd 1979) portreteerib vanemate põlvkondade kirjanikke – Ralf Parve, Enn Vetemaa, Andres Ehin, Sass Suuman, Johnny B. Isotamm jt – ning keskseid kujusid eakaaslaste hulgast – Jürgen Rooste, Contra. Eraldi püüab ta sõnadesse tabada õppejõu, luuletaja ja kirjandusteadlase Toomas Liivi isiksust. Tallinna noorte kirjanike ja Peda eesti filoloogia üliõpilaste tegemistest aastatel 1998–1999 annab aimu autori tollal peetud päevaraamat, millest on ära toodud mahukas valik katkendeid.




elu-on-sona
ELU ON SÕNA

VEIKO MÄRKA
Hea Lugu, 2018

Veiko Märka (snd 1964) raamat käsitleb tema kokkupuuteid eesti kirjanikega alates 1971. aastast. Esimesed kohtumised sündisid raamatute kaudu, hilisemad on isiklikud. Üldistavad vahelugemised puudutavad kirjanike ja elunähtuste vahekordi: kirjanikud ja ajakirjandus, kirjanikud ja kõnekunst, kirjanikud ja alkohol, kirjanikud ja vägivald, kirjanikud ja huumor jne. Humoristliku lähenemisega kirjutatud teosest ei ole välja jäänud ka tõsisemat laadi ja isegi traagilised mälestused.





kui-mina-ei-ole-mina
KUI MINA EI OLE MINA

JAN KAUS
Hea Lugu, 2018

Jan Kaus (snd 1971) on öelnud, et kirjandus on talle alati tundunud suure vabaduse territooriumina. Kirjanduses on võimalik liikuda aegadesse ja kohtadesse, kuhu kehal pole lihtsalt võimalik ulatuda. Kirjutades või lugedes saab ta olla inimene, kes ta kunagi pole olnud, või inimene, kelleks ta kunagi ei saa. Oma raamatus räägib ta kaasahaaravalt nii kirjanikest kui ka lugejatest, kes teda enim on mõjutanud: Juku-Kalle Raid, Hasso Krull, Doris Kareva, Kalev Kesküla, Timo Lappalainen, Jürgen Rooste, Indrek Koff, Urmas Vadi, Märt-Matis Lill, Triinu Tamm jt.



uehises-hoovuses
ÜHISES HOOVUSES

ARVO VALTON
Hea Lugu, 2018

Arvo Valton (snd 1935) portreteerib raamatus „Ühises hoovuses“ seitsetkümmet viit eesti kirjanikku ja kirjandustegelast, ning oma eeskujude, sõprade ja kolleegide kaudu ka iseennast. Need portreed on ausad, harivad ja rohkete huvitavate detailidega. Koloriidi neile lugudele annab Elu ise – Valtoni ja tema pere küüditamine, kirjanikutöö nõukogude tsensuuri pihtide vahel, soome-ugri asja ajamine taasiseseisvunud Eestis. Lugude sagedaseks tegevuspaigaks on kirjanike liit ja Tallinnfilm. Et Valtoni juured ulatuvad Hiiumaale, on raamatus ka tubli annus hiiu huumorit.



uekskord-oli-ueks-meesÜKSKORD OLI ÜKS MEES
HANDO RUNNEL
Hea Lugu, 2018

Hando Runnel (snd 1938), kes iseenda kohta on öelnud

Hando Runnel
luuletaja,

kodu-käija,
koputaja,

vilistaja,
komistaja,

põgeneja,
mäletaja

meenutab raamatus „Ükskord oli üks mees“ nii sõnas kui pildis ligi pooltsada kaasteelist eesti kirjandusmaastikult.

porsa-paremad-paeevad
PÕRSA PAREMAD PÄEVAD

PEETER SAUTER
Hea Lugu, 2018

Peeter Sauter (snd 1962) kirjutab raamatus „Põrsa paremad päevad“ kohtumistest vägagi erinevate tekstitegijatega. Korüfeedega kõrvuti vilksatavad algajad ja literaadid väljastpoolt Eestit. Läbivad teemad on – mida annab autorile kohtumine teiste kirjanikega ning kirjanikkond kui suur imaginaarne pseudopere. Peeter Sauter on omanäolisemaid eesti kirjanikke, kelle täpsed ja teinekord halastamatult selged kirjeldused inimestest neid otsekui röntgeniga läbi valgustavad.



teatriarmastajad-teatriharrastamisest-eestis
TEATRIARMASTAJAD. TEATRIHARRASTAMISEST EESTIS
RAIT AVESTIK
Eesti Harrastusteatrite Liit, 2020

Eesti Harrastusteatrite Liit andis välja teatriuurija ja -kriitiku Rait Avestiku raamatu „Teatriarmastajad“, mis vaatleb (täiskasvanute) teatriharrastamist nii ajaloolisel kui olemuslikul skaalal. Eesti Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal harrastusteatreid Eestis 431, neist umbes 200 täiskasvanute kollektiivi. Sellist piiritut teatritegemise tahet proovibki 320 leheküljeline raamat sõnastada ning alla kriipsutada ja koondada olulisi sündmusi, suundumusi ning mõtteid teatriharrastamise kontekstis. Raamat annab aimu sellest, milline elu ja tegevus on käinud ja käib meie teatridžungli nendes kihtides, mis linnas elavale ja eelkõige kutselises teatris käivale teatrisõbrale on üsna märkamatud. Aimu saamist toetavad 90 fotot, milledest vanim on tehtud aastal 1915, uusim 105 aastat hiljem. Paralleelselt teatriharrastamise ajaloolise kujunemise ja arenguga jookseb raamatus ka värskeim vaade valdkonnale – selle annavad tänaste teatriharrastajate lood erinevatest Eesti nurkadest. Kõrvuti teatriharrastamise kunstiliste taotlustega käsitletakse raamatus ka harrastusteatrite toimemehhanisme ning struktuure. Raamatut läbivad punase köiena erinevatel aegadel tegutsenud teatriuurijate-kriitikute, aga ka praktikute vaated, hinnangud, nõudmised, imestamised ja õhkamised teatriarmastajate tegevusele.

kuidas-hunt-tombas-ukse-lahti-kaeaeks-ehk-logopeedilisi-muinasjutte
KUIDAS HUNT TÕMBAS UKSE LAHTI: KÄÄKS! EHK LOGOPEEDILISI MUINASJUTTE
KRISTEL LEMPU
Koolibri, 2020

Kogumikus on kaheksa stsenaariumina esitatud muinasjuttu: teksti vahele on remarkidena pikitud juhendaja tegevuse kirjeldus ja iga muinasjutu kohta on kogumikus suur pilt (kunstnik Pia Hanslep).

Logopeediliste muinasjuttude toel saab arendada lapse kõnet ja kognitsiooni, avardada ja kujundada tema arusaamist ümbritseva kohta, ning kogumik sobib kasutamiseks nii lasteaiaõpetajatele ja lapsevanematele kui ka logopeedidele, kes soovivad oma tööd rikastada ja varieerida.

Tööks valitud muinasjutud on hästi tuntud, et nende sisu oleks juhendajale hästi teada ja töö seetõttu lihtsam:

- Hunt ja seitse kitsetalle ehk Kuidas hunt uksele koputas: KOP-KOP
- Kakuke ehk Kuidas rebane tegi: AMPS
- Kolm karu ehk Kuidas karupoja tool PRÕKS katki läks
- Kolm põrsakest ehk Kuidas seaema pojakest paitas: NUFF-NUFF
- Kuidas loomad endale sabad said ehk Miks jänku nuttis: IHH-IHH-IHH
- Naeris ehk Kuidas taat peenart kastis: SORR-SORR
- Punamütsike ehk Kuidas sirtsud siristasid: TSIK-TSIK
- Tare-tareke ehk Kuidas karu katusele ronis: KRIIKS-KRIIKS

Lihtsad logopeedilised või sensoorsed lood sobivad lastele juba enne kaheaastaseks saamist. Laps teeb kaasa jõukohaseid suu- ja sõrmeharjutusi, kordab lihtsaid silpe ja osutab asjale, millest on juttu. Muinasjuttude raskusaste tõuseb iga tekstiga, keerulisema sisu ja harjutustega tekstid sobivad vanematele lastele, kuigi alati saab teksti lihtsustada. Tekstide läbimängimist võib teha ka veel esimestes klassides, ka siis on need kõnearendusliku eesmärgiga, kuigi ülesandeks pole üldjuhul enam artikulatsiooniaparaadi tugevdamine ja häälduse korrigeerimine.

konstantin-paets-ja-soome-unistus-kaksikriigist
KONSTANTIN PÄTS JA SOOME. UNISTUS KAKSIKRIIGIST
SEPPO ZETTERBERG
Varrak, 2021

Eesti võimas mees unistas Soome ja Eesti liidust kogu aeg, ka suurte sõdade ajal.

KONSTANTIN PÄTS (1874–1956) tundis Eesti sõjaeelse vabariigi juhtivatest riigimeestest kõige rohkem huvi Soome vastu. Ta oli mitmekordne peaminister ja riigivanem ning lõpuks Eesti Vabariigi president aastatel 1938–1940.

Päts saabus Soome suurvürstkonda poliitilise pagulasena 1906. aasta sügisel. Rohkem kui kahe aasta jooskul, mil ta seal elas, sai Soomest tema jaoks ideaalmaa, eeskuju Eestile.

Eesti Vabadussõja perioodil 1918–1920 arendas Päts oma kauaaegset meelisideed unioonist või kaksikriigist koos Soomega. See mõte sai tuge sõjalisest abist, mida Soome Eestile Vabadussõjas andis. Kaksikriigi idee leidis Eestis palju poolehoidu, kuid Soomes oldi kahtlevamad.

Riigipeade iga-aastased kohtumised algasid 1931. aastal, kui riigivanem Päts tegi visiidi Soome. Muuseas arutasid riigijuhid salajasi plaane maade sõjalisest koostööst ja Soome lahe sulgemisest. Soome ja Eesti kõrgetasemeline koostöö jätkus ka pärast seda, kui Pätsi juhtimisel sai Eestist 1934. aastal autoritaarne riik.

President Kyösti Kallio haigus ja Soome Talvesõda lõpetasid need visiidid. 1940. aasta suvel kaotas Eesti iseseisvuse ja Päts küüditati Nõukogude Liitu. Mõni päev enne deporteerimist tuli Päts veel oma lemmikidee juurde tagasi ja pani kirja Soome ja Eesti liitriigi plaani.

Seppo Zetterberg (sünd. 1945) on olnud Jyväskylä ülikooli ajaloo professor ja ajakirja Kanava peatoimetaja. Ta on Tartu ülikooli audoktor ja Soome Teaduste Akadeemia liige ning olnud Soome Instituudi juhataja Eestis.

elu-oli-laif-matti-nykaenen
ELU OLI LAIF. MATTI NYKÄNEN
MARKO LEMPINEN, JUSSI NIEMI
Tänapäev, 2020

Matti Nykänen (1963–2019) võitis suusahüpetes neli olümpiakulda ning tuli kuuekordseks maailmameistriks. Ta oli 1980ndatel ühe spordiala tuntuim nägu, kuid ühtlasi sai temast oma aja üks tuntumaid soomlasi. Peale spordi sai Matti kiirelt tuntuks ka hoopis muudel põhjustel – tema suust tuli hulk äraspidiseid mõttevälgatusi, mis muutusid üldrahvalikeks ütlusteks ning pidevalt viskas ta suuremaid ja väiksemaid vempe. Ühel hetkel väljus asi kontrolli alt, pisikestest vempudest ja ülemeelikutest pidudest kasvas välja tõsine alkoholism, sekeldused muutusid kriminaalseks ning kunagine iidol saatus korduvalt kohtupinki ja isegi vanglasse. „Elu oli laif“ sisaldab suure hulka värvikaid ning tragikoomilisi lugusid, kuidas üsna tavaline soome poiss sai ühel hetkel meedia lemmikuks ja lüpsilehmast, kuidas olümpiavõitjast sai eluga puntras laulja, kes esines pidevalt mööda erinevaid kõrtse. Raamatul on nii dokumentaalne, naljakas kui tõsine külg – siin on kõik need pöörased lood Matti tegudest ja ütlemistest, kuid ühtlasi küsitakse – kas keegi oleks võinud midagi teha teisiti, et lool poleks olnud selline lõpp?

mis-on-antiikfilosoofia
MIS ON ANTIIKFILOSOOFIA?
PIERRE HADOT
TLÜ Kirjastus, 2020

Silmapaistev prantsuse mõtteloolane ja antiigiuurija Pierre Hadot aitab oma klassikalises teoses ümber hinnata filosoofia rolli antiikmaailmas. Filosoofia polnud ainult intellektuaalne ja diskursiivne tegevus, vaid elulaad. Seejuures mitte lihtsalt „ela, nagu räägid“, vaid ka „räägi, mida elad“. Mõtlemine ja kõnelemine aitasid igal koolkonnal mõneti erinevalt elu võimendada. Koolkonda kuulumine tähendas teatud eluviisi omaksvõttu – nii võib koolkondi iseloomustada ka kui omalaadseid kogukondi. Filosoofia kui elulaad tähendas ka teatud „vaimsete harjutuste“ omaksvõttu, mida vastavas koolkonnas viljeldi. Vaimsete harjutuste all peab Hadot silmas eesmärgipäraseid praktikaid, mis viivad „mina“ teisenemiseni, st harjutaja vaatepunkti (väärtushinnangute, „olemise“) põhjapaneva muutuseni.

Hadot’ rõhuasetus filosoofial kui elulaadil võimaldab näha antiikfilosoofiat sellele iseloomulikus terviklikkuses. Erinevalt suurest osast nüüdisaegsest filosoofiast oli antiikfilosoofidele filosoofia isiklik, iseenda elu puudutav asi. Hadot’ vaatenurk aitab mõista, miks antiikfilosoofia esitab väljakutse tänapäeva filosoofidele ning kõigile neile, kellele Sokratese küsimus „Kuidas me peaksime elama?“ korda läheb.

Pierre Hadot (1922–2010) oli prantsuse filosoof ja filosoofiaajaloolane. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks oli antiikfilosoofia, eriti uusplatonism. 1964–1986 oli ta Pariisi õppe- ja teaduskeskuse École Pratique des Hautes Études õppejõud ning 1982–1991 hellenistliku ja rooma mõtteajaloo professor Collège de France’is.

toimetulek-vaehidiagnoosiga
TOIMETULEK VÄHIDIAGNOOSIGA
CHERYL REZEK
2021

Hirm, masendus ning abituse tunne on emotsioonid, mida vähidiagnoos endaga tihti kaasa toob. Tulevik näib pelutav ning tume. Kliiniline psühholoog ning teadveloleku õpetaja Cheryl Rezek aitab mõista, kuidas leppida uudisega, mille tõttu näib senine elu ja maailm kokku kukkuvat.

Rezeki käsitluse aluseks on lugematud teaduspõhised uuringud ning pikk tee kliinilise psühholoogina. Tema meetod kombineerib teadveloleku ning psühhoteraapia parimaid tarkusi, mille najal oma sisemaailma teadvustada ning vastupidavust arendada. Rezek on veendunud, et just teadvelolek aitab juhtida taju „siin ja praegu“ toimuvale ning sellele, kuidas keerulistel hetkedel kindel pinnas säilitada.

Rezek ei räägi oma raamatus mitte ainult haiguse salakavalast loomust, ta kirjeldab ka erinevaid harjutusi ning vahendeid, mille abil hingelist segadust ja füüsilisi kannatusi leevendada.

joovastatud-tapma-sojaajalugu-kuue-meelemuergi-kaudu
JOOVASTATUD TAPMA. SÕJAAJALUGU KUUE MEELEMÜRGI KAUDU
PETER ANDREAS
Varrak, 2020

See on raamat meelemürkide ja sõja ammusest seosest ning poliitikast, mis seda ümbritseb. Professor Peter Andreas jutustab joovastiajalugu sõjaajaloo võtmes ja sõjaajalugu joovastiajaloo võtmes, näidates, kuidas meelemürgid sünnitasid sõja ja sõda sünnitas meelemürgid.

Sõda aitab mõista paljusid meelemürkide ajaloo tahke. Kuidas kujunes just sigaretisuitsetamisest eelistatuim tubakatarvitamise viis ja kuidas levis see üle maailma? Kuidas lõpetati seaduslik kokaiinitootmine ja miks on see uimasti nüüd kogu maailmas keelatud? Kuidas sai Coca-Colast maailma müüduim kofeiiniga karastusjook? Miks on Afganistan maailma suurim oopiumitootja? Nendele küsimustele ei ole võimalik vastata, kui ei võeta arvesse sõja otsustavat rolli.

Kogu raamatut läbib punase niidina tõdemus, et meelemürkide ja sõja suhe on mõjutanud riike ja nende sõjalisi püüdlusi äärmiselt tugevasti. Joovastid on tugevdanud sõdurite võitlusvaimu ja lahinguvõimet, ent ka tekitanud joovastisõltlastest sõdureid; nende abil on rahastatud impeeriumide laiendamist, aga ka vastuhakke neile; pandud pukki valitsusi, kuid neid ka kukutatud.

tagasivaade-laebielatule
TAGASIVAADE LÄBIELATULE
MART NIKLUS
2020

Lõpuks ometi on ilmunud Eesti vabadusvõitluse piksevardast kauaoodatud autobiograafiline teos. Meil on märkimisväärsel hulgal ilmunud küüditatute mälestusi aastatest 1941 ja 1949. Kuidagi nagu kahe silma vahele on jäänud „arenenud sotsialismi” aegsed kohtulavastused okupeeritud ja annekteeritud Eesti Vabariigis. Samuti GULAGi asukate elamused poststalinistlikul ajajärgul nii meil kui ka siit ida pool. Neid eestlastest intellektuaale, kellel erinevalt Jüri Kukest (1940- 1981) õnnestus elusana GULAGist Eestisse tagasi pöörduda, võib käesoleval ajal sõrmedel üles lugeda. Neist omakorda on vaid mõned kirjasõnas või fotodel oma süngeid minevikumälestusi jäädvustanud. Seega valitseb okupeeritud Eesti Vabariigis möödunud sajandi teisel poolel toimunud poliitrepressioonide ümber kummaline vaikus.

Mainitud lünka Eesti lähiajaloos püüab käesolev raamat mõnevõrra kõrvaldada. Esitatakse andmeid autori sugulaste, hariduskäigu, praeguse tegevuse jm kohta. Pearõhk langeb siiski rohkem kui kuusteist aastat kestnud „parandamisele ja ümberkasvatamisele” GULAGis – mis ikkagi ei andnud soovitud tulemusi...

„Tagasivaade läbielatule” on kirjutatud ladusas ja kergestiloetavas keeles. Kannatuste ja alanduste kirjeldamist ei rõhutata. Faktilised andmed vahelduvad huumori ja satiiriga totalitaarrežiimi tingimustes – kus inimõigusi tallati jalge alla ning seaduslikkus kohtulikul arveteõiendamisel teisitimõtlejate üle oli üksnes näiline. Raamat pakub mõtteainet selle kohta, miks eestlastel (erinevalt teistest rahvastest) puuduvad rahvuskangelased või miks mõiste eesti rahvas viimasel ajal üha pealetükkivamalt asendatakse ebamääraste eesti inimeste, Eesti elanike, eestimaalaste ja muu samasega.

Raamat „Tagasivaade läbielatule” ja selle illustratsioonid pakuvad huvi kõigile rahvuslikult meelestatud lugejatele. Hea on raamat noortele, kes totalitaarrežiimi pole isiklikult läbi elanud ning kellele raamatus kirjeldatud otsused ja olukorrad võivad tunduda uskumatuna.

siiri-raetid-2
SIIRI RÄTID 2
SIIRI REIMANN
Saara Kirjastus, 2020

Haapsalu pitside kudumise ajalugu ulatub paari sajandi tagusesse aega. See raamat toob teieni Haapsalu sallimeistri ja koolitaja Siiri Reimanni loodud uued kolmnurksed rätid.

Raamatus on põhjalik õpetus, kuidas kududa kolmnurkseid Haapsalu rätte nii, et kudumist alustatakse räti tipust. Seda tüüpi rätimustrite eeliseks on see, et iga kuduja saab ise otsustada, kui suure või väikese räti ta koob. Raamatus on 20 imekauni kolmnurkse räti mustrit, lisaks kolmnurksele rätimustrile on eraldi toodud ka põhimustrite skeemid, mille järgi võib kududa nii Haapsalu salle kui ka muid esemeid.

Siiri loodud rätid on selles raamatus pildistatud koos lilledega. Haapsalu pitsi kudumine on üks maailma toredamaid hobisid!

annabeli-oma-enda-naba
ANNABELI OMA ENDA NABA
RAISA CACCIATORE, SUSANNE INGMAN-FRIBERG
Menu Kirjastus, 2020

Profesionaalide koostatud ja põhjalikult läbimõeldud raamat on toetav ning aitab lapsel luua positiivse suhtumise oma kehasse. Raamat abil juhitakse lapsi austama ja kaitsma omaenda ning teiste keha.

PS! Raamatus on teavet ka täiskasvanutele (lapsevanemad ja õpetajad)

Raamatu konsultant on Kai Part.

panso-100-nii-palju-kui-andsid-koerale-i-koeide
PANSO 100. NII PALJU KUI ANDSID KOERALE ... I KÖIDE
MERLE KARUSOO
Varrak, 2020

Panso tuli teatrist ära, tuhmus. Kui polnud enam märatsevat vitaalsust, energiat, kui polnud enam ümber ei sõpru, ei jüngreid… Ometi tundub just see aeg – esimesest infarktist 1973. aasta alguses kuni surmani – ilus ja hirmuäratav nagu päikeseloojang. Ajal, mil Panso kirjutab siin raamatus tsiteeritud kaarte, olid veel ütlemata kõik need suured, ilusad ja õiged sõnad, mida jätkus küllaga pärast tema surma. Seepärast jutustavad kaardid pigem üksindusest, valust, mahajäetusest – ajast, mil ta nii väga puudust tundis elu hoida aitavatest sõnadest. Ja mina olen üks nendest, kes ei osanud talle neid sõnu ütelda. Meil suuremat meest teatrisajandis ei ole, ometi on tema pärand läbi töötamata. Mina seda lünka ei täida, mina kirjutan oma võlast. - Merle Karusoo

Panso eluõhtu, aga võib-olla üldse ta olulisemaid lavastusi on „Ehitusmeister Solness” ja „Tants aurukatla ümber”. Esimene on ta kõige isiklikum lavastus. Nagu Ibsengi, pidas ta siin kohut iseenda üle ja püüdis oma eluvalikut põhjen – dada. Kord tulin teda otsima Salme tänava koledasse saali, kui näitlejad olid peale proovi juba lahkunud ja ta seisis üksi tühjal laval, ning pärast rääkis minuga kõrvalkoridori rahutus tühjuses. Terav valus selgus jõudis minuni: ta on ise see Solness! Tal ei õnnestu iial omi trolle projitseerida Heino Mandrisse (kes Solnessi mängib)!

Panso oli loodud olema üksi. - Lea Tormis

panso-100-nii-palju-kui-andsid-koerale-ii-koeide
PANSO 100. NII PALJU KUI ANDSID KOERALE ... II KÖIDE
Merle Karusoo
Varrak, 2020

Panso tuli teatrist ära, tuhmus. Kui polnud enam märatsevat vitaalsust, energiat, kui polnud enam ümber ei sõpru, ei jüngreid… Ometi tundub just see aeg – esimesest infarktist 1973. aasta alguses kuni surmani – ilus ja hirmuäratav nagu päikeseloojang. Ajal, mil Panso kirjutab siin raamatus tsiteeritud kaarte, olid veel ütlemata kõik need suured, ilusad ja õiged sõnad, mida jätkus küllaga pärast tema surma. Seepärast jutustavad kaardid pigem üksindusest, valust, mahajäetusest – ajast, mil ta nii väga puudust tundis elu hoida aitavatest sõnadest. Ja mina olen üks nendest, kes ei osanud talle neid sõnu ütelda. Meil suuremat meest teatrisajandis ei ole, ometi on tema pärand läbi töötamata. Mina seda lünka ei täida, mina kirjutan oma võlast. - Merle Karusoo

Panso oli uuesti IV haiglas. Samal ajal oli lavakunstikateedri juubel. Panso ei saanud minna. Ta oli paigutatud eraldi ruumi ja ma pole Pansot kunagi nii kurvana näinud. Ta rääkis ainult kateedrist ja kateedrist, et kateedris on pidu, et tema ei saa sinna minna ja tema ei saa olla kohal. Ja siis tekkis mul mõte: kirjuta kiri, ma viin neile! Panso sattus sellest nii elevusse… Panso kirjutas pastapliiatsiga paberile – üks kord, teine kord, kolmas kord. Mõnel paberitükil on näha, et tal on vist olnud väga kurb. Viisin need kirjad kateedrisse. - Mari-Liis Küla

eesti-korvpall-esimene-sada-1920-2020
EESTI KORVPALL. ESIMENE SADA 1920-2020
MÄRT IBRUS, REIN JÄRVA, AADU KANA, VILLE ARIKE
Hea Lugu, 2020

Eesti korvpall sai saja-aastaseks. Auväärt juubel väärib ka tõsist ja kaalukat kajastust. Ala on sajandi jooksul jäädvustunud eestlaste teadvuses esmalt emotsioonide tasandil, mida meie korvpallurid on erinevatel kümnenditel hulganisti pakkunud, samas on meil piisavalt palju noori poisse ja tüdrukuid, kes korvpallipisikuga nakatunud ning saanud sellest mõnusa impulsi kogu eluks. Siinne väärikas pildiraamat 100 pildilehekülje ja 100 selgitava tekstiga püüab vahendada ilusamaid ja olulisemaid hetki läbi saja aasta.

Raamat korvpallist pole haruldus, küll aga on au siinse köitega nii pildis kui sõnas võtta kokku selle menuka ja armastatud ala tegemised esimese saja aasta jooksul. Sajand on pikk aeg ja tuleb tunnistada, et algusaastate sündmuste allikad on üpris kasinad. Probleeme tekitas pildilolijate identifitseerimine, kuna tollases ajakirjanduses ei kasutatud eriti eesnimesid. Seetõttu on siinsete leitud ja tuvastatud andmete üle eriti suur rõõm.

Unikaalsed on pildid esimese korvpalliaasta mängust Tartu ja Tallinna NMKÜ meeskondade vahel 17. septembril 1920. Tänu lõunanaabrite abile on meil pilte ja materjali ka esimestest maavõistlustest lätlastega. Ajaloolised on fotod Eesti rahvuskoondise tegemistest rahvusvahelisel areenil, olümpiaeelsest laagrist Koitjärvel 1936 ja muidugi olümpiaturniirilt Berliinis, kus eestlastel oli au avamängus osaleda!

Sõjajärgsetest tegemistest võib lisaks koduse korvpalli edukale jätkule eraldi märkida ka väliseestlaste tegemisi. Seni veidi varju jäänud 1955. aasta EMilt saime fotokaadreid ungarlastelt, nimelt peeti suurturniir tollal nende pealinnas Budapestis, kus edukalt debüteeris ka 19-aastane Mart Laga. Meie korvpalli esimese poolsajandi krooniks võib aga kindlasti pidada 1970. aastal Tallinnas peetud suurkohtumist USA esindusega, kus teeniti ajalooline võit 88:82! Edasised sündmused on kulgenud tõusude ja mõõnadega, samas on kõik oluline palju paremini meie ajaloolisse mällu salvestatud. Siinne raamat püüab neistki parema ja väärtuslikuma osa lugejani-vaatajani tuua.

liblikalend
LIBLIKALEND
AGE OKS, DORIS KAREVA
Pilgrim, 2020

Tants on läbi aegade olnud inimese muutlike hingeseisundite üks ilmekamaid väljendusi. Age Oks, maailmaklassi baleriin, avab selles raamatus oma kirka ja küllusliku loojateekonna tagamaid. Lisaks jumalikule andele nõuab kunstniku saatus jäägitut pühendumist - ja mida avaram isiksus, seda lummavam looming. "Liblikalennus" saavad kokku Age Oksa tantsukunst, Doris Kareva tekst ja Stina Kase fotod. - Doris Kareva

 

alender
ALENDER
URMAS ALENDER
Pilgrim, 2020

“Roki üks põhilisi väärtusi ongi, et ta väljendab end enda kaudu.” UA eesti Raadios, 1986

“Hiljuti hääletasid eesti inimesed Urmas Alenderi oma läbi aegade lemmikuimaks meeslauljaks. Tema hääle kõla tunneme hästi.

Ent kuidas on tegelikult tema loominguga ja kes ta üldse inimesena oli? UA kirjutas 504 luuletust ja 303 laulu. Seda alates 15. eluaastast, vahel mitu tükki päevas, sest tal oli kiire. Eluaastaid sai lõpuks 40, täpselt nagu tema eeskujul John Lennonil. UA loominguks on enam kui laulud ja luuletused. On ka RUJA lugu, kohati tunnitäpsusega ülestähendatud Ruja story 1971-88, algusest lõpuni. Samuti UA fotoalbumid ja isiklikud kalendermärkmikud. Luuletused kaustades koondatud temaatiliste kavade kaupa, juures UA omakäelised illustratsioonid. Ühelt Eestimaa suvila pööningult ilmuvad välja UA diapositiivid, jällegi - pedantselt sorteeritud, kuupäevade ja asjaosaliste nimedega arhiveeritud. Kõik selleks, et see raamat saaks sündida, on ette valmistatud. Ammu. Elu kui looming.

Mina olen neid asju ju näinud ammu, olen nendega koos kasvanud. Ometi tekkis alles siis, kui sain isast vanemaks see vajalik distants, mis lasi mul näha tervikut – elu kui looming. Nüüd saab sõna Urmas Alender.” - Yoko Alender, raamatu “Sõna saab Urmas Alender” koostaja

inside-out-isiklik-lugu-pink-floyd
INSIDE OUT. ISIKLIK LUGU: PINK FLOYD
NICK MASON
2020

Menuka rokkansambli Pink Floyd biograafia kirjeldab bändi kujunemist ja selle tegevust alates esimestest sammudest 1960. aastate underground’is kuni vaatemänguliste staadionikontsertideni üle kogu maailma. Nick Masoni elegantne kirjutamisstiil ja isikupärane huumor keeruka loomeprotsessi ja bändiliikmete omavaheliste suhete kirjeldamisel tagavad meeldejääva lugemiselamuse. Mason on Pink Floydi ainus liige, kes on trummarina kaasa teinud bändi üle viiekümne aasta kestnud teekonna ning seda raamatut on tabavalt nimetatud tema kirjanduslikuks trummisooloks.

Raamat on illustreeritud fotodega autori isiklikust arhiivist.

elvis-presley-ueksildane-elu
ELVIS PRESLEY. ÜKSILDANE ELU
RAY CONNOLLY
Kirjastus Pegasus, 2020

Mis tunne oli olla Elvis Presley? Mida kogeb inimene, kelle meeletu kuulsus muudab ta vangiks? Maailma esimese rokkstaarina polnud tal kellegi kogemusele toetuda.

Võluv ja seksikas, laval enesekindel ja stuudios rabavalt andekas. Fännidele näis, et Elvisel on kõik olemas. Ometigi oli ta vang nii oma rollis kui ka kehas. Ameerika vaeses lõunaosas kasvanud poisina suutis ta ühildada nii gospelmuusikat, mustanahaliste rütmibluusi kui ka valgete kantrilugusid, nii et sündis talle ainuomane rock’n’roll. Elvis sai meeletult kuulsaks ja rikkaks, kuid ta pani oma ande mänedžeri sepitsuste saatel panti, kuni saabus tasumise tund. Ta unistas näitlejakarjäärist, kuid hakkas põlgama oma filme ja lugusid, mida neis esitas. Ta võinuks vastu hakata, aga ei teinud seda. Miks?

Raamatus „ELVIS PRESLEY“ heidab autor erapooletu pilgu maailma kõigi aegade edukaima meelelahutaja elule ning avastab ebatavalise, särava andega mehe, kes muutis popkultuuri. Mehe, kelle albumeid müüdi miljardeid eksemplare ning kel oli rohkem hittlugusid kui ühelgi teisel lauljal, ent kes langes ikkagi iseenda nõrkuste lõksu.

Ray Connolly on kirjutanud romaane, näidendeid, telesarju ja elulugusid, viimaste seas näiteks raamatu muusik John Lennonist. Lisaks on ta teinud dokumentaalfilmi näitleja James Deanist

juri-nikulin-peaaegu-naljakalt
JURI NIKULIN. PEAAEGU NALJAKALT
IEVA POŽARSKAJA
Helios Kirjastus, 2020

Miks alati, kui öeldakse kaks lihtsat sõna – „Juri Nikulin“, lähevad inimestel näod kas või natukenegi lahkemaks ja südamel hakkab kuidagi soe? Ühed mäletavad tema säravat klounaadi Moskva tsirkuses, teised on korduvalt vaadanud tema komöödiafilme, kolmandad on lugenud tema koostatud naljakogumikke. Seda inimest ei ole meie hulgas juba üle kahekümne aasta, kuid miks ei taha rahvas teda kuidagi unustada? Neile küsimustele annab vastuse tema elu.

Ajakirjanik Ieva Požarskaja kirjutatud Juri Nikulini elulugu taastab suurepärase kunstniku elu tema mälestuste, intervjuude, sugulaste ja sõprade mälestuste põhjal.

Raamatu on vene keelest tõlkinud Toomas Kall.

kodu-keset-aeda
KODU KESET AEDA
ALEKSEI TUROVSKI
Ühinenud Ajakirjad, 2020

Pildirohkesse raamatusse on kokku koondatud armastatud bioloogi Aleksei Turovski artiklid, mis on aastate jooksul ilmunud ajakirjas Kodu & Aed. 2020. aasta suvel vaatas Aleksei kirjutatu üle, täiendas seni kirjutatut ning lisas enda joonistatud illustratsioone. Aleksei poja Mattiase kirjutatud lõppsõna on südamlik kokkuvõte kodust keset aeda – elust, mille isa on oma lastele loonud.

Aleksei Turovski liigub loomade maailmas ja sellest väljapoole ning püüab luua ettekujutust elusolendite kodust kui planetaarsest hiidaiast. Tema jaoks on kodu ja aed lahutamatult seotud, kusjuures aed ei tähenda siinkohal tingimata elamut ümbritsevat roheala. Kodu ja aed on oma koosmõjus alati seotud armastuse ja vabadusega. Koju on inimene jõudnud siis, kui tema elus moodustavad armastus ja vabadus tervikliku ja harmoonilise koosluse, kusjuures nii kodu kui aed on sellisel juhul alati leitavad olenemata sellest, kus me sel kaunil planeedil parajasti asume.

Aleksei poeg Mattias Turovski kirjutab:

„Peamiselt kirevate loomalugudega, aga ka pilguheitudega isa Aleksei lapsepõlvemälestustesse ilmestab käesolev raamat mõistete kodu ja aed paljusid erinevaid semiootilisi perspektiive. Iga lugeja leiab tekstist oma rütmi – midagi, mida minu meelest see raamat ka tugevalt julgustab. See on siinkirjutaja tagasihoidlikul seisukohal üks peamisi asjaolusid, milles peitub Aleksei Turovski kirjutamis- ja jutuvestmisstiili geniaalsus – see lausa nõuab astuma materjaliga isiklikku suhtesse!“

keha-peab-arvet
KEHA PEAB ARVET
BESSEL VAN DER KOLK
Tänapäev, 2020

„Keha peab arvet“ räägib sellest, kuidas traumad mõjutavad vaimu ja keha, tervet inimese elu. Bessel van der Kolk, üks maailma juhtivaid traumauurijaid, on kirjutanud raamatu traumaatilise kogemuse toimemehhanismidest, võimalustest erinevat liiki traumadega toime tulla ning millised on viimaste aastakümnete avastused ning läbimurded traumade uurimisel ja ravis. „Keha peab arvet“ sisaldab suure hulga juhtumikirjeldusi, mis aitavad mõista erinevate traumade olemust ja võimalikke lahendusi, mis teeb sellest väärtusliku lugemise nii asjatundjatele kui sarnaste kaebustega inimestele.

Bessel van der Kolk (sünd 1943) on USA psühhiaater, kes on töötanud mh Harvardi Meditsiinikoolis ja andnud loenguid ülikoolides üle maailma. Van der Kolki peamine uurimisvaldkond on traumad ning posttraumaatiline stressihäire, ta on uurinud traumadest taastumist nii laste kui täiskasvanute puhul ning oli üks esimese teadlasi, kes uuris trauma mõju kehale ajukuvamisseadmete abi. „Keha peab arvet“ on üks viimaste aastate tähelepanuväärsemaid ja tõlgitumaid populaarteaduslikke psühhiaatriaraamatuid.

emotsionaalne-ja-vaimne-vaegivald
EMOTSIONAALNE JA VAIMNE VÄGIVALD
BEVERLY ENGELS
Pilgrim, 2020

See on suurepärane raamat, mille paigutaksin psühholoogiateemalise kohustusliku kirjanduse hulka. See raamat on kõigile neile, kellele tehakse emotsionaalselt ja vaimselt haiget. Beverly Engel seletab lahti, miks on ennast kehtestada nii raske ja õpetab, kuidas emotsionaalse vägivalla nõiaratast peatada.

Aga see raamat annab mõtlemisainet meile kõigile, et ära tunda omaenda käitumismustrites emotsionaalselt vägivaldseid jooni. Visaku esimene kivi see, kes tunneb, et tema on näiteks sellest täiesti puhas, et ta ei karista kunagi kedagi pika vaikimisega …

Nii mitmeski mõttes on emotsionaalne vägivald palju kahjustavam kui füüsiline väärkohtlemine. Nähtavat jälge justkui ei jää. Enamasti aga püsivad emotsionaalse vägivalla armid kauem kui füüsilise löögi korral. Füüsiline vägivald on sageli tsükliline – vägivaldsed episoodid vahelduvad mesinädalate perioodidega täis kahetsust, tähelepanu, hoolimist. Emotsionaalne vägivald aga võib toimuda igapäevaselt ja ilma „puhkuseta“, mis võimaldaks emotsionaalselt vahepeal kosuda.

Emotsionaalne vägivald on füüsilisest väärkohtlemisest laastavam ka seepärast, et ohvrid kalduvad ise ennast süüdistama. Kui keegi sind lööb, on lihtne näha, et lööja on süüdi, kuid kui sinu vastu pööratud vägivald on salalik – vihjed või väited, et sa oled kole, halb ema või isa, loll või ebakompetentne –, siis võib kergesti juhtuda, et hakkad ennast ka ise süüdistama ning see tekitab tohutu häbi – kuidas ma lasen seda endaga juhtuda, miks ma seda lõpetada ei suuda!

- Katrin Saali Saul, pereterapeut

BEVERLY ENGEL on rahvusvaheliselt tunnustatud psühhoterapeut, kes on emotsionaalse ja vaimse vägivalla ohvritega töötanud juba üle kolmekümne viie aasta. Oma kogemuste põhjal on ta kirjutanud mitu raamatut, sealhulgas bestselleriteks kujunenud „The Emotionally Abusive Relationship“ ja „The Emotionally Abused Woman“.

viiruste-planeet
VIIRUSTE PLANEET
CARL ZIMMER
Eesti Raamat, 2020

Viimane aasta on olnud kantud viirusepaanikast. Pealkirjad ajakirjanduses, terviseameti hoiatused ja koduse õmblusmasinaga valmis vuristatud näomaskid – see kõik tuletab meile meelde viiruste hävitavat jõudu.

Viirused on väikseimad teadusele tuntud tegelased, kuid ometi on kogu planeet nende haardes. Nad aitasid tekkida esimestel eluvormidel, kannavad vastutust paljude inimkonda laastavate haiguste eest ja jätkavad meie saatuse ohjade hoidmist ka eelolevatel sajanditel.

Carl Zimmer, populaarteadusele keskendunud kirjanik ja New York Timesi kolumnist, juhatab meid läbi ajaloo, alustades esimesest kirjalikust, tavalist külmetust käsitlevast allikast ja jõuab välja tänapäevase bioloogia eesliinini, teadlasteni, kes aitavad mitmekesistada meie ettekujutust viiruste maailmast. Ebola, MERS, Chikungunya viirus: värsked teaduslikud avastused, sada miljonit aastat vana ja vöölaste, elevantide ning inimeste ühist eellast nakatanud viirus; erinevad uued arusaamad selle kohta, kuidas kliimamuutus võib endaga kaasa tuua senisest veelgi tapvamaid haiguspuhanguid. Zimmeri arusaadavad selgitused ja põnevad lood näitavad ilmekalt, kui tihedalt on inimeste ja viiruste ajalugu omavahel läbi põimunud. Ühtaegu julgustav ja hirmutav „Viiruste planeet“ on paeluv retk aukartustäratavasse varjatud maailma.

CARL ZIMMER on ajalehe New York Times kolumnist, ajakirja National Geographic ja mitmete teiste ajakirjade kaasautor. Ta on kirjutanud kolmteist raamatut, teiste seas „Parasite Rex“, „Sould Made Flesh“ ja „Microcosm“. Lisaks on ta õppejõud Yale’i ülikoolis, kus õpetab tudengeid teadusest ja keskkonnast kirjutama.

klassijuhataja-kaesiraamat
KLASSIJUHATAJA KÄSIRAAMAT
HALLIKI HARRO-LOIT, HELEN HIRSNIK, TIIA KÕNNUSSAAR, MEEDI NEEME, KARMEN PALTS, LEMME RANDMA, MARGIT SUTROP
EKSA, 2020

Klassijuhataja võiks oma klassile olla kõigepealt mentor ja väärtuskasvataja, ent selle tähtsa rolli täitmiseks vajab ta kaasõpetajate ja kooli juhtkonna arusaamist ning tuge. Raamat sisaldab endas nii praktilist nõu kui ka teoreetilisi arutelusid klassijuhataja töö edendamiseks ja toetamiseks. Käesolev raamat on teadlaste ja praktikute ühistöös sündinud katse mõtestada klassijuhataja mitmesuguseid rolle ja tema ees seisvaid väärtusvalikuid.



mida-teie-ath-ga-laps-soovib-et-teaksite
MIDA TEIE ATH-GA LAPS SOOVIB, ET TEAKSITE
SHARON SALINE
Äripäev, 2020

Sageli ei märgata ega mõisteta aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) laste peredes üksteise signaale. Tulemuseks on viha, ärrituvus, haavumine ja kokkukuuluvustunde puudumine.

Erinevalt enamikest autoritest on tunnustatud psühholoogil ja terapeudil dr Sharon Saline´il isiklik kokkupuude ATH-ga. Ta kasvas üles koos üliaktiivse ja impulsiivse noorema vennaga, mis oli parajaks katsumuseks kogu perele. Seda osaliselt ka põhjusel, et toonaste arusaamade kohaselt tunnistati peres vaid autoritaarset kasvatamismeetodit, mis lihtsalt ei toiminud. Saline´i kui õe perspektiiv – elu koos pereliikmega, kelle ATH-d ei ravitud – on paljuski ajendiks, miks ta otsustas selle raamatu kirjutada.

Lugematud lood, intervjuud ja dr Saline´i aastakümnete pikkune kliiniline kogemus enam kui tuhande noorega on justkui uks varakambrisse, mis on tulvil pereliikmete tundeid, mõtteid ja ideid sellest, milline on elu ATH-ga. Selle kogemuse pinnalt on ta välja töötanud spetsiaalse meetodi – ATH-ga lapse vanemaks olemise viis K-d, mis toetub enesekontrolli, kaastunde, kaasa töötamise, järjekindluse ning koos rõõmustamise põhimõtetele.

Tegemist on tõhusa tõenduspõhise teejuhiga, mis aitab perekonnal vähendada stressi, lahendada igapäevaprobleeme ja tugevdada omavahelisi suhteid, mille järele kõik janunevad. Kasulikud harjutused ning kergesti meelde jäävad meetodid pakuvad mitmeid praktilisi strateegiaid, mis tõepoolest toimivad.

koige-selle-keskel
KÕIGE SELLE KESKEL
TIIT KÄNDLER
Rahva Raamat, 2020

Tiit Kändler on kirja pannud oma lapsepõlve loo humoorikas ja kaasahaaravas võtmes. Teos peegeldab ehedat elu Kalamajas 1950ndatel, aga ka Turbas, Lille­külas ja tänases Reaalkoolis.

„Jahu tänaval maja number kümme teisel korrusel oli neil kolm tuba. Laudpõrandatega ja nii, et esimese toa kaks akent vaatasid alla Jahu tänavale, ema-isa magamis­toa aken ja selle toa aken, kus oli Tiidu voodi ja mängunurk ja ema trümoo, vaatasid maja suurde hoovi. Sealt oli hea näha, kes hoovis mängisid, aga natuke õudne oli ka, sest sealt nägi Suur-Patarei tänaval laiuva ja kõrguva Patarei vangla katust, mis ajas hirmu peale: äkki vangid põgenevad ja tulevad, murravad tuppa ja võtavad köögist sahtlist kõige suurema, liha lõikamiseks mõeldud eestiaegse noa (see oli ema jutt) ja siis… Merd näha polnud, aga see Patarei vangla, see paistis aina silma. See oli umbes siis, kui prantslased sõdisid Vietnamis, suri kirjanik Bernhard Shaw ja kunstnik Henri Matisse võitis Veneetsias auhinna.“

Tiit Kändler on 16 aastat teadlasena töötanud ja Endel Lippmaa juhendamisel doktoritöö kaitsnud autor, kes on kirjutanud kõigist kultuurivaldkondadest ning eri väljaannetes huumorit ja satiiri, kolumne ja esseesid, raamatututvustusi ja regulaarseid eri laadi lugusid teadusest.

Kändler on avaldanud 17 raamatut, multifilme, tele­seriaali ja dokumentaalfilmi ning tõlkinud umbes sama palju raamatuid. Ta on pälvinud mitmeid teaduse popu­lariseerija auhindu, elutöö­preemia 2016. aastal, Euroopa teaduskirjaniku auhinna 2012. ja Valgetähe V klassi ordeni 2001. aastal.

vabadussoja-merevoitlused
VABADUSSÕJA MEREVÕITLUSED
MATI ÕUN, PEEDU SAMMALSOO
Ammukaar, 2020

Raamat annab ülevaate mersõjasündmustest Vabadussõjas, noore Eesti Vabariigi sõjalaevastiku, Briti sõjalaevade, Nõukogude Venemaa Balti laevastiku ja Landeswehri jõeflotilli osalusel.




teejuht-maagiliste-piltide-maailma
TEEJUHT MAAGILISTE PILTIDE MAAILMA
KRISTA LAUNONEN
Pilgrim, 2018

Kas oled mõelnud selle peale, mitut pilti sa täna nägid? Teadlased on välja arvutanud, et tänapäeva inimene silmab ühe päeva jooksul umbes 20 000 pilti. See hulk on nii pööraselt suur, et lisab paratamatult stressi ja raskendab keskendumist.

Kuidas tänase maailma pildiuputus enda kasuks tööle panna? Kuidas saavutada seda, et pildid annaksid meile hoopis jõudu ja tasakaalu? Kuidas iseennast piltide abil paremini tundma õppida? Aga millest räägivad meile värvid? Miks meile üks värv meeldib ja teine mitte? Kuidas kasutada värve selleks, et rahuneda, lõõgastuda, tervemaks ja rõõmsamaks muutuda? Lihtsalt ja selgelt kirjutatud raamat sisaldab ka paarkümmend praktilist harjutust.

Raamatu autor on Soome kunstiterapeut, kunstnik ja loovuskoolitaja Krista Launonen, keda seob Eestiga ammune sõprus. Krista loomingut on eksponeeritud isikunäitusel Tallinnas Draakoni galeriis ning juba kümme aastat käib ta igal suvel Haapsalus kunstihuvilisi koolitamas.

imeline-elu-motteid-taehendusrikka-olemasoluni-joudmisest
IMELINE ELU. MÕTTEID TÄHENDUSRIKKA OLEMASOLUNI JÕUDMISEST
FRANK MARTELA
Rahva Raamat, 2020

Kas olla õnnelik on piisav elueesmärk? Kas on vaja otsida elu mõtet? Või oleks ehk targem elada nii, et läbi kogemuste ja avastuste muutuks su elu mõttekaks?

Neile ja paljudele teistele sügavatele küsimustele otsib soome filosoofiadoktor Frank Martela oma uues raamatus vastust. Ladusalt, humoorikalt ja põhjalikult kirja pandud avastused võtavad lugeja kaasa ja suunavad edasist arutlust iseendaga.

Mõned neist mõtetest võivad näida kummalised, teised jälle ilmselged, kolmandaid rakendad vahest juba niigi täielikult. Aga koos peaksid need pakkuma kindlat ja stabiilset alust, millele saaksid üles ehitada rahuldustpakkuvama ja elujaatavama olemasolu.

Põhjalikult filosoofiline raamat, mis on uskumatult huvitavalt kirja pandud.

Autorist:

Frank Martela, PhD, on filosoof ja psühholoogiateadlane, kes keskendub elu mõtte küsimusele. Tema artiklid on ilmunud ajakirjades Scientific American Mind ja Salon, ning tema tööst on kõneldud Quartzis ja BBC-s. Tema uurimusi on avaldatud paljudes akadeemilistes ajakirjades nagu Journal of Personality, Journal of Positive Psychology, Journal of Happiness Studies, Metaphilosophy, Southern Journal of Philosophy, Motivation and Emotion, ja Organization Studies. Ta on pidanud üle saja avaliku ettekande mitmel pool maailmas ning teda on külalislektoriks kutsutud nelja mandri ülikoolidesse, sealhulgas Stanfordi ja Harvardisse. Teda on intervjueerinud New York Times, Fitness, VICE, ja Monocle. Martela töötab Aalto ülikoolis Helsingis. Võid tema kohta rohkem lugeda aadressilt www.frankmartela.com või Twitteris @f_Martela.

Raamat „Imeline elu“ (originaal A Wonderful Life) on tõlgitud enam kui 20 keelde.


MEIE MESILASED. TUHAT TÜDRUKUT KODUAIAS
KRISTA KIVISALU
Petrone Print, 2020

“Ahsoo, kõik töömesilased on tüdrukud?! Oh, ma ei teadnudki!” On nii palju seda, mida me mesilastest ei tea. Kuidas nad suhtlevad? Mida tähendab neile kokkukuuluvus?

Filosoofilist mõtteainest ja paralleele inimeste eluga jagub. Peale selle annab see raamat võimaluse – vähemasti mõttemänguna – asuda mesilasi pidama. Kui kallis on inventar? Mis kuudel on töökoormus kõige suurem? Mida meega peale hakata? Kuidas teha endale meeaed ja -lilleaas?

Muide, see imeline pilt, mille valisime raamatu kaanele, ei ole raps. See on põldsinep. Aga rapsipõldudest, putukamürkidest ja sellest, miks mesilaste hukkumine on ohtlik meile kõigile – sellestki tuleb siin juttu.

Raamatu autor Krista on üles kasvanud mesitarudega maaperes. Kolinud siis linna ja hakanud ajakirjanikuks, nägi ta kord lennureisil hingeminevat filmi … ja leidis end elupöörde järel maalt, isatalust.

“Millega te siis tegelema kavatsete hakata?” küsis töötukassa nõustaja.

“Ma teen mesila!” vastas Krista hooga, imestades isegi, kust see mõte nüüd tuli.


PARIMAD SALATID. KÜLMLAUALE, LISANDIKS, PEAROAKS JA MAGUSTOIDUKS
TIINA LEBANE, PILLE ENDEN
Rahva Raamat, 2020

Salatina kipume tihtilugu mõtlema rohelisi salatilehti, ent sama sageli võib see olla hoopis midagi palju enamat. Salat on üks lihtsamaid eineid, millega lisada menüüsse kasulikke köögivilju ning eri valmistusviise ja koostisaineid kasutades anda juurde valke, rasvu ja süsivesikuid ehk üldisemalt toekust ja toitvust.

Söö salatilehti ja saad nutikaks, ütleb Kreeka vanasõna. Salatit defineeritakse hakitud koostisosadega, enamasti taimseks toiduks. Roheliste salatilehtede, köögi- ja sageli ka puuviljade, liha, kala, juustu, seemnete-pähklite ühendusest sünnib tõeliselt täiuslik eine. Kerged köögivilja- ja lehtsalatid sobivad vahepalaks ning kuuluvad iga pearoa juurde. Toitvad pasta- ja teraviljasalatid annavad ise pearoa mõõdu välja. Klassikalisi salateid, nagu Kreeka ja Caesari salatit, rosoljet ja kartulisalatit, nauditakse põlvest põlve.

On salateid, mis sünnivad hetkega, ja neidki, mis nõuavad pikemat ettevalmistamist. Meie raamatust leiad katsetamiseks ja „kodustamiseks“ mõlemaid.

Raamatus on üle 60 sütitava salatiretsepti, mille järgi valmistada

  • värskeid salateid pearoa lisandiks ja vahepalaks
  • kergeid salateid külmlauale ja isutekitajaks
  • salateid pearoa asemele
  • marineeritud ja hapendatud salateid
  • salateid magustoiduks
  • klassikalisi salateid, nagu „kasukas“ ja kartulisalat, Kreeka, Caesari ja Waldorfi salat

Kuna tihtilugu on salati maitsestamisel kõige tähtsam roll just kastmel, siis panime raamatusse ka oma parimad salatikastmeretseptid. On salateid, mis sünnivad hetkega, ja neidki, mis nõuavad pikemat ettevalmistamist. Meie raamatust leiad katsetamiseks ja „kodustamiseks“ mõlemaid. Head salatisegamist!


SA OLED TEGIJA
JEN SINCERO
Rahva Raamat, 2018

"SA OLED TEGIJA" on raamat inimestele, kes soovivad oma elu paremaks muuta, rohkem nautida, aga ei taha seda tehes ribadeks tõmmata.

Selles värskendavalt lõbusas enesearenguraamatus pakub menukite autor ja maailmarändurist edukustreener Jen Sincero lugejale 27 suutäiesuurust peatükki, mis on tulvil naljakaid inspireerivaid lugusid, elutarku nõuandeid, lihtsaid harjutusi mõne aeg-ajalt sekka poetatud vandesõnaga, mis aitavad teil:

  • teha kindlaks õõnestavad uskumused ja käitumised, mis seisavad teie ja teie soovide vahel;
  • luua elu, mida armastate täiega. Ja luua see KOHE;
  • teenida paremat palka. Sellist palka, mida te pole veel kunagi teeninud.

Olles raamatu läbi lugenud, saate aru, miks olete see, kes olete, kuidas armastada seda, mida te muuta ei saa, kuidas muuta seda, mida te ei armasta, ja kuidas kasutada Jõudu, et saada vingeks tegijaks.

Jen Sincero on mitme menuki autor ja edukusetreener, kes on aidanud loendamatutel inimestel muuta isiklikku ja tööelu oma uudiskirjade, seminaride, erasessioonide, avalike esinemiste, artiklite, toodete ja raamatute kaudu. Mõni aasta tagasi jättis Jen Sincero oma kodu Californias, et reisida maailmas ja julgustada nii paljusid inimesi kui võimalik elama ohjeldamatult ägedat elu.


SUUR KIRJANDUSE MÄLUMÄNG KOOLILASTELE: üle 900 küsimuse ja vastuse
I - III kooliastme keele- ja kirjandusteemalised küsimused ja vastused arvestades riiklikus õppekavas soovitatud teoseid ja autoreid
KAJA SARAPUU, KÜLLIKI KASK, TIINA NIIN, AIME KLANDORF
Cum Laude, 2020

Eestlased on küll vist aegade algusest armastanud mõistatamist, nii on ajalooõpikutes kirjas – õhtupimeduses koguneti, jutustati lugusid, võisteldi keerdküsimuste ja mõistatuste lahendamises. Nii anti edasi esivanemate tarkust, kuid arenes ka nutikus ja loomingulisus.

Selle raamatu mälumängude koostajateks on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liikmed, õpetajad, kes armastavad väga oma tööd, on avara mõtteviisiga, põhjalikud ja ei piirdu üksnes faktide kontrollimisega. Kuid fakt ei ole tähtsusetu, selle tundmine avab väravad loomemaailma ja telgitagustesse. Faktide ümber olev on põhjatu ja huvitav, ilma seoste ja olustiku tundmiseta ei saa käsitleda ühtki teost ega koostada ülesandeid ja küsimusi.

Raamatus on nii uuema kirjanduse kui ka eesti tüvitekstide mänge, mis lubab ennast proovile panna igaühel, lahendajal pole ei vanuse- ega hariduspiire, peaasi, et raamat on loetud. Kui kirjanike kohta on vähem teadmisi, saab neid mängudest juurde hankida, sest vastused on ainult lehe pööramise kaugusel.

Kirjandusõpetajad loodavad, et mälumänguraamatu küsimused ergutavad õpilasi, lapsevanemaid, õpetajaid ja teisi kirjanduse sõpru lugema ja arutlema raamatute sisu ning probleemide üle. Ja armastama lugemist.


101 EESTI FILMI
TRISTAN PRIIMÄGI
Varrak, 2020

Filmikriitik Tristan Priimägi on valinud nende kaante vahele 101 Eesti filmi, mis annavad meie rohkem kui saja-aastasest filmiloost värvika läbilõike. Raamat aitab lugejal tõlgendada neid filme ajalises kontekstis, toob võrdlusi üleilmsete tähtteoste ja suundumustega, tunnustab arengut, uudseid mõtteid ja filmitehnilisi võtteid, puistab fakte ja põnevaid kaadritaguseid lugusid, selgitab seoseid ja viskab vihjeid, intrigeerib edasi mõtlema ja vanu filme uue pilguga uuesti vaatama. Raamatu filmiregistrist võib leida peaaegu 500 pealkirja ja isikunimede registrist ligi 800 nime.


SURNUTE RAAMAT
MARGUS MIKOMÄGI
2020

"Surnute raamat. Elu kiituseks" on Margus Mikomäe järelhüüetest ja surma-teemalistest kirjutistest. Aga tegelikult räägib see raamat elust - voogavast, kirkast, mõnusast ja elusamast elust Raamatust leiame 34 järelhüüet kultuuritegelastele (Andres Ehin, Lembit Ulfsak, Jaak Joala jpt), autori lähedastele ja puudele.





MAAILMA VAIMNE KULTUURIPÄRAND
MASSIMO CENTINI
2020

Kultuuritraditsioonid ja -nähtused UNESCO esindusnimekirjas.

Mis on ühist Argentina tangol, Napoli pitsal, Hollandi tuuleveskitel, pöörlevate dervišite tantsul ja Indoneesia batikatehnikas kangastel? Kõik need on väga erinevad ja ainulaadsed kultuurinähtused, millel on sügav ajalooline taust ning mis on väärt kaitsmist, et tagada nende edasiandmine tulevastele põlvedele. Just sel põhjusel koostab UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi nimekirja, kuhu igal aastal lisatakse uusi objekte. Värvikad ja muljetavaldavad kultuurinähtused on raamatus kirjeldatud maailmajagude kaupa ning neid täiendavad detailsed ja emotsionaalsed fotod. See kirju mosaiik annab suurepäraselt edasi neid rikkalikke kogemusi, millel on olnud tähenduslik ja püsiv mõju inimkultuurile maailma erinevates piirkondades.


EESTI PIIRIVALVE AJALUGU 1918–2020. PIIRI VALVEL JA KAITSEL
ANU RAUDSEPP, INGRID MÜHLING
2020

Riik algab maast ja rahvast. Maa ja rahva valvel ja kaitsel seisavad piirivalvurid, kelle töö riigi teenimisel tagab riigi rahuliku toimimise. „Pole riiki ilma piirita ja piiri ilma meesteta,“ on öelnud Eesti piirivalve üks juhte, kolonel Henn Karits. Riik on hoitud, kui piir on valvatud ja kaitstud.

Põhjalik uurimus Eesti piirivalve ajaloost käsitleb Eesti piirivalvet Eesti Vabariigis 1918–1940 ja 1990–2020 ning Eesti piirivalvureid piiril okupatsioonide alguses Teise maailmasõja ajal. Raamat tugineb arhiiviallikatele ja teemakohastele ajaloouurimustele, väärtust lisavad sellele intervjuud teenekate piirivalvetegelastega, kes on seisnud taasiseseisvunud Eesti riigi piirivalve sünni juures ja teinud kaasa selle viimaste aastakümnete arengud. Raamat on rikkalikult illustreeritud.

„Eesti piirivalve ajalugu 1918–2020“ on valminud Eesti piirivalve taasloomise 30. aastapäevaks 1. novembril 2020 ning püüab kaasa aidata sellele, et Eesti inimesed teaksid olla tänulikud sageli märkamatuna oma tööd tegevatele, riiki teenivatele piirivalvuritele.


STALINI KURITEGUDE SALAJANE AJALUGU
ALEKSANDR ORLOV
Helios Kirjastus, 2020

1952.aastal avaldati Ameerika ajakirjas Life artikliseeria, millest hiljem koostati raamat „Stalini kuritegude salajane ajalugu“. Selle raamatu teavet kasutasid vene ajaloolased ja kirjanikud laialdaselt juba enne selle ilmumist NSV Liidus. Endise NKVD ametniku Aleksandr Orlovi kirjutatud raamatus on mälestusi ja poliitilist analüüsi 1930. aastate sündmustest – Stalini julmustest Suure terrori ajal.

Aleksandr Orlov (sünnijärgne nimi Leiba Lazarevitš Feldbin,1895–1973) oli NSV Liidu julgeolekutöötaja, kel õnnestus 1938. aastal koos perega Ameerikasse põgeneda. Orlov pidas oma kohuseks kasutada enda salajasi teadmisi ning kirjutada Stalini kuritegusid paljastav raamat.


EESTI VANAISADE LOOD JA SALATARKUSED
PAMELA MARAN
Kuldnööbike, 2020

66 Eesti vanaisa pajatavad oma elust Ohhoota mere äärest Kanadani, Tšornobõli katastroofi ja Mordva vangielu seikadest, aga ka Angola kalandusretkedest. Mehed räägivad sõjast, pattudest, võitudest, kaotustest, kosmilistest arusaamadest, universumi saladustest ja isegi võitmatust armastusest.

Siin räägivad mehed, kes on kogenud surma hingust, aga ka elu võrratut avarust, mida teadus ja mõistus seletada ei suuda. Need lood ajavad nutma, naerma, panevad mõtlema, tundma ja üdini kaasa elama.

See raamat on seiklus, mis kisub sellisesse sügavusse, kust lugeja enam endisena ei välju. Ta on tõstetud ja kantud esiisade tarkusest ja väest, ilust ja usust, nende meeste hingesügavusest ja armastusest.


TANJA. MILLES ON SÜÜDI TABURET?
TANJA MIHHAILOVA-SAAR, JAANA MALING
Pilgrim, 2020

Tanja…

Kes ta on? Kas laulja, kes tantsib, või tantsija, kes laulab? Kui seda tema enda käest küsida, ütleb ta vastuseks „Ma olen meelelahutaja, artist. Ja see, mida ma laval teen, on artistimine!“.

Alates hetkest, kui Tanja pooleteiseaastasena ema käte vahelt plehku pani ja esimest korda lavale ronis, kuni Eurovisiooni ja Eesti suurimatel lavadel esinemisteni välja on Tanja olnud Meelelahutaja suure tähega. Artist kogu hingest, kelle suurim soov on inimeste meele rõõmsaks tegemine.

Selles raamatus räägib Tanja oma loo. See on lugu suurtest ja imepisikestest lavadest, publikusse lennanud kingadest ja selja pealt lõhki kärisenud kostüümidest, tagasilöökidest, suurtest õnnestumistest ja rõõmupisaratest.

Aga eelkõige on see lugu Kohtla-Järve tüdrukust, kelle suureks unistuseks oli lauljaks saada. Ja kui midagi väga-väga tahta, võib juhtuda, et elu pakub sulle rohkem, kui sa tahta oskasidki…

Raamatus saavad sõna ka Tanja sõbrad ja teekaaslased, kes on olnud tema kõrval nii heas kui halvas.


VÄIKE MOOSIRAAMAT
Odamees, 2020

Poest ostetud moosid ja kompotid sisaldavad tihti konservante, aroomi- ja värvaineid ning muid ebavajalikke lisandeid. Seepärast on maitsvate ja tervislike keediste, kompottide, mahlade, džemmid ja želeed kodus valmistamine tänapäeval aktuaalsem kui kunagi varem.

Käesolev raamat sisaldab arvukalt selliseid retsepte, mida te pole varem ilmselt kunagi proovinud, kuid mis võivad moosisõbrale olla põnevaks katsetuseks ja meeldivaks avastuseks.





TERVISLIK VANANEMINE
ANDREW WEIL
2020

Pinge surelikkuse ja surematuse vahel esineb meie olemise kõikidel tasanditel, alustades rakkudest ning lõpetades psüühikaga. Selle mõistmine aitab leppida vananemise kui paratamatusega, motiveerides meid õppima seda võimalikult väärikalt tegema, leiab dr Andrew Weil raamatus „Tervislik vananemine“.

Kogu inimkonna ajaloo vältel on kirjanikud ja filosoofid spekuleerinud surematuse võimalikkuse üle ning pea kõik on jõudnud järeldusele, et selline asjade kulg oleks talumatu: vananemine ja surm annavad elule mõtte. Võime küll soovida pikemat elu kui piibli järgi antud 70 aastat ning õigustatult loota, et tervisehädad tabavad meid võimalikult hilises eas, kuid kramplikult igavese elu poole püüdlemine toob vaid häda ja kannatust.

Võttes appi nii traditsioonilise kui ka mittetraditsioonilise meditsiini parimad avastused, kergitab dr Weil saladuskatet mõistatuselt, kuidas tervislikult vananeda. Ta on kirja pannud usaldusväärse, informatiivse, praktilise ja tõhusa teejuhi kõigile neile, kes ihkavad kvaliteetselt elatud aastaid pikendada. Raamatust leiab detailset infot, kuidas õigesti toituda, hingata, stressi maandada ning keha toonuses hoida. Lisaks võtab tunnustatud doktor letti „vananemisvastase meditsiini“ ja aitab mõista vananemisprotsessi taga peituvaid teaduslikke aspekte.

Dr Andrew Weil on pühendanud viimased 30 aastat integratiivse meditsiini põhimõtete arendamisele, praktiseerimisele ning õpetamisele. Ta kombineerib Harvardi arstiteaduse ja bioloogia hariduse ning ennetava loodusmeditsiini praktika, et pakkuda ainulaadset lähenemisviisi tervishoiule, mis hõlmab nii keha, vaimu kui ka hinge. Dr Weil on integratiivse meditsiini programmi asutaja ja juht Arizona ülikooli kliinilise meditsiini kolledžis, kus ta on ka kliinilise meditsiini professor, rahvatervise professor ning Lovell Jonesi loodud integratiivse reumatoloogia rahastatud õppetooli juht.


KES KARDAB VAKTSIINE?
ANDREA GRIGNOLIO
2020

Vaktsiinidest on saanud omaenda edu ohvrid: praegused lapsevanemad ei ole paljusid haigusi näinud ega nendega koos üles kasvanud. Nende jaoks ei ole vaktsiinide mõju kohta antud lubadused ligilähedaseltki nii veenvad, kui need olid aastakümnete eest. Tulemuseks on valeinfo vohamine ja vaktsiinvälditavate haiguste naasmine.

Andrea Grignolio räägib oma raamatus vaktsineerimisvastase liikumise ajaloost ning peatub poliitilistel, evolutsioonilistel, sotsioloogilistel ja meditsiinilistel mõjudel, mis määravad inimeste suhtumise vaktsiinidesse. Ta vaatleb muutusi arsti ja patsiendi suhetes; uurib, kuidas inimesed riski tajuvad ning lükkab teadusele tuginedes ümber levinumad vaktsineerimismüüdid ja süüdistused.

Raamatus on toodud hulk praktilisi nõuandeid, kuidas eristada ehtsaid eksperte isehakanutest ja korrektset teavet valeinfost. Siit saavad teadus põhist tuge ja nõu perearstid, pedagoogid ja kõik teised, kel on vaja selgitada vaktsiinide kasulikkust ning ümber lükata valeväiteid.

Andrea Grignolio on Itaalia teadlane ja Rooma La Sapienza ülikooli meditsiiniajaloo professor. Ta on avaldanud raamatuid vaktsineerimise ja meditsiiniajaloo teemal ning teeb kaastööd Itaalia ajakirjandusele.

Kirjastamist toetasid SA Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise projektikonkursi raames ning SEPS (Segretariato Europeo per le Pubblicazioni Scientifiche).


TARGALT TOITUMISE JA TREENIMISE KÄSIRAAMAT
OTT KIIVIKAS
2020

Toitumise ja treenimise kohta on ilmunud arvukalt raamatuid ja erinevaid teemakäsitlusi. Selles raamatus annab põletavatele küsimustele vastused Eesti nimekaim kulturist Ott Kiivikas. Sellest raamatust saad teada:

Miks treeningutega alustada?
Kuidas valida enese eesmärkidega sobilik trenniplaan?
Kuidas aeglustada vananemist?
Kuidas saada jõudu juurde?
Kuidas kõige efektiivsemalt rasva põletada?
Milline on üldfüüsiline treening mitte jõusaalisportlasele?
Milline näeb välja noorte jõusaalitreening?
Kuidas korrastada toitumist?
Kaalust maha –kuidas süüa?
Lihasmassi juurde –kuidas süüa?
Kuidas sportlane peaks toituma?
Kuidas kogu elu vormis püsida?
Kuidas ennetada krampide teket?
Millised on toitumisega seotud müüdid ning miks need ei kehti?
Toidulisandid –millised on päriselt efektiivsed?
Millised on parimad taastumise nipid?

Lisaks leiad siit raamatust palju praktilisi trenni-ja toitumisplaane, mida saad kohe kasutusse võtta, et saavutada enda unistuste keha. Ott on olnud spordiga seotud üle 35 aasta. Kõik, mis siin raamatus kirjas, on praktikas läbi proovitud. Meetodite edukust kinnitavad nii Oti enda kui ka ta õpilaste tulemused, lisaks paljude harrastussportlaste imelised muutumised. Põnevat lugemist!


KUNST JA VISUAALKULTUUR 20-21 SAJ. ÕPIK II GÜM
LUMI KRISTIN VIHTERPAL, SIGRID ABILINE
Maurus Kirjastus, 2020

Teise kursuse õpik „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil“ kajastab kunsti alates 19. sajandi lõpust kuni nüüdiskunstini. Õpikus käsitletakse modernistlike kunstivoolude kujunemist ja postmodernismi väljendusi kunstis, aga ka Eesti kunsti arengut 20. sajandi muutuvates poliitilistes oludes. Põhjalikult selgitatakse ühiskondlikke protsesse, mille taustal saab paremini mõistetavaks kunstnike elu ja looming. Rohkelt illustratsioone nii maailmakuulsate kunstiuuendajate kui ka Eesti kunstnike töödest teevad õpiku nauditavaks igale kunstist huvitatud lugejale.

Esimene kehtivale ainekavale vastav kunstiajaloo õpik. Kogenud ja tunnustatud autorid. Väga põhjalik kunstiteose analüüsi osa. Kunstiteoseid seostatakse ühiskondliku, filosoofilise ja kultuuriloolise taustaga. Lisaks Euroopa kunstile kajastab põhjalikult ka Eesti kunsti.


KUDUMINE. ÕPIPOISIST MEISTRIKS
HELGA KOGER
Eesti Raamat, 2020

Tunnustatud käsitöömeistri Helga Kogeri „Kudumine“ on sarja „Õpipoisist meistriks“ kolmas raamat. See annab põhjaliku ülevaate kudumise töövahenditest ja erinevatest töövõtetest, sealhulgas rahvuslikest, aga ka kudumise ajaloost. Raamatust leiad selged tööjuhised koos fotode, skeemide ja lõigetega.

Kudumine on väga vana oskus, mis sai alguse arvatavasti 12. sajandil ja levis Euroopasse 17. sajandil. See raamat püüab olla abimeheks neile, kes alles hakkavad kudumist õppima, aga ka neile, kellel lihtsamad võtted juba selged, kuid tahaks juurde õppida keerukamaid tehnikaid. Lisaks leiab siit juhised, kuidas sokke mitmel erineval moel kududa, mil moel kududa kampsunile erinevaid detaile, millised on meie rahvusliku kudumise nipid.

Raamat on mõeldud nii õpipoisile, sellile kui ka meistrile. Siin on üle 300 töövõtete, koeproovide ja kootud esemete foto ning ligi 80 mustriskeemi ja lõiget.

Helga Koger on kunagiste populaarsete käsitööajakirjade Ilutegija ja Käsitööleht väljaandja ning mitmete käsitööraamatute autor. Sarjas „Õpipoisist meistriks“ on temalt varem ilmunud „Tikkimine“ (2016) ja „Heegeldamine“ (2018).


KONSTANTIN PÄTS. VANG NR 12
VLADIMIR POOL
Postimees Kirjastus, 2020

Raamatus on kronoloogilise jutustusena avaldatud KGB arhiividest pärinevad haruldased dokumendid – erakirjad, ülekuulamisprotokollid ja fotod –, mis heidavad valgust president Konstantin Pätsi viimastele eluaastatele ja tema pere käekäigule.

Raamatu koostaja ja autor Vladimir Pool on kunagine Eesti NSV KGB esimehe asetäitja ning majandusvastuluure juht. 2019. aastal ilmus tema autobiograafia „Minu elu ja teenistus KGBs“. Alates 1988. aastast juhtis ta Eesti NSV KGB komisjoni, kes tegeles NSV Liidu julgeolekuorganite ohvrite rehabiliteerimisega. See võimaldas talle juurdepääsu olulistele ja ka salajastele dokumentidele, mis heitsid valgust president Pätsu jt Eesti Vabariigi riigitegelaste saatusele pärast 1940. a suve.

Raamatu toimetaja, ajaloolane Küllo Arjakas ütleb oma järelsõnas: „Arvukate ülekuulamiste põhjalikud protokollid näitavad, et Konstantin Päts – vaatamata ahvatlevatele lubadustele või ähvardustele – ei läinud võõrvõimuga koostööle.“ Järelsõna avab raamatus rekonstrueeritud sündmustiku tausta, täiendab seda teistest allikatest pärit andmetega ning kirjeldab kokkuvõtvalt Konstantin Pätsi säilmete kodumulda jõudmise lugu.


ILUSAD SUURED TÜDRUKUD
KAIRE VILGATS, DAGMAR OJA
Pilgrim, 2020

Kaks maailma: üks glamuurselt särav – Eurovisiooni laululava rambivalguses publiku imetleva tähelepanu keskpunktis; teine – alateadlikud enesehävituslikud käitumismustrid ja hingeline ebakindlus, mis kaitsvate koduseinte vahel varjus.

Kaks naist, Kaire ja Dagmar – üle Eesti kuulsad särtsakad bäkilauljad, volüümikate kehadega hellahingelised naised ja andunud emad, kes on oma naiseliku olemuse ja kaaluka keha aktsepteerimise teekonnal omandanud meedia abil omamoodi ikooni tähenduse. See on avameelne lugu kahe silmapaistvalt andeka suure tüdruku eneseotsingutest muusikas ja igapäevaelus.

Rollid elus: särav artist, sensuaalne ja seksikas naine, hea ema, tänulik tütar, ustav sõber, toetav kolleeg. Kuidas selle kõigega väärikalt toime tulla? See on suurte tüdrukute väljakutse enese väärtustamise teekonnal läbi varju – läbi purunenud suhete, söömissõltuvuse, depressiooni, paastu ja eneseteraapia.

Kaire: “Minu kehakaal väljendab minu vaimset seisundit. Minu eesmärk on julgus olla mina ise.”

Dagmar: “Ma teadvustan endale, et minu keha paisub aeg-ajalt minu laiskuse ja mugavuse tõttu. Aga olen teinud endaga rahu. Minu kehakaal on olnud siiski teiste, mitte minu probleem.”

Ivo Linna: “Mina armastan neid väga! Nad on ürgsed naised. Nendes on palju naiselikku headust, jõudu, emalikkust – kõike seda, mida naine võib pakkuda. Laval on nad müür, millele toetuda. Nad ei virise ja see on kõige tähtsam!”


AJAGA VÕIDU
MART LAAR
READ, 2020

“Ajaga võidu” kujutab endast Mart Laari mälestuste teist osa. Kui mälestuste esimene osa “Pööre” oli pühendatud “Isamaa” esimesele valitsusele aastatel 1992-1994, siis teine teisele valitsusele aastatel 1999-2002.

Esimeses osas kujutati Eesti pööret idast läände, teises aga selle muutmist pöördumatuks transatlantiliste struktuuridega ühinemise teel. Eestile oli saatuslikult oluline libiseda NATO uksest sisse enne kui Vene karu selle kinni jõuab lüüa. NATO laienemise ümber käis äge heitlus erinevate riikide vahel ja sellestki on raamatus juttu. Räägitakse ka e-riigi ehitamise algusest ja vastuseisust sellele. See on raamat julgetest otsustest ja suurtest riskidest, aga ka möödalaskmistest ja valusatest kaotustest, milles mul pole paraku võimalust kedagi muud peale iseenda süüdistada. See on raamat meeleheitlikust võidujooksust ajaga, milles jäime peale.


ISEPÄISE LAPSE KASVATAMINE
MARY SHEEDY KURCINKA
Tänapäev, 2019

Kui sul on laps, kelles on kõike „rohkem“ − tundeküllasust, kangekaelsust, energilisust, tähelepanelikkust, püsimatust –, siis see raamat on sinu jaoks asendamatu. Mary Sheedy Kurcinka ülipopulaarne „Isepäise lapse kasvatamine“ on lapsevanemate jaoks tõeliselt silmiavav ja samas rahustav – sa pole oma muredega üksi.

See on raamatu kolmas, värskelt ümber kirjutatud ning uuendatud versioon. Siit leiad rohkem nõuandeid sammhaaval tegutsemiseks, konkreetseid näiteid, käitumisjuhiseid ja muid praktilisi soovitusi. Juba ainuüksi uus peatükk selle kohta, kuidas aidata lastel probleemideta magama jääda, on kurnatud vanemate jaoks kulda väärt.

Kurcinka suur eelis peitub selles, et ta aitab isegi kõige frustreeritumatel vanematel näha ja hinnata oma laste tugevaid külgi. Ta annab praktilisi juhiseid, mille kasutamine aitab vältida laste karistamist.

EESTI FOTO ANTOLOOGIA I köide, 19. Sajand kuni 1940
PEETER LINNAP
2020

Väljaande praeguses, I köites on paljude uute avastustega koostatud 19. sajandi fotograafia pildivalik.

Esmalt leiame siinsest raamatust pildilisi ekvivalente sellele, millega Eesti on maailmas erakordne. Me oleme maailma silmis rikkad oma maadeavastajate ja maailmarändurite poolest. Meie lookusega on tihedalt seotud nii Krusenstern, Wrangell, Von Toll, Kotzebue kui ka Bellingshausen. Nende meeste ekspeditsioonidel tegid pilte kunstnikud Choris, Gottlieb Tilesius von Tilenaujt. Kaugete maade kuvamise traditsioone jätkasid Eestis elanud fotograafid Paul Theodor von Levenhagen oma 1871. a. ümbermaailma-reisil ning 20. sajandi alguses arktikat pildistanud saarlane Caesar Kaljo ja laevakapten Jaan Kolk, Kamtšatkal resideerunud Johannes Niggol, maailmarändur Ahto Walter, Kanada polaaruurija Jõgevalt pärit August Masik jpt.

Oma parimate töödega on esindatud ka mujal maailmas vaadeldud perioodil tegutsenud eestlastest fotograafid J. E. A. Lumme, Luckinid, Andres Saal jt.

"Tavapärasematest" kohalikest fotograafidest on esinduslike valikutega kaasa haaratud C. Schulz, Th. John, Ch. Borchardt, B. Lais, H. Tiidermann, J. Livenstroem, Kristinid, R. Sachker, J. Pääsuke, Ed. Russow jt.

Lavastusfotograafia rubriigist on kõige vaimustavamad näited seotud ülikooli tudengitega. Olgu selleks siis kas 19. sajandi keskpaigast pärit lavastatud purjutamise stseen tundmatud autori stereo-dagerrotüübilt TÜ raamatukogus, G Fr. Schlateri vehklevaid korporante kujutav instseneering 1857.aastast või siis Tartu piltniku Theodor Johni 19. sajandi lõpus lavastatud sari naisteks kehastunud TÜ meestudengitest – kõik need tööd on tehtud hea huumorisoonega ja seetõttu erakordselt meeldejäävad ning rahvusvaheliselt huvipakkuvad.

  1. sajandi alguses oli fotograafia näol oli tegemist pildilise kujutamise vahendiga, mis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse.

Siinses käsitluses on hästi esindatud fotod nii I Maailmasõjast (A. Funk, J. Bockmann, A. Tamm) kui ka Vabadussõjast(H. Vilper ja D. Poska, K. Akel, J. Niilus jt). Eesti Vabariigi fotograafias on seni teadaolnud fotokunsti (Vennad Parikad, J. Mülber, N. Nyländer jt) teostele on lisatud seni tundmatuid meistriteoseid, sh uudses värvusfotograafias tehtuid (Harry A. Malm). Eraldi pildivalikud on koostatud moodsast pildidajakirjandusest (A. Kalm, U. Loigom, O. Viikholm, H. Soosaar, Agu Kask/ Eesti Pressifoto Agentuur jm).

Selle raamatu I köite visuaalsete ja faktoloogiliste avastuste hulka kuuluvad nii öö- kui militaarfotograafia, polügraafilised fotomontaažid, ekspeditsiooni-fotograafia, sündmusfotograafia teke jpm.

I köite üheks peateljeks on fotokunsti arengulugu piltides, mida on struktureeritud eelmodernistlikuna(fotograafia, mis matkis muid kunstiliike - 19.sajand, 20. saj I pool), modernistlikuna (al 1930. aastatest), mil fotograafias kujunes välja oma väljenduskeel (Udo Loigom, Oskar Viikholm, Hans Soosaar jt enne II Maailmasõda. Privaatse meedia, massimeedia ning dokumentalistikakõrval esitletakse raamatus ka fotograafia otsinguid ka kunstilise väljenduse valdkonnas. Valikutes on tähelepanu pööratud ka vormiaspektile: dagerrotüübid, ambro-ja ferrotüübid, ajakirjanduslikud montaažidvmt. Eraldi tähelepanu on pööratud veel Estonica'le - projektidele, mis seotud kas eesti rahvusest fotograafidega mujal maailmas või külalisautorite nägemustega Eestist. Raamat on oma pildikesksuse tõttu mõeldud kõige laiemale lugejaskonnale - ent see sobib kõige täielikuma allikana suurepäraselt ka fotograafia, filmi, ajakirjanduse jt visuaalse kultuuri erialade tudengitele ning gümnaasiumide kunstiõpetuse raamides kasutamiseks.


MINU ELU UHKEMAD LOOMAD
HENDRIK RELVE
Varrak, 2020

Raamatusse on koondatud eredaid elamusi kokkupuudetest maailma loomadega. Autor jutustab põnevatest loomajuhtumitest Antarktikas, Arktikas, Aasias, Aafrikas, Austraalias ja Ameerikas. Raamatu peategelasteks on tihti suurekasvulised imetajad, kuid leidub ka roomajaid ja olendeid muudest loomarühmadest.

Valiku peamiseks aluseks on olnud seigad, kus mõnele huvitavale olendile õnnestus pääseda tavatult lähedale, nii füüsilises kui vaimses mõttes. Neil hetkedel tekkis teatud selgus, lähedustunne teise elavaga. Vahel olid need hetked meeldivad, vahel mitte. Aga need olid isiklikud, kordumatud ja ehedad. Piltide ja sõnade abil on autor püüdnud edasi anda veendumust, et sõltumata sellest, kas inimene seda tunnistab, kuulub ta loodusega ühte, on osa loodusest. Teisiti öeldes on Homo sapiens vaid üks liik suure hulga maailma erakordsete loomaliikide seas, ei parem ega halvem.


INTUITIIVSED UUE AJASTU LAPSED. PRAKTILINE NÕUANDERAAMAT.
ADELINE V. AMARYLLIS
2020

Teos “Intuitiivsed uue ajastu lapsed” keskendub täielikult uue ajastu laste kõrgema teadlikkusega kasvatamisele, toetamisele ja suunamise. Põhifookus on suunatud uue ajastu laste II põlvkonnale – vertikaallastele, meisterlastele ja teistele kõrgetest valgussagedustest saabujatele, kuid annab ülevaate ka I põlvkonnast (indigod, vikerkaarelapsed, tähelapsed, kristalllapsed).

Teoses kajastatavad teemad käsitlevad enamlevinud küsimusi, kuidas parimal viisil toetada, kasvatada ja suunata oma intuitiivset last peresiseseselt aga ka kokkupuutes ühiskonna ja süsteemi mõjudega, et lapse imelised ülitajud, võimed ja tema piiritu loomingulisus ei sulguks ning piiratud ei saaks.

Uue ajastu laste täiesti uus põlvkond on peale sirgumas ning on ülimalt tähtis, et neid lapsi ei kasvatataks inimliigile omaste vanade mustrite järgi, vaid et lapsevanemad tõstaksid massiliselt oma teadlikkust ja toetaksid uusima energiaga valguslaste kasvu kõrgema teadlikkuse ning tõdede järgi. Seda on tähtis meeles pidada, kuna valguslapsed on ülioluline vundament uue ajastu platvormi loomisel. Neil on vaja oma võimeid säilitada ja töös hoida, et nad saaksid oma missiooni siin kehastuses väärikalt teostada! Lapsevanem, kes soovib olla teadlik, suunab oma lapsi nii, et nad saaksid säilitada oma potentsiaali, oma loomingulise vaba olemuse ja võimed. Ta kasvatab ja toetab oma lapsi väga teadlikult, mis tähendab ka energeetilise ja spirituaalse toetuse ning teadmiste rakendamist.

Mahukasse ja põhjalikku teosesse on kokku toodud kõik üliolulised peatükid laste esimestest eluaastatest ehk investeerimisaastatest ning uue ajastu lastega seotud valdkondadest. Ka teave sellest, kuidas „tavaliselt“ süsteemis on harjutud lapsi „programmeerima“ ning sellest, kuidas oleks mõistlik praegusel ajastul intuitiivseid lapsi suunata.


ÜHE INIMESE ETTEVÕTE. MIKS VÄIKESEKS JÄÄMINE ON ETTEVÕTLUSES JÄRGMINE SUUR ASI
2020

"Ühe inimese ettevõte" on värskendav uus lähenemine eduka ettevõtte juhtimiseks, mis keskendub suureks kasvamise asemel paremaks saamisele. Paul Jarvis näitab, kuidas väikeseks jäämine, võib tagada vabaduse pürgida tähendusrikkamate naudinguteni elus ja aidata vältida peavalusid, mis kaasnevad igapäevase rutiinse töö rügamisega traditsioonilises, kasvu taga ajavas, ettevõttes. Õpi kuidas käivitada oma ettevõte, otsustada endale vajalik käive, ületada ootamatud kriisid, hoida enda võtmekliendid rõõmsana ja muidugi, saavutada kõik see vastavalt enda seatud tingimustele.

Paul Jarvis lahkus traditsioonilisest korporatiivmaailmast, kui ta taipas, et oma elu pühendamine päevast päeva pingelisele tööle suurettevõtetes, ei vasta tema arusaamale edust. Ta avastas kiiresti, et palju kasulikum on vabaneda aegunud suurettevõtete hierarhiast, mis nõuab pidevalt rohkem tootlikkust, rohkem tulemusi ja üha suuremat aastakasvu.

Autorist Paul Jarvis on internetiettevõtluse veteran, kelle klientideks on aastate jooksul olnud sellised ettevõtted nagu Microsoft, Yahoo, Mercedes-Benz, Warner Music, ja inimesed nagu Shaquille O’Neal ning Marie Forleo. Praegusel ajal viib ta läbi internetikoolitusi, on saatejuhiks mitmele taskuhäälingule, ja arendab tarkvara enda kodust ühel saarel Briti Columbia provintsis Kanadas.


PEATAGE PAANIKAHOOD KÜMNE LIHTSA SAMMUGA
SANDRA ACHEINBAUM
Ersen, 2020

Funktsionaalse meditsiini kasutamine meele ja keha rahustamiseks ravimivabade tehnikate abil.

See paanikahoogude ennetamise sammsammuline juhend pakub lihtsaid strateegiaid, et paanikahood kohe peatada ja neist pikaks ajaks vabaneda. Jagades oma isiklikke ja ametialaseid kogemusi paanika- ja ärevushäiretega, esitleb kliiniline psühholoog Sandra Scheinbaum järeleproovitud ja kontrollitud meetodeid, kaasa arvatud uusi tipptasemel, funktsionaalsel meditsiinil põhinevaid lähenemisi.

Te õpite, kuidas

  • mõista, mida paanikahood endast kujutavad, ja sümptomeid ära tunda;
  • usaldada keha enda rahustamismeetodeid, et kontrollida paanikat ilma vajaduseta ravimite järele;
  • omandada kõhuhingamine ja lõdvestavad hingamismustrid;
  • lõdvestumisharjutuste ja rühiteadlikkuse abil lasta lahti ängistusest ja lihasepingest;
  • kasutada positiivset mentaalset kujutlemist ja vältida irratsionaalset mõtlemist.
  • leida sügav kõhunaer, isegi keset paanikahoogu;
  • süüa tervislikke rahustavaid toite ja leida nõuandeid toidulisandite kohta.
  • Selles raamatus toodud kümme lihtsat sammu aitavad lugejal kontrollida võitle-või-põgene reaktsiooni ja saada paanikahoogudest vabaks loomulikult ja püsivalt.


NOHIK. OTSE JA AUSALT
MARKO JAKIMENKO
Jes Kirjastus, 2020

Tere, minu nimi on Marko ja olen 23-aastane. Hoiad käes minu esimest raamatut, ja pean ütlema, et olen sellega väga rahul. Olen üldse eluga rahul. Olen õnnelikus suhtes ning mul on piisavalt nii raha kui ka aega. Teen seda, mida tahan ja millal tahan. Lähen sinna, kuhu tahan, ja suhtlen nende inimestega, kellega tahan. Tänavune aasta on siiamaani olnud minu jaoks väga produktiivne. Lõpetasin Tartu Ülikoolis taani keele ja kirjanduse eriala ning kirjutasin oma esimese raamatu. Sain vastuse sellele, miks ma üldse siin olen, ja olen lõpuks saanud ka oma elule tähenduse.

Aga ma pole alati nii enesekindel olnud. Mu elu pole alati nii hea olnud. Mind on tõrjutud, ignoreeritud, kiusatud, minu üle on naerdud, mind on laimatud, ähvardatud, sõimatud ja lõputult palju kordi maha tehtud. Lihtsalt seepärast, et ma olin nohik. Eks ma olen nohik siiamaani, aga nüüdseks munadega nohik, kes on oma minevikust palju õppinud ning püüab natukenegi nende noorte elu kergemaks teha, kelle jaoks 1. september on aasta kõige hirmsam päev, sest algab jälle kool.

See siin on minu noormeheks kasvamise lugu – Otse ja Ausalt!

MARKO JAKIMENKO


WILD THING. JIMI HENDRIXI ELULUGU
PHILIP NORMAN
2020

Maailma parimaks rokk-kitarristiks nimetatud Jimi Hendrixit võib pidada traagiliselt vara lahkunud muusikageeniuse sümboliks. Pool sajandit pärast Jimi surma vaid 27-aastasena tunneme teda endiselt kui ainulaadset muusikut, kes avardas kitarrimängu mõistet ning tõi klassikalisse rokki hulganisti uuendusi.

Kogenud muusikabiograaf Philip Norman tõstab tõelise Jimi Hendrixi kõrgemale müütilise ikooni staatusest. Ta alustab väikese Busteri päritolust, lapsepõlvest ja esimesest kitarrist, kirjeldab Jimi teed eduni mõlemal pool ookeani ning jõuab nende päevadeni, mil kõik hakkas kiiva kiskuma. Põhjalikul uurimistööl ja rohketel kaasaegsetega tehtud intervjuudel põhinevast raamatust kerkib esile noor mees, kes oli eraelus sama häbelik ja viisakas kui laval šokeeriv. Norman toob lugeja ette Jimi tundliku kunstnikuhinge, ta ebakindluse ja perfektsionismi ning terve elu kestnud tulutud katsed äratada uhkustunnet oma isas, kes kunagi ei mõistnud, millise imelapsega oli tegu.

„Wild Thing” on esimene Jimi Hendrixi biograafia, mis ühendab endas kogu tema lühikese särava elu rõõmu ja kurbuse ning püüab lahti harutada traagilise lõpuni viinud sündmuste sasipundart. Võrratu meisterlikkusega kirjutatud elulooraamat on ühtlasi 20. sajandi 60ndate aastate haarav kroonika, mis kajastab nii olulisi hetki muusikaelus kui ka nende ajaloolist ja poliitilist tausta. Läbi kogu loo, mis viib meid Jimi Seattle’i juurte juurest tema värvika elu juurde Mayfairis ning Monterey ja Woodstocki festivalidele, vaeb Philip Norman ka tolle ajastu vastuolusid.

Jimi surm 1970. aasta 18. septembril on üks rokiajaloo painavamaid mõistatusi. Pärast aastakümneid kestnud kuulujutte ja spekulatsioone surma põhjuste kohta annab see raamat ülevaate olulisematest sõelale jäänud versioonidest – aga mitte lahendust. Tänaseni on selgusetu, kellel lasub vastutus tolles Notting Hilli kööktoas juhtunu eest, mis jättis muusika ja kõik selle austajad ilma Jimi Hendrixist.


CALMERINO. ESTRAADITÄHT. KALMER TENNOSAARE LUGU

AIGI VIIRA
Hea Lugu, 2020

Kiirelt tulnud – kiirelt läinud? Kirjeldab see klišee kõige täpsemalt Kalmer Tennosaare lauljakarjääri? Võimalik. Põlvamaa külast suurtele lavadele lennanud mees, kellest võinuks saada Nõukogude Liidu Yves Montand, teeb ühtäkki tagasikäigu ja maandub täheseisusest kohaliku televisiooni saatejuhiks ja toimetajaks. Tõuseb korraks tagasi orbiidile Onu Kalmerina ja siis on kõik. Nii austajate hordide kui ka pereeluga. Tõsi, ta loob uue pere. Ta teeb muusikasaateid. Ta koguni laulab. Veel. Tunnistab, et hinges on rahu. Kas ikka on? On seda rahu temas üleüldse kunagi olnudki?

Kui Aili Tennosaar, Kalmeri teine abikaasa, raamatu läbi loeb, tunnistab ta, et ega ta vist oma kaasat õieti tundnudki. Mis sellest, et veetis selle mehe kõrval paarkümmend aastat. Esimesel abikaasal Sirjel ja tema tütardel Kadril ning Liinal on Kalmerist oma lood. Ailil ja tema tütrel Teelel oma mälestused. Kohati kipuvad need lood ja laulud üksteisele vastu käima. Igal on oma tõde ja oma õigus. Nende lugude keskel asub Kalmer, kellest kunagi ei saanud suurmeest nagu Georg Ots, kuid keda alati ümbritses hulk kirglisi naisi. Ka oma perekonnas. Ning kired möllasid selle edevapoolse mehe ümber tema viimse hingetõmbeni. Mis salata, sellest õhkab stiili. Calmerinolikku.


METSAVENNAD

PEETER KAASIK
Äripäev, 2020

Kuigi metsavendluse uurimisega on meie ajaloolased tegelenud alates taasiseseisvumise algusest, on raamatupoodidest n-ö loetavas keeles koondülevaadet pea võimatu leida, piirdudes suuresti Mart Laari teostega. Ütlemata vähe on teada end metsas varjanud meeste ja naiste igapäevaelu, punkriarhitektuuri jms kohta: kust nad süüa said, millistes varjualustes elasid, kuidas nad oma aega veetsid? Rühm Eesti ajaloolasi, arheolooge ja teiste elualade esindajaid on otsustanud seda lünka täita.

Vastupidiselt levinud eksiarvamusele ei olnud 1940.–1950ndatel metsavendlus sugugi idülliline vabadusvõitlus Nõukogude korra vastu – tegemist oli vägagi äärmuslikes tingimustes repressioonide eest metsa pagenud meeste-naiste psüühiliselt rusuva varjamisega, et oma elu päästa. Enamasti lõppes see kas surmaga lahingus või vangistusega Siberis. Teisel pool rindejoont olnud vaenlane oli lihtsalt igas mõttes ülekaalukam.

Raamatus „Metsavennad“ annavad uurimisrühma liikmed Peeter Kaasik, Mauri Kiudsoo ja Pearu Kuusk ülevaate 1941. aasta suvesõja sündmustest ja Teise maailmasõja järgsest metsavendlusest. Eesti kaitseväe juhataja Martin Herem käsitleb metsavendluse sõjalist tähtsust. Lähemalt vaadeldakse mitme metsavennasalga saatust ning kergitatakse koos harrastusajaloolase Üllar Kurikuga saladuskatet Eesti viimase metsavenna August Sabbe tegemistelt.


ERISKUMMALISED OLÜMPIALOOD

LUCIANO WERNICKE
Tänapäev, 2020

Moodsate olümpiamängude ajaloos on peale suure võitluse, triumfide ja kaotuste juhtunud ka hulk inspireerivaid ja uskumatuid sündmusi ning ootamatuid lugusid. Selles raamatus on alates 1896. aasta Ateena olümpiast kuni 2016. aasta Rio mängudeni iga suveolümpia kohta kokku kogutud kõige värvikamad sarnased lood. Muuhulgas võime lugeda sportlasest, kes uppuvate konkurentide päästmiseks võistluse pooleli jättis; oma tegelikku sugu varjanud võistlejatest; kavalamatest ning jultunumatest sohitegijatest; parema käe kaotanud ja vasakuga laskma õppinud olümpiavõitjast; maratonijooksjast, kes pidi põgenema kurja koera eest jpt juhtumitest.

Luciano Wernicke (snd 1969 Buenos Aireses) on argentiina spordiajakirjanik, kes on koostanud mitmeid raamatuid jalgpalli ning olümpiamängude ajaloo kohta.


MATK PÕRGUSSE
ARE KALVØ
Tänapäev, 2020

Norras populaarne stand-up koomik Are Kalvø (snd 1969) on 25 aastat andnud etendusi ning kirjutanud raamatuid muuhulgas usu, poliitika, jalgpalli ja ajaplaneerimise teemal. Sageli on tal kombeks kirjutada sellest, millest ta väga palju ei tea. „Matk põrgusse" on tema esimene raamat vaimustusest, mida ta ei mõista, kuratlikult naljakas ja teravmeelne kirjeldus Põhjamaade inimeste suhtest loodusega.





RAHVUSVAHELISED MEHED
ARGO IDEON
Hea Lugu, 2020

Eesti hilisajaloos on vähe perioode, mis peidavad endas nii palju põnevat ja hoogsat, kui see kümnend, mis päädis Euroopa Liidu ja NATOga ühinemisega 2004. aasta kevadel. See polnud enam iseseisvuse taastamise aeg, üleminekuaeg oli läbi. Eesti riik oli juba olemas ja toimis. Välisministeeriumi algust on ilukirjanduslikus kastmes serveerinud suurepäraselt Mihkel Mutt oma romaanis „Rahvusvaheline mees“.

Argo Ideon kirjeldab siinses raamatus Eesti rahvusvahelisi mehi ja naisi, välissuhtluse teatud sündmusi ning protsesse pigem dokumentaalses võtmes, hõlmates laias laastus ajavahemikku 1994. aasta algusest kuni 2004. aasta kevadeni. Ehk Indrek Tarandi värbamisest välisministeeriumisse Mart Laari esimese valitsuse ajal kuni selleni, mil Eestist sai Euroopa Liidu ja NATO täisliige.


RIIGID, MIDA POLE OLEMAS
SILVIA PÄRMANN
Randvelt Kirjastus, 2020

Fotograafi ja reisiajakirjaniku Silvia Pärmanni esimene reisikirjade kogumik viib meeleolukale reisile läbi vabariikide, mis on vabad ja riigid vaid nime poolest. Nende hulgas on nii Eestiga kunagi ühte saatust jaganud Abhaasia, Mägi-Karabahh ja Tšetšeenia kui ka palju eksootilisemalt kõlavad Kalmõkkia, Somaalimaa ja Lääne-Sahara ning puhkuserõõme tõotav Põhja-Küpros.

Huvi tunnustamata riikide, riigita rahvaste ja ebamäärase staatusega kohtade vastu tekkis Silvia Pärmannil 2012. aasta suvel Kosovos, mis oli ennast neli aastat varem iseseisvaks kuulutanud Serbiast. Serblasi see kõik muidugi ei vaimustanud - nad olid Kosovo territooriumit kontrollinud 12. sajandist alates. Tekkis küsimus, et kust tuli neil see julgus ja veendumus, et oma riigi rajamine õnnestub. Aga samas viis see reis mõtted suhteliselt hiljutise Eesti iseseisvumise juurde ja küsimuseni, et milline oleks meie maailm olnud siis, kui oma iseseisvusele tunnustuse saamine oleks kujunenud sama raskeks.

Teekond nendele küsimusele vastust otsides viis Silvia Pärmanni nii paikadesse, mis eemalt vaadates tundusid väga selge ja tugeva identiteediga, nii nemad ise, et nende iseseisvumispüüete puudumine tekitas lihtsalt hämmingut, kui ka kohtadesse, kus piiril seisvast sildist „vabariik” mitte mingisugust sisulist tähtsust polnud. Viis ka kohtadesse, kus iseseisvuse väljakuulutamine oli kohalike meelest kõikidest halbadest variantidest lihtsalt kõige vähem halb – ja viis kohtadesse, mis käitusid rohkem demokraatliku riigina kui paljud täiesti tunnustatud riigid.

Viis nii paikadesse kus rahvusspordiks oli naiserööv või majanduse tugisambaks kaamel kui ka uhiuutesse veinihotellidesse ministritega klaase kõlistama ning eksootilisi ravimuda protseduure kogema.

See ei olnud niisiis kaugeltki mitte kurb teekond täis varemeid ja okastraati, otse vastupidi. Sest selles paralleelmaailmas, kus on puudu rahvusvahelisest tunnustusest ja ÜRO liikmestaatusest, ei ole puudust inimestest, visioonidest ja unistustest.


TÕHUSAD VENITUSHARJUTUSED
KAKUKO NAKAMURA
2020

Kas sind häirib, et keha on siit-sealt ära vajunud? Ja et kuigi sööd sama palju kui varem, on kehakaal ikkagi tõusnud, kogunenud kilod ei taha kaduda ning näed oma silmaga, et jääd aina vanemaks? Või seisad sa silmitsi keha jäikuse ja valuga: valu alaseljas, põlves, krooniline jäikus õlavöötmes ja mujal? Mure on igal inimesel erinev.

Kui püüe asja parandada tühja jookseb, tekib paratamatult nördimus. Keha muutub aina jäigemaks, lootus mugavalt liikuda kipub kaduma … Aga asjata. Selle raamatuga pakub dr Nakamura välja venitamismetoodika, mis aitab vältida jäikust ja valu, vältida kukkumisohtu ning keha noorena hoida.

Tõhus venitamine taastab nooruslikkuse kogu kehas!

Spordiarst ja kirurg-ortopeed dr Nakamura Kakuko on oma 25aastase arstipraktika vältel kokku puutunud väga erinevate muredega. Ravides igapäevaselt Riikliku Sporditeaduste Keskuse juures Jaapani Olümpiakomitee poolt toetatud sportlasi ja ka teisi atleete, on doktor oma ala tõeline spetsialist ning töötanud välja väga tõhusa treeningprogrammi keha liikuvuse parandamiseks, vananemisprotsessi aeglustamiseks ja vigastuste vältimiseks.


INIMESE ANATOOMIA
MEELI ROOSALU
Koolibri, 2020

Käesolev inimese anatoomia õpik on mõeldud esmajoones kõrgkoolidele (v.a arstiteaduskonna üliõpilased). Anatoomia kursus on kehakultuuri spetsialistide, bioloogide, füsioterapeutide ja teiste erialade õppekavas. Õpikut saavad edukalt kasutada ka keskastme meditsiinitöötajaid ettevalmistavad õppeasutused, bioloogiaõpetajad, massööride koolitajad ja täiendkoolituse korraldajad. Õpikus on õpitava paremaks mõistmiseks arvukalt jooniseid. Sellest lähtuvalt on soovitatav võimaluse korral kasutada koos õpikuga anatoomia atlast.

Pidevalt on valmistanud probleeme eelnimetatud kontingendile sobiva õpiku puudumine. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna poolt 1974. aastal väljaantud suurepärane anatoomia õpik oli oma põhjalikkuse ja detailide rohkusega mõeldud esmajoones arstiteaduskonna üliõpilastele, kuid seda pole ammu müügil. Head venekeelsed õpikud ei ole samuti enam kättesaadavad ning meie praeguste õppurite napiks jäänud vene keele oskus ei võimaldaks neid ka kasutada. Samad probleemid on teisteski maades väljaantud õppekirjandusega.

Olles õpetanud inimese anatoomiat veerand sajandit Tallinna Ülikooli kehakultuuri-üliõpilastele, paralleelselt töötanud mitmed aastad bioloogia õpetajana Tallinna koolides ning pidanud anatoomia-alaseid loenguid massööride kursustel ja treenerite täiendkoolitusel, on inimese anatoomia õpetamisel kogunenud hulgaliselt kogemusi.

Lisaks suur nõudlus TLÜ kirjastuse vahendusel väljaantud elundkondi käsitlevate õppevahendite järele andis julguse käesoleva õpiku koostamiseks. Õpiku kirjutamisel on abiks olnud inglise, saksa ja venekeelsed anatoomia õpikud ja atlased.


DRAAMAMÄNGUD KOOLITUNDI JA TÖÖTUPPA
JESSICA SWALE
Studium, 2020

See on õpetajatele, koolitajatele ja lavastajatele mõeldud raamat, mis aitab leida nii koolieelikutele, teismelistele kui ka täiskasvanutele uusi aktiivseid tegutsemisvõimalusi näiteringis, töötoas, lavaproovis või vabal ajal.

101 vahva mängu seas on soojendus- ja lõdvestusharjutusi, energilist liikumist ja kiiret reaktsiooni nõudvaid tegevusi, sõnaosavust ja mälu treenivaid harjutusi ning lõbusaid vahepalasid seltskondlikeks koosviibimisteks.

Mängides saab avada ja arendada draamaõppes vaja minevaid oskusi, nagu keskendumine, meeskonnatöö, vastastikune usaldus, töö rolliga, loo rääkimine, kujutlusvõime ning improviseerimine.



ELU EESLIINIL. KOROONALAHING KURESSAARE HAIGLAS
ELO SELIRAND
Tänapäev, 2020

2020.aasta 12. märtsil kell 23.54 kuulutatakse Eestis välja eriolukord. 2020. aasta 2. aprilli õhtul lobiseb selle raamatu autor Messengeris ühe tuttava arstiga. Arst on Kuressaare haiglas. Võtab vastu uksest ja aknast tulevaid patsiente. Hooldajaid napib aina enam. Elo on aastaid tagasi pikalt põetanud oma isa. Arstidelt, õdedelt ja hooldajatelt omandatud toonased kogemused annavad talle kindlust pakkuda ennast appi koristajaks.

Nii satub Elo Selirand, režissöör, stsenarist ja kirjanik, Kuressaare haiglasse ja avab ta korraga hoopis uue maailma ukse, astudes ... eesliinile. Sadade inimeste kõrvale, kes saavad iga päev respiraatorite tõttu vähe hingata, higistavad tunde ning valutavad südant ja selga.

Selles raamatus avaneb päris pilt, nähtud rohujuure tasandilt. Aga see lugu võinuks juhtuda igal pool, ükskõik missuguses haiglas Tallinnas, Haapsalus, Pärnus.


AASTATE JA KAUGUSTE TAGANT. MÄLESTUSED JA PÄEVIKUKATKED
JOHANNES KÄBIN
Varrak, 2020

„4. märts 1980

Hurraa! Nüüd ma sülitan kõigele. Jätkan oma tööd vaikides, kannatlikult, ehkki mu närvid pannakse veel tõsiselt proovile. Vabariigi juhtkonnas tuleb veel muudatusi, kuid mina olen juba kõrvaline. Küll püüavad veel tõestada, et ma juhtisin vabariiki valesti, et kõrvalekaldumised ideoloogias olid seotud selliste kaadritega nagu Väljas jmt.”

Johannes Käbin (1905–1999) juhtis Nõukogude Eestit 28 aastat, töötades EKP Partei Keskkomitee esimese sekretärina 1950–1978. Seejärel jõudis ta veel tegutseda mõned aastad Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehena (1978–1983). Käbini poeg Eduard on avaldamiseks ette valmistanud isa palju kõmu tekitanud mälestused, millele lisanduvad ka väljavõtted Käbini päevikutest 1970. aastate lõpust kuni 1990. aastateni. Mälestused on kirjutatud mitmes etapis ja hõlmavad aega autori lapsepõlvest kuni 1950. aastateni, mõne vaatega ka hilisemasse aega. Käbini enese kirja pandud materjalidele on lisatud ajaloolase Olev Liiviku joonealused kommentaarid, samuti akadeemik Tõnu Tannbergi sissejuhatus ja Eduard Käbini järelsõna. Raamatut illustreerivad fotod Käbinite perearhiivist ja avalikest arhiividest.


KEEGI, KEDA ARMASTADA. FREDDY MERCURY ELU, SURM JAPÄRAND
RICHARDS MATT, MARK LANGTHORNE
Sinisukk, 2020

Kui Freddie Mercury 1991. aastal vaid 45-aastasena suri, raputas maailma selle ereda tähe traagiline saladus – ta oli võidelnud aidsiga. uudis tema diagnoosist jõudis fännideni vähem kui 24 tundi enne tema surma, šokeerides miljoneid ning avades nende silmad selle hävitava ja surmava haiguse suhtes.

Biograafid Matt Richards ja Mark Langthorne punuvad oskuslikult raamatusse „keegi, keda armastada“ freddie püüdluse saavutada queeniga musikaalne hiilgus, tema lapsepõlve, lõpmatud armastuse otsingud ning 80ndatel maailma laastanud ohtliku haiguse päritolu ja tagajärjed. see on paeluv elulooraamat, mis uurib ja kirjeldab muusikaikooni kujunemist.

Ainulaadne ja põneva pildimaterjaliga austusavaldus freddie lähimatelt sõpradelt ja kaasmuusikutelt näitab teda uuest küljest. intiimne lugu – just nagu freddie ja tema looming.


LAEVAKOKK WEND

PRIIT KUUSK
Hea Lugu, 2020

Läksin merele plaaniga kirjutada üks lihtne kokaraamat. Aga sattusin hoogu ja kirjutasin kõigest, mis peas, südamel, keelel ja meelel. Munadest ja tillist. Surmast ja armastusest. Võileibadest ja Suurest Hallist!
Selline lugu ...

---

Kuidas minust suur õde sai

Kasvasin üles kahe suure imelise vennaga. Nad olid ja on oluline osa minu elust, aga päris lähedaseks saime alles siis, kui mina ka suureks sain. Ühel hetkel pole enam vahet, kes kui vana, kõik on üks äge kirev seltskond. Lapsepõlves igatsesin aga kangesti omaealist või nooremat mängukaaslast.
Soovidel on kalduvus täide minna ja nii andis suur meresõitja Fabian Gottlieb von Bellingshausen enese teadmata mulle võimaluse veel ühe venna kasvamise juures olla. Mähkmeid ta küll enam ei vajanud, paks kokaraamat oli laevale saabudes uhkelt kaenlas, aga hing nii pilbasteks kui olla sai.
Pärast Admiral Bellingshauseni reisi on mul veel üks „väike“ vigurivänt Wend, kelle ühest uhkest eluetapist osa sain. Ookean parandab kõik haavad, Wend sai üle merehaigusest, õppis suure halli kõrvalt nii kambüüsis kui ka oma sisemuses rassides selgeks, kuidas tuju suurel laevaperel hea ja paremaga üleval hoida ja ise sirgelt ja rõõmsalt edasi minna. Üks asi muidugi tegi mu hinge täis küll. Nimelt kaotasin talle pidevalt kaardimängus, mida ta vabadel pühapäevadel vahel harrastas. Väiksena kaotasin suurtele vendadele alatihti. Ega hästi mängima pole õppinudki, loodetavasti vähemalt väärikalt kaotama. Ja kaotajal veab ju teadagi milles. Usun, et tegelikult võitjal ka. Jään Su köögi truuks austajaks ja Sinu edasise kasvu tuliseks pöidlahoidjaks, kallis Wend!

Maris Pruuli
Admiral Bellingshauseni pootsman


TELEKOKK JAZZ JA TEMA INIMESED. KAASTEELISTE MEENUTUSI

Varrak, 2020

Kuidas sai Rainer Härmist 1990. aastate Eesti kuulsaim telekokk Jazz? Millist elu elati eelmise sajandi lõpu legendaarseimas restoranis Eeslitall? Millistes ansamblites ja kellega koos Jazz pilli mängis? Millest koosneb Jazzu kuulus barbecue-kaste?

See raamat on kokku pandud Jazzu teekaaslaste meenutustest. Tööst restoraniköögis ja sellega kaasnevast stressist ning alkoholist, aga ka lõbusatest juhtumistest räägivad avameelselt Jazzu sõbrad, õpingu- ja töökaaslased. Bändide Sundowners ja Who
Cares tõusust ja hääbumisest jutustavad Jazzuga koos musitseerinud sõbrad. Jazzu barbecue-hobist ja -võistlustest pajatavad BBQ Symphony liikmed. Eemale pole jäänud ka Jazzu lähedased. Abikaasa Aile, pojad Aaron Thor ja Mattias, vend Silver ning onu Peeter toovad lugejateni teleekraanil alati säranud Jazzu koduse poole.

Raamatu lõpust leiab Jazzu toitude retseptid koos piltidega.


POPULISM JA POLIITILINE ÄÄRMUSLUS MUISTSEST AJAST KUNI TÄNAPÄEVANI
HOLGER MÖLDER, VLADIMIR SAZONOV
Äripäev, 2020

Kuigi populist ei pea ilmtingimata äärmuslane olema ega äärmuslane populist, kipub inimkonna ajalugu ikka ja jälle vastupidist tõestama. Nii leiavad Holger Mölder ja Vladimir Sazonov raamatus „Populism ja poliitiline äärmuslus muistsest ajast kuni tänapäevani“.

Samuti nagu populism pole ka äärmuslus poliitikas kaugeltki uustulnuk. Tinglikult võib selle hälliks pidada Uus-Assüüria impeeriumit (930–610 eKr), mis laiutas kunagi tänase Iraagi, Süüria, Jordaania, Liibanoni, Iisraeli, mõneks ajaks Egiptuse ning osaliselt ka Saudi Araabia, Iraani ja Türgi aladel. See oli impeerium, kus inimeste ulatuslik tapmine, teibasse ajamine, poomine ja sandistamine olid kõigiti tavapärased tegevused. Mitme miljoni jagu küüditatuid ja mõrvatuid ning tuhandeid assimileeritud rahvaid – selline oli Uus-Assüüria impeeriumi vägivallatsemise tagajärg ja hind kõigest paari sajandi jooksul.

Kuid paraku vaatavad meile ka lähiminevikust vastu küll karismaatilised, samas halastamatult kalkuleerivad, manipuleerivad ning julmad poliitilised figuurid, teiste seas Maximilien de Robespierre, Vladimir Lenin, Lev Trotski, Adolf Hitler, Benito Mussolini, Mao Zedong, Fidel Castro, Che Guevara, Pol Poth, Muammar al-Gaddafi ja Saddam Hussein. Neist paljud on leidnud tee sellesse mõtlemapanevasse raamatusse, mis analüüsib populistlikke ja äärmuslikke liikumisi, samuti poliitikuid alates inimtsivilisatsiooni algusest kuni tänapäevase tõejärgse ajastuni välja.

Politoloogiadoktor Holger Mölder on rahvusvahelise julgeoleku ekspert ning Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent. Ajaloo ja kultuuriuuringute doktor Vladimir Sazonov on Tartu Ülikooli Orientalistikakeskuse vanemteadur. Autorid on varasemalt avaldanud hulgaliselt artikleid, Sazonovi sulest on ilmunud ka mitu raamatut.


EESTI KÕNEKÄÄNUD II
EKM Teaduskirjastus, 2020

„Eesti Kõnekäänud II” on Eesti Kirjandusmuuseumi väljaanneteseeria „Monumenta Estoniae Antiquae” VII alasarja „Phrasia Estonica” teine teos. Sellega on lõpule viidud sellesse sarja kuuluvate folkloori lühivormide – vanasõnad, mõistatused, kõnekäänud – publitseerimine.

XX sajandi alguses sõnastas Jakob Hurda rahvaluule teadusliku väljaande sarja „Monumenta Estoniae Antiquae” idee, mille põhimõtteks oli avaldada kõik Eesti Rahvaluule Arhiivis talletatavad tekstid. Sellest on välja kasvanud ka kõnesolev eesti kõnekäändude alasari. 

Asta Õimu ja Katre Õimu koostatud "Eesti kõnekäänud" on üles ehitatud nii, et lugeja ei pea igal juhul alustama esimesest köitest, vaid eeskätt teda huvitavast mõistekategooriast, mõistest või tähendusest. Selle juures on abiks põhjalik sisujuht. Nii leiame teisest köitest väljendeid, mis iseloomustavad inimestevahelisi sotsiaalseid ja omandisuhteid või mis kuuluvad sellistesse valdkondadesse nagu AEG, HULK JA MÄÄR, KVALITEET jm.


VÄLJASURNUD LOOMADE ATLAS
MALY RADEK
Sinisukk, 2020

Ligi nelja miljardi aasta jooksul, mil maal on elu olnud, on tekkinud ja välja surnud palju liike, mõned kiiremini kui teised. viimase poole miljardi aasta sees, millest me tänu fossiilidele rohkem teame, on olnud perioode, mil lühikese ajaga on hävinenud hulgaliselt loomaliike.

„Väljasurnud loomade atlas“ jutustab 41-st väljasurnud liigist ja jagab lugejatega nende loomade kurva lõpu põhjuseid. raamatus on kaunid suured illustratsioonid, mis aitavad kõik need loomad lugejate silmade ette manada.

Põnev ja hariv raamat, mis muuhulgas juhib tähelepanu tõsiasjale, et vaid meie kõigi ühiste pingutustega on võimalik imepärast liigirikkust meie planeedil säilitada.


ESIEMADE KÄSITÖÖPITSIDE UUS ELU
ÜLLE ERM
Saara Kirjastus, 2020

Taluaia lilled, lapsepõlve lõhnad, vanaema jutustatud lood ja ammumöödunud aegadel tehtud peened käsitööpitsid- need kõik aitavad hoida sidet meie esiemadega.

Raamatu autor Ülle Erm on uuele elule päästnud suure hulga vanu pitse ja viib meid enda kotiloominguga retkele oma mälestuste maailma. Pitsiraamat inspireerib märkama käsitööpitside ilu ja neid väärikalt taaskasutama.

Kirjastus on omalt poolt teinud kaunitele vanadele heegelpitsidele mustriskeemid, et tänapäeva heegeldaja saaks neid pitse ka uuesti luua.


NII LÜÜAKSE LÄBI!
GARY VAYNERCHUK
Million Mindset, 2019

„Nii lüüakse läbi!“ ei ole rikkaks saamise õpik, vaid oma isikliku ja tööalase edukuse ja mõju suurendamise teejuht.

Selles innustavas, praktilises ja mahlakalt kirjutatud raamatus toob sotsiaalmeedia guruks peetav ning juba nelja New York Timesi menuki autor Gary Vaynerchuk välja võimalused, kuidas sotsiaalmeediat teadlikult kasutades muuta oma elu.

Vaynerchuk ütleb, et kui sul ei ole õnnestunud läbi lüüa, siis ei ole põhjus mitte selles, et oled liiga vana, vaene või suure kohustustekoorma all. Asi on selles, et sa ei ole veel lõplikult otsustanud oma elu muuta.

Autor on veendunud, et kui kombineerid oma kire õigete töövõtetega ja lood endaleteadlikult isikliku või professionaalse (ettevõtte) kuvandi, võid elada, nagu ise tahad, ning saavutada nii ajaline kui ka finantsiline vabadus.

Siin raamatus keskendub Vaynerchuk tuntumatele sotsiaalmeedia platvormidele, nagu Facebook, Youtube, Instagram, Twitter ja Snapchat, aga mainib ka näiteks Spotify ja SoundCloudi võimalusi. Ta tutvustab nende platvormide nii vähetuntud ja nutikaid nüansse kui ka juba kindlalt toimivaid proovisin-ja-tõestasin-strateegiad.

Raamatus on ohtralt näiteid, kuidas neid platvorme kasutades on saavutatud silmapaistvaid tulemusi paljudes eluvaldkondades, olgu see siis tervislik toitumine, mood, muusika, turundus ja müük, foto- ja videoproduktsioon, kokandus, autode hooldus, ehete müümine, ehitusteenused või midagi muud.

See raamat on pühendatud kõigile, kes suudavad visionääri kombel märgata digiajastuga saabunud pööraseid võimalusi ja kelles on piisavalt julgust otsida õnne mitte üksnes eraelus, vaid ka tööl.


IMPEERIUM PEAB SUREMA
MIHHAIL ZÕGAR
Tänapäev, 2020

Miks hukkus Vene impeerium? Liiga sageli on ajalugu on keskendunud riigile, täpsemalt selle valitsejale. Oleme harjunud nägema ajalugu kui juhtide elulugude kogumit ning selle tsaaride, peasekretäride ja presidentide korrapärase rea tagant ei paista üldse ühiskonda. Mida tahtsid inimesed? See raamat on katse kirjutada Vene ühiskonna elulugu. Uurida, mida see püüdles ja miks pidi impeerium selle surve all surema. Haaravate detailidega vürtsitatud raamatu peategelasteks on ühiskonna kõige säravamad kujud, avaliku arvamuse liidrid – mitte ainult poliitikud, vaid ka kirjanikud, ajakirjanikud, kunstnikud, jutlustajad.

Mihhail Zõgar oli 2010-2015 Venemaa ainsa sõltumatu telekanali Dožd peatoimetaja. Ta on rahvusvahelise pressivabaduse preemia laureaat ja eesti keeles on varem ilmunud tema raamat "Kõik Kremli mehed". "Impeerium peab surema" oli ilmudes üks aasta müüdumaid venekeelseid raamatuid ning seda on tõlgitud paljudesse keeltesse. "


KUIDAS KEHA TÖÖTAB?
MARCUS JOHNSON
Koolibri, 2020

Rohkete ning detailsete illustratsioonidega raamat selgitab inimkeha arenemise lugu, selle toimimist ja funktsioone ning annab põhjaliku ja illustratiivse ülevaate kogu organismist: närvisüsteemist, luustikust ja lihaskonnast, ajuehitusest ja funktsioonidest, erinevate organite toimimisest, vereloomest ning paljust muust kuni raku ehituse ja DNA-ni.

Lisaks leiab raamatust ka teaduslikke põhjendusi, kuidas ja miks peab oma organismi hoidma ning millised on tagajärjed, kui midagi meie kehas läheb valesti ning see jääb haigeks.

Raamatu lõpus on huvitav ülevaade meditsiinilistest läbimurretest ning sellest, mida võiks selles vallas tuua tulevik.

Raamatuga on kaasas tasuta äpp, mille abil saad nutitelefonist või tahvelarvutist loetule lisaks videoid vaadata.


MAAILMA KUNINGANNA
ROBERT HARDMAN
Tänapäev, 2020

Tänases maailmas on üks juht, kes tõuseb teiste seast selgelt esile.

Kuninganna Elizabeth II on ilma ja inimesi näinud rohkem kui ükski teine riigipea ning tegelenud globaalsete probleemidega aktiivsemalt kui ükski varasem Briti monarh.

Kuni 20. eluaastani ei olnud ta reisinud kodust kaugemale kui Wighti saarele, kuid on hiljem ametlikel visiitidel külastanud 130 riiki kõikjal maailmas, tegutsedes diplomaadi, võõrustaja ja aukülalisena maailmas, mis on tema valitsusajal tundmatuseni muutunud. See on lugu täis draamat, intriige, eksootilisi ja mõnikord ohtlikke paiku, kangelasi, kurjameid, hiilgust ja sära, kuid selle kõige keskmes on siiski lihtsalt üks naine, kes on võitnud terve maailma südamed.


TEKSASED LAPITÖÖS
MARJA MATIISEN
2020

Lapitöömeister Marja Matiiseni raamatust leiad 336 lehel üle 300 idee ja õpetuse teksaste taaskasutamiseks. Siin on jõukohast meisterdamist lastele, õmblemist algajatele kui ka lapitöö kõrgemat pilotaaži. Autor on leiutanud uusi ning kohandanud klassikalisi lapitöötehnikaid ja võtteid selle raske ning kohmaka kanga õmblemiseks tavalise õmblusmasinaga.

Raamatu esimeses osas esitleb Marja Matiisen oma seinatekstiile, millest mitmed on ka rahvusvaheliselt auhinnatud. Teine pool on õpetuste, nõuannete ja inspiratsiooni päralt.

Teksased on kogu maailmas kantavaim rõivaese. Neist on samas saanud meile ka jäätmeprobleem. Levinud on hinnang, et uuesti kasutatakse vaid 1% rõivastest. See raamat õpetab, kuidas ühest teksapaarist on võimalik 95% materjali taaskasutada. Suur osa tehnikatest sobivad ka teiste paksude ja kohmakate kangaste kasutamiseks.

Ärge siis seekord visake teksaseid lihtsalt minema, vaid tehke neist midagi toredat!


VORSTI TEGEMISE RAAMAT
KERTU LUKAS, ILSE METSAMAA, RENEE ALTROV
Varrak, 2020

Omal käel vorstivalmistamise eelis on see, et saad ise valida parima tooraine ja endale sobivad maitsed. Vorstivalmistamine võib olla ka sotsiaalne tegevus – sõpradega koos on tore ette võtta suurem vorstitegu ning katsetada eri tekstuure ja maitseid. Ja kui põhitõed on selged, võib igaüks valmistada oma lemmikvorsti.

Raamatus jagavad autorid oma tähelepanekuid ja aja jooksul lihvitud oskusi vorstide valmistamisel. Kuidas valida toorainet ja kust seda hankida, millised on erinevad tehnikad ja palju muud. Kuidas valmistada ahjuvorste, toorvorste, suitsuvorste, rupskivorste, verivorste, keeduvorste ning vinnutatud vorste.



„VALLATUTE KURVIDE“ AEGUMATU SÄRA
HALDI NORMET-SAARNA
Hea Lugu, 2020

„See, mida ma seal kõigepealt nägin, sööbis mällu alatiseks: laua peal oli kaks virna fotosid – üks kõrgem, teine madalam. Oli kaks meest, kes neid professionaalse kiirusega lappasid – režissöörid Juli Kun ja Kaljo Kiisk. Nii see siis käiski – see sobib, see ei sobi, see ei sobi, see? Kellegi saatus otsustati poole sekundiga ja võimalik, et igaveseks.”

Nõnda meenutab raamatus filmi peaosaline Terje Luik, kes „Vallatutes kurvides” vaike ja Mareti kaksikrollis laineid lõi.

Laineid lõi ka film tervikuna, selle esilinastusest on möödunud juba üle 60 aasta.

Raamatu autor Haldi Normet-Saarna tutvustab teost nii: „Vaevarikas teekond stsenaariumist teostumiseni, äpardused võtteplatsil, energiline ja rõõmus võttetrupp, ilusad noored näitlejad ning lõpuks tohutu edu nii meil kui mujal. Sellest kõigest siin raamatus ka räägime – ent see oleks jäänud rääkimata ilma põhjaliku koduse arhiivita.

Üks stsenaristidest, minu ema Dagmar Normet säilitas terve elu kõiki filmitegemisega seotud materjale. Need muutusid aja jooksul üha kõnekamaks. Seda enam, et paljud tegijad on nüüdseks meie seast lahkunud.

Kultusfilmi lugu aitavad taaselustada arvukad fotod ja dokumendinäidised ning loomulikult kohtumised võluvate Terje Luige, Eve Kivi ja Halja Klaariga. Ja veel nii mõnegi olulise inimesega.

Loodetavasti pakub rännak „Vallatute kurvide” ajalukku huvitavaid avastusi ja äratab ka mälestusi.


TUHAT ELU ON PAREM KUI ÜKSAINUS
JEAN-PAUL BELMONDO
Tänapäev, 2020

Selles raamatus räägib Jean-Paul Belmondo (snd 1933) esimest korda, kuidas aina ühest jamast teise sattunud tüüpilisest Pariisi koolipoisist sai üks kuulsamaid prantsuse filmitähti, kultusnäitleja ja terve põlvkonna ikoon. Ta jutustab koostööst ajastu suurimate režissööride ja diivadega ning oma eraelust, mida on saatnud lugematud skandaalid ja armulood maailma kauneimate naistega.





JANIS
HOLLY GEORGE-WARREN
Tänapäev, 2020

Janis Joplin on saanud legendiks kui sisemise põlemise ja valu hukutatud raevukas, kirglik vaim, üks rockiajaloo harukordsemaid hääli. Kuid neil lehekülgedel maalib Holly George-Warren silmi avava ja väga põhjaliku portree naisest, keda ei kujundanud mitte ainult kannatused. Janis oli perfektsionist: kirglik, erudeeritud muusik, kellele oli antud suur anne, kuid kes nägi selle arendamisega ka erakordselt palju vaeva. Ta oli naine, kes nihutas soo ja seksuaalsuse piire ammu enne seda, kui see muutus ühiskonnas aktsepteeritavaks. Ta oli tundeline otsija, kes oleks tahtnud lihtsalt mehele minna ja rahus elada, kuid ei saanud ega võinud. Ta oli teksaslane, kes tahtis Texasest põgeneda, kuid ei pääsenudki sealt õieti kunagi, isegi pärast peadpööritavat kuulsust San Franciscos.


MINU ESIMENE ELU
OLAV OSOLIN
Varrak, 2020

MIKS MA SEDA TEGIN? Tõepoolest, miks? Kas ma tõesti arvasin, et keegi tahab üksipulgi teada, kuidas ma oma elukest elanud olen?

Esialgu ei arvanud. Aga kui ma hakkasin ajaviiteks Facebookis kirjutama, esmalt sellest, mida ma olin lugenud või mida ma miskist asjast arvan, hiljem aga ka omaenda meenutusi ammustest aegadest, siis hakkasid inimesed kommentaarides küsima, miks ma oma mälestusi raamatusse ei vormi. Et nad tahaksid kangesti neid lugeda ning mõni väitis isegi, et ta oleks valmis sellise raamatu endale ostma. Algul ma ei võtnud seda tõsiselt, aga kui küsijatest sai juba väiksemat sorti koor ja kirjastajadki hakkasid uurima, kas nad võiksid seda olematut raamatut avaldama asuda, siis mõtlesin, et tõepoolest, miks mitte!

Aeg on kopp maasse lüüa ja mõned lahedamad lood aegade hämarusest välja kaevata. Sest olgem ausad, pulli on ikka saanud, ja miks mitte seda üheskoos meenutada!


ARVUTIKURSUS. MS WORD
TIIT TILK
2020

Õhuke trükis pole raamat tavalises tähenduses, vaid see on täiuslik ja optimeeritud kursusekonspekt, mille tekst on põimitud kõiki toiminguid kirjeldavate piltidega nii, et õppimine oleks võimalikult mugav. Vajaduspõhine teemadevalik on tehtud kursustel õpetatu järgi:

MS Office’i versioonid ja soovitused tarkvara ostuks lk. 5-9;

levinud vead teksti paigutamisel ja nende vältimine lk. 10-13;

tabelpaigutused lk. 19-25;

veebipõhine tasuta MS Office lk. 28-34;

töö kiirendamine, kiirklahvid lk. 37-40;

kopeerimistoimingud, puhta (vorminguta) teksti tähendus lk. 41-44;

pika kirjatöö vormistamine, töö laadidega lk. 46-62;

joonised, pildid, fotod tekstis lk. 63-69;

läbivaatuse ja kommenteerimise vahendid lk. 70-73;

viitamine lk. 74-76;

dokumendipõhjad – MS Wordi mallid lk. 78-82;

piltide paigutamine, tekstikast, veerud, jaotised lk. 86-90.


ÕIE- JA ÜRDILIKÖÖRID. 50 RETSEPTI SCHWARZWALDI KUTSELISELT VIINAMEISTRILT
RITA VITT
Hea Lugu, 2020

Keemiku haridusega kogenud viinameister Rita Vitt teeb oma Saksamaal Schwarzwaldis asuvas Brunnenhofi mahetalus juba üle 20 aasta likööre, mille retseptides ta sobitab kokku nii õite kui ürtide lõhna- ja maitsenüansse. Hõrgud, osalt ka eriskummalised kombinatsioonid pakuvad igale liköörinautijale uusi maitseelamusi, kehutades huvilist argiste loodusandidega loominguliselt ümber käima.

Retseptides on lähteained antud 1 ja 5 liitri likööri valmistamiseks.

Lisaks saate raamatust täpsed juhised ürtide-õite-viljade korjamiseks ja töötlemiseks ning ka likööri säilitamiseks. Autor soovitab: valmistage endale uusi maitseüllatusi, alustades magusa hõnguga üheksavägise-saialilleliköörist ja lõpetades vürtsika rohelist värvi teelehe-kortslehelikööriga. Likööri valmistamisest võib saad tore harrastus, mis aitab ka taimi tundma õppida.

Raamatu ilusatel piltidel mõjuvad väga ahvatlevalt kannikese-, sireli-, ristikuõie- ja angervaksaliköör, kuid looduslikke rüüpeid saab teha nt ka lehisekäbidest ja kuusekasvudest, retseptides on soovitatud koos kasutada nt kõrvenõgeseid ja sarapuupähkleid ning rabarberit ja tüümiani.


KEELEKASTE
PRIIT PÕHJALA
Kultuurileht, 2020

Kuidas näevad välja õiged jutumärgid? Milles avaldub eestlaste saavahimu? Mis asjad on virvatulesõnad? Teietada või sinatada? Kas „tähh” tõrjub „aitähhi”? Harry Potter või Harri Pottsepp? Kes tohib keelega mängida? Millise lausega algab hea romaan?

„Keelekaste” sadakond esseistlikus laadis lühiartiklit arutlevad nende ja veel hulga keele ja kirjandusega seotud küsimuste üle — õigekirjutuse pisiasjadest kuni toimetaja, tõlkija ja kirjaniku töö telgitagusteni.

Priit Põhjala (snd 1982) on semiootik, raamatutoimetaja ja -kirjastaja, Õpetajate Lehe iganädalaste arvamusveergude „Keelekaste” ja „Sõnal sabast” autor ning üks Vikerraadio „Keelesäutsu” endisi kaasautoreid. Raamatusse „Keelekaste” on koondatud tema keele- ja kirjandusteemalised artiklid aastaist 2014–2019.


EESTI KEELE SÕNAMUUTMINE
ANNIKA VIHT, KÜLLI HABICHT
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020

Sari „Eesti keele varamu“ tutvustab eesti keele kasutuse ja uurimise valdkondi. Sõnamuutmise köide koosneb kahest osast. Esimene osa annab ülevaate eesti keele sõnamuutmissüsteemist: käändsõnad on jagatud 26 ja pöördsõnad 12 tüüpi, millele lisanduvad rööptüübid. Käsitlust ilmestavad tabelid ja kasutusnäited mh veebitekstidest. Teine osa kirjeldab vormide kujunemis- ja uurimislugu. Käsitluses on ühendatud ajalugu ja tänapäev, vormisüsteemi ja -kasutuse kirjeldus, vormikirjelduse makro- ja mikrotasand.




VALDA RAUD. ÜKS ELU
SE&JS Kirjastus, 2020

Maailmakirjanduse väärtteoste armastatud tõlkija Valda Raua 100. sünniaastapäeva tähistamiseks ilmus tema päevikute, kirjade ja märkmete põhjal koostatud raamat „Üks elu“, milles avaneb nii ta enda ja tema perekonna käekäik kui ka aeg ja inimesed, kultuurisündmused ning seltsielu läbi aastakümnete. Lisaks kümmekond tõlkenäidist, Valda Raua loomingu muljetavaldav bibliograafia, arvukalt fotosid. Lugeja ette ilmuvate inimeste nimed võtab viiel leheküljel kokku teose nimeregister.

Valda Raud (29. I 1920 – 8. X 2013) oli poole sajandi vältel eestlaste paljude lemmikraamatute tõlkijana, inglise ja ameerika kirjanduse eesti keelde vahendajana kõrgelt hinnatud. “Ta oli tõeline väärtkirjanduse maiasmokk,” meenutab tütar Anu Raud. “Tõlkimise puhkepauside ajal jutustas ta meile lugusid käsilolevast raamatust. Kirjutusmasina Continental klõbin, see turvalis-rahustav tähetoksimine ja uue kirjareaga kaasnev masinakõrin saatis mind kogu elu.”

Valda Raua eestindatud teosed haaravad oma keelelise ilu ja mõistete küllusega. Ta jõudis tuua eesti lugeja lauale uskumatult palju raamatuid. Mõned näited: Jerome D. Salingeri “Kuristik rukkis” (millest tänaseks on ilmunud neli kordustrükki), Theodore Dreiseri “Õde Carrie”, Kurt Vonneguti “Tšempionide eine”, Bill Naughtoni “Väravavahi vastulöök”, Ernest Hemingway “Ja päike tõuseb”, Harper Lee “Tappa laulurästast”, John Fowlesi “Prantsuse leitnandi tüdruk” jpt.

“On lahe liikuda temaga ühes rütmis,” ütles Valda Raud Fowlesi loomingut iseloomustades. Sama võib öelda ka tema enda kohta, mis tuleb väga ilmekalt esile raamatus “Üks elu”.


EESTI PITSID
Saara Kirjastus, 2019

Mustrivihik on pühendatud käsitööliidu 2020 aastateemale - eesti-oma-pits. Erinevate Eesti paikkondade pitsimeistrid jagavad vihikus pitsimustreid ning räägivad juurde loo.







MEIE GEENIDE PIKK REIS
JOHANNES KRAUSE, THOMAS TRAPPE
Äripäev, 2020

Aastal 2015 puhkenud pagulaskriisi järelkaja viis Johannes Krause’i ja Thomas Trappe’i mõttele kirjutada teadusprisma abil raamat suurtest migratsioonilainetest, mis on meid eelajaloolisest ajast saati kujundanud.

Kuigi esimesest pöördelisest migratsiooni­lainest on möödunud tervenisti 8000 aastat, hakkavad alles nüüd vaikselt selguma selle täpsemad üksikasjad. Seda suuresti tänu arheogeneetikale, noorele teadusharule, mis on küll alles tuult tiibadesse saamas, kuid on hoolimata sellest juba pakkunud määratul hulgal uusi teadmisi. Teadmisi näiteks igihaljast Balkani marsruudist ning iidsetest konfliktidest, mis on rännetega paratamatult kaasnenud, kuid paljust muustki.

Sisserändajad on Euroopale jätnud kahtlemata tuntava jälje. On ju migratsioonilugu ka haiguste ajalugu – olgu selleks kas või katk, mis ulatub tagasi kiviaega. Kole taud tappis küll nagu loogu, ent sillutas samas teed inimestele, kelle järeltulijad juhatasid sisse pronksiaja.

Kuigi „Meie geenide pikk reis“ puistab põnevaid argumente nii migratsiooni poolt kui ka selle vastu, jõuavad autorid tõdemusele, et liikumine on inimese põhiloomuses. Nad on veendunud, et ka tulevikus on meie arengu peamine mootor üleilmne ühiskond, mis on aastatuhandete jooksul end juba korduvalt õigustanud. Eelkõige siin, Euroopas.

„Meie geenide pikk reis“ on kahe autori koostöö vili. Johannes Krause kuulub arheogeneetikas maailma tunnustatuimate asjatundjate hulka ning on Jena Max Plancki inimajaloo uuringute instituudi direktor. Kaasautori Thomas Trappe´i ülesandeks oli Krause´i tarkusevaramu ühtseks jutustuseks põimida, nüüdisaja konteksti paigutada ning päevapoliitiliste vaidlusküsimustega siduda.


ISTUMINE TEEB HAIGEKS
GERD SCHNACK
Ühinenud Ajakirjad, 2020

Tänapäeva inimene ei ole enam kõndiv olend, ta on lukustunud istuvasse asendisse laua taga ja nii ligi kaheksa tundi päevas. Loomupäraselt püstisest ja jooksvast inimesest on saanud sundasendis istuv olevus.

Sellisel arengul on meie tervisele saatuslikud tagajärjed: me kannatame seljavalu, pingepeavalu ja seedeprobleemide käes. Doktor Gerd Schnack näitab, kuidas me võime neist hädadest lihtsate harjutustega jagu saada. Samuti on ta välja arendanud süvalõdvestuse meetodi, mis aitab stabiliseerida selja- ja vaagnapõhjalihaseid. Lühikesi abistavaid harjutusi on meie igapäevaellu lihtne lõimida, sest ka kõigest 15 minutiga päevas saab teha suuri edusamme.

„Istumine teeb haigeks – see ei ole lihtsalt väide, vaid meie tehnikaajastu kindel fakt, mida tahan selles raamatus selgitada. Aga mitte ainult. Leidub viise, mis meid istumisstressist välja toovad. Ja neid soovin ma teile näidata.“


OLI SUL ASJA KA?
HEINZ VALK
Tammerraamat, 2020

Selles raamatus on küll eelkõige juttu talurahvaliku vanavara kogumisest, kuid mitte ainult. Kuna valdava osa kogutud esemetest on autor saanud otse vanade talude aitadest, lakapealsetest, rehetubadest, räästaalustest ja isegi puuriitadest ning maapõuest, siis on loomulik, et kogumistegevus haakus ka tavaeluga – nii lustlike kui ka dramaatiliste juhtumitega, värvikate isiksuste ja inimsuhetega, vanade talude ja külade saatusega. Ning veel palju muuga, mis sellise elamusliku harrastusega kaasnesid: üllatused, pettumused, põnevus, rõõm ja rahulolu. Igatahes pole see kuiv kogumistöö aruanne.




ETTEVÕTJA MAKSUGIID 2020
Äripäev, 2019

KPMG Baltics OÜ partner ja maksuvaldkonna juht Joel Zernask on tabavalt öelnud, et: „Iga juht ju teab, et maksud ei ole küll teema, millesse ta sooviks igapäevaselt süveneda, aga kui juhtub, et seal midagi valesti läheb, siis nõuab tagajärgedega tegelemine väga palju aega ja energiat.“ Teatmik „Ettevõtja maksugiid 2020“ koondab olulisema informatsiooni 2020. aasta maksuarengutest, aidates märksa paremini muutustes orienteeruda ning ülemääraseid riske ja maksukulu vältida.

Esimesest, KPMG ja Äripäeva koostööst sündinud maksugiidist on nüüdseks möödas kaks aastat. Aastal 2018 jõustunud ulatuslik maksumuudatuste pakett on tänaseks n-ö sisse töötatud ning maksumaksjad ja riik enamikus küsimustes ühise keele leidnud.

Paraku pole põhjust meie maksumaastikku siiski rahulikuks hinnata. Kuigi sisepoliitilised turbulentsid pole kohalikes maksudes mastaapseid kannapöördeid kaasa toonud, toimuvad Euroopa-üleselt ja globaalselt väga suured muutused, mis avaldavad juba täna olulist mõju ka meile. Euroopa Komisjon ja OECD on võtnud nõuks maksustamist rahvusvaheliselt ühtlustada, maksuplaneerimist piirata ja täiendavaid raporteerimiskohustusi luua. Ettevõtjale tähendab see lisainvesteeringuid, et üha uusi riske teadvustada ja neid maandada, riigile aga lisakulutusi, et neid protsesse administreerida.

Teatmikus on tõlgendatud kujul välja toodud aktuaalsed seadusemuudatused ning maksundusvaldkonna teemad, millega peavad kursis olema nii ettevõtjad, finantsjuhid kui ka raamatupidajad. Olulisemad tähelepanekud on kergesti eristatavad ning varustatud praktiliste näidetega.

Teatmikus käsitletakse järgnevaid teemasid: • Füüsiliste isikute maksuvabastused

  • Ettevõtluskonto: aruandevaba ettevõtlus
  • Lahkumisel maksustamine ehk nn exit tax
  • Maksulepingute kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamine
  • Maksustamise ebakõlad
  • Tonnaažikord
  • Edasilükkunud tulumaksu kajastamine IFRS konsolideeritud aruannetes
  • Muudatused käibemaksuseaduses 2020
  • Meremeeste palgatulu maksustamise erikord
  • Brexiti mõju Eesti ettevõtetele ja maksumaksjatele • Kohustusliku kogumispensioni reform
  • Maksuhalduri teavitamine piiriülestest skeemidest

Teatmik on ilmunud Raamatupidaja.ee, Äripäev AS ja KPMG Baltics OÜ koostööna. Teatmiku autoriteks on KPMG Baltics OÜ maksuvaldkonna juht Joel Zernask ning maksunõustajad Einar Rosin, Mikk Tereping, Ave Rego, Merike Oja, Siim Kannistu, Kriste Remmelgas, Kristjan Lund ja Ingrid Usar.


VABADUSSÕJA MITU PALET
Rahvusarhiiv, 2020

1918.aasta veebruaris välja kuulutatud Eesti Vabariik sai omariiklust üles ehitama asuda alles pärast Saksamaa sõjalist kokkuvarisemist sama aasta novembris, kui seaduslik võim Ajutise Valitsuse näol hakkas sisuliselt tegutsema, seistes silmitsi ohuga, et bolševistlik Venemaa võib iga hetk noore riigi vastu sõjategevust alustada. See oht saigi reaalsuseks 28. novembril Punaarmee sissetungiga Eesti territooriumile. Algas sõda, mida saame õigusega nimetada Vabadussõjaks, kuna selle võitmine tagas meie omariikluse püsimajäämise. Omariikluse sünniperiood ja Vabadussõda on senises ajalookirjanduses üsna palju tähelepanu leidnud. Kuid see ajastu väärib endiselt värsket uurijapilku, mistõttu ongi siinne kogumik pühendatud tollaste, saja aasta taguste sündmuste ja arengute käsitlemisele. Kogumiku artiklid ei keskendu üksnes Vabadussõja sõjalisele küljele, vaid neis analüüsitakse teemat laiemas raamistikus, võetakse vaatluse alla riigikaitse korraldamine sõja eel, välisabi diplomaatilised ja sõjalised aspektid, koolinoorte osalus sõjas, sõjaaegse ühiskonna sisepoliitilised arengud jne. Kogumiku kaante vahele on tee leidnud väga erinevatele ja uudsetele teemadele pühendatud artiklid, autoriteks nii kogenud kui ka alles oma uurijatee alguses olevad teadlased — eelöeldut tasub lugejal silmas pidada. Kogumik tervikuna on oluline panus selle sõja uurimise historiograafiasse.


KARJALA KAUGE KUTSE
TÕNU TUULAS, VIKTORIA TUULAS
Varrak, 2020

Kohe meie koduukse taga asuvast ja meie ühiste läänemeresoome juurte tõttu olulisest maast Karjalast on eestikeelne raamat seni puudunud. Tõnu ja Viktoria Tuulase teos „Karjala kauge kutse” on sündinud mitme aasta jooksul tehtud Karjala-reiside tulemusel. Soome lahe ääres paiknevast väikesest Repino alevist jäävad kaugel põhjas Valges meres asuvad Solovetsi saared üle tuhande kilomeetri kaugusele. Läbitud vahemaadest olulisemad on siinses raamatus aga kohtumised Karjala rikkaliku kultuuri- ja ajaloopärandiga ning kohalike inimestega. Samuti väga eripalgelise ja lummavalt kauni loodusega. Kuna Viktoria töö tõttu Eesti peakonsulina Peterburis elasid autorid seal mitu aastat, algasid reisid alati Neevalinnast. Seetõttu oli kogu korraldus ja kohalejõudmine kindlasti ladusam. Eestist lähtuvaid Karjala-reise planeerides tuleb huvilistel ise veel veidi eeltööd teha.

Autorid ei käsitle raamatus ainult tänapäeva Karjala Vabariigi territooriumi, vaid kogu ajalooliselt Karjalana määratletud ala. Siit saab hea ülevaate Karjala ajaloo olulistest tahkudest. Rohked fotod tutvustavad lugejale paikasid, mida tasub külastada. „Karjala kauge kutse” on selle suure ja rikka maa praktiline teejuht.


PERMAKULTUURI KÄSIRAAMAT. NUTIKAS PLANEERIMINE JA JÄTKUSUUTLIK AIANDUS
ULRIKE WINDSPERGER
Post Factum, 2017

1970.aastatel Austraaliast alguse saanud permakultuur on aiapidamise teadmistepõhine ja ökoloogiline meetod, mis ammutab eeskuju loodusest enesest. Kohaliku kliima, mullastiku, taimede, putukate jt aiaelanike omavahelisi seoseid jälgides luuakse teadlikult harmooniline keskkond, mis on sisuliselt hooldusvaba. Permakultuuriaed ei vaja kunstlikke mõjutusvahendeid, et püsida lopsaka ja tervena. See on kestlik ja hooliv aiapidamismeetod, kus kasutatakse ära toimivaid suhteid ja üksteist toetavaid elemente. Autori Ulrike Windspergeri sõnul saab permakultuuri abil loobuda paljudest tarbetutest aiatöödest. Hooldusvaba aia suunas liikumine aga eeldab teadmisi, uut mõtteviisi ja tähelepanelikku käitumist looduse suhtes. „Permakultuuriaias tunnustatakse loodusseadusi, aga see on ka filosoofiline lähenemine,“ ütleb Ulrike Windsperger.

Raamatus tutvustatakse permakultuuri põhimõtteid ja uusimaid teadmisi ning õpetatakse mitme näite abil aeda planeerima ja rajama. Autor jagab arvukalt praktilisi nõuandeid, kuidas permakultuuri tõdesid samm-sammult oma aias kasutusele võtta. Oluline on meeles pidada, et permakultuuris käsitletakse aeda kui ühtset ökosüsteemi, kus oma roll on täita kõigil: taimedel ja putukatel, loomadel ja lindudel, kasuritel ja kahjuritel. Kõige tähtsam on leida tasakaal ja aeda sobivad mõjutusvahendid, et nautida muretut ja mugavamat elu, saades samas head saaki.

Detailsete plaanide ja piltlike joonistega varustatud käsiraamat on õpetlik abimaterjal nii alustavale kui ka veendunud maheaednikule.


KORIDORIDES LIBEDAL JÄÄL
MARIANNE MIKKO
2020

Mulle meeldib mõelda, et meie elus ongi peatükid. Mariannel on elus olnud kaks suurt peatükki – ajakirjandus ja poliitika. Ootan kannatamatult, milline saab olema kolmas. - Neeme Raud

Väga huvitav ja kaasahaarav lugemine. Eriti meeldisid mulle peatükid, milles on kirjeldatud eurosaadiku tegevust nii Brüsselis kui ka esindajana kolmandates riikides. Koduses Riigikogus toimuv ja erakondade omavahelised nääklemised on kajastatud iga päev ja

põhjalikult pressis, aga Brüsseli „köögipool“ ei ole leidnud enne sedavõrd põhjalikku käsitlust. Aitäh, Marianne! - Ruth Oltjer

Marianne Mikko on pannud kirja oma loo senisest tegutsemisest nii Eesti poliitikas kui ka Euroopa Parlamendis. Ta on teinud seda kire ja tugeva isikliku positsiooniga. See teebki Marianne Mikko mälestused lähiajaloost hästi loetavaks, omanäoliseks ja emotsionaalseks.

Puudutab see siis erisuhet Pärnumaa kaluritega, Gandhi taskuräti lugu või Põhja-Korea-visiidi liigutavat lõppu. Neid ja teisi lugusid on autoril palju rääkida. On nii üllatusi kui ka äratundmist. - Urmas Paet


21 ÕPPETUNDI 21. SAJANDIKS
YUVAL NOAH HARARI
Postimees Kirjastus, 2019

„Sapiens“ uuris meie minevikku. „Homo Deus“ vaatles tulevikku. Nüüd on aeg keskenduda olevikule. Yuval Noah Harari, üks nüüdisaja silmapaistvamaid mõtlejaid, pühendub oma kolmandas menuraamatus tänase päeva tähtsaimatele küsimustele.

Mil moel muudavad arvutid ja robotid inimlikkuse olemust? Kuidas võidelda võltsuudiste epideemia vastu? Kas rahvusel ja religioonil on veel tähtsust? Mida peaksime õpetama oma lastele?

Tehnoloogia areneb kiiremini kui meie arusaam sellest, häkkimisest on saanud lahingutaktika ja maailm näib lõhestunum kui kunagi varem. Harari tõstatab olulised küsimused, mida peame endale esitama, et jääda ellu peadpööritavalt muutuvas maailmas. 21 peatükis, mis on ühtaegu sügavamõttelised ja provokatiivsed, arendab autor edasi oma eelmiste teoste ideid, luues selgust poliitilistes, tehnoloogilistest, ühiskondlikes ja eksistentsiaalsetes küsimustes.

Dr Yuval Noah Harari on Oxfordi ülikooli doktorikraadiga ajaloolane, kellel on haruldane võime kirjutada keerulistel teemadel selgelt ja kaasahaaravalt. Tänu sellele on ta erakordselt menukad raamatud tõlgitud üle 40 keelde.


TUNDMATU ASTRID LINDGREN. AASTAD KIRJASTUSES
KJELL BOHLUND
Sinisukk, 2019

Astrid Lindgren töötas 24 aastat kirjastuses Rabén & Sjögren lastekirjanduse osakonna juhatajana. Ta jagas oma aega nii, et sai teha kirjanikutööd ja olla ka kirjastaja. Hommikuti töötas ta kodus ja kirjutas oma raamatuid ning õhtupoolikud veetis kirjastuses. Seal kohtus ta kirjanike, raamatukunstnike, välismaa kirjastajate ja ajakirjanikega. Astrid kirjutas raamatute reklaamtekste ja reisis ringi, et raamatuesitlustel oma kirjastuse väljaandeid raamatukaupmeestele tutvustada. Ta päästis kirjastuse sügavast majanduslikust kriisist. Ta oli toimetaja ja ärinaine. Tark, tegus ja iseteadlik.

„Tundmatu Astrid Lindgren“ on lugu uutest ideedest, raskest tööst ja suurest edust, aga ka probleemidest, mis eduga kaasnesid. Saage tuttavaks Astrid Lindgreni seni varjus püsinud poolega.


EESTI SÕJAVÄEVORMI LUGU 1918-1940
2019

„Eesti sõjaväevormi lugu 1918–1940“ on raamat Eesti sõjaväevormi ajaloost Vabadussõja aegu ja sõdadevahelisel ajal. See on esimene põhjalik ja süvitsiminev käsitlus Eesti vormi ajaloo teemal. Ehkki vaadeldav ajavahemik on lühem kui veerand sajandit, jäi sellesse aega hulk vaidlusi vormiküsimustes, järske pöördeid ja väiksemaid muudatusi alates pisikestest eraldusmärkidest kuni vormivärvi ja -materjalini ning auastmetunnuste kandmise viisini. 

Raamat põhineb enamjaolt Eesti riigikaitse valdkonna seniavaldamata dokumentidele sõdadevahelisest ajast ja on rikkalikult illustreeritud. Vormiajalugu on kõikjal pälvinud rohkete sõjaajalooharrastajate kiindumuse. Oma vormiraamatuga astub ka Eesti nüüd võrdväärsena palju pikemate sõjaliste traditsioonidega riikide kõrvale. Kuid teadmised vormi ajaloost saavad olla abiks tänasteski aruteludes vormiküsimuse üle.


AJULUGU
TAURI TALLERMAA
Helios Kirjastus, 2019

Igal ühel on oma lugu. Terve elatud elu lugu, mille sees on palju teisi lugusid. Ajul on ka oma lugu. See, kuidas aju areneb, õpib, kogeb, lahendab, õpetab ja lõpetab. Et meie oma lugu oleks võimalikult edukas, oleks mõistlik osata aju- ja elulood kokku viia. Samamoodi on ka mõistmisega: vahel mõistame ja vahel mitte, vahel usume ja vahel mitte.

Sellest raamatust leiad ühe aju kujunemise loo, mille abil olen püüdnud mõista oma elu lugu. Mina mõistan ja usun nii. Sina mõista nii, nagu sina usud – sul on oma elu- ja ajulugu. - Tauri Tallermaa


ILM, MIS MUUTIS MAAILMA
MARCUS ROSENLUND
Ühinenud Ajakirjad, 2020

Maailma vallutamiseks ei piisa sellest, kui rajad maailma kõige võimsama kaubandusriigi – või kõige võimsama sõjaväe. Sa pead suutma alistada ka ilmastiku. Ükski meie ajaloo impeerium pole seda veel suutnud ja seetõttu ongi nad kõik hävinud.

MARCUS ROSENLUND selgitab keerulisi asju väga lihtsalt. Ta räägib innukalt ja asjatundlikult ilmast ja ajaloost – teemadel, mis on inimesi läbi aegade alati huvitanud.

„Ilm muutis maailma – ja meid. Vastutasuks oleme meie muutnud maailma – ja ilma.”


KAS KASS…?
TIINA TOOMET, TRIIN KASS
Varrak, 2019

Kassiomaniku käsiraamatus annavad kogenud loomaarstid soovitusi, kuidas kassi mõista ja õpetada ning hoolitseda tema eest nii, et kass elaks täisväärtuslikku elu ning püsiks terve.





KUIDAS KULTUURITEGELASED LAHKUVAD
ANDRES PULVER
Tänapäev, 2019

See raamat on väike teejuht eesti kultuuri kalmistul. Inimestel, kellest siin juttu, on igal juhul midagi öelda. Kasvõi seda, kuidas elada nii, et sind mäletataks. Või kuidas mitte oma elu elada. Kalmistule jõuame ükskord kõik. Või lendame tuhana tuulde, merre, järve, jõkke.

Surmale pole vaja kogu aeg mõelda ja surma pole vaja karta. „Kes kardab surma, sureb iga kord, kui ta sellele mõtleb,“ on kirjutanud kunagine Poola kuningas Stanislaw Leszczynski.

Sajakonna inimese lugudele on lisatud pilt nende hauast ja juhatus selle külastamiseks.


LIHTSAD KODUSED TOIDUD KAALU LANGETAMISEKS
HEIKKI MÄGI, IRINA TAMME, RENÉ LAANE
2019

See raamat sündis puhtpraktilisest vajadusest. Meile tundub, et tervislik toitumine liigub viimasel ajal peaasjalikult välismaiste toitude kursil.

Kõik uued „tulijad” on paljudele eestlastele võõrad, keerulised ja kallid.

Kaalu langetada ja vormi saada on aga väga hästi võimalik ka täiesti tavaliste, koduste ja lihtsate toitudega – toitudega, millega enamik meist on üles kasvanud. Ja see on miski, mis väärib hoidmist ja kaitsmist. Lisaks olgem ausad: lihtsad kodused toidud on ka ääretult maitsvad.

Sellest raamatust leiad 43 lihtsat ja kodust retsepti, mis oleme kohandanud tervislikuks ning sobilikuks kõigile. Ja mis peamine – nende järgi valmistatud toidud maitsevad ka lastele!


SUUR PISSIMISE RAAMAT
JAKUB PLACHY
Tänapäev, 2019

Inimesed on pissinud mäletamatutest aegadest alates. Mina ise olen pissimisele pühendanud kakskümmend kaks aastat*. Sellealaste teadustööde kahetsusväärne puudus sundis mind kõiki oma avastusi pissimise vallas sellesse raamatusse kokku kirjutama. Loodetavasti annab see oma panuse ja aitab kõrvaldada viimased seda teemat ümbritsevad saladuseloorid, ning aitab meil näha pissimist kui elu loomulikku osa, mille peale võib alati kindel olla.




LÕBUSAD PAPITÖÖD
BARBARA RUCCI
Tänapäev, 2020

Kui soovite lapse fantaasia tööle panna, ärge otsige liiga kaugelt – prügikorvi sisust piisab!

“Lõbusad papitööd” ja selles leiduvad rohkem kui 20 jätkusuutlikku kunstiprojekti (ning nende enam kui 75 variatsiooni!) näitavad, kuidas ergutada loovat mõtlemist, ilma et peaksite raiskama raha kallitele kunstitarvetele. Ükskõik, kas olete lapsevanem, kes otsib tegevust ainult ühe-kahe lapse jaoks, või kogenud kunstiõpetaja, kes vajab värskeid ideid tervele klassile − siit raamatust leiate kõik, mis tarvis. Hakake juba täna taaskasutama, uurima ja leiutama! 


SEKS KOIDIKUL
CHRISTOPHER RYAN, CACILDA JETHA
Postimees Kirjastus, 2019

Inimesed on loodud seksuaalselt monogaamseks – seda on räägitud vähemalt Darwini ajast saati. Nii teaduse peavool kui usulised ja kultuurilised institutsioonid kinnitavad, et oleme arenenud perekondades, kus mehe vara ja kaitse on olnud vahetuskaup naise viljakuse ja truuduse eest. Kuid tegelikkuses abiellutakse aina vähem ja lahutatakse aina rohkem…
Teisitimõtlejad Christopher Ryan ja Cacilda Jethá lükkavad oma menuteoses ümber peaaegu kõik, mida arvame end seksist teadvat. Nende teooria kohaselt elasid eelajaloolised inimesed hoopis rühmades, kus omavahel jagati nii toitu, laste kasvatamist kui seksuaalpartnereid. Toetudes antropoloogia, arheoloogia, primatoloogia, anatoomia ja seksuaalpsühholoogia tõenditele, näitavad autorid, kui kaugele jääb monogaamia tegelikult inimloomusest, ning esitavad meie elust ja armastusest uue murrangulise arusaama.


EESTI OLIGARHIA
PAAVO KANGUR
Rahva Raamat, 2019

Eesti oligarhid kujunesid välja 1990ndate alguses, kui misjonäriasendis miljonäriks ei saadud. Raha tehti metalliga ja naftaga, börsil ja erastamisega. Julge hundi rind võis olla rasvane, aga võis olla ka haavleid täis.
Sõna oligarhia pärineb kreeka keelest ja tähendab ’väheste valitsust’ – valitsemisvormi, kus võim on koondunud väikese rühma inimeste kätte. Oligarh on ladviku liige, kes suudab oma rahakotiga mõjutada poliitilist võimu. Inglise keeleruumis kasutakse rohkem mõistet poliitiline doonor ehk poliitdoonor – persoon, kes rahastab valimiskampaaniaid oma rahakotist. Ka Eestis näeme, et oligarh muutub üha enam poliitdoonoriks ja paljud oligarhid on valinud endale välja lemmikerakonnad. Samas on ka oligarhe, kes väldivad suhteid erakondadega, küll aga näitavad end meelsasti presidendi või peaministri seltskonnas.
Raamat vaatleb oligarhide ja poliitdoonorite väljakujunemist taasiseseisvunud Eestis ja populaarseid rikastumise valemeid.

JALGPALLIMAAILMA REKORDID
KEIR RADNEDGE
Sinisukk, 2019

Kui suur on MM-i valikmängudes lõuna-ameerika järjestikuste võitude rekord?
Kes on vanim MM-il kaasa teinud mängija?
Haara raamat ja saa teada palju põnevat jalgpallimaailma kohta!
Jalgpall pole pelgalt üks paljudest pallimängudest, vaid spordiala, mis ühendab miljardeid inimesi üle kogu maailma. Jalgpalliplatsil näeb nii verd, higi kui ka pisaraid.
„Jalgpallimaailma rekordid“ on täis fakte, statistikat ja haaravaid lugusid. Siit leiad põhjaliku ülevaate 2018. aasta MM-ist ning palju-palju muud. Raamat sisaldab fotosid mängudest, fakte jalgpallist maailma populaarseima spordi teinud mängijate kohta ning teadmisi rekorditest, mida võistakonnad on püstitatud.


KUIDAS PIDADA VIMMA
SOPHIE HANNAH
Varrak, 2019

Kui sageli oled sa vimma pidanud ja end seetõttu süüdlasena tundnud? Tihtilugu arvatakse, et targem on andestada ja edasi liikuda, ning just seda paljud meist püüavadki teha. Positiivne mõtlemine on küll õnneliku elu alus, aga veelgi olulisem on, kuidas sellise positiivsuseni jõuda. Aga mis siis, kui vimm hoiatab hädaohu eest ja aitab paremini elada? Mis siis, kui vimm toimib hüppelauana, mis näitab kätte õige suuna? Mis siis, kui vimm pole mitte üksnes kasulik, vaid teeb ka palju head?

See raamat on humoorikas pilguheit vimma olemusse, muu hulgas leiab siit ootamatuid vahendeid, mille abil analüüsida, töödelda ja omaks võtta raskeid emotsioone, selleks et saada paremaks inimeseks.

Sophie Hannah on rahvusvaheliselt tunnustatud krimikirjanik, kelle teoseid on tõlgitud 27 keelde ja müüdud üle kahe miljoni eksemplari, peale selle on ta auhindu võitnud poeet, kauaaegne vimmapidaja ning õnnelik, positiivne ja väga andestav inimene.


EESTI RAHVUSATLAS
Regio, 2019

Eesti esimene rahvusatlas on laiahaardeline esindusteos, mis on suunatud kõigile Eesti ajaloo-, kultuuri- ja loodusloohuvilistele. Teoses esitletakse ligikaudu 500 ajaloolist ja tänapäevast kaarti, mis koos kaasahaaravate selgitustega aitavad mõtestada meie loodust ning aja- ja kultuurilugu. Kaardid on koondatud 36 teema alla, kus tutvustatakse näiteks Eesti piiri kujunemist, kõrgussuhteid, veestikku, kliimat, taimkatet ja metsandust. Vaatluse all on ka eesti keel, eestlaste päritolu, rahvaluule, haridus, religioon ning paljud muud teemad. Omamoodi sümboolne on aga Eesti riigi sünniaegu meenutav Johan Laidoneri allkirjadega 1920. aastal ilmunud Eesti kaardi taastrükk.
Rahvusatlase koostamist on vedanud Tartu Ülikooli geograafid koostöös Regio kaardimeistritega, oma ajalooliste kaartidega on sellesse aga paari sajandi jooksul panustanud ka paljud meie eelkäijad. Rahvusatlas on teaduslikult täpne ja usaldusväärne teos, mis võiks käepärast olla igas kodus, koolis, asutuses ja ettevõttes. Rahvusatlas on ka väärikas kingiidee ja võimalus Eesti tutvustamiseks, sest kõik atlase tekstid on esitatud ka inglise keeles.


TEISE MAAILMASÕJA KURIOOSUMID, ÄPARDUSED JA REKORDID

MATI ÕUN, HANNO OJALO
Äripäev, 2019

Teise maailmasõja lõpust on möödas ligi kolmveerand sajandit, ent ometi ei anna see koletu ajajärk meile ikka veel asu. Kuidas saaksimegi unustada seda metsikust, mis röövis üle 50 miljoni inimhinge, hävitas tuhandeid linnu ja külasid ning miljardite eest vara.

Kuid erinevalt paljudest oma eelkäiatest ei keskendu „Teise maailmasõja kurioosumid, äpardused ja rekordid“ võimsatele lahingutele ja suurejoonelistele operatsioonidele. Sest kõigest sellest on juba muljetavaldavalt palju räägitud. See raamat läheneb sõjale sootuks teisesest küljest, võttes, nii nagu seda pealkirigi lubab, luubi alla kõige kirkamad saavutused ning kurioosemad äpardused.

Kuid lisaks punkritele, komandopunktidele, lahingulaevadele, supertankidele ja -pommitajatele on legendaarne duo arhiivisügavustest välja kaevanud erakordseid lugusid sellestki, kuidas olematute toidunormide ning rõhuva võõrvõimu kiuste siiski ellu jäädi. Läbi autorite sule saavad sõna kartmatud sissid, vastupanuliikujad, spioonid, metsavennad ning partisanid, kellest enamus aastaid oma rahva ja kodumaa nimel uskumatuid tingimusi trotsisid. Areenile astuvad ka USA presidendid, kellest nii mõnegi elu rippus suisa juuksekarva otsas.

Tolmukorrast puhtaks puhutud faktid ning haruldased fotod manavad lugeja silme ette kummalisi lugusid sellestki, kuidas:

• Jaapan proovis USA-d õhupallipommidega rünnata
• Vaikses ookeanis merehädalistest mereväelased haidega mõõtu võtsid
• kriminaalid ja poliitvangid sõjas käisid
• soldatid veel hulk aega pärast sõja lõppu truult oma kohust täitsid, keeldudes uskumast, et koletu sõda on lõpuks läbi


VENELANE EESTIMAAL. VALITUD MÄLULÜNGAD JA ARTIKLID

IVAN MAKAROV
Postimees Kirjasyus, 2019

„Kas Makarovit lugesid?”

„No mis sa tänasest Makarovist arvad?”

Nii on juba aastaid küsinud tuttavad poliitikahuvilised ja jaganud siis vaimustust, rahulolu, paralleele või vastuväiteid Ivan Makarovi Postimehes ilmunud kommentaaride puhul. Igatahes on need alati olnud huvitavad, probleemirohked, ja kõik see lausa karjus raamatuks saamise järele.
Väljaannet kavandades tuli jutuks, kas toimetaja peaks kolumnide tõlkeid taastrükiks nõudlikult üle vaatama. Ja siis saime meie, kes me Ivan Makarovit isiklikult ei tundnud, üllatusega teada, et mees kirjutab oma asju eesti keeles.
Käsikirjast hakkas end lahti kerima mitte ainult Makarovi poliitiline poleemilisus, vaid üldse tema elu venelasena Eestis.
Ja kui raamat läbi loetud, tahad igaveseks unustada igasugused teoreetilised integratsiooniprogrammid, targutavad õpetused lähenemiseks ja kohanemiseks.
Tuleb välja, et on lihtsalt vaja elada seda elu, mille oled valinud. Valinud ise, kas rõõmuga, asjaolude tõttu, kõheldes, trotslikult, ükskõik kuidas, aga ikkagi ise valinud, sest keegi ju enam ei sunni siin elama.
Ja tunda end selles elus toimekalt ning reipalt. Heasoovliku asjaosalisena.
Nii nagu Ivan Makarov, käesoleva raamatu autor, venelane Eestimaal. - Aksel Tamm


VIRU JALAVÄEPATALJON. 4. EESTI RAHVAVÄE POLGUST 4. ÜKSIK JALAVÄEPATALJONINI 1917—1940
AIMAR KULDVERE
SE&JS Kirjastus, 2019

Aimar Kuldvere kirjutatud ajalooraamatu kulg ulatub Eesti rahvuslike väeosade sünnist 1917. aastal ja 4. Eesti Rahvaväe polgu erakordselt vaprast lahingutegevusest Vabadussõjas kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal. Lugeja saab koos 4. Eesti Rahvaväe polguga läbi teha kogu Vabadussõja. Lahingute käigu kirjeldused on raamatus kirjutatud olevikuvormis ja kellaajalise täpsusega. Teos sisaldab 4. polguga seotud isikute ja Eesti rahvusväeosade juhtide elulugusid ja lahingutest osavõtnud sõjameeste mälestusi.

4. Eesti Rahvaväe polk läks Vabadussõja alguses 28. novembril 1918 Narvas esimesena lahingusse Vene vägede vastu. Aimar Kuldvere soov oli raamatu „Viru jalaväepataljon” näol viia täide kunagiste sõjameeste unistuse, et nende visast võitlusest Vabadussõjas saaksid teada järeltulevad põlvkonnad.

4. Eesti Rahvaväe polgu järjepidevuse tänane kandja on Viru jalaväepataljon.


BARUTO. RÄÄKIMATA LOOD
KAIDO HÖÖVELSON
Pilgrim, 2019

  1. veebruaril 2004 istus 19aastane Kaido Höövelson Tallinnas lennukisse, et jõuda Kopenhaagenisse ja sealt edasi Tokyosse. Ta ei teadnud, millal ta jälle koju saab ja lähedasi näeb. Ta ei teadnud, mis teda Jaapanis ees ootab. Teadis ainult, et temast peaks Jaapanis saama profisumomaadleja.
  1. augustil 2019 istus Kaido Höövelson Tallinnas lennukisse, et jõuda Helsingisse ja sealt Tokyosse. Seekord lendas ta koos abikaasa Elena ja poja Taariga ning ta teadis, mis teda ees ootab – Jaapani sõbrad, tuttavad ja fännid ning paljude aastate jooksul armsaks saanud paigad, mis tema sumokarjääris olulised olid. See on täiesti teistsugune reis kui üle 15 aasta tagasi sumotalli saabumise ajal. Kaido ehk jaapanlastele Baruto on nüüd Jaapanis väga austatud ja tuntud. Inimesed tunnevad uhkust, kui saavad tema seltskonnas olla.

Mis jääb nende kahe reisi vahele? Miks ütleb Kaido raamatu lõpus: „Kõigil, kes ütlevad, et mul on kadestamisväärne elu või et ma olen midagi lihtsalt saanud, soovitan minna Jaapanisse ja proovida elada minu elu otsast peale“? Kas ta teadis, kui ränk elu teda sumoklubis ees ootab? Kui palju ta esimesel Jaapani-aastal mõtles loobumisele? Mis sundis teda pärast treeninguid ka üksi trenni tegema? Kuidas klubiomaniku naine Kaidot alandas ja kiusas? Milline on Kaido ja tema abikaasa Leena armastuse lugu? Kuidas Kaido pärast sumokarjääri lõppu neli aastat Jaapanis telesaateid juhtis ning miks ta otsustas ülieduka karjääri lõpetada ja Eestisse kolida? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastused raamatust.


JULM KÜMNEND. 1940-1950 TEISMELISE SILMADEGA
ENE HION
Hea Lugu, 2019

Raamatus on sündmused ja inimesed ajast, mil polnud veel teksadega tüdrukuid, Viru hotelli, elektripliite ega sukkpükse, ei tuntud diskot, digit ega ID-kaarti. Google’it polnud veel leiutatud. Nende kaante vahel on kümme aastat – 1940–1950 – teismelise silmadega nähtuna, küpse inimesena tagantjärele kirjapanduna ja mõtestatuna, vahel on segamini tõde ja ettekujutus. Sõltub sellest, kus seisad. See oli silmade avanemise aastakümme.

Endine raadioajakirjanik Ene Hion, kirjutab oma raamatut tutvustades nii: „Minu kooliaeg algas Teise maailmasõjaga, küpsustunnistus tuli koos sõjaeelse iseseisva Eesti täieliku hävinguga. See oli aastakümme, mis möirgas ja müristas, pillutas laiali ja puistas segi: ilmasõda, riigipööre, totalitarismi argipäev, juunikommunistid, Venemaa eestlased, vabariigi sunnitöölised, GULAGi orjad, professionaalsed revolutsionäärid ja elukutselised agendid … Oli see ammu, oli see hiljuti? Elu on läinud, nagu poleks elanudki.


HIRMUST EDUNI. MEEDIASUHTLUSE 8 REEGLIT
RAUL REBANE
Menu Kirjastus, 2019

Raamat on sõnumiga inimestele, kellel on vaja kas töö või sisemise vajaduse sunnil rääkida suurema arvu inimestega kui oma lähem ring. Esinemis- ja avaldamisvõimalused on viimastel aastatel kasvanud plahvatuslikult ja järjest rohkem on vaja arvamusi ja arvajaid.

Kuidas kujundada oma esinemiste ideoloogiat (oma lugu), kuidas koostada sõnumeid, kuidas valmistuda esinemisteks kuni riietuseni välja on raamatus kokku võetud 8 reegliga. Oma kogemusi jagavad Eesti tippajakirjanikud, kellel on kümnete tuhandete intervjuude kogemusi. Raamatu harjutused on koostatud viisil, et neid on võimalik ka kodust üksi teha ja saavutada kiiresti oma oskuste paranemine.

Kaasaeg ei ole aga ainult võimalused, vaid ka suured riskid imagole. Kriiside ja ohtude peatükkidest on võimalik õppida, mida nende vältimiseks tuleb teha.

Raamatu ideoloogia võtab kokku mõte „Täna oli viimane päev sinu elus, kui sul võis tekkida mõte suhelda meediaga ilma ettevalmistuseta!“


LEONARDO DA VINCI
WALTER ISAACSON
Varrak, 2019

Selles põnevas uues biograafias toob Steve Jobsi, Albert Einsteini ja Benjamin Franklini tunnustatud elulooraamatute autor meie ette Leonardo da Vinci isiku ja elu.

Toetudes Leonardo hämmastavate märkmeraamatute tuhandetele lehekülgedele ning uutele avastustele tema elu ja töö kohta, põimib Walter Isaacson kokku loo, milles on omavahel seotud Leonardo kunstilooming ja teadustöö. Ta näitab, kuidas olid Leonardo geniaalsuse aluseks oskused, mida ka meie ise saame enda juures arendada, näiteks kirglik uudishimulikkus, hoolikas vaatlemine ja nii mänguline kujutlusvõime, et see piirnes fantastikaga.

Nagu teised suured uuendajad, sai humanitaaralade ja tehnoloogia lõikumisest. Ta kooris nahka laipade näolt, joonistas huulelihaseid ning maalis siis ajaloo kõige meeldejäävama naeratuse – „Mona Lisa”. Ta uuris optika matemaatilisi lahendusi, näitas, kuidas valguskiired sarvkestale langevad, ning lõi „Püha õhtusöömaaja” muutuvate perspektiivide illusiooni.

Leonardo elu peaks meile meelde tuletama, kui tähtis on külvata iseendasse ja oma lastesse mitte ainult üldiselt aktsepteeritud teadmisi, vaid ka valmisolekut neis kahelda – olla loominguline ja – nagu iga ajastu andekad veidrikud ja mässajad – mõtelda teistmoodi.


KOPSUDE HÄMMASTAV MAAILM
KAI-MICHAEL BEEH
Varrak, 2019

Meie kopsud kujutavad endast keerukat looduse imemasinat ning need on rohkem ohus kui ükski teine elund. Iga hingetõmbega saavad nad mikroobe, allergeene ja õhu saasteaineid. Kopsud ei valuta, nemad kannatavad vaikides – ja suudavad enamikul juhtudel sellele vaatamata eluaeg funktsioneerida.

Kaasahaaravalt ja meeleolukalt vahendab kopsuspetsialist Kai-Michael Beeh kõike, mida peaks kopsude kohta teadma, nende imeliste võimete ja selle kohta, kuidas hoida neid noore ja tervena.

Meditsiinidoktor Kai-Michael Beeh (snd 1971) on juba oma ülikooliõpingute algusest saadik läbi ja lõhki kopsuentusiast. Pärast erialast väljaõpet sisehaiguste arstiks ja pulmonoloogiks asutas ta 2004. aastal koos oma abikaasaga Hingamisteede Uuringute Instituudi Wiesbadenis. Ta on nõutud loengupidaja ja annab tihti ajakirjanduses intervjuusid kopsude tervise teemadel.


EHE ELUJÕUD. TERVENEMISLOOD
MARIA LEPMAA
Ühinenud Ajakirjad, 2019

Raamatus jutustavad oma loo 19 inimest. Need on päris inimesed, kelle tõsielulised lood räägivad raskustest, millega nad on pidanud silmitsi seisma: võidelnud oma elu eest, haigusest tervenenud, suurest kaalunumbrist vabanenud.

Need lood jutustavad sellest, kui suur tähtsus on inimese enda mõtetel. Paranemise toob uskumine iseendasse, arstidesse, kõrgemasse jõusse. Kõik algab inimesest ja sellest, millise valiku ta teeb. Elu on ettearvamatu ja seda, mis ootab järgmise käänaku taga, me ette ei tea. Küll on aga meie teha otsused ja valikud, mis meid pärast seda käänakut edasi viivad.


LIIKUMAPANEV JÕUD
DANIEL H. PINK
Äripäev, 2018

Raha on peetud kõikvõimsaks, kuid „Liikumapanev jõud“ juhatab meid käitumisteadlaste avastuseni – mis tegelikult on see jõud, mis paneb inimesi pingutama?

Daniel Pinki bestseller annab uusi, teaduslikel katsetel ja järeldustel põhinevaid seisukohti, kuidas motiveerida inimesi kõrgemaid eesmärke seadma ja neid saavutama.

„Liiga paljudes organisatsioonides – mitte ainult ettevõtetes, vaid ka valitsusasutustes ja mittetulundussektoris – kehtivad ikka veel ajast ja arust, läbiuurimata ja pigem folkloorist kui teadusest pärinevad tõekspidamised inimese võimekuse ja suutlikkuse kohta,“ tõdeb autor.

Ta ütleb, et endiselt on kasutusel lühiajalised ergutusmeetodid ja saavutuse eest maksmine, kuigi järjest enam ilmneb tõestusmaterjali, et sellised võtted ei toimi ning sageli on isegi kahjulikud. Või nagu ta korduvalt rõhutab: liiga kaua on kestnud vastuolu teadusele teadaoleva ja äris tegelikult toimuva vahel.

„Liikumapanev jõud“ on New York Timesi, BusinessWeeki , Wall Street Journali, Boston Globe’i , Los Angeles Timesi, Washington Posti, San Francisco Chronicle’i, Publishers Weekly bestseller. Amazon.com ja Fast Company valisid selle aasta äriraamatuks.


TEEKOND ISEENDANI
LIIS VELSKER
Postimees Kirjastus, 2019

Liis oli väike Piiumetsa tüdruk, kes polnud päris nagu teised lapsed: ta oli juba esimeses klassis teistest üksjagu suurem. 13-aastasena kaalus ta 108 ja gümnaasiumiks 127 kilo. Teda noriti ja mõnitati, ta oli teistsugune. Liis jälgis rangelt oma toitumist ja tegi pööraselt palju trenni. Kuid miski ei muutunud.

Siis tulid peod, narkootikumid, depressioon, hirmsad operatsioonid.

Ühel hetkel sai aga selgeks, et muutus peab algama seestpoolt.

„Sinu käes on raamat, milles ma räägin sulle oma loo. Jah, kohati on see kurb ja raske, aga ma tulin ohvrirollist välja, õppisin ennast armastama ja hakkasin oma unistuste elu poole liikuma. Ma usun, et minu kogemused on olnud karmid just sellepärast, et mul on julgust nendest rääkida. Ja ma usun siiralt, et minu teekond annab teistelegi lootust. KÕIK ON VÕIMALIK, kui sa ainult haarad juhirolli ja unistad nii suurelt, et natukene on suisa piinlik!“


LIBLIKAD. MIKS NAD KAOVAD JA MIDA SEE MEIE JAOKS TÄHENDAB
JOSEF H. REICHHOLF
Hea Lugu, 2019

Viimase viiekümne aastaga on Saksamaal liblikate arvukus rohkem kui kaheksakümmend protsenti vähenenud – see on karm fakt.

Saksa silmapaistev bioloog ja paljude populaarsete raamatute autor Josef H. Reichholf analüüsib olukorda, miks on liblikad tema kodumaal välja suremas.

Pestitsiidid, liigne väetamine ja monokultuurid on muutmas minevikuks liigirikkaid aasu, kus värvikirevad liblikad õielt õiele lendavad.

Kuid Josef H. Reichholf ei maali vaid õuduspilte ähvardavast ökokatastroofist, ta juhib meid ka liblikate imelisse maailma. Muinasjutuline värviküllus, üllatavad käitumisjooned ja oskuslik kohanemine iseloomustavad neid kauneid putukaid, keda autor kütkestavalt tutvustab ja kelle säilimisse saab iga lugeja oma väikese panuse anda.


SEE ON TURUNDUS
SETH GODIN
Äripäev, 2019

Seth Godin on turundusmaailma üks helgemaid päid, kelle kuldne käepuudutus on tõstnud tuhast neid, keda teised olid juba ammu maha kandnud. Tema arusaam turundusest, müügist ning reklaamist viib mängu hoopis teisele tasemele, kus panused on kõrged, kuid nii ka tulemused. Seth Godin on mees, kelle tabavatest sloganitest on saanud ärimaailma käibefraasid.

Godin ütleb, et turundusest ei saa üle ega ümber – see on nagu tolm, mis trügib ülbelt kõikjale. Kui küsid ülemuselt paremat palka, turundad. Kui teed sotsiaalmeedias uue geniaalse postituse, turundad. Kui propageerid võsukesele krõpsu asemel porgandit, turundad. Kuid tõsiasi, et me hommikust õhtuni agaralt turundame, ei tee meist veel meistrid, väidab Godin. Ta ütleb, et turundamisest on saanud sama märkamatu ja automaatne harjumus kui hommikune hambapesu. See saab aga tähendada vaid üht – kätte on jõudnud aeg, mil turundamine pikale vajunud talveunest taas üles raputada.

Godin ütleb, et suurepärane turundaja ehitab oma taktika üles empaatiale, suhtele ning emotsioonidele, mitte aga armutult tähelepanu küttivale reklaamile. Hea turundaja ei suru klienti oma ettevõtte probleeme lahendama, vaid mõtleb sellele, kuidas ettevõte saaks sandis seisus kliendile appi tõtata. „See on turundus“ keskendubki viisidele, kuidas kujundada organisatsiooni väärtust ümber nõnda, et see köidaks eelkõige „õigete“ klientide tähelepanu.

Raamat koondab turundusmeistri tarkuse ühtseks, kompaktseks, lihtsasti seeditavaks süsteemiks, millel puudub parim enne sildike. Godin selgitab, kuidas turundada nii, et tulemusest tunneks uhkust nii konservatiivne korporatsioon kui ka oma eksistentsi nimel siplev idufirma. Autori nutikad tähelepanekud ning meeleolukad näited aitavad muu hulgas mõista:

  • miks vanad lähenemisviisid ja taktikad enam ei toimi
  • kuidas läbi positsioneerimise väärtuslikud kliendid üles noppida
  • kuidas oma sihtgrupi usaldus välja teenida


PRAKTILINE PROJEKTIJUHTIMINE
ALGIS PERENS
2019

Kas tahame või ei taha, kuid projektidest meil pääsu ei ole. Eelkõige puutume nendega kokku oma igapäevast tööd tehes. Projektijuhtimine ei ole raketiteadus ja me saame hakkama ka ilma põhjalikke teoreetilisi teadmisi omamata. Piisab pealehakkamisest ja loogilisest mõtlemisest. Kui aga soovite projekte senisest efektiivsemalt planeerida ja ellu viia, siis on see raamat just teile.

Raamat „Praktiline projektijuhtimine“ annab ülevaate projektide algatamisest, kavandamisest, teostamisest ja jälgimisest. Kasulikke näpunäiteid leiab siit nii algaja kui ka kogenud projektijuht ning projektijuhtimist õppiv tudeng või õpilane.


PUNKTIMASSAAŽ EETERLIKE ÕLIDEGA
MERINA TY-KISERA
Ersen, 2019

Avasta enda jaoks eeterlike õlide tervendav jõud, kasutades neid koos iidsete punktimassaaži võtetega, mida kirjeldab see köitev käsiraamat!

Merina Ty-Kisera on kogenud ravitseja ja Viie Elemendi akupunktuuri praktiseerija, kes annab siin raamatus ülevaate oma Aroma Acupressure’i ehk eeterlike õlidega tehtava punktimassaaži meetodist – eeterlike õlide kandmisest survepunktidele, nii et see toob kaasa energeetilisi muutusi, tasakaalustades keha ja meelt.

See käsiraamat annab lugejatele jõudu võtta tervise eest hoolitsemisel ohjad enda kätte; siin on pakutud välja soovitusi, ravimeetodeid ja -strateegiaid, mis on üldiselt toetavad, leevendades kroonilisi pingeid, pakuvad viise seedehäiretega toimetulekuks, külmetushaiguste ja gripi raviks ja palju muudki.

Taasavasta terviklik lähenemine tervisele ja heaolule!


IMELINE NUKUMAAILM
MARI-LIIS LILLE
Varrak, 2019

Isetehtud nukud ei ole lihtsalt nukud, vaid kätkevad endas midagi palju enamat. Nad justkui peegeldaksid maailma, milles me elame, ja inimesi, keda tunneme. Nukkudel on oma iseloom ja lugu. Oma käte ja südame kaudu jätad igasse heegeldatud nukusse ka tükikese iseendast ja seeläbi lood maailma erilisemaks paigaks.

Selles raamatus on 15 amigurumi tehnikas heegeldatud nukku, mis on inspiratsiooni saanud inimestest meie ümber. Mõned neist on justkui päris lapsed, kellega sinu lapsed samastuda saavad, teised on aga fantaasiaga vürtsitatud ja meenutavad pigem muinasjututegelasi. Kui loed nende lugusid, tunned neis kindlasti ära nii iseennast kui oma lähedasi.

„Imeline nukumaailm“ on autori kolmas raamat, eelnevalt on ilmunud “Võluväega mänguasjad” (2014) ja “Kaisuloomakirg” (2016).


IGAVUSE PELETAMISE RAAMAT
NORMA MARTINEZ, CARLOTA CIRERA
Pegasus, 2019

Selle vahva meisterdamisraamatu abil saate lastega tundide viisi toredasti koos aega veeta. Raamatu lihtsad juhendid ja sammsammulised illustratsioonid õpetavad loovalt kingitusi pakkima, ise mänguasju meisterdama ja kaunistusi valmistama. Mängeldes valmivad templid, maskid, võtmehoidjad ja mõned lauamängudki.

Vajaminevad töövahendid on igati käepärased ning pudelikorkide ja tualettpaberirullide kõrval leiavad taaskasutust veel muudki kodused esemed.

Raamat pakub palju lõbu pikkadeks päevadeks!


MARDIRAAMAT. ABIKS MARDI- JA KADRISANDILE
Eesti Fokloorinõukogu, 2019

Mardiraamat on küll väike, kuid täis mardi- ja kadrisandiks käimise tarkusi - miks neid pühi tähistatakse, mida selga panna, mida kaasa võtta, kuidas käituda. Mardisant ja kadrisant on õnne pant!



RAIVO JÄRVI. KÕIKE MUUD KUI KUKUPAI
PIRET KOOLI
Pegasus, 2019

Raivo Järvi nimi ei vaja tutvustamist. Tema jutupliiatsite ja kaubamärgina mõjuva naeratuse seltsis on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi.

Raivo oli jutuvestja, kes põimis tervikuks pildi, teksti ja muusika ning läks (tele)ajalukku oskusega joonistada nii, et keegi ei teadnud, milline pilt lõpuks sünnib.

Onu Raivo raadiorännakutega said maailmas enam aimu täiskasvanudki. Mis oli aga kõige selle välise taga? Selle laia ja avatud naeratuse taustal?

„Raivo Järvi. Kõike muud kui KUKUPAI” on valusalt aus sissevaade kunstniku ellu.


KUJURI TÜTAR
TOVE JANSSON
Hea Lugu, 2019

Tove Jansson, kujuri tütar, näitab nende lugudega lapse arusaama elust ja olemisest. Ta viib meid oma lapsepõlvemaailma, milles maagia ja müstika möllasid keset kõige tavalisemat argielu. Lugude kesksed tegelased on Tove skulptorist isa Viktor Jansson ja kunstnikust ema Signe Hammarsten, samuti vabaduse sümbolina koduabiline Anna. Tove kirjeldab oma boheemlastest vanemate kunstnikekodu Helsingis, kus peod ja olengud võisid kesta päevi, ja vaikseid aegu suvises saarestikus. Lugusid saadab pidev kõikumine sooja turvatunde ja hirmu vahel.

„Kujuri tütar“ on üks klassikalisi lapsepõlve-jutukogusid, mida armastatakse ja loetakse aina uuesti selle 1968. aasta esmailmumisest saadik.


AVAMEELSELT ALKOHOLIST
ROSAMUND DEAN
Tammerraamat, 2019

Kas oled kunagi ärganud hirmutundega, et ütlesid eelmisel õhtul kolleegidega pärast tööd napsitades midagi, mida poleks pidanud? Kas oled olnud enda peale vihane, et kaanisid ära terve pudeli veini, kuigi plaanisid võtta vaid ühe klaasi? „Avameelselt alkoholist“ aitab luua uue, tervislikuma ja teadlikuma suhte alkoholitarbimisse. Rosamund Dean ühendab oskuslikult teaduslikud tõestused ja praktilised soovitused ning aitab teha tõhusa kolmeosalise tegevusplaani, kuidas vähem alkoholi juua. Mõõdukam alkoholitarbimine parandab meeleolu ja füüsilist heaolu ning vähendab pikas plaanis ka stressi ja ärevust.


HEA UNE TEEJUHT. PRAKTILINE KÄSIRAAMAT UNETUSEST JAGUSAAMISEKS
KENE VERNIK
Pilgrim, 2019

See raamat aitab korrastada ühte kõige olulisemat tegevust ehk magamist ehk unetervise eest hoolitsemist. Raamat on täis soovitusi ning spetsiaalseid tehnikaid ja harjutusi, mida üks rahutu magaja võiks läbi teha. Lisaks praktilisele poolele ei puudu ka teooria. Teooriast rääkimine on oluline, sest paluda teha teil kõiki neid muutusi ilma põhjendusteta, ei saa see olema piisavalt motiveeriv. Kõik raamatus kirjeldatud harjutused ja tehnikad on teadusuuringutes kinnitust leidnud. Siia raamatusse valisin need tehnikad, mida olen ka ise õppinud ja praktiseerinud.

Olen unemeditsiinis töötanud kokku aktiivselt 9 aastat. Unealane teekond sai alguse 2006. aastal, kui olin 21-aastane. Õppisin teisel kursusel psühholoogiat ja alustasin ka kohe tööd Tartu Psühhiaatriakliinikus unekeskuse osakonnas – seega olen ühtekokku olnud selle alaga seotud 13 aastat. Haiglas omandasin unetehnoloogi praktilised oskused ja 2016. aastal sain unetehnoloogi kutse Euroopa Unemeditsiini komisjonilt. Minu unealasele haridusele lisandus veel Tartu Ülikooli magistrikraad psühholoogias ja mitmed õpingud psühhoteraapiate alal.

Kene Vernik

 

 

HIINA KIIRTOIDU KOKARAAMAT. CHOP SUEY'ST MAGUSHAPUNI, ÜLE 70 RETSEPTI, MILLE JÄRGI ISE OMA LEMMIKR
Kwoklyn Wan

Sinisukk, 2021

 

Imeline juhend, mis aitab teil luua Guangzhou ja Hiina köögi lemmikmaitseid omaenda kodus!

 

Hiina kiirtoit on üle maailma üks populaarsemaid kaasamüügitoite. Raamatu autor kokk Kwoklyn Wan on pühendanud aastaid retseptide täiustamisele ning valinud välja Hiina köögi kõige hõrgutavamad road, mida lugejatega jagada. „Hiina kiirtoidu kokaraamatust“ leiate üle 70 retsepti – kevadrullidest Szechuani krevettideni, chow mein’ist krõbeda veiselihani tšilliga, munaga praetud riisist Singapuri nuudliteni – ja enamik neist jõuab lauale vähem kui 20 minutiga.

 

Lihtsate ja täpsete juhiste abil õpite valmistama aromaatseid suppe, erinevaid praetud hõrgutisi ning maitserikast chow mein’i.

 

Nautige ehtsat Hiina toitu, ilma et peaksite seda hiinakast koju tellima!

 

JUTTE SIIT JA SÄÄLT

MTÜ Eesti Pagulasabi, 2021

 

Eestisse jõudnud inimeste lood

 

KÕIK ON P*RSES. RAAMAT LOOTUSEST

Mark Manson

Rahva Raamat, 2021

 

Näiliselt iseendaga vastuolus olev teejuht lootusega seotud probleemidesse.

 

Me elame huvitaval ajal. Materiaalselt on kõik paremini kui eales varem – me oleme vabamad, tervemad ning jõukamad kui mistahes teise ajajärgu inimesed. Ometi näib kõik olevat parandamatult perses – meie planeet soojeneb, valitsused lagunevad, majandused kukuvad kokku ning kõik on Twitteris pidevalt solvunud. Mis toimub?

 

Oma järjekordses menukis “Kõik on p*rses” pöörabki Manson pilgu lõpututele hädadele, mis meid maailmas ümbritsevad. Tuginedes tervele varamule asjakohastele psühholoogiateaduslikele töödele ning selliste filosoofide ajatule tarkusele nagu Platon, Nietzsche ja Tom Waits, lahkab ta religiooni ja poliitikat, heidab pilgu meie suhetele raha, meelelahutuse ja internetiga ning näitab, kuidas liiga palju head võib meid psühholoogiliselt ära õgida.

 

Ootamatut huumorit ja nutikaid tähelepanekuid täis raamatus kutsub Manson meid üles olema iseendaga ausam viisidel, millest me varem mõelnudki pole, trotsides sellega meie varasemaid arusaamu usust, õnnest, vabadusest – isegi lootusest endast.

 

MARK MANSON on pälvinud New York Timesi menu- kirjaniku tiitli ning tema teoseid on kogu maailmas müüdud üle 13 miljoni eksemplari. Tema ajaveebi MarkManson.net külastab iga kuu enam kui kaks miljonit inimest.

 

MINIMALISM. VÄHEM ON PAREM

Liisi Kirch

2021

 

Minimalism on teekond ja elustiil - ning igaüks leiab just oma viisi, kuidas seda rakendades oma elu paremaks muuta. Minimalism on võimalus saada oma ellu rohkem ruumi, aega, energiat ja raha, aga ka võti andmaks oma panust järjest enam keskkonnasõbralikkuse poole liikuvas maailmas. Sellest raamatust leiad 6 põhjust, 8 meetodit ja 3 väljakutset koos autori kogemuslugudega erinevatest eluvaldkondadest, toomaks oma ellu rohkem tähenduslikkust ja neid tegevusi, millest oled alati unistanud, et need Sinu päeva mahuksid.

 

PANE PAIKA OMA PIIRID. ENESE TAASLEIDMISE KÄSIRAAMAT

Nedra Glower Tawwab

Pilgrim, 2021

 

Mida tähendab isiklike piiride kehtestamine ja miks neid vaja on? Oma piiride kehtestamine tähendab oma ootuste ja vajaduste väljendamist nii oma perele, sõpradele kui ka töökaaslastele. Selgelt väljendatud piire on vaja selleks, et me omavahel suheldes teaksime, mida me üksteiselt ootame ja milline käitumine meile ei sobi. Üksteise piiridega arvestades pakuvad kõik erinevat laadi suhted meile palju rohkem rahuldust, me oleme õnnelikumad ja tervemad.

 

 

Märgid, et sa vajad piire

Sa tunned emotsionaalset kurnatust ja ülekoormatust.

Sa tunned pahameelt inimeste suhtes, kes sult abi paluvad.

Sa väldid kõnesid ja muud sorti suhtlust inimestega, kes võivad midagi küsida.

Sa räägid, kuidas sa aitad teisi, aga ei saa midagi vastu.

Sa tunned, et oled läbipõlenud.

Sa unistad pidevalt põgenemisest ja kadumisest.

Sul pole enda jaoks aega.

 

Nedra Glover Tawwab toob selles raamatus välja konkreetsed asjad, mille abil saad kindlaks teha, millised probleemid piiridega on sul tekkinud, ta jagab soovitusi, kuidas oma vajadustest teistele teada anda ning kuidas samm-sammult tegutseda, et olukorda muuta ja suhetest teistega palju rohkem rõõmu tunda. Ja mis peamine – kui tunned oma piire ja neid väljendad, ei kaota sa ennast enam ära.

 

VESTLUSI SARIMÕRVARITEGA

Christopher Berry-Dee

Postimees Kirjastus, 2021

 

Kirjanik ja kriminoloog Christopher Berry-Dee on vestelnud 30 maailma kurikuulsaima sari- ja massimõrvariga rangeima režiimiga vanglates, kus nood surmanuhtluse täideviimist ootasid või eluaegset vanglakaristust kandsid. Raamatusse koondatud hirmuäratavate lugude detailsed ja faktitruud kirjeldused põhinevad kurjategijatelt võetud intervjuude heli- ja videosalvestistel ning väga põhjalikul uurimistööl. Avanev pilt annab aimu, kuidas mõtleb inimene, kes on võimeline niivõrd elajalikuks julmuseks.

 

Berry-Dee on tunnustatud ja menukas tõsielul põhinevate krimiraamatute autor ja tuntud telenägu, kelle „Vestlusi sarimõrvaritega“ on müüdud üle 100 000 eksemplari. Ta on kirjutanud ka raamatud „Vestlusi naissarimõrvaritega“, „Vestlusi psühhopaatide ja metslastega“ ning „Koletise“, mille põhjal valmis samanimeline film Charlize Theroniga peaosas.