Ilukirjandus

 


KUIDAS PÜÜDA MUTTI. JA KUIDAS LEIDA END LOODUSES
MARC HAMER
Varrak, 2019

Elujaatav raamat maaelust, looduse ringkäigust, üksildusest, surelikkusest ja rahulolust – seda kõike pakub uue nurga alt suurepärane looduskirjanik, ametilt vana kooli mutipüüdja.

Ehkki üsna tavaline loom, on mutt ka omajagu saladuslik: tema harjumused on mõistatuslikud, anatoomiline ehitus kummaline ja ta elab täiesti üksi. Marc Hamer on muttidega tuttavam kui enamik meist, seda nii tänu oma pikale tööelule Walesi rohumaadel kui ka noorukipõlve kogemustele, kui ta kodutuna maakohtades ringi rändas ja ööseks põõsa alla magama heitis.

Selles ilusas ja meditatiivses raamatus jutustab Marc loo endast ja vaatleb, mida mutid ja elu keset loodust võiksid meile meie enda inimsuse ja rahulolupüüdluste kohta kõneleda.

„Kuidas püüda mutti” on looduskirjanduse pärl, mis ülistab meelerahu ja tõdemust, et meid ümbritsev maailm on imeline.


POLIITILINE DAAMIKINNAS
JAAK JÕERÜÜT
EKSA, 2019

Kuidas reeta Eestit uut moodi? Kas suures erakonnas on suured manipuleerijad? Kes manipuleerivad inimestega rohkem, kas poliitikud või diplomaadid? Kas välk tuleb alati selgest taevast? Kas perekondades on alati saladusi? Kas suur võit saabub sama ootamatult kui lihtne läbikukkumine? Kus peitub võitude ja kaotuste mõõdupuu? Kuidas armastus lõhnab? Miks armastus haavab ja põletab? Mis lunastab inimesi? Poliitilise armastusromaani tegevus toimub Eestis, Rootsis ja Itaalias.




KORSTNAPÜHKIJA SURM
M.C. BEATON
Tänapäev, 2019

Rändkorstnapühkija Pete Ray äri läheb hästi, sest kohalikud usaldavad tema ja ta vanamoodsate harjade teenust. Kuid siis avastab Hamish Macbeth ühe maja korstnast laiba. Kõik on veendunud, et süüdi on Pete, üksnes Hamish ise ei usu, et heasüdamlik korstnapühkija suudaks kedagi korstnasse toppida. Peagi läheb lugu veel saladuslikumaks ja süngemaks, sest nõmmelt leitakse Pete’i enda surnukeha. Roimade lahendamine jääb taas Hamishi õlule. Ja seekord võib süüdlane olla ohtlikult lähedal …

 


ELUSÜGIS
MATI SOONIK
Eesti Raamat, 2020

Jõudnud elusügisesse, meenutab inimene paratamatult minevikku. Et olemine vähegi talutav oleks, tuleb leida jõukohast tegevust, mis on vajalik ja rõõmupakkuv. Nii on ka Voldemariga, romaanidest „Elujanu“, „Elamisjulgus“ ja „Elukargus“ tuttavaks saanud ettevõtliku ja kireva elukäiguga mehega. Lesepõlve pidav Voldemar tunneb üksindust, kuid elurõõmus ja reibas mees püüab sellele probleemile lahendust leida. Toris pensionäride jõulupeol kohtub ta meeldivate prouadega. Kas Voldemar leiab hingesugulase ja kuidas suhtub tütar isa püüdlustesse elu huvitavamaks muuta?

Nostalgiasugemetega „Elusügis" maalib värvika pildi Voldemari noorusest, sõja- ja kolhoosiajast ning pensionäride elust 2000. aastate alguse Eestis.


HINGEVÄÄDID
VILLIAM NEEME
Eesti Raamat, 2020

Tobias elab Kopenhaagenis rahulikku ja turvalist elu, mida häirivad vaid seletamatud öised luupainajad. Ühel varasuvel toovad töökohustused taanlase Eestisse, kust tema vanaisa kunagi sõja eest põgenes. Uutest kohtumistest saavad alguse sündmused, mis panevad tagasihoidliku noormehe astuma välja endale tuttavast maailmast.

Raamat viib lugeja müstilisele rännakule nii Eesti ajaloo troostitumatesse päevadesse kui ka sügavale Amazonase džunglisse, sidudes lummavalt ühte mineviku ja oleviku, maagilise ja argise, südamliku ja karmi ning eksootilise ja põhjamaise.

Villiam Neeme debüütromaan „Hingeväädid” on Eesti Kirjanike Liidu 2019. aasta romaanivõistlusel esile tõstetud töö. Argirealistlikult algava romaani lõpuks on jõutud peaaegu müütilise mõõtmeni.

„Hingeväädid” on kannatlikult jutustatud lugu, milles põimuvad ühte mälu teema, inimese sisepainete probleem ning psühhedeelne liin. Pealkirja tähendus on mitmetine – romaanis pöördelist rolli mängiv ayahuasca tähendabki ketšua keeles hingevääte, kuid sel sõnal on siin ka avaram kujundlik tähendus.

Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esile tõstetud teoses on koos veenvalt esitatud psühholoogiline realism ja kunstiliselt välja peetud fantastiline kirjeldus, mis kasvavad orgaaniliselt omavahel ühtseks tervikuks. See, kuidas lugeja viiakse ühest registrist sujuvalt üle teise, ilma et tekiks usutavuse tõrget, on omaette saavutus. Väärtuslik on ka see, et psühhedeelse kogemusega seonduvat ei idealiseerita ega müstifitseerita. „Hingeväädid” kehtestab oma iseseisva maailma, mis on väga sarnane sellega, kus me elame, kuid väljub märkamatult tõepärasuse piiridest. Kas tulemuseks on maagiline realism, mõistulugu või „mälukirjandus”, see jääb juba lugeja avastada. - Luuletaja ja kirjandusteadlane Aare Pilv


KOLÕMA JUTUD
VARLAM ŠALAMOV
EKSA, 2019

Vene kirjaniku Varlam Šalamovi (1907–1982) ilukirjandusliku proosa kogumik „Kolõma jutud” avab lugejale ühe hirmsama peatüki Stalini aja Nõukogude Liidu ajaloos: kullakaevandamise Kaug-Põhjas, mida tegid sunnitöölaagri vangid. Sellel raamatul on olnud tähtis partii traagiliste häälte kooris, mis kirjeldavad seal peetud olelusvõitlust. Autor, kes viibis ise vangina Kaug-Põhja laagrites 1937–1951, oli seda võitlust isiklikult kogenud. Vähetähtis pole seegi, et need lood valmisid vahetult pärast laagrist vabanemist aastatel 1954–1962, kui Šalamov oli oma loomejõu tipul. Olles läbi käinud kõigist põrguringidest, kirjeldab autor üleelatut napilt, külmalt ja jõuliselt.



KRIMMI VANG II. VENE AEG
MIHKEL TIKS
Tänapäev, 2020

Sel aastal tuleb kevad Krimmis teisiti. Naiste ja delfiinide asemel ilmuvad rohelised mehikesed. Ukraina ja poolsaare vahele veetakse piiritõkked ja suurtükid. Rannalõbude ja armurõõmude asemel puhkeb transpordi- ja elektriblokaad. Lapsed kutsuvad isa koju, kuid Vanamees ei raatsi maja maha jätta. Ka Ukraina naised jagunevad patriootideks ja separatistideks, kuid Krimmi pole kummalgi asja. Üksnes Zaporožje halastajaõde jätkab Vanamehe varustamist nii hinge- kui kehatoiduga. Kuni talle saabub sõjaväekutse. Krimmi vangil tuleb karikas põhjani juua.



SOOVIDETA ÕNNETU
PETER HANDKE
Tänapäev, 2020

„Soovideta õnnetu“ on vormilt lühiromaan, kuid seda on sageli peetud Peter Handke kõige olulisemaks teoseks. Raamatu peategelane on Handke ema, kes lõpetas elu enesetapuga – tekst jälgib tema elukäiku paralleelselt ühiskondlike muutustega. Tulemuseks on sügavalt isiklik ja terav kirjeldus inimese murdumisest.

Peter Handke (snd 1942) on üks tuntumaid Austria kirjanikke, tema intensiivsed ja emotsionaalsed draama- ja proosatekstid on muutnud saksakeelse kirjanduse nägu. 2019. aastal pälvis Handke Nobeli kirjanduspreemia. Eesti keeles on varem ilmunud tema teosed „Tõelise tundmuse hetk“, „Vasakukäeline naine“, näidend „Kaspar“ ning jutustus „Kirjaniku õhtupoolik“.


PUNASE MÄRKMIKUGA NAINE
ANTOINE LAURAIN
Eesti Raamat, 2020

Ehtprantslasliku hõnguga romaanis „Punase märkmikuga naine“ on meisterlikult kokku põimitud põnevik ja romantiline armastuslugu.

Öösel kell kaks rünnatakse üksikut naist tema koduukse ees ja röövitakse käekott. Võtmete ja rahata, palub ta ulualust lähedal asuvast hotellist. Järgmisel hommikul leiab raamatupoe omanik, mees parimais aastais, ühegi dokumendita koti prügikastikaanelt. Käekotis on suure hulga esemete seas punaste kaantega märkmik, milles olevad ülestähendused teda lummavad.

Järgneb imeline seiklus, milles on oma roll keemilise puhastuse töökojal, kuldamisteenuseid pakkuval ateljeel, käekoti omaniku lähedasel sõbral, naiste kataloogi pidaval elumehel, loomekriisis vaevleval kirjanikul, viieteistaastasel lütseumineiul, kuulsal Patrick Modianol ning kassidel Belphégor ja Putin.

Irooniani ulatuv huumor laseb elu näha muheleva kõrvaltvaataja pilguga ja liigutav romantika juhib mõtted kõrvale hallist igapäevaelust.

Pariisis sündinud ANTOINE LAURAIN (1972) on ajakirjanik, antiigikoguja ja kuue romaani autor.


HARITUD
TARA WESTOVER
Sinisukk, 2020

Meie olime need, kes pidid maksma, mõtlesin ma. Ema. Euke. Shawn. Me olime saanud vermeid, haavu ja ajupõrutusi, meie jalad olid põlema pandud ja koljud lahti lõigatud. Me olime elanud ärevuses, omamoodi pidevas hirmus, meie aju oli kortisoolist üle ujutatud, sest me teadsime, et see kõik võib meiega iga hetk juhtuda. Sest isale oli usk alati ohutusest tähtsam. Sest ta uskus, et tal on õigus, ja see usk püsis – pärast esimest autoõnnetust, pärast teist, pärast õnnetust vanarauakonteineriga, tulekahju, kaubaaluseõnnetust. Meie olime need, kes lõivu maksid.

Tara kasvas üles idahos. Tema isa elas peatselt saabuva maailmalõpu nimel, taunis meditsiini ja kooliharidust ning sundis lapsi töötama ohtlikes tingimustes. Raskeid ajukahjustusi, ajuverejookse ja ulatuslikke põletushaavu raviti üksnes koduste salvide ja homöopaatiaga. Keegi isegi ei teadnud, millal Tara sündis, sest tal polnud sünnitunnistust …

Tara veetis oma päevi isa romulas töötades, ent iga seal veedetud juhmistava tunniga ägenes temas teadmishimu ning tüdruk hakkas ise õppima. Ta luges matemaatika-, loodusloo- ja ajalooõpikuid ning suutis ennast harides jõuda muu hulgas ka Harvardi ja Cambrige’i ülikooli.

„Haritud“ on jahmatav lugu täis emotsionaalset ja füüsilist vägivalda, aga ka tugevust ja julgust, et ennast elu halbadest seikadest lahti rebida, jätta selja taha masendav lapsepõlv ja kodu ning pürgida edasi hariduse ja parema tuleviku suunas.


KATHARINA KOOD
JØRN LIER HORST
Eesti Raamat, 2020

See aeg on jälle käes. Juba kahekümne neljandat korda otsib William Wisting välja Katharina Haugeni kadumisjuhtumi materjalid. Juhtum on siiani lahendamata ja nii on Wisting igal aastal käinud külas Katharina abikaasal Martin Haugenil. Pidev kontakt politseiinspektori ja leinava mehe vahel on aastate jooksul kujunenud sõprussuheteks. Kuid sel aastal seisab Haugeni maja Wistingu saabudes tühja ja pimedana. Oma naise kadumise aastapäeval on Martin Haugen kadunud.

Samal päeval tuleb uurija Adrian Stiller Wistinguga kohtuma. Riikliku kriminaaluurimise teenistuse (Kripos) noor lahendamata juhtumite uurija Stiller on avastanud seose Katharina kadumise ja kadunud inimese juhtumi vahel, millega ta töötab. Kaks uurijat peavad jõupingutused ühendama, kuid koostöö keeruka iseloomuga Stilleriga on kogenud Wistingule väljakutse. Nüüd peavad nad leidma lähtepunkti, milles nad on ühel meelel ja juhtumi lahendamiseks koostööd tegema.

„Katharina kood“ on esimene osa Jørn Lier Horsti juba kriitikute poolt tunnustatud uues krimisarjas „Lahendamata juhtumite kvartett”.


NULLPUNKT
THOMAS ENGER, JORN LIER HORST
Varrak, 2020

Kui norra kuulus naismaratoonar oma skandaalse elulooraamatu tutvustusele hommikutelevisioonis kohale ei ilmu, ei oska keegi pidada seda muuks kui naise tavapäraseks staaritsemiseks. Riburadapidi hakkavad aga kaduma ka teised avaliku elu tegelased ja tõsielustaarid. Kogenud kriminaaluurija Alexander Blix aimab, et juhtumite vahel on seos, kuid milline? Selle seose avab talle nooruke ajakirjanik Emma Ramm, kellega ta tee uurimise käigus ristub. Blix asub Emmaga koostööle, julgemata naisele tunnistada, et peale kriminaalmenetluse seob neid ka 19 aasta tagune kohutav sündmus, mis muutis nende mõlema elu igaveseks.

„Nullpunkt” on norra kahe kõige menukama krimikirjaniku Jørn Lier Horsti (snd 1970) ja Thomas Engeri (snd 1973) esimene koos kirjutatud romaan. See on esimene osa kavandatud uuest krimisarjast.


ÄREVIL INIMESED
FREDRIK BACKMAN
Varrak, 2020

„Mees nimega Ove” autor Fredrik Backman on kirjutanud oma seni tõenäoliselt kõige tempokama teose. „Ärevil inimesed” on igas mõttes segane komöödia sellest, kuidas korteriesitlusest saab pantvangidraama, sellest, kuidas üks õnnetu pangaröövel suleb end ühte korterisse koos üliinnuka maakleri, kahe muserdatud IKEA-sõltlase, ühe kurja keelega multimiljonäri, ühe kurbliku tädikese, ühe viimase vindi peal raseda, ühe tüütu tüdruku ja ühe küülikupeaga. Viimaks annab röövel alla ja laseb pantvangid vabaks, aga kui politsei korterisse tungib, on see ... tühi. Hiljem aset leidnud ja tulemuseta jäänud ülekuulamistel saame kuulda igaühe versiooni toimunust ja hargnema hakkab klassikaline mõistatus. Kuidas röövlil põgeneda õnnestus? Miks kõik nii pahased on? Ja mis inimestel nüüdsel ajal viga on?


SEROTONIIN
MICHEL HOUELLEBECQ
Varrak, 2020

Michel Houellebecq on kirjutanud: „Ma usun vähesesse, kuid see-eest väga sügavalt. Ma usun piiratud kuningriigi võimalikkusse. Ma usun armastusse.”

„Serotoniini” peategelane kiidaks need sõnad kahtlemata heaks. Tema lugu viib meid läbi Prantsusmaa, kus traditsioonid on jalge alla tallatud, kus linnad on muutunud elamiskeskkonnana väljakannatamatuks ja kus hävingu servani viidud maapiirkonnad on valmis mässu tõstma.

Ta räägib oma elust, tööst põllumajandussektoris, sõprusest, nii palju kui see veel võimalik on, noorpõlveideaalide kokkukukkumisest ja meeleheitlikust lootusest võita tagasi kadunud armastus.

„Serotoniinis”, mida peetakse Houellebecqi romaanidest kirjanduslikult üheks tugevamaks, räägib autor maailmast, mis ei tunne enam headust ega solidaarsust ning mida raputavad muutused on kontrolli alt väljunud, kuid samuti süümepiinadest ja kahetsusest.


CLEA
LAWRENCE DURRELL
Eesti Raamat, 2020

„Clea“ on Lawrence Durrelli neljaosalise romaani „Aleksandria kvartett“ viimane raamat. Kui romaani kolm eelnenud osa käsitlesid Teisele maailmasõjale eelnenud aega, siis „Clea“ liigub ajas edasi, rääkides sellest, mis toimus sõja ajal ja pärast sõda. Nagu „Justine’is“ ja „Balthasaris“ jutustab lugu minategelane, Aleksandrias elav inglise keele õpetaja ja kunstnik Darley. See puudutab peamiselt tema armusuhet biseksuaalse maalikunstniku Cleaga ja mõlema kasvamist küpseteks kunstnikeks.

Lawrence Durrell (1912‒1990) on 20. sajandi menukamaid Briti kirjanikke. „Aleksandri kvarteti“ esimene raamat „Justine“ ilmus eesti keeles 2016., teine ‒ „Balthasar“ 2017. ja kolmas osa „Mountolive“ 2019. aastal.


PÕHJUS ELADA
RICHARD ROPER
Tänapäev, 2020

Südamlik ja naljakas romaan surmast, valetamisest, üksindusest, armastusest ja mudelrongidest.

Andrew on plindris. Ta on valetanud tööintervjuul, kuidas tal on naine ja kaks last, kuid nüüd ähvardavad kolleegid külla tulla. Tegelikult elab Andrew üksi armetus korteris koos oma mudelrongide kollektsiooniga. Andrew töö on otsida üksinda elanud lahkunute võimalikke pärijaid ning ta on peale kirikuõpetaja sageli ainus inimene nende matustel. Tema kindlatel rööbastel kulgevat elu muudab päev, kui tööle saabub uus kolleeg Peggy. Ei, see ei lähe lihtsalt.

Richard Roper kasvas Stratford-upon-Avonis ja töötab kirjastuses toimetaja. „Põhjus elada“ on tema esimene romaan ja see on ilmumas kahekümnes keeles.


TÄNA ÖÖSEL SA SURED
VIVECA STEN
Pegasus, 2020

Kui noor tudeng Marcus Nielsen oma ühikatoast surnuna leitakse, viitavad kõik märgid enesetapule. Kuid noormehe ema on kindel, et poeg mõrvati. Ta palub, et politseiinspektor Thomas Andreasson ja tema kolleegid juhtumit põhjalikumalt uuriks. Nacka politseijaoskond on aga üle koormatud. Thomas pääses vaevalt poole aasta eest surmasuust ja pole kindel, kas ta enam taastubki. Sellegipoolest otsustab ta juhtumile mõne lisatunni pühendada. Juurdlus viib politseinikud Sandhamni külje all asuva Korsö saare kunagisse sõjaväebaasi.

Thomas ja tema sõbranna Nora Linde, kes toibub alles lahutusest, püüavad välja selgitada, mis juhtus kolmekümne aasta eest saarel, kus õpetati välja merejalaväe eriüksuslasi – rannikujäägreid.

Peagi sureb veel üks Korsöga seotud mees. Ja siis veel üks. Kas minevikus juhtus midagi, mis päevavalgust ei kannata?

„TÄNA ÖÖSEL SA SURED“ on armastatud Rootsi krimiautori Viveca Steni Sandhamni-sarja neljas romaan, mis räägib kättemaksust, tagakiusamisest ja hingehaavadest, mis jätavad jälje kogu eluks.

VIVECA STEN on üks edukamaid Rootsi naiskrimiautoreid. Tema raamatuid on avaldatud enam kui 25 keeles ja müüdud maailmas kokku üle 5,5 miljoni eksemplari. Sandhamnil on Viveca enda suvekodu juba tema lapsepõlvest saati, samuti on saar paljude stockholmlaste lemmiksuvituskoht.


CURRANT CREEKI ORG
RAEANNE THAYNE
Ersen, 2020

Alexandra McKnight eelistab pikki tööpäevi ja lühiajalisi suhteid ning ta on selle kõik Hope’s Crossingist leidnud. Kohaliku suusakeskuse vanemkokana on ta äsja saanud unelmate tööpakkumise linna ehitatavasse eksklusiivsesse restorani. Kuid kööki kujundades avastab Alex end lähedastes suhetes töödejuhataja Sam Delgadoga...

Esmapilgul näib Sam Alexi jaoks täiuslik olevat. Ta on pikka kasvu, karm, imelise väljanägemisega – ja linnas vaid paar nädalat. Ent kui Sam kolib ootamatult temaga samale tänavale, kahtlustab Alex, et kuueaastase poisi pühendunud üksikisa tahab temalt rohkem, kui naine anda suudab. Nüüd sõltub Samist, kas ta suudab aidata Alexil mõista, et minevikust hoolimata võivad nad koos Hope’s Crossingisse midagi tähendusrikast rajada.


ELU ILMA SINUTA
SHARI LOW
Ersen, 2020

Kolmekümneaastane Dee Harper ja tema abikaasa Luke on üliõnnelikud. Dee ustavad vanemad Val ja Don võivad tema üle iga päev uhkust tunda. Jen on olnud tema parim sõbranna ja „kasuõde“ sestsaadik, kui nad teismelistena esimest korda armusid, 90-ndatel end jubedalt meikisid ja juukseid tupeerisid. Nad on nagu iga teine sõprade ja sugulaste ring, kus armastades ja naerdes elatakse oma elu.

Kuni ühel päeval muutub kõik. Dee hukkub autorataste all ning tema lähedased peavad igaüks omal moel leinaga toime tulema.

Üks abielu satub ohtu, kui lapsevanem keskendub õigluse tagaajamisele. Abikaasa püüab hakkama saada naise ja ühise tuleviku kaotusega. Ja sõbranna avastab jahmatavad saladused, mida mitte keegi ei teadnud.

Aga nad kõik peavad õppima, et edasi saab elada ainult minevikust lahti lastes.


JOONISTA KODU
JAMIE BRENNER
Ersen, 2020

Idüllilises Sag Harboris on alanud suvi ja Emma Mapsonile tähendab see külaliste tervitamist American Hoteli vastuvõtulauas. Aga kui linna üks kuulsamaid elanikke, kunstnik Henry Wyatt äkki sureb, saab Emma teada, et mees on kummalisel kombel jätnud oma mereäärse kodu – ta enda kujundatud meistriteose tulvil kunsti – Emma teismelisele tütrele Pennyle.

Manhattanil muutub legendaarse kunstipatrooni Bea Winsteadi lein oma eluaegse sõbra ja endise äripartneri kaotuse pärast solvumiseks, kui ta kuuleb uudiseid mehe šokeerivast pärandusest. Kuidas need tundmatud kohalikud inimesed Henry maja endale said? Bea sõidab koos oma assistendi Kyle’iga Sag Harborisse, olles otsustanud maja tagasi nõuda ja säilitada Henry pärandit.

Emma püüab tütre pärandust kaitsta, aga Bea avastab, et kunstnik on jätnud igale poole kogu linnas oma joonistusi. Tõrksa Penny abiga paneb Bea tükid kokku ja sellest kujuneb illustratsioon tema ja Henry jagatud minevikule. Ootamatu pööre muudab nende kõigi elu.

Emma ja Bea, kelle on kokku viinud lahing maja pärast, on sunnitud silmitsi seisma minevikuga. Tulevik aga paneb proovile kõik, mida nad usuvad armastuse, saatuse ja perekonna kohta.


MA JÄLGIN SIND
COURTNEY EVAN TATE
Ersen, 2020

Ühel täiesti mõeldamatul suveöisel hetkel upub Emmy Fisheri viieteistkümneaastane tütar rannalähedases vees. Või nii vähemalt tundub ja nii on kirjas ka politseiraportis.

Sügavas leinas Emmy vajab aega ja julgust, et Leah’ magamistuppa siseneda. Kui ta seda viimaks teeb, siis leiab ta esmalt eest midagi hämmastavat ja siis juba sõnulseletamatut...

Ta avastab, et Leah’l oli salasuhe vanema mehega, kelle soovid ja tahtmised olid sünged. Nüüd peab ta aga armsalt tütrelt süütuse võtnud mehe leidma. Iga hinna eest.

Vähehaaval avanevad tema ees Leah’ viimased elukuud, maalides pildi, mida Emmy vaevu uskuda suudab. Tõde vabastab ta. Või tapab.


MAJAKE MERE ÄÄRES
DEBBIE MACOMBER
Ersen, 2020

Tragöödiast vapustatud Annie Marlow suundub armsasse paika: Vaikse ookeani looderannikule Oceanside’i. Ta loodab taastada oma eluvaimu sealsete inimeste abiga: kohalik maaler Keaton, kes kohendab Annie üürimajakest mere ääres; Mellie, veidravõitu majaomanik, kellega Annie loodab sõbraks saada, või Britt, kohutavat saladust peitev teismeline. Kuid kõige rohkem paelub Anniet Keaton, kelle osavõtlik suhtumine pakub talle ta leinas tröösti.

Kui ootamatu võimalus ähvardab olematuks muuta saavutatud rahuliku elulaadi, on Annie oma kodus justkui turvalises sadamas, olgugi sunnitud valima uue väljakutse ning õnneliku elu ja armastatud mehe vahel. Selles südantsoojendavas romaanis leiab Annie, et kõige kindlam viis omaenda kurbusest üle saada on aidata teistel teha sedasama.


SUVI JAANIMARDIKARANNAS
JENNY HALE
Ersen, 2020

Hallie Flynni lemmikkoht kogu maailmas on tema vanatädi Clara kaunis maja koos seda ümbritseva veranda ja võluvate vaadetega sätendavale türkiissinisele ookeanile. Halliele tundub minek Jaanimardikaranda, mis on täis maagilisi lapsepõlvemälestusi, nagu kojujõudmine. Aga see kõik on muutumas...

Ühe hetkega on Hallie maailm pahupidi pööratud. Ta süda on murtud, kui tema jumaldatud tädi Clara siitilmast lahkub.

Nagu alati on tädi Clara kõigele mõelnud. Tema viimases kirjas on nimekiri, mille Hallie kirjutas kaheteistaastasena – ja tädi Clara viimne soov on, et ta selle ellu viiks. Hallie otsustab kordki elus mitte kahelda. Jättes oma perspektiivitu töö ja etteantud päevakava, võtab ta kuulda tädi Clara sõnu.

Veetes suve Jaanimardikarannas, saab Hallie kokku vanade sõpradega ja tuletab meelde asjad, mis on talle kõige tähtsamad. Lapsepõlvesõber Ben Murray on alati tema kõrval, toetades iga tema sammu sel teel. Kuid seda nimekirja täita pole lihtne. Ja nagu sellest poleks veel küllalt, juhuslik kohtumine jõuka Gavin Wilsoniga, uustulnukaga Jaanimardikarannas, paneb ta oma tulevikus kõhklema ja seisma silmitsi millegagi, mis on maetud sügavale tema südamesse ja mida ta ei taha tunnistada.

Kas Hallie suudab järgida nimekirja ning oma elu muuta? Või hävitab hoolega hoitud saladus tema uue alguse – ja võimaluse armuda?


HISPAANIA LUBADUS
KAREN SWAN
Ersen, 2020

Hispaania üks rikkamaid mehi on suremas. Ta perekond on šokeeritud, kui avastab, et mees kavatseb jätta kogu oma varanduse noorele naisele, kellest keegi pole varem midagi kuulnud. Kes on see naine ja miks on tal selline mõjuvõim?

Charlotte Fairfaxil palutakse sõita Hispaaniasse seda mõistatuslikku lugu uurima. See toimub nädal enne tema pulmapäeva, aga naine on kindel, et aega on piisavalt – kindlasti on vaid üks põhjus, miks vana mees peaks jätma oma raha kaunile naisele.

Aga Madridis ei lähe asjad plaanikohaselt, sest naine, kes varanduse peaks saama, eitab, et ta sellest midagi üldse teab. Kas ta valetab? Charlotte süveneb selle prominentse perekonna ajalukku ning avastab sünge mineviku. Kui kaua aega tagasi maha maetud saladused olevikku imbuvad, hakkab Charlotte mõtlema, kas armastuse kestmiseks tuleb andestada või unustada – või läheb vaja vaid kahte armastavat südant.


VÄIKE TEEPOOD PEATÄNAVAL
JODIE THOMAS
Ersen, 2020

Punapäine lokkis juustega Zoe on avatud ja lahke vaba hing, kes unistab saada New Yorgis kuulsaks näitlejaks. Arglik Emily on hädas vaimsete probleemidega, kuid tal on kirjaniku süda ja hing. Ning pikakasvulisel, sportlikul ja tugeval Shannonil on sügav lojaalsustunne, mis tuleb talle sõjaväeakadeemiasse õppima asudes kasuks.

Naiseks kasvades, karjääri tehes, oma unistuste poole püüeldes ja armastust leides saavad Zoe, Emily ja Shannon teada, et elu ei lähe alati nii, nagu nad sooviksid, kuid kõigis raskustes on nad koos oma korrapäraste teepidudega üksteisel olemas. Ja kui juhtub mõeldamatu, peavad tüdrukud kokku tulema, et seista silmitsi suurima katsumusega.



KONGO TANGO
PAAVO MATSIN
Lepp ja Nagel, 2019

Esikoht Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2019

Romaan "Kongo tango" on maagilise realismi võtmes kirjutatud teos – moodne lugu, mis võib just praegu kuskil õmblustest ragisevas Euroopas aset leida. Romaani keskmes on ronkinimesed, kes põgenevad Londoni Toweri kindlusest viies lugeja Brüsseli mustanahaliste kvartalitesse ja Inglismaa raudteepubidesse, Praha juutidega kohvikusse istuma ja Budapesti kohale koos varestega lendama, aga ka Kairo araablaste slummidesse ja Kongo jõeparvedele. Romaanil on mitu müstilist allhoovust: raamatus ärkavad üles üleloomulikud olendid ja vanad legendid, mis on eurooplaste kollektiivsest alateadvusest ikka ja jälle esile kerkinud.

Romaanivõistluse žürii liige Holger Kaints ajakirjas Looming 9/2019: „Saagi mitmekesisusest hoolimata langetas eri vanuses ja erinevate kirjanduslike maitsetega žürii (Vahur Afanasjev, Tiit Aleksejev, Ene Paaver, Aare Pilv, Kerttu Rakke, Maire Laurik ja allakirjutanu) väga üksmeelse, võiks lausa öelda, et žürii liikmetele ainumõeldavana tundunud otsuse. Esimene auhind läks käsikirjale „Kongo tango”, mille autoriks osutus pärast ümbriku avamist Paavo Matsin. See teos oli oma teostuse ja viimistletuse tasemelt silmanähtavalt teistest üle. Romaani laad on neile, kes on Matsini varasemaid teoseid lugenud, üldjoontes tuttav. Ent vaieldamatult on tegemist edasiminekuga ka autori tasandil. Materjali käsitlus on sel korral kuidagi eriliselt hõrk.”


KRIMMI VANG. UKRAINA AEG
MIHKEL TIKS
Tänapäev, 2019

Mihkel Tiksi omaelulooline romaan kõneleb elust, rõõmudest ja raskustest, mida on autorile pakkunud Krimm. See on mõtteline järg tema eelmistele ta enda elu kujutavatele romaanidele.

Koduste jamade käest Krimmi nostalgiareisile läinud Vanamees jääb endalegi ootamatult Musta mere äärde elama ja kinnisvaraäri ajama. Algab viiekümne kolme aastase mehe kolmas noorus, mida vürtsitavad Ukraina naised ja rahamaias bürokraatia. Kui elu võõrsil ja kodus lõpuks laabuma hakkab, kerkivad Kiievis Maidanile barrikaadid. Kuid miski ei ennusta veel, et Vanamees teist korda elus Vene okupatsiooni kätte satub. Kirjastuse Tänapäev 2018. aasta romaanivõistluse võitnud teos.


VABASURM
JOHANNES KIVIPÕLD
Eesti Raamat, 2020

Nona on 17-aastane koolitüdruk, kes lõpetab oma elu. Keegi ei tea, miks. Enne surma oli ta endale hankinud tuttuue mobiiltelefoni.

Siim on 42-aastane laenuhaldur, kes lõpetab oma elu. Keegi ei tea, miks. Enne surma oli ta endale hankinud tuttuue mobiiltelefoni.

Hugo on noor politseiuurija, kes ei suuda leppida, et Nona ja Siimu surma põhjus jääb teadmata. Ülemuste soove trotsides asub ta juhtumeid lahendama ja tema ees rullub lahti lugu, mida tal endalgi on algul raske uskuda.

Meinart on täiesti tavaline mees. Nii tavaline, et tänaval teda keegi isegi ei märka. Kuid see-eest märkab tema teisi. Kui Meinart kellegi ellu ilmub, vapustab tolle lähedasi peagi enesetaputeade. Aga kas vabasurm oli ikka … vaba surm?

Johannes Kivipõllu kriminaalromaan käsitleb tundlikku enesetaputeemat. Ses mõtlemapanevas teoses analüüsib autor manipuleerimise ja mõjutamise tagamaid ning näitab, kui hõlpsasti võib üksijäetud ja haavatav inimene muutuda tööriistaks kellegi pahatahtliku käes.

Johannes Kivipõllu sulest on varem ilmunud romaanid „Pööris” (2018) ja „Põrge” (2018).


JOKK EHK JURIIDILISELT ON KÕIK KORREKTNE
ANNELI URGE
Pilgrim, 2019

Vandeadvokaat Andres Rahn kuulub täieõiguslikult rikaste ja ilusate maailma. Terane mõistus ja mehelik sarm avavad talle uksed rahvusvahelise haardega ärimeeste, võimuahnete poliitikute ja saatuslikult veetlevate kaunitaride glamuursesse, joovastavasse ja samas üliohtlikku maailma, mis on täis seksi, reetmist, uimasteid, intriige ja salapäraseid õnnetusjuhtumeid.

Kui Andrese suurärimehest kuldklient eksklusiivse tenniseklubi jõuluturniiril kahtlastel asjaoludel hinge heidab, tuleb mehel teha karme valikuid, mis viivad ta halastamatusse võitlusse ahne ärihai, korrumpeerunud kohtunike, psühhopaatidest tippadvokaatide ning teiste silmale nähtamatute mõjuvõimsate jõududega. Peagi selgub, et niidid viivad otse Tallinna linnapea ja Vene oligarhide vandenõuni välja. Kahetsusväärselt ilmneb, et pealtnäha ideaalsel mehel Andresel on üks oluline puue – südametunnistus, mille sunnil satub ta koos salapäraselt vastupandamatu lesega ootamatusse olukorda, kus kaalul on rohkem kui elu...

Anneli Urge debüütromaan „jokk ehk juriidiliselt on kõik korrektne“ viib lugeja skandaalse kohtuprotsessi keerdkäikude kaudu otse poliitilise korruptsiooniskandaali keskmesse ja sealt salatreppi mööda võimukate tippametnike, rahaahnete ärihaide, altkäemaksust toituvate kohtunike ja teiste prostituutide privaatsfääri.

Paratamatult tõstatub küsimus õigusriigi jätkusuutlikkuse ja inimlike väärtuste säilimise kohta maailmas, kus kõik on müügiks ja juriidiliselt on alati kõik korrektne. „See raamat on nagu aken teise maailma, mille olemasolu me oleme kogu aeg kahtlustanud. Nüüd on ta täies hiilguses meie ees – mees ise oma parimates aastates, tema väikevennad ja -õed, kurjad, ahned, naljakad ja koledad korraga. Ma ei loodagi, et see ravib Eesti terveks, aga vähemasti algus on tehtud. Ammu oli aeg! Kui me oma peldikuid ise ei tühjenda, jääbki haisema, ja keegi ei „aimagi“, kust see tuleb.“ Mart Kivastik, kirjanik

„See raamat on nagu lukuaugust piilumine tuppa, mida me oleme kuulnud olemas olevat, kuid mida loodetavasti tegelikkuses siiski ei ole.“ Villu Kõve, Riigikohtu esimees

See krimiraamat sisaldab kõiki selle žanri raamatu elemente. Samas on karakterites üsna paljugi tuttavat ja süžees oma käänakutega on ka palju sellist, millesarnast oleme lugenud ajalehtedest. Jääd mõtlema, kus lõpeb reaalsus ja kus hakkab fantaasia ja ei tahagi enam panna raamatut käest ära. Kahtlemata on Anneli ammutanud inspiratsiooni ka enda 25 aasta pikkusest advokaaditöö kogemusest Tallinnas. AKU SORAINEN, vandeadvokaat ning advokaadibüroo SORAINEN asutaja ja vanempartner

Anneli Urge on sündinud 1971. aastal Pärnus. Ta on kahe poja ema ja 25-aastase staažiga advokaat. Kolm aastat tagasi suundus Anneli psühhloogiaõpingutele ja pakub nüüd lisaks õigusnõustamisele ka psühholoogilist tuge. “jokk ehk juriidiliselt on kõik korrektne” on Anneli debüütromaan.


JUMALAL EI OLE AEGA
MARJE ERNITS
Eesti Raamat, 2019

„Jumalal ei ole aega“ on kaasaegne lugu kahest väga erineva saatusega õest, kelle elu põimub olukordades, mida kumbki neist poleks osanud ette näha.

Aet, õdedest vanem, on edukas ärinaine, tema nooremal õel Teal pole elus justkui mingeid ambitsioone. Aet on omandanud hea hariduse ning elab kiiret elu. Ta on oma neljakümne teiseks eluaastaks saavutanud pea kõik, mida soovis – jääb veel vaid lahutus tarbetuks muutunud mehest. Neli aastat noorem õde Tea pole aga suutnud selleks ajaks endale isegi peret luua, elukutse omandamisest rääkimata. Ometi on nad mõlemad pärit samast keskkonnast ja neis voolab ühiste vanemate veri. Ainus, mida neile pole võrdselt antud, on aeg.



KESKEAKRUIIS. ELU PARIM AASTA
INGE MEHIDE
2019

Üks neljakümnendate lõppu tuhisev paar teeb keskeakriisi ettekäändel tööga lõpparve, pakib seljakoti ja suundub täitma oma ammust unistust – reisida terve aasta. Sihtkohaks valivad nad Aasia, ärasõiduajaks kuraditosinareede, eelarveks 60 eurot päevas. Mida nad oma teekonnal läbi kümne riigi näevad ja kogevad, sellest raamat humoorikal toonil räägibki. On palju kirkaid looduselamusi, kohtumisi omapäraste kultuuride ja eksootiliste loomadega, aga ka ohtlikke olukordi. Nad seiklevad mitu nädalat tuk-tuk’iga ning söövad pardiembrüot ja kobrapeenist, ujuvad kõrvuti maailma suurima kalaga ja seisavad tossava vulkaanikraatri serval, näevad õõvastavat loomade ohverdamist ja saavad tunda laastavat maavärinat, suruvad kätt surnud mehel ja elavad üle hirmutava rolleriõnnetuse. Lugudele lisab värvi ka 350 fotot.


KILPLASED GLOBALISEERUVAD
PRIIT PÄRN
Tänapäev, 2019

Paljud lugejad mäletavad 1977. aastal ilmunud Priit Pärna kultuslikku koomiksiraamatut "Kilplased", mis loeti järgnevate põlvkondade poolt ribadeks. Praegune "Kilplased" ei ole aga kordustrükk, vaid täiesti uus väljaanne. Raamat kirjeldab kilplaste seiklusi kaasaegses võtmes, mis näitab et kilplus pole kadunud meie igapäevasest eluolust ja päevapoliitikast. Raamat on laiformaadis ja värvitrükis.


LITSID. NAISTE SÕDA. III RAAMAT
MART SANDER
2019

Punavõim on Eestist põgenenud ning algab saksa aeg. See näib toovat kergendust – kuid illusioon Eesti riigi taastamisest mõraneb kiirelt. Proua Kuke härrasteklubi on segi paisatud – üks tüdruk on hukkunud, kaks kadunud, üks teisi reetnud. Ehkki aeg näib haavu parandavat, rebib see valla vanu, juba ammu kinni kasvanud arme. Minevikust kerkib süngeid saladusi, mis ohustavad mitmeid elusid, ning inimesi, keda on tahetud unustada. Ka kõige usalduslikumate suhete kohale kerkib varjamiste ja pettuse loor. Härrasteklubist saab taas kord poliitiliste intriigide, kirgede ning reetmiste keskus, kust käib läbi maailma ajaloos kurikuulsaid rolle mänginud inimesi.

Romaani I osa ilmus aastal 2015, II aastal 2017. Aastal 2017 olid mõlemad raamatud Eesti raamatukogude laenutuste edetabelis kahel esikohal. Romaani alusel valminud samanimeline telesari pärjati aastal 2019 EFTA galal Aasta Teleseriaali tiitliga; proua Kuke rolli eest võitis Merle Palmiste Kroonika Meelelahutusauhindadel Aasta Telenäitlejanna tiitli.


MAILASED
PEEDU SAAR
Kirjastus Paradiis, 2019

Peedu Saare uus romaan on armastuslugu Tartus. Tegu on impressionistliku vinjetiga.

Raamat meenutab Tammsaare üliõpilasjutustusi ja näiteks Oskar Lutsu teost „Kirjad Maariale“, mis on mõlema autori puhul mu lemmikud, need on ambitsioonivabad, samas ülitundlikud. Peedu kirjutab haaravalt, peategelane on ühekorraga õnnelik ja kurb nagu romantilise aja kangelased ja see õnne ja kurbuse segu kandub lugejani. Mailased on õrnad ja haprad lilled nagu peategelase armastus. Tekstis on suur hingejõud ja hellus.



MISSIOON
JÜRI GRAUBERG
2020

Suhtekonflikti probleemi ja pingete rägastikus rabelev Ants otsustab igapäevaelu rutiinist tagasi tõmbuda ning võtab töölt pooleks aastaks puhkuse. Kõigile küsijatele ja tuttavatele oma eemalolekut põhjendades ütleb ta saladuslikud, kuid paljutähenduslikud sõnad - lähen missioonile. Ta ei tea veel, et teda eesootav missioon sisaldab nii uusi kogemusi, armastust kui ka mõrva. Kas Ants saab väljakutsetega hakkama? Kas mees leiab lõpuks tolle õige, kes ta õnnelikuks teeb?




MÜRGIALLIKAD
MÄRT LAUR
Tänapäev, 2020

Teadus ja ebateadus, meditsiin ja esoteerika ning tõed, pooltõed ja valed põrkuvad romaanivõistlustel auhinnatud Märt Lauri uues teoses. Raske diagnoosi saanud mees peab tegema valikuid oma elu ja ravimeetodite osas.





MAA JÄÄB PAIGALE
ARVO VALTON
Kirjastuskeskus, 2019

Eesti ilukirjanduse aegumatu korüfee värske ja kompromissitu käsitlus Põhjasõja-aegsetest sündmustest Tartumaal pakub pilguheitu ühte tumedamatest peatükkidest meie rahva kujunemisloos.

Katkuepideemiast puutumata jäänud orbude heitluste kaudu, kes kahe vaenuväe vahelises halastamatus sõjatormis endale eluõigust välja võitlevad, jutustab Arvo Valton meile elutruu ja hingekriipiva loo igipüsiva maakamara ja end sellega sidunud vähem või rohkem püsitute inimeste eriskummalisest saatusest. "Maa jääb paigale" on tunnustatud ja viljaka Eesti autori sünge ülistus- ja leinalaul põlvkondadele, kellele võlgneme oma tänase vabaduse.


ILUKÜLA
KÄTHE VON ROEDER-GNADEBERG
Eesti Raamat, 2020

1936.aastal saabub Berliinist Eestisse orvuks jäänud Arina Linden, kes otsib oma juuri Iluküla-nimelisest perekonnamõisast. Ta ei leia Ilukülas eest vanaisa, nagu lootis, vaid Felix Helbrichi ja tema pere. Kunagistest mõisaelanikest on elus veel vaid onu Konstantin ja vana eestlannast lapsehoidja. Kõik on hoopis teisiti, kui Arina ette kujutas. Vana maja paistab küll elus olevat, ent tubades heljub midagi kummalist ja nähtamatut. Saladuseloori mähkunult tundub sinises salongis ikka veel viibivat ammu kadunud vanatädi, kelle ülestähendustest selgub Arina päritolu saladus. Baltisaksa noortega suheldes avastab ta enda jaoks uue maailma ning sirgub enesekindlaks nooreks naiseks.

Eestimaal sündinud ja kasvanud Käthe von Roeder-Gnadebergi ajasturomaan „Iluküla“ muudab elavaks ammumöödunud aegade hurma. Romaani sündmused toimuvad aastatel 1936–1939, enne Euroopale, sealhulgas Eestile osaks saanud ajalookataklüsme. Teosest saame teada, kuidas elasid kõrvu baltisakslased, eesti talurahvas ja vene emigrandid.

Autor on Saksamaa tuntumaid laste- ja noorsookirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse ning ta on pälvinud mitmeid auhindu. 1992 ilmunud „Iluküla“ on tema viimane raamat ja ühtlasi ainus romaan, mille tegevus toimub Eestis. See on omamoodi luigelaul, inspireeritud lapsepõlvemälestustest, perekonnaloost ja Eesti saatusest.


LRK 1-3/2020 JAAN KROSS. TIIT PAGU
JAAN KROSS
Kultuurileht, 2020

Jaan Krossi 100. sünniaastapäevaks ilmub esimest korda avalikkuse ette värssromaan „Tiit Pagu“, mille kirjutamist ta alustas arvatavasti 1940. aastate hakul ning mille kallal töötas 1951‒1954 Siberis asumisel olles ja seejärel Tallinnas. Ligi 3700 värsireast koosnev tehniliselt virtuoosne teos jäi tollal pooleli ning hiljem Kross seda enam ei meenutanud. Romaan annab värvika sissevaate 1930. aastate lõpu Tartu üliõpilasellu ning Tallinna kodanlas- ja töölismiljöösse. Nimitegelane Tiit Pagu on korporant, kes eluliste asjaolude sunnil läheneb marksistlikule maailmavaatele. Teos katkeb 1940. aasta juunisündmustega. Jaan Unduski saatesõna avab Krossi siiani varju jäänud kirjanduslikku tegevust Siberis ja valgustab „Tiit Pagu“ sünnilooga seostuvaid seiku.



TUULTE PÄRIJANNA
RAIVO SEPPO
Eesti Raamat, 2019

15.sajandil pidi igaüks elama, kuhu elama oli seatud. Paremaks püüda oli alatu, halvemaks – põlatav. Kellel vähe või üldse mitte vara, ei pidanud muretsema, Issand muretses tema asemel.

Vabatalupoeg Rolev kusagil Järvamaa-taguses ei jäta siiski muresid Tema hoolde, vaid püüab omal jõul paremaks saada. Ühelt poolt ajendab kohustus maaisanda ees, teiselt – pettus. Petiseks saab ta juhuslikult, kui tema tallu satuvad põgenemisteel öised külalised: kõrgest soost neitsi Lucia kaaslannaga. Ahne nõbu Itzenplitz oli paigutanud Lucia igaks juhuks kloostrisse hoiule. Veel ei aima Lucia, et põhjusega: lelle surma järel on tema osaks saanud tohutu pärand. Rolev kuuleb sellest veidi varem, ajab asjalood segi ja tüssab välja Lucia saatmise Paidesse. Sealt viidaks pärijanna Riiga ja laevaga merede taha. Kuid Paidest ei tihka Rolev lahkuda, pead pööritamas hoopis muud kui isekad mõtted.

Keerukaks läheb püstirikkal neitsil, keda kõik tahavad romantilistel viisidel tema varandusest vabastada, teda ühtaegu turva saata ning jälitada! Imetlus muutub kahtlustuseks, uljus ülevuseks. Reetmise läbi kaotab Lucia sõpruse, kuid see ta päästab: tema pärandist huvituvad vägevaimad jõud Liivimaal. Lucia valib ainsa lahenduse, just sellise, et keegi teda ära kasutades ei rikastuks. Taltub isegi end kehvast küljest näidanud nõbu Itzenplitz. Vastaseid on ta otsinud ülemeelikult, ent teda ennast leiab eriline vastane, aegade suurim valitseja.

„Tuulte pärijanna“ on Raivo Seppo kaheksateistkümnes romaan ja kuues Eesti ajaloo teemaline.


MINU LIIBÜA. HIRMUST JA ARMASTUSEST
KAJA KAHU
Petrone Print, 2019

"...Üle Juhani õla näen rühmavestluse teemat. Asi on tõsine. Meie päästmisega tegeleb suure korporatsiooni peakontor isiklikult.

…Seisatan meie luksusliku basseini juures ja juurdlen: kas mul tuleks meie koer uputada ja kas ma saaksin sellega hakkama?

...Ma kardan, jumal küll, kuidas ma kardan. Siin ma istun, armastatud mehe kõrval, kellel käed talle suunatud püssitoru ees üles tõstetud. Mis ma teen, kui sõjamees päästikule vajutab? Tahaksin vaadata auto tagapingile, kuidas Kata hakkama saab, ja peas vasardab hirmumõte: mida ma teen, kui ta osutab püssiga Kata peale ja ütleb, et sina tuled välja?

Jah, see juhtus meiega. Päriselt. Niisugusest lõpust hoolimata oli minu Liibüa siiski vaimustav kogemus. Ja võibolla just tänu lõppvaatusele sai sellest nii ergas õppetund heast ja halvast, inimesest ja jumalast, hirmust ja armastusest."


KOOLMEKOHAD
ELLY GRIFFITHS
Eesti Raamat, 2020

Rahvusvaheline menuk traditsioonilise Briti krimiromaani austajaile.

Arheoloog doktor Ruth Galloway on hilistes kolmekümnendates naine, kes elab meeleldi üksi koos oma kahe kassiga Norfolki lähistel kõledas ja eraldatud paigas nimega Saltmarsh – rabamaal, mis oli rauaaja asukate jaoks püha, sest pole päriselt ei maa ega meri.

Kuid tema ühetaolised päevad, mida täidab luude ja muististe väljakaevamine, pööratakse pea peale, kui üksildaselt mererannalt leitakse lapse luud. Peainspektor Nelson kutsub Galloway appi, uskudes, et säilmed kuuluvad Lucy Downeyle, kümme aastat varem kadunud tüdrukule, kelle röövija kiusab teda ikka veel kummaliste kirjadega, mis sisaldavad viiteid ohvririitustele, Shakespeare’ile ja piiblile. Siis kaob veel teinegi tüdruk ja Nelson saab uue kirja – samasuguse nagu Lucy juhtumi ajal. Kas tegemist on sama tapja või matkijast mõrvariga, kes on mingil moel seotud Ruthi eraldatud elupaigaga?

Mida lähemale kirjasaatja tuleb ja mida enam näitab tuulest räsitud Norfolki maastik oma võimu, seda eksinumana Ruth end sel uuel territooriumil tunneb – ja satub tõsisesse ohtu.

„Koolmekohad“ on esimene raamat Elly Griffithsi paljukiidetud ja oodatud Ruth Galloway sarjast! Griffithsi põneva süžeega raamatute populaarsuse taga on autori oskus ühendada tuulest ja vihmast räsitud Norfolki ranniku atmosfäär, piirkonna müüdid ja legendid ning tark, kohati terav ja isepäine, kuid alati inimlik peategelane.


AGATHE
ANNE CATHRINE BOMANN
Hea Lugu, 2019

Kas kunagi võib olla liiga hilja, et teist inimest endale lähedale lasta?

Eakas psühhiaater loendab pensionini jäänud päevi. Patsientide probleemid tunduvad talle tühised, nende valu ei liiguta teada. Üks viimastest patsientidest ei lase end aga eemale peletada. Aeg koos Agathega muudab vana arsti elu jäädavalt.

Taanlanna Anne Cathrine Bomanni imeliselt õrn ja tundlik debüüt, mis ei jäta külmaks ühtegi lugejat.

 


KUI ME OLIME ORVUD
KAZUO ISHIGURO
Varrak, 2019

Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud jaapani päritolu briti kirjaniku Kazuo Ishiguro viies romaan „Kui me olime orvud” paiskab detektiiv Christopher Banksi keset Teise maailmasõja eelõhtul Jaapani vägedest okupeeritud Shanghai karmi reaalsust. Shanghai on ühtlasi Christopher Banksi lapsepõlvelinn, kus jäid kadunuks tema mõlemad vanemad: ema, kes avameelselt kritiseeris brittide laastavat oopiumiäri Hiinas, ja ka isa, kes töötaski muuhulgas just oopiumiäriga tegelevas suurfirmas.

1937.aastal naaseb detektiiv Shanghaisse, et alustada kadunud vanemate otsinguid. Nagu Ishiguro puhul tihtipeale, märkab lugeja üsna pea, et Banks pole kuigi usaldusväärne jutustaja – piirid tema sisemaailmas valitseva kaose ja ümbritseva segaduse vahel kipuvad hajuma. Valusa lõpplahenduseni jõuab peategelane Shanghai põlevates vaestekvartalites, mis sarnanevad pigem painajaliku unenäoga. Ishiguro loomingu üheks läbivaks teemaks on elust välja lõigatud või sügavale maetud saladused, mille toob päevavalgele juhuslik, kuid ometi vältimatu kokkupuude mõne teise elu valupunktidega. Õhustikult meenutab romaan kõigiti turvalist klassikalist kriminaalromaani, lastes samas aimata pinna all varitsevat irooniat ja kõhedust.


MEID MUUTNUD TALV
KATE FIELD
Tammerraamat, 2019

Tessil on kõik olemas: hea töö, armastav abikaasa ja särav naeratus igaks juhuks. Ometi leiab ta end ühel päeval taas üksinda oma lapsepõlvekülast.

Tess otsustab kindlameelselt külaeluga uuesti kohaneda. Paraku peab ta oma ajutist eluaset jagama kassi ja mehega, kelle käitumine jätab Tessi silmis kõvasti soovida.

Kui aga talv kätte jõuab, on Tess ajanud külakeses oma juured alla niisama tugevalt nagu umbrohi müüriaias. Paraku kimbutavad teda endiselt minevikuvaimud ning Tessil tuleb nendega silmitsi seista, enne kui ta on valmis endale tunnistama, et kodu on seal, kus on süda.

Kate Field elab Lancashire´is koos oma mehe, tütre ja kassiga. Tema debüütromaan „The Magic of Ramblings“ on pälvinud noore autori auhinna.


NÄITSIK ON SURNUD
COLIN DEXTER
Tänapäev, 2020

 Joanna Franksi surnukeha leiti Oxfordi kanali Duke's Cut'i nimeliselt lõigult kolmapäeval, 22. juunil 1859 umbes kell pool kuus hommikul.

Umbes kell 10.15 ühel 1989. aasta laupäeva hommikul toimetati peainspektor Morse'i keha – tõsi, sugugi mitte surnud – Oxfordi John Radcliffe'i haiglasse. Perforatsiooniga maohaavandi ravi osutus hiljem õnnestunuks.

Haiglas paranedes satub Morse'i silma alla Joanna Franksi surmajuhtumi uurimine ja kohtuprotsess ning asja lähemalt uurides kasvab temas veendumus, et kaks meest, kes toona naise mõrva eest poodi, olid süütud ...


MÕRV BRETAGNE'I RANNIKUL
JEAN-LUC BANNALEC
Helios Kirjastus, 2018

Bretagne’i ranniku lähistel lebavad imepärased Glénani saared, mis võivad uhkeldada kariibipäraste valgete liivarandade ja kristallselge veega. Ühe täiuslikult idüllilise maihommiku lõhestab aga midagi kohutavat, kui randa uhutakse kolm surnukeha. Esmapilgul paistab tegu olevat öise tormi paratamatu tagajärjega, kuid kui selguvad ohvrite isikud, peab komissar Dupin hakkama kokku panema selle juhtumi julma ja traagilist mosaiikpilti.

Uustulnukana piirkonnas, mida kannavad vanad müüdid ja traditsioonid, leiab Dupin end keset selle maalapi rikkalikku ajaloopärandit. Et jõuda juhtumi algpunkti, peab ta pea ees sukelduma hädaohtlikku, ent imelisse Glénani maailma.

Võluva Bretagne’i atmosfääri ja kuiva huumoriga vürtsitatud „Mõrv Bretagne'i rannikul“ on sammhaaval lahti hargnev mõrvajuhtum, kus lugeja kohtub taas rahvusvahelise menuautori Jean-Luc Bannaleci loodud jäärapäise, ent vaieldamatult sümpaatse komissari Georges Dupiniga.


BRETOONI KULD
JEAN-LUC BANNALEC
Helios Kirjastus, 2018

Komissar Dupini kolmas juhtum viib ta Bretagne’i soolaväljadele, kus kaevandatakse kuulsat bretooni meresoola fleur de sel’i. Kohalikud soolakorjajad, palüdjeed, teavad rääkida, et fleur de sel’i eripärane lõhn viib mõistuse peast ja tekitab viirastusi. Dupin satub soolaväljadele ajakirjanik Lilou Brevali palvel, kelle sõnul on seal nähtud kahtlaseid mahuteid ja palub komissaril asja uurida. Kui Dupin soolaväljadel ringi vaadata otsustab, ründab teda äkitselt keegi salapärane isik. Ründajal õnnestub põgeneda ja mõne aja pärast avastatakse, et Lilou Breval on jäljetult kadunud. Selle juhtumi lahendamisel tuleb Dupinil koostööd teha aga kohaliku komissari Sylvaine Rose’iga, millest mees eriti vaimustuses pole. Koos tuleb läbi sõeluda valed alibid, kahtlased motiivid ja kahtlusaluste isiklikud suhted. Dupinile avaneb juhtumit uurides järjekordne külg Bretagne’ist, selle inimestest, loodusest ja legendidest.


BRETOONI UHKUS
JEAN-LUC BANNALEC
Helios Kirjatus, 2019

Idüllilise Beloni jõe ääres, seal, kus kaljude, võlumetsade ja Atlandi ookeani maalilises keskkonnas aretatakse maailmakuulsaid austreid, leiab üks iseteadlik eakas filmidiiva enne lihavõtteid tundmatu mehe laiba. Ei möödu palju aega, kui komissar Dupin saab telefonikõne kurikuulsast Monts d'Arrée mäeahelikust, kus levivad kuuldused haldjatest ja saatanast. Ka sealt leitakse surnukeha. Ent keegi ei näi surnu isikust midagi teadvat. Kui selgub, et jäljed viivad kelti vennasrahvaste, liivaröövimaffia ja salapäraste druiidide kultustavade juurde, on komissar kindel - sellest saab tema pentsikuim juhtum.

 


BUDAPEST NOIR
AVILMOS KONDOR
Regio, 2019

Budapest, 1936. Peaminister Gyula Gömbös on surnud. Kogu linn on leinas. Isegi ajakirjandust ei huvita, et Erzsébetváros'is leitakse ühe värava alt tüdruku surnukeha. Ainukesena saabub sündmuskohale ja hakkab asja uurima krimiuudiste ajakirjanik Zsigmond Gordon, kuid kõik teed viivad tupikusse. See meest ei morjenda. Järgnevad niidiotsad hakkavad juhatama ülemistesse ühiskonnakihtidesse, korrumpeerunud poliitikute ja rikaste ärimeeste maailma. Ja ka allapoole, prostituutide ja illegaalsete poksimatšide pimedatesse urgastesse. Gordonit kannustavad edasi uurima nii vaist kui ka huvi asja vastu. Mida rohkem teda hirmutatakse, seda kindlamalt rühib ta edasi. Teadmata keda usaldada või kui alatu keegi on, huvi tundmata, kelle huvisid ta riivab, viib teda edasi üllam eesmärk. Gordon soovib vaid üht: leida üles noore neiu tapja Budapestist - sellest ühtaegu hiilgavast ja räpasest, vastuoludest kihavast patusest linnast.

„Budapest noir“ on pesuehtne, klassikalise ülesehitusega, suurepärases keeles kirja pandud ajalooline kriminaalromaan, mis viib lugejad 1930-ndate Ungari pealinna Budapesti. Võime raamatut nimetada ka sotsiokriminaalromaaniks, sest autor maalib lisaks põnevale mõrvaloole detailiderohke pildi sõjaeelse Kesk-Euroopa suurlinna elust-olust. Romaan näitab lähivaates nii elu hiilgust kui ka varjukülgi, peatänavate kohvikuid ja kõrvaltänavate illegaalseid poksisaale, kõigeks valmis olevaid ärimehi flirtimas natsionaalsotsialismiga ja vaeseid maatüdrukuid astumas suurlinna seksiturule. Õpime lausa kartograafilise täpsusega liikuma endisaegses Budapestis, kuuleme trammide tilinat, tunneme sigaretisuitsu- ja kohvilõhna, ning meie suhu jääb peategelase vanaisa keedetud mooside hapukas maitse.

Sarja „Patune Budapest“ esimese osana on see romaan viimaste aastakümnete kõige populaarsem Ungari kriminaalromaan ning sellest on vändatud ka film. Raamat on olnud edukas mujalgi maailmas, see on tõlgitud poola, hollandi, itaalia, saksa, prantsuse, inglise ja soome keelde ning autor sai 2018. aastal Soome Kriminaalromaani Seltsi auhinna.

Vilmos Kondor on pseudonüüm, autor ei soovi avalikkusele oma tegelikku identiteeti paljastada. Ta ei osale Ungari kirjanduselus, annab harva intervjuusid ja ka siis ainult meili teel, ning suhtleb kirjandusmaailmaga oma kirjastaja kaudu. Kõik, mida temast teame, on pärit tema raamatute kaanetekstidest: ta on õppinud Szegedis ja Pariisis, sai keemiainseneri diplomi, õpetab praegu matemaatikat ja füüsikat ühes Lääne-Ungari linnas ning elab väikeses külas koos oma kaksikutest tütarde, koera ja jahipistrikuga. 


VANGISTATUD TAEVAS
CHRISTINE LEUNENS
Varrak, 2019

1940.aastal Austrias toimuva romaani minajutustajaks on Johannes, Hitlerjugendi innukas liige. Ühel hetkel avastab ta, et tema vanemad peidavad nende avaras Viini kodus Elsa-nimelist juudi tüdrukut. Poisi esialgne jahmatus muundub peagi huviks, seejärel aga armastuseks ja kinnisideeks. Kui Johannese vanemad kadunuks jäävad, mõistab ta, et on ainus inimene, kes üldse Elsa olemasolust teab.

See kaasahaarav ja meisterlik romaan uurib tõde ja valesid nii poliitilisel kui ka isiklikul tasandil, paljastades lugejale inimhinge kõige hämaramaid soppe.

Raamatu põhjal on valminud menufilm, mille režissööriks on Taika Waititi ja mis jõuab Eesti kinodesse 2020. aasta alguses.


SÜGISROIM
ANDERS DE LA MOTTE
Varrak, 2019

Ühel suveõhtul telgivad viis lapsepõlvesõpra oma salajases supluskohas, mahajäetud kivimurrus Lõuna-Rootsi vallseljakul. Gümnaasium sai äsja läbi ja kohe algab täiskasvanuelu. Meeleolu on rõõmus, kuid ka veidi nukker, kuna sõbrad mõistavad, et käes on aeg jätta hüvasti nii noorpõlve kui üksteisega.

Kui koidab hommik, lebab järvevees noormehe surnukeha. Uurimine kinnitab, et tegemist on õnnetusjuhtumiga, kuid mitte kõik ei ole selles veendunud.

Kahekümne seitsmeks aastaks jääb see juhtum haavana kohalike hinge. Kui vana politseiülema asemele tuleb mõrvauurija Anna Vesper Stockholmist, hakkab miski liikuma. Varsti pole Annal muid valikuid, kui avada 1990. aastast pärit toimik. Juhtum, millest vaid üksikud soovivad rääkida, kuid mida mitte keegi ei suuda unustada.


KASTANIMUNAMEES
SØREN SVEISTRUP
Eesti Raamat, 2019

Ühel tuulisel oktoobrihommikul avastab politsei vaiksest Kopenhaageni äärelinnast midagi kohutavat. Leitakse jõhkralt tapetud noore naise surnukeha, kel puudub üks käsi. Tema kohal ripub kastanimunadest valmistatud mehike.

Juhtumit määratakse uurima ambitsioonikas noor uurija Naia Thulin. Naise paarimeheks saab just Europolist kinga saanud läbipõlenud uurija Mark Hess. Peagi avastab paar kastanimunadest nukult salapärase asitõendi – sõrmjälje, mis kuulub aasta eest kadunud ja surnuks peetavale tüdrukule, poliitik Rosa Hartungi tütrele. Kuid tapmise üles tunnistanud mees istub juba trellide taga ja juhtum on ammu lõpetatud.

Üsna varsti pärast seda avastatakse järgmine tapetud naine, taas koos kastanimunadest kujukesega. Thulin ja Hess kahtlustavad, et tapetud naise ja Hartungi juhtumi vahel on seos. Aga milline? Thulin ja Hess jooksevad nüüd võidu ajaga, kuna on selge, et tapja pole veel kaugeltki lõpetanud …


TEEKOND VINCENTINI
HENRIETTA WESTMAN
Sinisukk, 2019

Kui Vincent sünnib, on ta maailmas ainulaadne. Ta on esimene laps, kes on tulnud siia ilma siiratud emaka abil.

„Teekond Vincentini“ räägib Malinist, kes teismeeas saab teada, et ta ei saa kunagi lapsi, kuna ta sündis ilma emakata. Claesist, kes kohtub oma elu armastusega ja peab tegema tähtsa otsuse saades teada, et Maliniga ta lapsi ei saa. Malinist ja Claesist, kes lapse saamise nimel teevad kaasa riskantse ja pingelise eksperimendi, mille eduka läbimise korral oleksid nad maailmas esimesed.

Ewast, kes otsustab loovutada oma emaka ja peab läbi tegema pika ja riskantse operatsiooni.

Professor Mats Brännströmist ja tema meeskonnast, kes hoolimata kõhklejatest, eetikakontrollidest ja sagedastest ebaõnnestumistest saab lõpuks anda kõigile maailma lastetutele paaridele uue lootuse.

Raamat lootusest, usust ja armastusest on teerajajaks kõigile, kes siiani on pidanud leppima teadmisega, et nende kodus ei kosta kunagi rõõmsat beebilalinat ja väikeste jalgade vudinat põrandal.


ÕHKU HAIHTUNUD
ANN CLEEVES
Varrak, 2020

Kunagiste ülikoolikaaslaste seltskond sõidab Londoni valgusesärast kaugele riigi ääremaale, Shetlandi kõige põhjapoolsemale saarele Unstile, et tähistada sõpruskonna ühe liikme abiellumist Shetlandi mehega. Kuid paljutõotavalt ja rõõmsalt alanud puhkusereis saab ootamatu pöörde, kui üks sõpradest kaob, otsekui oleks ta õhku haihtunud. Shetland ei ole London, siin on kõik teisiti – kesksuvine igavene poolvalgus, katkematu tuul, madal ning muutlik taevas ja hoopis teistmoodi inimesed. Ja lisaks neile veel kummitused. Sündmuste käiku sekkub tüdruk, kes uppus Unsti rannal tõusuvette 1920. aastail. Või vähemalt nii see näib.

Juhtumit asuvad uurima Jimmy Perez ja Willow Reeves. Neil tuleb lahendada õhku haihtunud naise mõistatus ja ühtlasi püüda kinni kummitus. On see tõesti võimalik, et õnnetult lahkunud lapse hing käib veel nii paljude aastate möödudes elavaid kimbutamas? Või peituvad põhjused ja lahendused lähemal?


LINNULAEGAS
JOSH MALERMAN
Ühinenud Ajakirjad, 2019

ÄRA AVA SILMI! Sellele ei tohi mitte ainsatki pilku heita. Esialgu levivad ainult kuulujutud inimestest, kes millelegi pilgu heitnuna võtavad endilt elu. Äsja lapseootele jäänud Malorie ei pööra sellele suuremat tähelepanu. Aga need liiguvad järjest lähemale ja lähemale, kuni naine avastab, et on jäänud ohtlikku maailma üksinda. Ta peab leidma pelgupaiga nii endale kui ka oma veel sündimata lapsele.

Viis aastat hiljem istub Malorie paadis, silmad tugevasti kinni seotud, ja sõuab mööda jõge allavoolu. Pimesi aerutamine on raskem kui ta ette kujutas. Tema ja paadis istuvate väikeste laste ainsaks lootuseks on, et aastaid tagasi kuuldud telefonikõne katkendlik salvestus juhatab neid õiges suunas. Aga enne tuleb läbida pikk teekond allavoolu ja nad ei ole sellel jõel üksi.


KEEGI POLE SÜÜTU
MICHEL BUSSI
Varrak, 2019

Malist pärit veetleval üksikemal Leylil on kolm last: 21-aastane Bamby, 17-aastane Alpha ja 10-aastane Tidiane. Leylil on suur unistus, mida aga varjutab ränk saladus. Kes teda kuulata soovib, neile räägib ta oma elust – kuid kas ta julgeb kellelegi kogu tõde tunnistada? Kas ta saab takistada oma lapsi paljastamast tema suurt saladust? Äkitselt hakkavad toimuma mõrvad, millesse paistab olevat segatud Leyli enda tütar Bamby. Noor ja innukas politseiuurija Julo Flores ei suuda tüdrukut aga kuidagi võimalikuks süüdlaseks pidada.

Teie ees on raputavalt põnev lugu, milles põimuvad Sahara-tagune kõrb, Marseille linnadžungel ja müstilised öökullihuiked.

Michel Bussi (snd 1965) on tänapäeva kõige menukam prantsuse krimikirjanik, kelle romaanide tõlkeid on avaldatud 35 riigis. Eesti keeles on varem ilmunud „Leidlaps lumetormist“ ja „Mustad vesiroosid“.


SUREV DÄNDI
MARI JUNGSTEDT
Tänapäev, 2020

Talviselt külmal pühapäevahommikul leitakse tapetult galerist Egon Wallin. Tema surnukeha on riputatud Visby linnamüüri ühe värava vahele nähtavale kohale. Kõigest mõni tund varem on mees oma galeriis avanud eduka näituse, mis tutvustab Gotlandi publikule uue Leedu kunstniku loomingut. Uurimise käigus selgub, et Wallin oli oma vana elu maha jätmas: galeriid, kahekümneaastast abielu, elukohta, Gotlandi. Suure saladuskatte all oli ta lahkumist juba pikemat aega ette valmistanud.

Hulljulge maalivargus – Nils Dardeli „Sureva dändi” kadumine Waldemarsudde kunstimuuseumist – paljastab selge seose Gotlandi galeristi mõrva ning Stockholmi kunstimaailma vahel. Visby politsei komissar Anders Knutas juhib tapmisjuurdlust, samal ajal otsib omal käel tõde telereporter Johan Berg. Elegantsetes kunstisalongides liigub mõrvar – ettearvamatum ja lähemal kui keegi aimatagi oskab.

2006.aastal ilmunud „Surev dändi” on Mari Jungstedti neljas romaan kriminaalkomissar Anders Knutase juhtumitest kõnelevast sarjast. Varem on eesti keeles ilmunud „Silmale nähtamatu”, „Sel vaiksel ööl” ja „Sisering”. Tema Gotlandi saare kaunisse ning dramaatilisse keskkonda paigutatud lugudes leidub peale kriminaalse süžee pea alati ka saareelus peegelduv suhtedraama.


KUUTOLMU VARING
ARTHUR C. CLARKE
Fantaasia, 2019

„Kuutolmu varing“ on briti ulmeklassiku Sir Arthur C. Clarke’i kümnes eestikeelne raamat. Tegu on klassikalise katastroofiromaaniga, mille tegevus toimub lähituleviku koloniseeritud Kuul. Lõbusõidulaev Selene vajub kuuvärina tagajärjel 15 meetri sügavusele kuutolmu kihi sisse ning jääb sinna koos reisijatega lõksu. Ja hapnikku jätkub neil vaid piiratud ajaks.

Algab keerukas päästeoperatsioon, samal ajal peab meeskond toime tulema reisijate psühholoogiliste probleemidega. Tegu on pingelise ja hoogsa teaduslik-fantastilise põnevusromaaniga, mida asjatundjad loevad Clarke’i parimate romaanide hulka kuuluvaks.



SÕNAD SÜGAVAS SINISES
CATH CROWLEY
Rahva Raamat, 2019

Aastaid tagasi oli Rachel armunud Henry Jonesi. Päeval enne kolimist pistis tüdruk poisi perekonnale kuuluvas raamatupoes tema lemmikraamatu vahele armastuskirja. Ta jäi ootama. Kuid asjata.

Nüüd on Rachel tagasi ja peab töötama raamatupoes poisi kõrval, keda ta parema meelega, kui vähegi võimalik, näha ei tahaks. Parema meelega oleks Rachelil hoopis mujal – ta tahaks põgeneda kusagile, kus reaalsus teda kätte ei saaks. Sest tema venda ei ole enam ja Rachel ei suuda kujutada ette tulevikku ilma temata.

Ka Henry tulevik ei tõota tulla eriti paljulubav. Tema tüdruk jättis ta maha. Tema ema tahab ära müüa nende koduks oleva raamatupoe ja ta perekond on lagunemise äärel.

Külg-külje kõrval raamatupoes töötades, ümbritsetuna tuhandetest raamatutes tärkavatest armastuslugudest, taipavad nad, et kuigi sul ei pruugi alati elu üle kontrolli olla ja kuigi elu võib olla ka täiesti väljakannatamatu, on võimalik, et mõnikord sõnadest ja armastusest ja uutest võimalustest täiesti piisab.

See on lugu armastusest.

See on lugu raamatute armastamisest.

See on lugu raamatupoest, kus kliendid jätavad raamatute vahele kirju võõrastele, armsamatele, poeetidele, sõnadele.

See on lugu Henry Jonesist ja Rachel Sweetiest, kes olid kunagi parimad sõbrad.

Nüüd on Rachel tagasi. Ta otsib oma tulevikku raamatutest, mida inimesed armastavad, ja sõnadest, mille nad endast maha jätavad.

Mõnikord on vaja luuletajaid.


KUS SA OLED?
MARC LEVY
Ersen, 2020

Lapsepõlves tähendasid Susan ja Philip teineteise jaoks kõike. Nooruse optimismist kantuna andsid nad vande, et armastavad teineteist igavesti – isegi siis, kui elu nad lahku viib. Naine kavatses võidelda Kesk-Ameerikas vaesuse vastu ning mees soovis elada Manhattanil. Philip andis lubaduse: mis iganes peaks Susaniga juhtuma, on ta alati tema jaoks olemas. Ta ei teadnud, et see lubadus muudab ta elu – see tähendas südame avamist soovimatule võõrale, kellelegi, kes algul paiskab ta maailma segamini, aga lõpuks parandab kõik.

Kiire tempoga ja meisterlikult kirjutatud loos, kus miski ei kuku välja nii, nagu oodatud, liigutavas loos, mis viib pilgu orkaanidelt hinge sügavustesse, ülistab Marc Levy armastuse triumfi.


PELGUPAIK
SHEILA O'FLANAGAN
Varrak, 2020

Juno Ryani elus oli kõik hästi. Tal oli meeldiv töö ja toredad sõbratarid, ning pärast seda, kui kihlatu Sean oli ta hüljanud, oli ta leidnud Bradi. Tundus, et Brad armastab Junot sama palju kui tema meestki. Aga üks telerist nähtud uudis purustab Juno maailma täielikult: ta saab teada, et kõik on olnud hoopis teisiti, kui talle tundus. Et end koguda, sõidab Juno mõneks kuuks Hispaaniasse väikese Beniflori linnakese lähedal asuvasse Villa Naranjasse. Esialgu tahab ta vaid üksinda kõigest eemal olla, aga ootamatult leiab ta tegevust ja uusi sõpru. Kui hingehaavad hakkavad paranema, tabab Junot järjekordne rabav uudis ja näib, et mängus on midagi lausa üleloomulikku, kuigi Juno selliseid asju ei usu.

Suvi kulgeb omasoodu ja selle aja jooksul toimuvad nii mõnedki muutused. Aga kas Juno leiab oma küsimustele vastused? Kas tal on mõtet uskuda selgeltnägija Magdat? Millised üllatused ootavad teda veel pärast Villa Naranjast lahkumist ja millist mõju on ta avaldanud Beniflori elanikele?


RAAMATUKOGUHOIDJA AMY BYLERI TAGASTAMISTÄHTAJA ÜLETANUD ELU
KELLY HARMS
Ersen, 2020

Ületöötanud ja alahinnatud üksikema Amy Byler vajab puhkust. Kui süütundest vaevatud abikaasa, kes ta maha jättis, välja ilmub ja ütleb, et lapsed võivad suvel tema juures olla, võtab Amy pakkumise vastu ja pageb Pennsylvania maakolkast New York Citysse.

Tavaliselt tasakaalukas ja leebe Amy laseb end viimaks vabaks linnas, mis iial ei maga. Ta avastab elu täis kultuuri, elukogemust ja – pärast sõprade põgusat julgustamist – pimekohtinguid. Kui üks kindel mees Amy südamesse kinni jääb, ähvardab naist oht end sellesse ootamatusse põgenemisse sootuks kaotada ja kui suvi läbi saab, taipab Amy liiga hilja, et tema ees seisab võimatu otsus: jääda oma elu uude põnevasse peatükki või naasta selle juurde, mille ta maha jättis.

Enne kui ta valida jõuab, viib õnnetus need kaks maailma kokku ning Amy seisab silmitsi tulevikuga, kus ta võib ühe hetkega kaotada iseenda mõlemad pooled ja kõik oma unistused.


ROOSITÜDRUKUD
VICTORIA CONNELLY
Ersen, 2019

Kolmekümneaastane Celeste Hamilton on jõudnud elus ristteele – ta on äsja lahutanud ebaõnnestunud abielu, tema ema suri hiljuti ja perekonna roosikasvatus on ohus. Celeste läheb vastu tahtmist tagasi lapsepõlvekoju, vallikraaviga piiratud häärberisse Suffolkis, et aidata kahel nooremal õel häärberit korrastada ja roosikasvatust turgutada.

Lapsena kannatas Celeste ema nartsissistliku isiksusehäire tõttu ning seetõttu kahtleb ta endas ja tunneb ebakindlust. Siiski peab ta leidma endas jõudu ja julgust ohjad haarata ning vastu võtta raskeid otsuseid, et vana maja nende ümber kokku ei variseks.

„Roositüdrukud” on positiivne, hell ja romantiline lugu vaprusest, visadusest ja perekonna tervendavast mõjust.


VALGUSE POOLE
EMMA DAVIES
Ersen, 2020

Rowan Hill tähendab paljudele inimestele erinevaid asju, ent Ellie Heskethi jaoks esindab see uut algust. Oma elu uuesti korda saamine pärast lahkuminekut on aeganõudev protsess, aga lagunev maamõis, mis vajab hella hoolitsust sama palju kui Ellie, tundub olevat selleks ideaalne paik.

Ellie pole ainuke, kelle jaoks Rowan Hill on pelgupaik. Seal elab keerulise iseloomuga minevikupainetes Will, kelle saladusi peaaegu mitte keegi ei tea. Tema vend Finn on otsustanud viimaks mineviku eest põgenemise lõpetada. Ellie kaasatakse aina enam häärberi päästmisse, ent paratamatult püüab ta päästa ka vendi ja ta on kindel, et teab, kuidas seda teha. Häda on selles, et teda on ennegi oma nina teiste asjadesse toppimises süüdistatud...

Vaheldumisi südantsoojendav ja südantlõhestav lugu sõprusest, andestamisest ja ootamatust armastusest toob päevavalgele valed, mida me räägime süngete saladuste varjamiseks, ja selle, mis võib juhtuda, kui lubame nende peale natuke valgust paista.


UUS ALGUS ALAMEDA SAAREL
ROBYN CARR
Ersen, 2020

Väljastpoolt vaadates võis tunduda, et Lauren Delaney elu on väärt kadestamist – edukas karjäär, kindel abielu prominentse kirurgiga ja kaks ilusat tütart, kes peagi headesse kolledžitesse minemas. Oma 24. pulma-aastapäeval tegi Lauren aga otsuse, mis muutis kõik.

Lauren ei teeselnud enam, et kõik on kõige paremas korras. Ta trotsis oma kontrollivat abikaasat, kes teda kogu abielu vältel oli halvasti kohelnud, ja andis sisse lahutusavalduse. Alustades uut elu, kohtas ta hingesugulast – meest, kes nagu Laurengi oli kimpus otsusega lõpetada õnnetu abielu.

Aga Laureni abikaasa tahtis „täiuslikku” elu tagasi ja saatis korda šokeerivaid tegusid. Silmitsi ebakindla tulevikuga, avastas Lauren endas sisemise jõu, millest tal aimugi ei olnud, ning võitles armastuse ja õnne eest, mille ta kuhjaga ära oli teeninud.


TÜDRUK VÄIKELINNAST
LISA KLEYPAS
Ersen, 2020

Vaese linnaosa tüdruk

Liberty Jonesil on unistusi ja otsustuskindlust, mis viivad ta Welcome’i linnast ja Texasest kaugele – juhul kui mõistuse üle ei valitse ta metsik süda. Hardy Cates leiab, et Liberty on temale keelatud. Ta enda ambitsioonid on suuremad kui Welcome ja Liberty teeks tema olukorra keeruliseks. Seda pole tal aga vaja. Kuid midagi maagilist ja võimast tõmbab neid teineteise poole. See on ohtlik külgetõmme, mis on neist mõlemast tugevam.

Ainuke poiss, keda tema endale ei saa.

Kui Hardy lahkub linnast oma plaane ellu viima, jääb Liberty üksi väikest õde kasvatama. Varsti satub Liberty miljardärist ärimehe – niinimetatud suhkruissi – mõju alla. Kuid nende suhe on sügavam, kui inimesed oskavad aimata, ja Liberty hakkab avastama saladusi oma perekonna mineviku kohta.

Kas nad leiavad selle, mida süda igatseb – või viib südamevalu nad lahku?


SEAL, KUS KASVAVAD METSIKUD KIRSID
LAURA MADELEINE
Ersen, 2019

On 1919. aasta, kuid sõja lõpp pole Emeline Vane’ile rahu toonud. Sügavas leinas, on ta ootamatult üksi jäänud. Ta ei tule enam toime. Just siis, kui kõik näib kontrolli alt väljuvat, hüppab ta ühel meeleheitlikul hetkel rongile ja põgeneb.

Viiskümmend aastat hiljem leiab oma esimese juhtumiga tegelev noor advokaat Emeline’i päeviku. Bill Perch soovib end tõestada, kuid jutustus, mille ta avastab koltunud lehtedelt, läheb vastuollu kõigega, mida talle on räägitud. Ta on sunnitud kunagise armastus- ja reetmisloo jälgedes käies tõde otsima.

Mis Emeline’iga tegelikult aastaid tagasi juhtus?


VÄIKELINNA KUULUJUTUD
CAROLYN BROWN
Ersen, 2020

Kõik räägivad Jennie Sue Bakerist ja tõelisest segadusest, millega ta New Yorgis hakkama on saanud. Kunagine keskkooli printsess ja Texase osariigi Bloomi väikelinna rikas pärijanna tuleb üle mitme aasta tagasi koju. Ta saabub liinibussiga, taskus kaks katteta elatisrahatšekki. Linnakeses, mille elanike põhiline vabaajategevus on kuulujuttude rääkimine, häbistab Jennie allakäik ta ema ning vanad ja kadedad vaenlased ei suuda oma õnne uskuda. Räägitakse, et Jennie Sue on hakanud koristajaks, kolinud garaažipealsesse üürituppa ja on vist armunud Rick Lawsonisse, tavalisse talunikku, kellel pole elule erilisi ootusi.

Õhus on armastust ja Jennie õpib hindama südamehäält, tõelisi sõpru ja iseendaks jäämist – ning seda vaatamata linnakeses levivatele juttudele. Aga saatusel on varuks veel üks keerdkäik. Räägitakse, et Jennie võib ilma jääda kõige olulisemast… kui tal just ei õnnestu veenda Ricki selles, kui tähtis on armastus.


NAINE, KES MA OLIN SENI
KERRY FISHER
Ersen, 2019

Kõikidest emotsioonidest, mida üksikema Kate Jones oma Parkview Roadil asuvas uues kodus elama hakates kogeb, on lootus kõige ootamatum. Ta on muutnud enda ja tütre nime ning kolinud riigi teise otsa, et pääseda ühe eksisammuga kaasnenud masenduse eest, mis on hävitanud nende senise elu.

Kate pole ainus naine sel tänaval, kes otsast alustab. Sõbralik seltskonnahing tegus Gisela, kel on kaks enesekindlat last ning haritud ja väljapeetud Sally oma spontaanse abielu ja lennuka karjääriga on esimesed sõbrannad, keda Kate endale pärast pikki aastaid lubab. Ehkki ta kadestab nende pealtnäha täiuslikku elu, võib nende sõprus aidata tal oma süütunde minevikku jätta.

Ühel päeval muutub aga kõik. Kate saab väljakutse raske autoõnnetuse juurde, mille tagajärjed panevad proovile kõik selle, mida naised enda arvates üksteise ja iseenda kohta teadsid.

Kas Kate suudab oma saladusi hoida või oli uue alguse lootus asjatu?

See raamat räägib asjust, mida me varjame ka kõige lähedasemate eest, ja kohutavatest tagajärgedest, mida nende saladuste varjamine võib kaasa tuua.


IGAVENE ÕNN
BRENDA NOVAK
Ersen, 2019

Bioloogilise ema otsingud toovad Cora Kelly New Horizoni poisterantšosse. Sinna tööle saada on üsna lihtne, kuid kuidas öelda Aiyanale, rantšo omanikule, et ta on tegelikult tema tütar? Cora pole kindel, kas on valmis seda tegema, kuni ei tea, kas see uudis on teretulnud. Ja kui ta õpib tundma Elijah Turnerit – Aiyana adopteeritud poega ja rantšo juhatajat, muutub selle otsuse tegemine veel keerulisemaks.

Kuigi Elijah ei suuda vastu panna külgetõmbele, mida Cora vastu tunneb, on tal probleeme inimeste usaldamisega. Tema minevikku arvestades on see loomulik. Talle tundub, et rantšo kõige uuemas töötajas on midagi, mis pole päris selline, nagu paistab. Kuid kui usaldada tundeid, mida naine tema hästi kaitstud südames äratab, võib Cora olla just see, keda mees igatsenud on.


SUUDLUS JULIELE
BETTY NEELS
Ersen, 2020

Juliele meeldis väga tema töö St. Bravo haiglas ja kui ta ülemus teatas pensionile minekust, oli see neiule šokk. Mehe asemele tuli Simon van der Driesma, kes oli noorem, energilisem ja nõudis Julielt palju rohkem tööd. Neiu oleks sellega nõus olnud, kui professor oleks kutsunud teda Julieks, aga mitte preili Beckworthiks – ja veel nii jahedal toonil! Algusest peale oli kummalgi jäänud teineteisest vale mulje. Mis saab siis, kui selgub tõde?





ABIELU ESIMESEL VÕIMALUSEL
SUSAN MALLERY
Ersen, 2019

Rebecca Chambers on tõsistes raskustes. Traagiline tulekahju hävitas orvuks jäänud laste turvakodu. Nüüd, kui neil pole kuhugi minna, pöördub ta abi saamiseks jõuka ja väga ahvatleva Austin Lucase poole. Ta vajab laste ajutise elukoha jaoks mehe hiiglaslikku maja. Kuid pärast seda, kui tormisest õhtust on saanud kirglik öö, äratab õrn Rebecca Austini tähelepanu – ja iha. Kas väikelinna pühak lunastab patustaja? Kas Rebecca võib Austini kätte usaldada oma südame?

Eelmine raamat: Parim pruut



PÖÖRE TEEL
DEBBIE MACOMBER
Ersen, 2020

Aasta ja oma elu keskel läheb Bethanne Hamlin koos tütar Anniega ja endise ämma Ruthiga automatkale. Nad sõidavad Floridasse tähistama Ruthi koolilõpetamise 50. aastapäeva. Pikka aega lesk olnud, soovib Ruth uuesti kohtuda oma teismeea armastusega. Ta on uudishimulik ja võib-olla isegi lootusrikas.

Bethanne vajab aega, et mõelda ja kaaluda, kas leppida ära eksmees Granti, oma laste isaga.

Annie on reisil aga selleks, et tõestada oma kunagisele kallimale, et võib ilma temata hiilgavat elu elada!

Nii et seal nad nüüd on, kolm naist reisimas läbi Ameerika. Neil on teekaardid ja juhised… aga isegi kõige paremini planeeritud reis võib viia teelahkmele. Või siis juhtida ootamatu kohtumiseni…

Reis Seattle’ist Blossom Streetilt riigi teise otsa võib muuta kolme naise elu.


PEIDETUD TÄHT
NORA ROBERTS
Ersen, 2020

Bailey James ei mäletanud midagi, isegi mitte seda, kes ta on. Aga üks oli selge – ta oli hädas. Suures hädas. Ta vajas hädasti eradetektiiv Cade Parrise abi, et välja selgitada, kui suures just. Päris kindlasti polnud ta kurjategija, aga taeva pärast, kuidas oli tema kätte sattunud rahast pungil riidekott ja silmipimestav, beebi rusika suurune sinine teemant?






SINA, MINA JA KÕIK MUU
CATHERINE ISAAC
Rahva Raamat, 2019

Jess sõidab koos oma kümneaastase pojaga Prantsusmaale, et veeta suvepuhkus päikesepaistelises Dordogne’is, kus tema endine elukaaslane Adam on avanud taastatud Château de Roussignolis luksusliku hotelli. Imelised aiad, basseinid ja Prantsuse köök – mida veel suvepuhkuselt soovida?
Seiklusliku puhkuse kõrval on Jessil aga teine, palju olulisem eesmärk – et Adam hakkaks armastama oma poega. Naistemehena tuntud Adamil pole aga mingit soovi oma elustiili muuta. Jessi see ei üllata, aga William, kelle jaoks Adam on kiiresti muutunud iidoliks, tahab isaga aina rohkem aega veeta. Jess ei taha, et Adam poja lootuseid petaks, samas pole ka ta enda südametunnistus puhas. Ta varjab saladust, millest mitte keegi – isegi William – teada ei tohi.

Ülimalt naljakas ja täis suuri lootusi, jutustab “Sina, mina ja kõik muu” loo ühe naise pühendumisest oma perekonnale ja armastuse murdumatust jõust. See romaan paneb kõigil romantikutel südame kiiremini põksuma.


MOSKVA JA MOSKVALASED

VLADIMIR GILJAROVSKIJ
Tänapäev, 2019

"Moskva ja moskvalased" on unikaalne teos, milles jutustatakse meelelahutuslikus vormis 19. sajandi lõpu ja 20. alguse moskvalaste elust. Minevik rullub lugeja ees lahti kogu oma mitmekesisuses: hiilguses ja viletsuses, rõõmus ja mures.

Tuntud tolleaegne olukirjanik Vladimir Giljarovski ei jäta tähelepanuta ühtegi Moskva elu külge. Siin on lärmakad peod ja vaiksed jalutuskäigud hämaratel bulvaritel, šikid kauplused ja räpased ohtlikud agulid, voorimehed ja esimesed trammid.

Giljarovski tekst on illustreeritud ta kaasaegsete kommentaaride, rohkete maalide ja fotodega kohtadest, mida sellisel kujul kas enam pole, või otse vastupidi, kus on enam kui saja aastaga väga vähe muutunud.


LUBADUSTE LENNURADA

KATRIN FISCH
Hea Lugu, 2019

Noor ja edukas ajakirjanik Eleanor tunneb, et elus on midagi, mida ta lapsepõlves teadis, kuid mille ta nüüdseks on ära unustanud. See miski on kaduma läinud teekonnal, kus ei ole aega elada oma elu, valikuvabadus on näiline ja kohanemine vastuoluliste tõdedega möödapääsmatu.

„Lubaduste lennurada“ on raamat naisest, kes peab üles leidma oma elujulguse, et saavutada loominguline vabadus ja tunda armastusest rõõmu. Minevik on ohtlikult kohal ja esitab oma ebamugavaid küsimusi. 

Tartust pärit Katriin Fisch on õppinud muusikat, eesti filoloogiat ja kultuurikorraldust. Ta töötas pikalt Tartu linnavalitsuses kultuurisektori juhina. Viimastel aastatel on ta korraldanud loovkirjutamise kursusi nii lastele kui ka täiskasvanutele.


AGATHA RAISIN JA LAHKUMISSUUDLUS JÕULULÕUNAL

M.C. BEATON
Tänapäev, 2019

Agathal on igav. Jah, tema detektiivibüroo on küll toimekas, aga töö seal on üksluine – ikka needsamad plehkupannud koerad, kassid ja abikaasad.

Ainus, mis suudab Agatha põskedele värvi tuua, on eksabikaasa James ja ... täiuslik jõuluõhtu. Sest täiuslikud jõulud on olnud tema (siiani täitumatu) unistus nii kaua, kui Agatha ennast mäletab. Mis võiks olla täiuslikum täiuslikust jõulusöömaajast koos Jamesiga? Mõrv! Muidugi mõrv! Pururikka vanaproua surm tema sünnipäevapeol suudab Agatha tõesti tülpimusest üles raputada.


KÜLL SA SUUREMANA ARU SAAD

VIRGINIE GRIMALDI
Varrak, 2019

Kui Julia asub psühholoogina tööle vanadekodus Tamarisk, ei usu ta õnne võimalikkusesse. Hullem veel, kohale jõudes meenub talle, et ta just ei pulbitse armastusest vanainimeste vastu. Mõelda vaid, et ta on jätnud kogu oma varasema elu sinnapaika.

Ent ajapikku avastab Julia, et hoolealustel on talle nii mõndagi õpetada. Ehkki on raske uskuda, et magedat nalja viskavate papide, reaalsustaju kaotanud mammide ja murtud südamega kolleegide keskel oleks võimalik oma elurõõm tagasi saada … Aga võib-olla ei sattunud ta siia siiski asjata? Äkki peidab armastus end seal, kus ta seda oodatagi ei oska?

See on lugu ristuvatest teedest, eludest, millest on nii mõndagi jutustada, ja teistest, mille parimad päevad on alles ees. See on lugu armastusest ja enesekindluse uuesti leidmisest, see on ülistuslaul õnnele.

Virginie Grimaldi (snd 1977) on üks populaarsemaid kirjanikke tänapäeva Prantsusmaal. Ta kirjutab lakkamatult, ostunimekirjadest raamatuteni, ja peab selle kõrval ka populaarset blogi. Tema nakkava huumori ja haaravate tegelaskujudega sügavalt inimlik romaan innustab meid nautima elu pisikesi õnnehetki.


HENRY JA JUNE

ANAIS NIN
Postimees Kirjastus, 2019

Tõsielusündmustel põhinev päevikuformaadis romaan „Henry ja June“ on erootiline, detailirohke ja avameelne üleskirjutus Anaïs Nini seksuaalsest eneseavastusest.

Teos käsitleb ühte aastat (1931–1932) naise elust, mil ta armub kirjanik Henry Milleri loomingusse ja tema abikaasa June’i rabavasse ilusse. Kui June lahkub Pariisist ja suundub New Yorki, saab alguse Henry ja Anaïsi tormiline armuafäär, mis viib küll seksuaalse ja moraalse vabanemiseni, aga selle avalikuks tulek võib ohtu seada mõlema abielu.

Võideldes enda südametunnistuse ja kõlblusnormidega, valdab Anaïs Nini ainult üks mõte: mis saab siis, kui June naaseb? See on intiimne lugu ühe naise seksuaalsest ärkamisest ja intiimsetest naudingutest, tabudest vabanemisest ja mitme osalisega armusuhete vahel lõksus olemise valust.

Anaïs Nin (1903–1977) teadis juba lapsena, et soovib saada kirjanikuks. Seitsmeaastase koolitüdrukuna kirjutas ta arvukalt lugusid ja näidendeid oma noorematele vendadele. 1914. aastal, üheteistaastasena, alustas Anaïs päevikuvormis kirjade kirjutamist perekonna hüljanud isale. 45 aasta jooksul iga päev kirja pandud käsikirjalised päevikumärkmed täidavad üle 35 000 lehekülje.

Anaïs Nini on peetud aegade üheks parimaks naiserootika viljelejaks; ta oli üks esimesi prominentseid naisi läänemaailmas, kes sellise žanriga üleüldse tegeles. 1930. aastate algus tähistab Nini kõige viljakamat loomeperioodi. Ainuüksi 1932. aastal kirjutas ta kuus päevikut, mis sisaldavad tema esimesi katsetusi erootilises laadis. Puritaanlik katoliku neiu, kes ei suutnud enda kõlvatuid mõtteid varem isegi mitte üles tähendada, on just sel ajal oma märkmetes kirglik ja avameelne. Naine on tugevalt mõjutatud Henry Milleri kirjutamisstiilist ja sõnavarast, mis omakorda viib ta unikaalse ja ainuomase maneeri leidmiseni. See peegeldab tõetruult Anaïsi emotsionaalseid ja füüsilisi pöörasusi. Edasistel aastatel tema metsikus hääbub, kuigi seksuaalne odüsseia jätkub veel pikalt.


JÄÄTUNUD LIBLIKAS
SYLVIA DAY
Helios Kirjastus, 2019

Ma poleks iial arvanud, et end siit leian. Kuid olen rahul. Imearmsas kohas, oma kätega renoveeritud kodus, veetmas vaba aega oma uute, armsaks saanud sõpradega, äärmiselt rahuldustpakkuval ametikohal. Minevikuga rahu teinud ja tulevikule vundamenti ladumas. Kuni Garrett Frost mulle naabriks kolib. Ta on kangekaelne ja tohutult enesekindel, justkui torm, mis mu hoolikalt sätitud elu jultunult segamini lööb. Teda kummitavad deemonid ning painajad on mullegi tuttavad.

Mees nagu Garrett on igas mõttes riskantne valik, kuid haavatuna suisa ohtlik. Kardan, et olen temas möllava tormi jaoks liialt habras, liialt õrn, et valudele, mis teda räsivad, vastu astuda. Kuid ta on otsusekindel ... ja liigagi ahvatlev. Ja mõnikord kumab just kõige kõledama hävingu kohal lootus.

Sylvia Day on #1 New York Timesi, #1 USA Today ja mitmete teiste rahvusvaheliste väljaannete edetabelite esikohti hoidev autor. Ta on kirjutanud enam kui 20 auhinnatud romaani, mida müüakse rohkem kui 40 riigis. Ta on number üks menukeid müüv autor 28 riigis, kus tema raamatuid on müüdud kümneid miljoneid eksemplare.


TÖÖ JA ARMASTUS. TAMMSAARET TUULATES

MIHKEL MUTT
Fabian, 2019

Marginaalides ja lühemates tekstides jagab autor oma mõtteid ja tundeid seoses „Tõe ja õiguse” surematute tegelastega. Läbi Andrese ja Pearu, Mauruse ja Ramilda, Indreku, Karini ja teiste vaatleb ta eesti elu ja kogu maailma, olles seejuures juures nagu ikka kaastundlik ja irooniline.





TUNNEL

Ernesto Sabato
Postimees Kirjastus, 2019

Maalikunstnik Juan Pablo Castel, kes on kuulsaks saanud kui María Iribarne külmavereline mõrvar, otsustab vanglamüüride vahel üksikasjaliselt kirja panna nende heitliku armuloo.

Alates esimesest hetkest, mil kunstnik naist märkab, on ta Maríast võlutud. Naisest saab Juan Pablo äärmuslik kinnisidee ning mees fantaseerib taaskohtumisest kuude kaupa. Kui see viimaks ootamatult juhtub, algab suhe, mis Casteli kasvava paranoia tõttu leiab traagilise lõpplahenduse ...

Meetesegaduses ja armukadedusest hullunud kunstnik hävitab mõtlematult ainsa inimese, kes on teda eales mõistnud ja temast hoolinud.

Ernesto Sábato 1948. aastal esmakordselt ilmunud psühholoogiline romaan „Tunnel” räägib kinnisideest ja omamisvajadusest. Pealkiri sümboliseerib peategelase Juan Pablo Casteli emotsionaalset ja füüsilist isoleeritust ühiskonnast ning tema piinatud geeniuse olemus on kui pahaendeline märk, mis iseloomustab meie ajastu killustunud ja rahulolematut ühiskonda.

Eksistentsialistlik menuromaan on pälvinud paljude tunnustatud kirjandusklassikute heakskiidu. Ülistussõnu on sellele olemise ja olematuse temaatikat käsitlevale raamatule ohtralt jaganud Albert Camus, Graham Greene ja Thomas Mann. Ernesto Sábato „Tunnelit“ on nimetatud ka 20. sajandi üheks geniaalsemaks lühiromaaniks.


ROSE ON KADUNUD

KATJA KETTU
Koolibri, 2019

20. sajandi alguses saabus Ameerika Ühendriikidesse kuni 300 000 soomlast, kõige rohkem Minnesota, Michigani ja Wisconsini kaevandus- ja metsapiirkondadesse. Osa neist asus lõpuks elama reservaatidesse ja abiellus põlisrahva liikmetega.

Haaravate armastuslugude meistri Katja Kettu uue romaani peategelaseks on indiaani reservaadis üles kasvanud Lempi, kes ema poolt indiaani verd ja isa poolt soomlane. Keerulise lapsepõlvega tüdruk naaseb 40 aasta pärast oma lapsepõlve radadele. Tema ema Rose on jäljetult kadunud ja isa kaotanud mälu. Nüüd peab Lempi oma mälule toetudes minevikus juhtunu taastama. Kas valupunkte otsides, meenutades ja andestades saab hing viimaks terveks?

Katja Kettu neljas eesti keeles ilmunud romaan on imekaunilt kirjutatud lugu ebaõiglusest, armastusest ja eneseotsingutest kahe identiteedi vahel. Ühtlasi heidetakse pilk möödunud sajandil Ameerikasse emigreerunud soomlaste elule ja tuuakse lugeja ette killuke Ameerika põlisrahvastele osaks saanud ebainimlikkusest.


VERNON SUBUTEX

Virginie Despentes
Varrak, 2019

Müstilise intuitsiooni, kuratliku sarmi ja võluva sõnaosavusega Vernon Subutex oli kunagi Pariisi legendaarseim plaadipoodnik, kelle leti ääres sündisid oma aja rokkstaarid ning kogunesid parketikõlbuliku ja -kõlbmatu kultuuriskeene eriskummalisimad eksemplarid.

Täna on ta töötu ja kodutu, kes peatub järgemööda kunagiste sõprade juures, kuni selgub, et neid polegi nii palju, kui oleks võinud arvata. Ta jääb ilma oma ainsast maisest varast: varalahkunud ja ülikuulsa muusikust sõbra Alex Bleachi kokaiiniuimas lindistatud intervjuudest iseendaga. Kõmu nende lindistuste ümber levib aga kulutulena ja kuigi keegi neid näinud ega kuulnud ei ole, on Subutexi kannul ühtäkki terve armee, mis koosneb eranditult fruktidest, kelle teed kipuvad ühist sihtmärki taga ajades ristuma.

„Vernoni” looja, endine seksitöötaja, pornoajakirjanik, nüüd rahvusvaheliselt hinnatud kirjanik ja feminist Virginie Despentes on Eestis seni pigem tundmatu autor, kui tema kättemaksuromaani „Kepi mind” (Baise-moi, 1994) alusel vändatud samanimeline film välja arvata. Oma Subutexi-triloogias pigistab Despentes teadlikult sotsiaalset närvi täpselt sealt, kust valutab, ning talletab seejuures elegantse kergusega kaasaegsete kõnekeelt.


KALTSAKAD JA KOMISSAARID

ALEKSANDR BARINOV
Tänapäev, 2019

Kui kuritegelikus maailmas on legendaarseid isiksusi, siis Heldur Luhter kuulub kahtlemata esikümne hulka. Õigupoolest kuulus, sest käesoleva raamatu peategelane (põhimõtteliselt kaasautor, kes ajakirjanik Aleksandr Barinovile oma kelmiloo jutustas) suri mõni kuu enne selle ilmumist. Tema peamine „elutöö“ (mõned eelmised vanglaskäigud tühja-tähja eest ei lähe arvesse) oli narkootikumide tööstusliku tootmise korraldamine Venemaal ja Eestis. Aastail 1998-2008, saalides Venemaa, Ukraina, Eesti, Tai, Hiina ja Laose vahet, ta sõna otseses mõttes ujutas Euroopa üle amfetamiini ja ecstasy’ga. Tundes narkoäri läbi ja lõhki, jõudis mees järeldusele, et uimastikaubandus selle organiseeritud kujul saab Venemaal, endise Nõukogude Liidu riikides ja sotsialismileeri maades eksisteerida ainult tänu politseile ja eriteenistustele endile. Peamine järeldus, mille Luhter enda jaoks tegi, oli see, et narkoäri kui süsteemi on üles ehitanud riigiametnikud ise – „komissarid“. Inimestel kusagilt kõrvalt ehk „kaltsakatel“ ei ole sealjuures võimalik rikkaks saada ega vanglaid vältida.


MINA, VAATLEJA

Caroline Eriksson
Pegasus, 2019

Elena, kirjanik, on hiljaaegu oma mehest lahku kolinud ning elab ajutiselt kellegi ridaelamus asenduspinnal ümbritsevast maailmast üsna omaette. Reeglipäraselt kohtub ta ainult oma vanema õega, kuid nende omavaheline suhe on võrdlemisi pingeline, täis väljaütlemata sõnu ja saladusi. Kas õe suhe oma mehega ongi nii laitmatu, kui ta välja paista laseb?

Juhuslikult satub Elena aknast nägema paari stseeni üle õue elava abielupaari elust. Veatu fassaadi taga tundub mehe ja naise vahel aset leidvat süngetes toonides draama. Elena ei suuda vastu panna kiusatusele Stormide perekonda eemalt jälgida, minnes oma vaatlustega kohati lausa üle piiri. Samal ajal ilmub ta ukse taha Leo, naabrite teismeline poeg, kes armastab samuti kirjutada. Kohtumistest, jutuajamistest ja Leo kirjatükist jääb Elenal mulje, et lood vastasmajas võivad lõppeda halvasti.

Kirjanikuna ei ole Elena juba mitu aastat midagi kirjutanud ega välja andnud. Naabrite perekonna vaatlemine tekitab temas aga kummalise inspiratsiooni, üksikutest juhuslikest fragmentidest kasvab välja uus raamat.

Vahetekstid loovad huvitava pinge toimuvate sündmuste ja fiktsiooni vahel, pannes lugeja nuputama, kes neid tekste kirjutab, kelle kohta need käivad? Põnev psühholoogiline suhtedraama, mis sisaldab nii kinnismõtteid, õnnetut armastust kui paranoiat. Kust läheb piir hullumeelsuse ja meeleheite vahel? Fantaasia ja päriselu vahel? Kas fiktiivne tekst võib mõjutada päriselu?

Caroline Eriksson (sünd 1976) on rootsi sotsiaalpsühholoog, kes on nüüdseks pühendunud vaid kirjutamisele. Tema eelmise raamatu „Kadunud“ (eesti k 2017) õigused müüdi enam kui 27 riiki. „Mina, vaatleja“ on tema neljas raamat.


TALVETULI

ANDERS DE LA MOTTE
Varrak, 2019

1987. aasta luutsinaööl põleb ühe Skåne puhkeküla klubi maani maha. Leekides sureb noor neiu, järgnev politseijuurdlus seab sõbrad omavahel vastamisi.

Kolmkümmend aastat hiljem pärib Laura Aulin oma tädilt lagunenud puhkeküla. Esimest korda pärast tulekahju tuleb ta siia kanti tagasi. Ta loodab, et tädi matus annab võimaluse lasta haavadel paraneda ja leida tagasitee vanade sõprade juurde. Kuid tema saabumine tekitab nii kibedust kui ka pahameelt ja kui süttivad uued tulekahjud, muutub suhtumine temasse otseselt vaenulikuks.

Samal ajal hakkab Laura aimama, et tädi on enne surma mingile saladusele jälile jõudnud. Kõik, mida ta tollest traagilisest luutsinaööst mäletab, satub küsimärgi alla. Tundub, nagu poleks teda eluks ajaks armistanud talvetuli kunagi kustunud.

„Talvetuli” on kolmas, eraldiseisev osa Anders de la Motte paljukiidetud romaanisarjast, mille tegevus toimub Skåne maapiirkondades. Kaks varasemat osa, „Suve lõpp” ja „Sügisroim”, on esitatud Rootsi Krimiakadeemia auhinna nominentideks.


TIIVULINE TUNNISTAJA

EET TUULE
Eesti Raamat, 2019

„Päevikuküttides” alanud sündmused jätkuvad pärast mõnekuulist vaheaega uue sissemurdmisega Urmas Rohtla elumajja. On põhjust oletada, et endiselt otsitakse tema linnuvaatluspäevikuid. Vahepeal silmist kadunud kahtlased tegelased hakkavad taas varjatult tegutsema. Kahtlusaluste ring laieneb aga veelgi ...

Üha kriminaalsemaks muutuvaid sündmusi asub menetlema raamatutest „Jaanituli Käopesas”, „Kuristik raiesmikul” ja „Päevikukütid” tuttavaks saanud kriminaalpolitsei uurijate tiim Marko Tammiku juhtimisel. Seekord tuuakse päevavalgele kogu tõde ning selguvad nii mõnedki üllatavad faktid. Mäng käib kõrgetele panustele ja tulemused on vastavad: kes kaotab varanduse, kes vabaduse, kes koguni elu.

Eet Tuule on varem avaldanud üksteist raamatut. Tema loomingus on nii loodusjutte lastele kui ka krimilugusid ja autobiograafiliste sugemetega romaane.


ÕNNELIK PRINTS

TAAVI JAKOBSON
Postimees Kirjastus, 2019

On see isemoodi armastusromaan või rafineeritud psühholoogiline õuduslugu? Lugeja ees rullub lahti väikese poisi hing, maailm ja kasvamise lugu varasest lapsepõlvest tööea alguseni, kus kesksel kohal on piirideta emaarmastus. Aja möödudes hakkavad ilmnema sünged perekonnasaladused, mis panevad mõtlema, kui hästi me oma lähedasi ja iseennast üldse tunneme.

Taavi Jakobson on inimhinge saladustest sügavalt huvitatud majandusinsener. Tema debüütromaan „Tõeline jumalaosake“ (2014) pälvis maineka Betti Alveri kirjandusauhinna. Lisaks romaanile on ta avaldanud luulekogu „Kõigest kahe reaga“ (2017).

„Õnnelik prints“ pälvis 2019. aastal Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse Postimehe eripreemia.


ÕED – ÜKS, KAKS, KOLM

Nancy Star
Ersen, 2019

Martha’s Vineyardis toimunud traagilise õnnetuse järel muutub saladuste varjamine Tangle’ite perekonna jaoks normiks. Mälestused pannakse luku taha ja õed lähevad oma teed. Callie kaob, Mimil on nii palju tegemist, et pole aega mõeldagi, ja Gingeril tekib eluaegne vastumeelsus võtta riske, mis ähvardab tema jaoks rikkuda kõige kallimad suhted.

Kui Gingeri mässumeelne tütar kuuleb kogemata pealt vaikset kommentaari, peab Ginger avaldama kaua aega hoitud peresaladuse ning Tangle’ite hoolega kootud valede võrk hakkab lagunema. Perekonna värvika matriarhi Glory surma ja ammu võõrdunud Callie naasmise järel otsustab Ginger minna tagasi Martha’s Vineyardi ja selgitada välja, mis juhtus tegelikult tol saatuslikul päeval. Koos värske arusaamaga juhtunust saab Ginger ka võimaluse leppida ema, õdede ja tütrega.

Kohati südantlõhestav, kohati naljakas ja lootusrikas romaan lahkab mitte ainult saladuste varjamise tagajärgi – isegi kui saladusi varjatakse armastusest –, vaid julgustab ka rääkima tõtt, andestama ja unustama.


ÕED

URVE TINNURI
Canopus, 2019

On 1944. aasta kevadtalv, vene väed lähenevad ähvardavalt Eesti piiridele. Õed Reeni ja Õie evakueeruvad koos paljude teistega oma sünnilinnast Narvast ning leiavad ajutise ulualuse väikeses Virumaa kolkakülas. Hargnema hakkab elu keerdkäikude rägastik, kus ei puudu pidev olelusvõitlus, õdede omavahelised ja ka nende sisemised konfliktid, mõlema peres aset leidvad tragöödiad ja hingerahu maatasa tegev lubamatu armusuhe.

Kõigele sellele heidavad omakorda sünget varju sõjajärgsed rasked ja trööstitud kolhoosiaastad, mis ei jäta eriti ruumi lootusele ilusast homsest.
Kuni Stalini surmani 1953...


UNISTADES ÕNNEST

ULVI KULLERKUPP
Tänapäev, 2019

Anu on küll edukas äris – ta on turundusagentuuri omanik ja tegevjuht –, ent kodus kisub kõik järjest rohkem kiiva. Kümnenda kooselu aastapäeval kingib Anu abikaasale aastavahetuse reisi Kariibidele, millest peaks saama nende uus algus. Ta on otsustanud. Lisaks edule äris tahab ta armastust, intiimsust ja õnne oma mehega.

Ja siis kohtub ta Andresega.
Algab kassihiire mäng reaalsuse ja unistuse vahel, valede ja salakohtumistel nauditud suudluste vahel, südametunnistuse ja südamepiinade, lootusetuse ja lootuse vahel. Kuidas lahkuda suhtest lähedastele haiget tegemata, kunagi antud lubadusi murdmata ning kohustusi jätmata?


APTEEKER MELCHIOR JA PILAATUSE EVANGEELIUM

INDREK HARGLA
Raudhammas, 2019

„APTEEKER MELCHIOR JA PILAATUSE EVANGEELIUM“ on seitsmes raamat Indrek Hargla ajalooliste kriminaalromaanide tsüklis, milles kuritegusid lahendab Tallinna apteeker Melchior Wakenstede.

Issanda Aasta 1433 sügisel tuleb Melchiori juurde Harju läänimees Hunold Metsentaken ja palub tema abi, et päästa süütu mees mõrvasüüdistusest. Melchior peab minema Toompeale, kuulsa rüütli Detmar von Wenthuseni majja, kus hiljuti on julmal kombel tapetud üks inimene, ning Metsentaken on veendunud, et õige süüdlane on endiselt vabaduses ja elab selles majas rahulikult edasi. See on ohtlik ülesanne, kuid Melchior võtab selle vastu. Ta leiab peagi, et Wenthuseni maja peidab endas palju saladusi ja üks nendest võib olla seoses kurikuulsa raamatuga, mille nimi on „Pilaatuse evangeelium“. Mõrvar võib olla ükskõik kes mitmest väärikast inimesest, kes Wenthuseni elavad, ning Melchior on kistud aadlimeeste omavaheliste tülide keerisesse.

Romaani teine tegevusliin jälgib Melchiori poja tegutsemisi Lübeckis ja Hamburgis, kus ta lahendab Wakenstede suguvõsa needuse mõistatuse ning saab salapärase alkeemiku Benedictus Bremeri õpilaseks.


MAAILM KONTORIS EHK KUIDAS KÄRBITAKSE HEERINGAT

JETE LEO NORMAN
Argo, 2019

Nimetul tänaval märkamatus majas töötab Asutus, üks paljude teiste sarnaste riigiasutuste seas. Iga päev rügavad seal kümned ja kümned inimesed, menetledes projekte ja dokumente, kirjutades memosid, koostades strateegiaid ja planeerides eelarveid. Terasemalt vaadates võib sealses näotute ametnike massis eristada üksikuid silmapaistvamaid tegelasi. Seal on Juhataja, kes vaatab unistava pilguga aknast välja, ümberringi kõrgumas paberikuhjad ja täitmist vajavad eelarvetabelid. Kõrvu teritades võib kuulda summutatud vandumist, mis kostab pisikese nurgataguse kabineti sügavustest – see on Jurist, kelle läbi viidud riigihange just vaidlustati. Oma toas tegutsevad Suur Ülemus ja Hankespetsialist ning kusagil nurgas kaugtöölaua taga konutab Särasilmne Praktikant. Ühel päikeselisel päeval liitub meeskonnaga Noor Menetleja, kes on täis teotahet reformida riigi avaliku sektori toimimispõhimõtteid, aidata inimesi ja teha Eesti elu paremaks, ning tema tulekuga ei muutu mitte midagi. Iga päev taltsutavad nimetud ametnikud märkamatus majas surnud hobuseid, korraldavad kommunikatsiooni, seavad indikaatoreid, viivad läbi hankeid, kärbivad heeringat ja kui aega üle jääb, teevad ka riigireformi. See on väike sissevaade Eesti avaliku sektori hingeellu. Võib-olla leiate sellest isegi päriselt juhtunud asju.

JETE LEO NORMAN sündis õigel ajal, et olla piisavalt vana Balti ketis seismiseks, aga mitte piisavalt vana hõiskamaks aastaid hiljem, kuidas just tema Eesti vabaks võitles. Vanemate üllatuseks ei saanud temast arst ega isegi vedurijuht, vaid hoopis ametnik. Kuigi kõik arvasid, et see on ajutine periood, et laps menetleb natuke ja siis saab jälle normaalseks, jäi Jete Leo riigi teenistusse ligi kümneks aastaks. Jete Leo kohtamiseks tasub sisse astuda mõnda vaiksesse kohvikusse ja vaadata selle kaugemasse nurka. Võib-olla istub seal mõni hall ja silmatorkamatu tegelane, põrnitsedes tühjusesse silmadega, mis on näinud liiga palju. Tema ees seisab ammu jahtunud kohv või vahest midagi kangemat. Võtke istet, tellige hea jook ja kuulake. Tal on palju rääkida.

Asutuste kolimise parim ja täpseim kirjeldus on kirjas Eesti hetke parimas blogis „Maailm kontoris“ aadressil kontoris.blogspot.com.ee. Lugege postitust „Kuidas tehakse riigireformi“ ja te ei kahetse. Erik Moora, Eesti Ekspress, 18. aprill 2018

„Maailm kontoris“ on ikka kõige parem blogi, mis riigipidamise kohta kirjutatud. Ja kõige hullem, et pea miski pole liialdus, vaid ametnike igapäev. Alari Rammo FB sein, 5. aprill 2018

See kõik, mida kirjeldab humoorikas võtmes ja kindlasti kirjanduslike liialdustega ametniku-ajaveeb „Maailm kontoris“, on ligilähedasel kujul ka päriselt olemas. Juhan Pukk, flowit.ee 18. juuni 2018

Kuulus kontoriblogi ütleb, kui kõik oleks avalik, ei saaks mitte midagi tehtud. Alari Rammo, Grete Arro. „Miks kaasamine pekki läheb?“ Hea Kodanik, 29. oktoober 2018

Mitmed sõbrad on palunud, et kirjutaksin blogi oma avaliku sektori aastatest ja seal juhtunust. Tuleb välja, et see blogi on juba kirjutatud ja olgu ette öeldud, et see ongi nii nagu selles postituses kui ka teistes lugudes kirjas. Kõige hullem on see, et need inimesed ise teavad, et tegelevad jaburdustega, aga mis teha, kui ülikoolist saadik on tambitud põhimõtet, et „aja paberil näpuga järge, siis ei saa sind keegi hukka ega süüdi mõista ega vallandada“. Taavi Kotka FB sein, 29. märts 2018


LATSEPÕLVE SUVE

JAAN KAPLINSKI
Võro Instituut, 2019

VÕRO
Jaan Kaplinski latse- ja noorepõlve suvemälestüse Lõuna-Eestist nakkasõ pääle kiränigu mäletämisega imä uskmisest: „Imäl oll sääne arusaamine, et olko mis om, lats piät suvel iks maale päsemä.“ Lugõja löüd raamatust nii Kaplinski perekunnaluu põnõvit momente, peränsõa-aigsõt olustikku ku ilosat vanaperälist võro kiilt. Jutu sisse omma köüdetü tähelepandmise luuduse, kotusside ja inemiisi muutumisest aige joosul. Mälestüse lõpõsõ kodojõudmisega – Kaplinski täämbädse maakodo ostmise luuga 1970. aastaga: „Mutkel om saanu eletüs kõik suve pia viiskümmend aastakka ja halv ole-i tah ka vanah ellä, ku tervüst om. Nii ma tagasi esivanembide Võromaale es päse elämä, a Võromaa piiri pääle iks.“

EESTI
Jaan Kaplinski lapse- ja noorepõlve suvemälestused Lõuna-Eestist algavad kirjaniku mälestustega ema uskumisest: "Emal oli arusaamine, et olgu mis on, aga laps peab suvel ikka maale saama." Lugeja leiab raamatust nii Kaplinski perekonnaloo põnevaid momente, sõjajärgse aja olustikku kui ka ilusat algupärast võru keelt. Jutu sisse on põimitud tähelepanekud looduse, kohtade ja inimeste muutumisest aegade jooksul. Mälestused lõpevad kojujõudmisega - Kaplinski tänase maakodu ostmise looga 1970. aastal: "Mutkel on elatud kõik suved peasegu viiskümmend aastat ja halb pole siin elada ka vanana, kui tervist veel on. Nii ma esivanemate Võrumaale tagasi elama ei saanud, aga Võrumaa piirile ikka."


SEITSE. VALDKONDADEVAHELISED JUTUD
JANIKA KRONBERG
Ilmamaa, 2019

Kriitiku ja Ristikivi-uurija Janika Kronbergi (sünd. 1963) esimese ilukirjandusliku kogumiku seitsmest palast ja ühes lisaloost on kuus varem ajakirjades ilmunud ning kaks uudisjutud. Neis põimuvad kirjandus ja elu, autori fantaasiamaailm ja meie-kõigi-reaalsus. Kummastava reaalsusefektina esineb autor igas loos kui just mitte minategelasena, siis vähemalt korra kellegi poolt kas otse või vihjamisi mainituna, külalisena omaenda peas valminud jutuilmades. Lisaks on kaheksanda loo tegevuse ajaks ilmunud ka käesolev raamat. Tegelased võivad ju mõelda, et elavad suveräänselt oma elu, kuid tegelikult on kõik valvsa looja range kontrolli all, silm on kogu aeg peal.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.



KURISTIKUPEALSED
REET KUDU
Kentaur, 2019

Reet Kudu 12. romaani „Kuristikupealsed” peategelane on hinnatud kirjanik.
Hinnatud on vähemalt tema looming. Seda aga Euroopas, sest Eestis tundub daam kõigile üha võõramaks jäävat. Võõras on ta eestlastele, kelle jaoks tema jutud ja laulud tunduvad sageli liialt „rahvusvahelised”, tema kultuursus häirivalt kõrge ning tema hoiakud üleüldse arusaamatud.
Oma jahmatuseks tajub naine, et ta jääb üha kaugemaks ka eurooplastele. Kus on ta liialt vene-, kus eestimeelne, kus liiga avatud, kus liialt suletud loomuga. Keskealiste meeste flirdikatseid küll jagub, eriti Itaalias, kus romaani tegevus toimub, kuid need ei asenda intellektuaalset suhtlust ega ausat mõttevahetust.
Kas tark ja loominguline keskealine daam ongi loodud üksi olema?
Poliitilistel, eraelulistel ja kes teab veel mis põhjustel?


KA NAABRID NUTAVAD
SUSAN LUITSALU
Rahva Raamat, 2019

Maire astus oma väravast välja ja hakkas mööda Pojengilehe tänavat Lehtla keskpunkti poole kõndima. Ta teadis, et kui ta vaatab Juhani akendest sisse sel hetkel, mil ta on kuti majast juba peaaegu möödumas, näeb ta teda viskiklaasiga köögilaua taga istumas, oma peene sülearvuti taga, üks käsi toetamas laupa, sõrmed juustesse põimunud. Seal ta oligi, aga täna nokkis ta ennastunustavalt nina.
„Sellel mehel on tõesti hekki vaja,“ turtsatas Maire.
Katsi ja Petsi köök, kus parasjagu oli Vicky enda teadmata põhjustanud ühepajatoidu teemalise skandaali, paistis maja sisemusest kätte läbi pikliku elutoa.
„Tunneli lõpus on köök,“ tuli Mairele pähe imelik assotsiatsioon. Talle tundus ka kummaline, et pererahvas, kes käib tihti jooksmas ja peaks oma maja nägema sama nurga alt kui jalutajad, pole kursis, mis paistab ja mis mitte. Kats vehkis parasjagu vihaselt pannilabidaga, viskas selle siis maha ja tuiskas minema.

Lehtlas on põhjalik naabrivalve, kuid mitte niivõrd turvakaalutlustel. Palju huvitavam on lugeda naabrite raha, piiluda akendesse ja levitada kuulujutte. Sotsmeedia annab selleks rohkem võimalusi kui kunagi varem. Draamad valguvad aga ka pärisellu, kuni olukord lõpuks täiesti käest ära läheb.


ISA
MIHKEL RAUD, JANNO PIKKAT
FD Distribution, 2019

Lapsed on võimelised igas täiskasvanus üksikuid rõõmuhetki esile kutsuma.
Sulle sügavalt silma vaatama ja midagi filosoofilist lausuma, näiteks „kui elevandil poleks lonti, lõpeks ta liiga ootamatult ära”.
Või lasteaias isadepäeva kaardi meisterdama ning su pea asemele habemega päikese joonistama.
Neid rõõmuhetki on tegelikult rohkem kui mõned. Neid on tohutult.
Ent häda ja viletsust, mangumist ja kauplemist, tülisid ja kriiskamist, täispissitud voodilinu ning jalataldu lõikavaid legoklotse on kõvasti rohkem. Igale rõõmsale hetkele eelneb vähemalt kümme sellist, mis vanema kannatuse tõsiselt proovile panevad.

Mihkel Raua „Isa” on humoorikalt kirjutatud elulooline lastekasvatamise raamat, mis pakub lapsevanematele võimalusi samastumiseks, pildikesi äratundmiseks, mõttemäge ellujäämiseks ning kohti naermiseks. Ja ohtralt nippe, kuidas laste kasvatamise katkematust lahingust võitjana väljuda.


MINU LOS ANGELES. SUUR JA SÕGE
HELEN TOOTSI
Petrone Print, 2019

Ma pole enam kakskümmend, pole kolmkümmendki, olen veel rohkem. Selles vanuses inimesed abielluvad, ostavad maju, saavad lapsi, juhivad firmasid ja vahetavad välja oma kolmanda auto. Mul pole ühtegi neist asjadest. Mul on sülearvuti, üks maal, telefon, krediitkaart, õppelaenuvõlg, espressokann ja kolm kohvritäit riideid.
...ja kortsus lennupilet Los Angelesse. Millesse ma küll end mässinud olen? Pirtsakad eputrillad. Gluteenitalumatus. Mudalaviinid. Lõgismaod, nii otseses kui kaudses mõttes. Liiklusummikud. Kusehais. Kuldsed päikeseloojangud. Õhku rippuma jäetud lubadused.
Surun tossud jalga ja lidun kõrvetava päikese käes higistades esimese matkarajani. „Loool-laaaa-kaaas!“ kisab pundunud jalgadega kodutu taustaks. Teadagi, täna on teisipäev. Prügipäev. Telefon suriseb tagataskus, idakalda kontoris on paanika. Ots ringi ja koju tagasi. Astun tavalisse, täiesti ebareaalselt jaburasse päeva. Mis siis täna? Jälle kits tänaval või tuleb Tiibeti munka rahvusparki transportida? Vähemalt linn ei põle ja maa pole ka jalge all tükk aega värisenud. Oh, Los Angeles, sa imeilus veider vasikas! Sa hoiad mind kikivarvul. Vibreerid igas mu rakus erinevalt ja tuletad meelde, et olen elus.


MÕNIKORD MA VALETAN
ALICE FEENEY
Eesti Raamat, 2019

Minu nimi on Amber Reynolds. On kolm asja, mida peaksite minu kohta teadma:

1. Ma olen koomas.
2. Minu abikaasa ei armasta mind enam.
3. Mõnikord ma valetan.

Amber ärkab haiglas. Ta ei saa liikuda. Ta ei saa rääkida. Ta ei saa avada silmi. Ta kuuleb kõiki inimesi enda ümber, ent neil pole sellest aimugi. Amber ei mäleta, mis juhtus, kuid kahtlustab, et tema abikaasa on asjaga kuidagi seotud. Vaheldumisi naise halvatud oleviku, õnnetuse-eelse nädala ning kahekümne aasta taguste lapsepõlvepäevikute kaudu küsib see kaasahaarav psühholoogiline põnevik: kas miski saab tõesti olla vale, kui usud, et see on tõsi?

Alice Feeney on kirjanik ja ajakirjanik. Ta töötas kuusteist aastat BBC-s, kus pidas uudistetoimetaja, kunsti- ja elamussaadete ning „Kella üheste uudiste“ produtsendi ametit. Alice on Faberi Akadeemia 2016. aasta kursuse lõpetanu. Ta on elanud Londonis ja Sidneys ning rajanud nüüd kodu Surrey maakohas, kus elab koos abikaasa ja koeraga. „Mõnikord ma valetan“ on tema debüütpõnevik, mida on välja antud rohkem kui 15 keeles.


SONJAKE. LÕBUS MATUS
LJUDMILA ULITSKAJA
Tänapäev, 2019

Kaks lühiromaani, millest esimese peategelane Sonjake on kirglik lugeja, ehtne raamatukoi ja täiesti raamatutele pühendunud hallivõitu noor naine, kelle elu muutub kapitaalselt pärast ootamatut abieluettepanekut tuntud intellektuaalilt.
Teise mõnevõrra eemalolev peategelane on New Yorgis surev vene-juudi kunstnik, kelle matus osutub teda ümbritsevale kirevale seltskonnale, peamiselt aga viiele tema elus olulisele naisele, silmi avavaks ning lõbusaks sündmuseks.

Ljudmila Ulitskaja (s.1943) on üks tänapäeva Venemaa kõige tuntumaid, tõlgitumaid ja populaarsemaid prosaiste.


ILUSAD TÜDRUKUD
KARIN SLAUGHTER
Pegasus, 2019

Rohkem kui kakskümmend aastat on möödunud päevast, mil Claire ja Lydia viimati teineteisega suhtlesid. Claire on glamuurset elu elav miljonäri naine, Lydia ots otsaga toime tulev üksikema, ent kumbki neist pole päriselt toibunud nende kolmanda õe Julia kahe aastakümne tagusest jäljetust kadumisest. Mineviku õudused ja südamevalu tungivad taas naiste ellu, kui ootamatult mõrvatakse Claire’i abikaasa.
Teismelise tüdruku haihtumine ja pea veerand sajandit hiljem toime pandud keskealise mehe mõrv – mis on see, mis võib neid kaht sündmust ometi ühendada? Sõlminud ebakindla vaherahu, asuvad õed välja kaevama minevikusaladust, mis nende perekonna aastaid tagasi lõhki ajas ... ja leiavad jahmatava tõe sealt, kus seda kõige vähem oodata võinuks.

Karin Slaughter on tänapäeva produktiivsemaid ja loetumaid autoreid, kes kirjutab raamatuid, mis poevad lugejale naha alla. Tema teoseid on tõlgitud ligi 40 keelde ja auga väljateenitult nimetatakse teda Ameerika põnevike kuningannaks.
„Ilusad tüdrukud“ on Slaughteri teine eesti keelde tõlgitud romaan.


JÄÄLINNU SURM
M.C. BEATON
Tänapäev, 2019

Kui Šotimaad tabab majanduskriis, märkab politseikonstaabel Hamish Macbeth, et mägismaa inimesed on sunnitud leiutama nutikaid viise turistide meelitamiseks oma unistesse linnakestesse. Vaiksel Braikie alevil pole pakkuda eriti midagi peale erakordselt kauni paiga nimega Buchani mets. Agar kohalik turismijuht nimetab selle metsatuka Haldjaoruks ning laseb trükkida ilusa brošüüri, mille kaanel ilutseb foto veesilmalt lendu tõusvast jäälinnust.

Peagi hakkavadki saabuma ekskursioonibussid. Kuid just siis, kui küla õnn paistab pöörduvat, leitakse metsast poodud jäälind. Taoline vandalism ähvardab Braikie igaveseks põrmu paisata ning elanikud pöörduvad Hamish Macbethi poole. Vägivald aga ei lõppe ja loomapiinamisjuhtumist saab peagi mõrvajuurdlus.


MITFORDIDE MÕRVALOOD. SÄRAV NOOR SURNU
Jessica Fellowes
Varrak, 2019

„Mitfordide mõrvalood. Särav noor surnu” on teine raamat Jessica Fellowesi krimiromaanide sarjast, mille tegevustik on tihedalt põimunud paljulapselise Mitfordide aadliperekonna elukäiguga kahe ilmasõja vahelisel ajal. Mitfordide lapsehoidjal Louisa Cannonil tuleb taas kord leida vastused mõrvajuhtumis, mis kõigi arvates on juba lahendatud.

On aasta 1925. Mitfordide vanim tütar Nancy naudib juba täiskasvanuelu ning käib läbi glamuurse ja lõbujanuse seltskonnaga, keda kõmulehtedes kutsutakse säravateks noorteks inimesteks. Nende legendaarseks ajaviiteks on mängida aardejahti, mis viib neid sageli pöörastesse seiklustesse üle terve Londoni, seekord aga korraldatakse aardejaht Asthalli maamõisas äsja seltskonda astunud Pamela Mitfordi 18. sünnipäeva tähistamiseks. Mängu lõpuks on üks osalejatest jõhkral ja traagilisel moel oma elu kaotanud. Mitmete asjaolude tõttu vahistab politsei kiiresti Dulcie Longi nimelise toatüdruku, kuid Louisa on tema süütuses veendunud ning asub oma hea sõbra, noore politseiseersandi Guy Sullivani abiga otsima tõendeid selle kohta, kes võis olla tegelik mõrvar.

Mitfordide mõrvalugude sarjas on varem ilmunud „Juhtum rongis”.


MITFORDIDE MÕRVALOOD. JUHTUM RONGIS
Jessica Fellowes
Varrak, 2018

London, 1919. Nooruke Louisa Cannon püüab meeleheitlikult leida pääseteed nii vaesuse ja viletsuse kui ka oma kurjade kavatsustega onu eest. Talle avaneb võimalus oma elu muuta, kui selgub, et Mitfordide aadliperekond otsib oma viiele tütrele lapsehoidja abilist.
Louisa kohaneb peagi turvalise eluga Oxfordshire’is asuvas Asthalli mõisas ning temast saab oma hoolealuste sõber ja usaldusalune. Eriti lähedane sõprus seob teda Mitfordide vanima tütre, temperamentse ja terase 16-aastase Nancyga.

Samal ajal vapustab kogu Inglismaad jõhker mõrvajuhtum – päise päeva ajal tapetakse rongis teenekas halastajaõde. Kui ootamatult selgub, et tapetul oli mitmeid seoseid Mitfordide lähikondlastega, otsustavad Nancy ja Louisa anda oma panuse kurjategija tabamiseks, taipamata esiti, kui keerulistesse olukordadesse nad seetõttu sattuda võivad.

Jessica Fellowes on võtnud oma romaani aluseks tõestisündinud mõrvaloo, mille ohvriks oli halastajaõde Florence Nightingale Shore, kuulsa nimekaimu ristitütar. Politseil ei õnnestunud süüdlast välja selgitada ning Fellowes on loonud selle juhtumi alusel oma ilukirjandusliku versiooni. Mitmed tegelased, sealhulgas värvikas Mitfordide suguvõsa, on samuti reaalselt eksisteerinud, kuid raamatu tegevustik on autori fantaasia vili. Jessica Fellowes, kelle sulest on ilmunud muuhulgas mitu seriaali „Downton Abbey“ ülevaateraamatut, pakub lisaks põnevusloole ka detailitäpseid kirjeldusi elust-olust Esimese maailmasõja järgsel Inglismaal.


JÕULUD HARMONY HARBORIS
DEBBIE MASON
Ersen, 2019

Sophie DiRossi nautis lapsepõlve Harmony Harboris. Aastaid tagasi tuli tal linnakesest häbistatult põgeneda ja seejärel oli see viimane koht, kus ta olla tahtis. Tulekahjus kodu kaotanud, on ta sunnitud naasma väiksesse rannikulinna, mis varjab miljoneid saladusi, tema enda oma kaasa arvatud. Sophie näeb seda saladust iga päev oma tütre sinistes silmades. Ja ta peab seda varjama ka ainsa mehe eest, keda on iial armastanud.

Sophie tagasitulek on šokk kõigi, eriti Liam Gallagheri jaoks. Sel tuletõrjujal olid Sophie vastu tõsised tunded ja taaskohtumine tekitab nii võimsa iha, et mehel jääb hing kinni. Liam on kõigeks valmis, tõestamaks Sophiele, et nad on teeninud ära teise võimaluse armastada, isegi kui kõik nende saladused ähvardavad neid lahku rebida. Selles erilises linnas, erilisel ajal võivad Sophie ja Liam ainult pühadeimele loota...


JÕULUD KOOS EKSIDEGA
SHEILA ROBERTS
Ersen, 2019

Jõulud on Icicle Fallsis kõige toredam aeg. Aga sellel aastal pole need nii rõõmsad – vähemalt mitte kolme selle linnakese elaniku jaoks...

Cass Wilkes on oodanud oma tütre Danielle’i jõulupulmi – kuni Dani teatab oma soovist, et tema isa, Cassi eksmees, ta altari ette viiks. Tõsiselt? Veel hullem, tundub, et mees koos oma trofeenaise ja kiledahäälse väikese koeraga majutuvad Cassi juures...

Cassi sõbranna Charlene Albach saabub iganädalasele naiste filmiõhtule šokis. Ta on äsja näinud viirastust minevikust – oma eksmeest Richardit, kes läks aasta tagasi tema juurest ära ja jooksis ühe Charley restorani töötajaga minema. Nüüd on see naine möödanik ja mees tahab Charleyga ära leppida. Peitke ära puuvõõrik, mille all jõulude ajal suudeldakse!

Ja tooge siia rummipudel, sest need pühad pole kerged ka Ella O’Brienile. Ella on äsja lahutanud, aga elab endiselt oma eksmehega samas majas, kuni neil õnnestub oma kodu maha müüa. Armastus on läinud. Või kas ikka on?


KIUSATUSTE AHELIK
ROBYN CARR
Ersen, 2019

Kahekümne viie aastasel Shelbyl, kes on pühendanud viis aastat ema hooldamisele, on kätte jõudnud aeg vabadust nautida ja seigelda. Aeg reisida, ülikooli minna ja armuda. Aga sattudes Neitsijõele külla, komistab ta Luke Riordani otsa, kellesugusest mehest ta pole mingil juhul unistanud.

Nägus Black Hawki piloot Luke on läinud sõjaväest erru pärast kahtkümmend aastat tegevteenistust, nelja sõda ja kolme korda taevast alla tulistamist. Kolmekümne kaheksa aastane mees on karm ja tülpinud. Ta on üheöösuhete ekspert, kel on kalduvus pühendumist vältida.

Põhimõtteliselt on need kaks teineteise jaoks üdini valed. Aga vahel ei kattu inimeste soovid ja vajadused... ja see võib olla väga hea.

Sarja eelmised raamatud: Neitsijõgi. Esimene raamat, Pelgupaik mäeküljel. Teine raamat, Sosistav kalju. Kolmas raamat, Jõulud Neitsijõel. Neljas raamat, Teekond uute võimalusteni. Viies raamat


VERIHURMADE AED
PIRET RAUD
Tänapäev, 2019

Ella Valter on veidrikust vanaproua, kes kogub äravisatud toataimi.

Renate Grünberg on pereajakirja peatoimetaja, kes otsib argistest seikadest väikseid imesid.

Joonatan Klaassen on noor fotograaf, kes üritab saada üle õnnetust armastusest.

Juhus viib nad kokku.

“Verihurmade aed” on raamat lähedusest, läheduse haprusest ja lõputust lootmisest, mis kujundab elusaatusi. Kolme värvika tegelase lugu otsib puutepunkte inimeste vahel, kelle maailmanägemine ja arusaamad tugevasti erinevad. Raua irooniline pilk seguneb omapäraselt poeetilise helgusega, mis saadab tema tegelaste õnnetumaidki hetki.

"Verihurmade aed" on Piret Raua teine romaan, 2018 sügisel ilmus "Initsiaal purjeka ja papagoiga".


KELLATA TORN
PAUL RAUD
Tänapäev, 2019

Unustatud sõbra salapärane kadumine viib noore Nicolase unenäolisele rännakule läbi veidrate paikade ja muutlike tundemaastike. Sinisilmsed väikekodanlased kõrvuti deemonlike moosekantide ja ülbe kõrgaadliga; suitsused jazz’i-klubid läbisegi kummituslike metsade ning maagiliste raamatukogudega. See on lugu kuninglikest kõrvaltänavatest ja lärmakast üksildusest.

Ühtaegu ebamaiselt kummastav ja kibedalt inimlik, Paul Raua mosaiikromaan “Kellata torn” on stilistiline tour de force.

Raamatu käsikiri pälvis Kirjanike Liidu romaanivõistlusel EKI ja Emakeele Sihtasutuse keeleauhinna.

Paul Johannes Raud (sünd. 1999) õpib Tallinna Ülikoolis itaalia keelt ja kultuuri ning filosoofiat. „Kellata torn“ on tema esimene raamat.


TROOPIKAMAJA KÄRBESTE OSAKOND
ANNELI LAMP
Hea tegu, 2019

Tegu on kogupereraamatuga, mis sisaldab lihtsat luulet ja paari juttu. Siit leiavad endale lugemist nii vanavanemad kui lapselapsed ja keskminegi põlvkond. Luule ulatub oktoobrist oktoobrisse ning kajastab aastaringi looduses ja inimeste elus. Sisuks on tõsisemad ja kergemad teemad. Kellele riim, kellele vabavärss ... Raamatust leiab mõne salmikese jõuluvanalt kingi lunastamisekski.

Kui luule ei kõneta, saab lugeda proosat. Nende kaante vahel on üks lugu kaugetest aegadest ja üks lõbus loodusmuinasjutt. Viimane sobib unejutuks neile, kes ise veel lugeda ei oska.

See on üks kirev, sumisev ja rõõmus raamat, nagu pealkiri ka väidab.


KURI HUNT
NELE NEUHAUS
Tänapäev, 2019

Ühel kuumal juulipäeval tõmmatakse Maini jõest Frankfurdi lähistel välja 16aastase tüdruku surnukeha. See kannab märke aastaid kestnud jõhkrast füüsiliselt vägivallast, lisaks võib tema välimuse järgi oletada, et laps on elanud näljas ja eemal päevavalgusest. Keegi ei näi teda taga otsivat ega tea, kes ta on.

Pia Kirchhoff saab väljakutse klassikokkutulekul, kus ta on just uuesti kohtunud oma vana sõbratari Emma Finkbeineriga. Lisaks uurimistööle, mis juhtlõngade puuduse tõttu paigal tammub, on Pia hädas endise kolleegi Frank Behnke kiusuga, kelle ta kunagi eemale tõrjus ja kes ihkab nüüd kättemaksu.

Linna teises servas saab telereporter Hanna Herzmann samal ajal jälile süngele loole, millesse on segatud süüdimõistetud lastepilastaja Kilian Rothemund ja teenekas kõrilõikaja Berndt Prinzler. Ta teab, et see on midagi nii võimast, et temast saaks hetkega täht, kuid produtsent keelitab teda ohtlikust loost loobuma. Hanna jätkab uurimist ning uudishimu läheb talle kalliks maksma.

Veelgi kallimalt maksavad aga terve hulk süütuid lapsi − alates Pia meessõbra lapselapsest Lillyst kuni Emma tütre Louisani−, keda Suur Kuri Hunt terroriseerib.


CHARING CROSS ROAD 84
HELENE HANFF
Rahva Raamat, 2019

„Teie kuulutus Saturday Review of Literature’is ütleb, et spetsialiseerute läbimüüdud raamatutele. Fraas antikvariaat-raamatukauplus hirmutab mind küll veidi, kuna antikvaarset seostan ma kallidusega. Olen vaene kirjanik, kellele meeldivad antikvaarsed raamatud, aga kõike minu soovitut on siin võimatu saada, kui välja arvata ülikallid haruldased köited või siis Barnes & Noble’i liiga kõrge hinnaga võidunud väljaanded, mis on kooliõpilaste käest läbi käinud.“

Nii algab New Yorgist pärit miss Helene Hanffi muhe kirjavahetus kauplusega Marks & Co., mis keskendub haruldastele ja kasutatud raamatutele ning tegutseb Londonis aadressil Charing Cross Road 84. Kakskümmend aastat vahetab see otsese ütlemisega New Yorgi kirjanik sõnumeid märksa vaoshoituma Frank Doeliga, Londoni raamatukaupmehega, ning nende sõprus süveneb üha, kuni 1949. aasta detsembris, kui Suurbritannias valitseb sõjajärgne toidupuudus, jõutakse sinnamaani, et Helene muretseb, kas tema saadetud sealihast jõulusink äkki juutidest omanikele solvavalt ei mõju...

Peagi vahetatakse üha isiklikuma sisuga uudiseid Hanffi karjääri ja Franki pere kohta. Helene’i sõnumitest Frankile selgub, et tegu on ebatavaliselt paljulugenud, väga vaimuka ja erakordse iseloomuga naisega. Aja jooksul kaob ta kirjadest Doelile algne ametlik viisakus ning need võtavad humoorikalt tuttavliku tooni. Paljude lugejate lemmikuks on 18. septembril 1952 saadetud kiri, mis lõppeb nii: „Aga kuula nüüd hästi, Frankie, see saab olema pikk ja külm talv ja õhtuti hoian ma last JA MA VAJAN LUGEMISMATERJALI, NII ET ÄRA ISTU NIISAMA, MINE OTSI MULLE RAAMATUID.“ Varsti hakkasid Hanffile kirjutama ka teised poetöötajad, nagu ka Frank Doeli naine ja tütred, sest neidki huvitasid New Yorgist tulevad põnevad sõnumid.

Kahtlemata oleks nende kirjavahetus edasi kestnud, ent 1969. aastal annab firma sekretär Helene’ile teada, et Frank Doel suri ootamatult. Eelviimases kirjas ärgitab Helene Hanff turistina Londonisse läinud sõpra: „Kui juhtumisi Charing Cross Road 84 kanti satute, vahest siis suudlete seda? Võlgnen sellele nii palju.“

Loe ka teist osa sõnaka kirjaniku reisist Inglismaale "Bloomsbury Streeti hertsoginna".


BLOOMSBURY STREETI HERTSOGINNA
HELENE HANFF
Rahva Raamat, 2019

Kui sinu arust on Nora Ephron väga vaimukas ja armastad Nancy Mitfordi teoseid ning „Bridget Jonesi päevikut“ lugedes naeru lagistad, siis jumaldad ka Helene Hanffi. Tal oli stiili. Tal oli oma hääl. Tal oli üks neist jäljendamatu ellusuhtumisega naisintellektuaalidest 20. sajandi New Yorgis, kes ei hoolinud põrmugi, mida neist arvatakse.

Näiteks kirjastust üleuputavatele lugejakirjadele lubas ta vastata nii: „Mina pole sedasorti autor, keda peaks avalikkuse eest kaitsma. Iga fänn, kes teile helistab, võib tahta mulle süüa pakkuda, ning õhtusöögikülalisena olen ma alati kättesaadav. Võite mu aadressi vabalt jagada.“

Teos, mida käes hoiad, on järg Helene Hanffi esimesele raamatule „Charing Cross Road 84“, mis ilmus esimest korda inglise keeles 1970. aastal. Naudid seda raamatut mitu korda rohkem, kui kõigepealt esimese osa läbi loed.

See on võluv lugu eluunistuse täitumisest keskeas. Ja tänu autori imepärasele väljendusoskusele sisaldab see raamat tosinate kaupa häid tsitaate. Nagu Helene ise võinuks öelda, ÄRA ISTU NIISAMA SELLE SISSEJUHATUSE KALLAL, MINE LOE MU RAAMATUT.


KORTERIKAASLANE
BETH O'LEARY
Varrak, 2019

Tiffy Moore vajab kibekiiresti odavat elupaika, öövahetustes töötav Leon Twomey aga sularaha. Tiffy sõbrad peavad plaani hullumeelseks, kuid nende endi arvates on see täiuslik lahendus: Leon on ainult ühe voodiga korteris päeviti, kui Tiffy on tööl, ning ülejäänud ajal on see Tiffy päralt.

Kuid mõistagi pole miski kunagi nii lihtne, kui algul tundub. Kui mängu tulevad armukade endine poiss-sõber, aega ja tähelepanu vajavad töösuhted, alusetult vangi sattunud vend ning muidugi asjaolu, et korterikaaslased pole isegi näost näkku kohtunud, selgub peagi, et täiusliku kodu nimel tuleb loobuda nii mõnegi reegli järgimisest.

Beth O’Leary on noor briti kirjanik, kes õppis inglise keelt ja kirjandust ning asus seejärel tööle lastekirjanduse toimetajana. Elades Londoni lähistel, et kodukandis oleks võimalikult palju loodust, kirjutas ta oma debüütromaani „Korterikaaslane” rongisõitude ajal tööle ja koju tagasi. Tavaliselt võib Bethi leida kusagil mõnusalt raamatut lugemas, tass teed käeulatuses ja seljas mitu villast kampsunit, olgu ilm milline tahes.


KROKODILLILIND
KATRINE ENGBERG
Eesti Raamat, 2019

Mõrvalood Kopenhaagenis. Kørneri ja Werneri esimene lugu

„Krokodillilind“ on kõhedusttekitav krimilugu leidliku, keeruka ja üllatava süžeega.

Ühes Kopenhaageni südalinna majas astub pensionär Gregers Hermansen ettevaatlikult trepist alla. Alumise naabri uks on irvakil, ja kui Gregers tahab uksepiidale toetada, kukub ta õnnetul kombel korterisse. Aga miski muudab kukkumise pehmemaks … Toibudes avastab ta, et lamab noore naise laibal.

Juhtumit, mis pöörab elu selles linnamajas pahupidi, asuvad lahendama inspektor Jeppe Kørner ja tema kolleeg Anette Werner. Peagi selgub, et üks majaelanikest kirjutab krimiromaani – raamatut, kus mõrvatud on noor naine korteris Gregersi all.

„Krokodillilind“ on esimene raamat Jeppe Kørneri ja Anette Werneri sarjas. 2016. aastal ilmunud „Krokodillilind“ on Engbergi debüütromaan, milles põimuvad reetmine, kadedus ja kättemaks ning mida iseloomustavad tundlikult kujutatud inimsaatused.

Katrine Engberg on üks edukamaid Taani naiskrimiautoreid. Tema raamatuid on avaldatud enam kui 15 keeles. Kopenhaageni Østerbro linnaosa on Katrine kodu juba tema lapsepõlvest saati, praegu elab ta seal koos oma poja ja mehega.


PAINE
AMANDA ROBSON
Tammerraamat, 2019

Carly ja Rob on täiuslik paar. Nad on õnnelikus abielus, neil on lapsed ning lähedased sõbrad Craig ja Jenny. Neil on vedanud. Ent pealispinna all pole ükski suhe lihtne – kas teise naise mees ja teise mehe naine saavad ikka head sõbrad olla?

Tasapisi paneb Carly süütu küsimus teda kahtlema kõiges, millesse ta kunagi on uskunud, ning ta kaotab oma elu üle kontrolli. Keda usaldada? Kas meest, kellega ta on vahetanud abielutõotusi, või parimat sõpra, keda ta on aastaid tundnud? Ja kas Carly ise on kummagagi neist lõpuni aus?

„Paine” on Amanda Robsoni debüütromaan, millest sai Sunday Timesi bestseller. Ta on töötanud nooruses teadurina ja mürgieksperdina ning olnud pikka aega Londonis koduperenaine, otsustades siis teoks teha ammuse unistuse ja hakata raamatuid kirjutama. Praegu elab ta vaheldumisi Walesis ja Londonis koos abikaasa ja lemmikloomadega.


KUUSEÄRI
KARMO MÄGI
Ärilugu, 2019

Kord aastas võtavad paljud inimesed omale tuppa jõulukuuse. Kes toob selle ise metsast, kes ostab turu pealt või kaubakeskuse parklast.

Kuusemüügist on kujunenud omaette äri, kus toimub karm konkurents ja riskeerimine. Noor mees proovib ka selle tegevusega rikastuda ja siin raamatus on tema seiklused sel ettevõtmisel. Kus liigub palju raha, seal ei jää ka probleemid tulemata ning on värvikalt kirjeldatud põnevaid olukordi Tallinnas ja Saaremaal.



SALADUSTE VARJUD
ARTUR I. ERICH
Canopus, 2019

Romaan "Saladuste varjud" kuulub küll kaheksanda raamatuna sarja Äikese varjud, kuid on loetav ka teistest sõltumata, nagu ka romaanitsükli eelnevad raamatud Enne äikest (2007), Äike (2008), Pärast äikest (2008), Välgust tabatud (2009), Varjud (2009), Varjude allee (2010) ja Äikese varjud (2012). Käes on aasta 1992, Eesti on taas vabaks saanud. Romaani tegevus toimub paralleelselt nii Berliinis, kus elab neljast õest veel ainsana elus olev Alla kui ka Eestis. Alla tunneb ennast suguvõsa tõelise matriarhina ning käitub ka sellele vastavalt, järgides tahtmatult varem selles rollis tema enda kriitikat pälvinud õde Ollit.




KÜLALISMAJA RANNAL
KAT FRENCH
Ersen, 2019

Winnie, Stella ja Frankie on lapsest saati parimad sõbrannad olnud.

Kui nende kõigi elu ootamatult samal ajal laiali laguneb, otsustavad nad hetke ajel koos ühel eraldatud Kreeka saarel asuva külalismaja osta. Kuuma päikese all seisev Villa Valentina on ideaalne paik, kuhu reaalsuse eest põgeneda. Aga kui Winnie nende kurjakuulutavat naabrit Jesset kohtab, mõistab ta, et ka Kreekal on talle varuks katsumusi, millest üks olulisemaid on see, kui nägus see mees on…

Samal ajal avastavad Frankie ja Stella, et Villa Valentinagi varjab endas mõndagi saladust: alustades suurest džinnikogusest selle keldris ja lõpetades kuulsa rokkbändi saabumisega nende sekka. Ja üks selle bändi väga nägus liige ähvardab Frankie mõtteid abikaasalt kõrvale meelitada…


ALLHOOVUSED
NORA ROBERTS
Ersen, 2019

Noor Zane Bigelow tunneb end Põhja-Carolinas Blue Ridge’i mäestiku lähedal asuva maitseka ja ideaalses korras maja seinte vahel kui vang. Võõrad – isegi Zane’i lihane tädi, kes elab teisel pool järve – näevad tema vanemates edukat kirurgi ja viimase stiilset abikaasat, kes käivad oma laste balletiesinemistel ja pesapallivõistlustel. Zane ja tema õde teavad tõtt: midagi on väga valesti.

Kui isa vägivaldsed, kontrollimatud raevuhood – ema kaassüül – muutuvad aina ängistavamaks, loeb Zane aastaid, kuid ja päevi selle ajani, kui võib kodust lahkuda. Ta hoolitseb väikese Britti eest, manitsedes teda olema tark. Olema ettevaatlik. Oma elu pärast kartes teeskleb Zane, et kõik on korras, ja paneb oma tõelised mõtted kirja salapäevikusse, mida ta peab hoolega peitma.

Ent kui üks jõhker, purustav õhtu viimaks paljastab fassaadis praod, hakkab Zane aru saama, et mõned inimesed on valmis tõele näkku vaatama isegi siis, kui see on valus. Meheks saades ja uut perekonda luues avastab ta, et ehkki mineviku süngus varjutab teda igavesti, näitab see talle ühtlasi, mida on vaja, et headus võidutseks – ja annab jõudu, kui ta peab taas püsti tõusma ning kaitsma ennast ja neid, keda armastab…


MARGOT’ JA SUNSHINE’I SUVI
SUSAN MALLERY
Ersen, 2019

Etiketiõpetaja Margot Baxter teab täpselt, kuidas isepäiste klientidega toime tulla… kuni tal tuleb näost näkku seista Bianca, hunnitu vananeva filmistaariga, kes on kurikuulus oma šokeeriva ja aukartust äratava käitumise poolest. Margot’ karjääri suurim väljakutse on koolitada Biancat nii, et too hakkaks diplomaadi naisena valdama peent käitumist. Peagi hakkavad hargnema lahti saladused, mis naisi lähendavad ja sunnivad Margot’d silmitsi seisma tõega, et muutumine ei juhtu lihtsalt niisama. Ta peab olema piisavalt julge, et püüelda elu ja armastuse poole, mida on alati igatsenud.

Sunshine Baxter on aastaid olnud õdedest see lõbujanuline, kes hülgab töökohti, et taga ajada unistusi, mis iial ei täitu. Kuid nüüd aitab. Ta ei taha enam olla „selline” tüdruk. Seekord tahab ta lõpetada kolledži ja pühenduda tulevikule. Ning ta on sada protsenti kindel, et ei lase enam ühelgi mehel end rööbastelt maha meelitada – ükskõik kui ahvatlev see mees ka oleks.

Meisterlik jutuvestja Susan Mallery seob peredraamat, vaimukust, südameid ja igatsust täis õhkkonna kokku väga südant liigutavaks raamatuks.


MISTER
E.L. JAMES
Pilgrim, 2019

Romantiline ja kirglik armulugu „Viiekümne halli varjundi“ menuromaanide sarja autorilt

Maxim Trevelyani elu on siiani olnud vaid lust ja lillepidu. Aristokraadipere noorem poeg pole pidanud päevagi tööl käima ja tänu heale välimusele nopib ta Londoni ööelust vürtsikaid lühisuhteid, nagu vaid ise soovib. Kuid siis tabab Maximi perekonda tragöödia ning mees leiab end silmitsi vastutuse ja kohustustega. Samal ajal jätkub tal silmi vaid sinises nailonkitlis haldjale, kes on ootamatult ilmunud koristama tema Chelsea linnaosas asuvat luksuskorterit.

Alessia Demachi on kaunis ja graatsiline ning mängib klaverit nagu tõeline virtuoos. Aga ta ei taha endast midagi rääkida – ja veel vähem sellest, kuidas või miks ta Inglismaale sattus. Kes see neiu on ja mille eest ta põgeneb? Ja kas Maxim suudab teda kaitsta?

„Viiekümne halli varjundi“ autori E L Jamesi uus romaan toob lugejate ette täiesti uued tegelased ja veelgi põnevama, veelgi romantilisema, veelgi seksikama armuloo. Kirelõõma, seikluste ja hädaohtude uperpallid hoiavad lugeja enda kütkes kuni päris viimase leheküljeni.


LÕPMATUS

TÕNU ÕNNEPALU
EKSA, 2019

Sellel maratonil pole finišijoont. Jooksed, kuni kukud. Muidu on maraton nagu maraton ikka. Oma tõusude ja mõõnadega. Väsimusega ja tundega, et enam ei jõua. Ja ei jõuagi. Ja mis mõtet sellel jooksmisel üldse on?
Kuhu see viib? Eikuhugi! Loobud. Ja just sellel hetkel, kui oled juba täiesti loobunud, kui oled raja kõrvale maha langemas, tabab sind jõupuhang nagu ilmutus. […] Sa oled jõudnud Lõpmatusse. Finišil polegi enam tähtsust. Ta tuleb: omal ajal. See tähendab: sinu ajal. Su aeg saab kirja. Millal ja milline: oled unustanud selle üle muretsemast.


POOLA POISID
MUDLUM
Strata Books, 2019

Hea lugeja, sa uurid praegu raamatut, mille kohta võib-olla hakkavad levima kuuldused, et see on „otse elust maha kirjutatud”, et kõik juhtus täpipealt nii ja ei kuidagi teisiti. Autor ei kavatse eitada, et ta toetus osaliselt tegelikkusele, millele muule tal ikka on toetuda? Aga mis ta sellest tegelikkusest teeb, see võib osadele tunduda „tõde ja ilu”, osadele aga mingi arusaamatu jamps. Isegi kui paistab, et tegu on tõestisündinud juhtumustega Poola Rahvavabariigis, siis tegelikult püüdis autor kirjutada raamatut noorusest, auahnusest, ebaõnnestumistest, armastuse haavadest, laste saamisest ja kõigest sellest vahvast ja valusast, mis noorusega kaasas käib. Ja sellised asjad juhtuvad igal pool ja igal ajal.

„Olgu jumal armuline süütalastele, kes alustavad oma elu! Noor inime, see on just nagu mägikits, külg ees peab ta ronima mööda elu püstloodis nõlvu, üles, üles, kõrgele, sinna, kust on vaade kogu maale, sinna, kus terendab viimane soolakas tarnatutt, kõige maitsvam kõikidest, sinna, kuhu pole roninud ühegi kitse jalg, maailm on kuri ja värviline: selle kurjuse võidavad nemad, uued inimesed, sest nemad jaksavad võidelda ja kui nemad enam ei jaksa, on nende kannule roninud järgmised põlved, järgmised lilitad ja adamid, oh, kas pole see maailm ikkagi targasti seatud…”

* Lugesin seda lugu huviga. On ju igas eestlases peidus poolakas: Juhan Liiv oli Poola kuningas, Bruno Oja poola näitleja. Meenusid veel Marek Piegus, Pan Kleksi akadeemia ja kapten Kloss. Otse loomulikult tulid meelde ka Poola piraatkassetid, millest suurem osa küll vist valmistati Tallinnas. Mõneti on kirjanik Mudlum samasugune piraat – ta võtab pundi lihtsaid poolakaid ja teeb nendega, mida ise tahab. Väga lõbus! - MART JUUR


EUROOPA KEVAD
KASPAR NIELSEN COLLING
Varrak, 2019

Lähitulevikus on kogu maailmas rahutud ajad. Taanis rajab rühm tunnustatud uurijaid ja ettevõtjaid uue ühiskonna, mis ühendab vana maailma hõllandusliku harmoonia ja kõige uuemad tehnoloogilised saavutused. Sellesse kõrgtehnoloogilisse maaidülli kolivad galerist Stig, tema naine, aju-uurijast Elisabeth, nende idealistist tütar Emma ja kunstnik Christian.

Elisabeth värvatakse Lollandi kõrgetasemelisse ja rahvusvahelisse uurimisrühma. Tulemused on murrangulised, ent naise eriline suhe katsealuse ahvi Felixiga tekitab ärevust. Anorektikust Emma kolib pärast Kopenhaagenis toimunud terrorirünnakuid Mosambiiki, konteineritest rajatud põgenikelinna, kuhu on saadetud kõik ebasoovitavad muslimi põgenikud. Christian maalib alaarenenud inimesi, kes sulavad loodusega ühte. Inspiratsiooni saab ta kooselust verinoore Miaga. Galerist Stig on kaotanud illusioonid ja usu kunstniku rolli ühiskonnas. Ootamatu õnnetus annab talle aga võimaluse luua kunstiteos, mis looks kunsti ja ühiskonna vahele hoopis uue seose.

„Euroopa kevad” on groteskne ja provokatiivne lugu vabadusest, võrdsusest ja kokkukuuluvusest lähitulevikus, mis on ühtaegu hirmutav ja kütkestav.


TAEVATREPP
MART KIVASTIK
Väike Öömuusika, 2019

Viimsel hingetõmbel usaldab kunstnikust sõber Georg Uule saladuse, kuidas käia minevikus. Uu on insener ja imedesse ei usu, aga trikk toimib! Minevikus on mõnus, igavene suvi ja Procol Harum, pikad juuksed, tüdrukud ja Jenkki näts. Päriselus on sügis, sõbrad kiilakad ja kibestunud, tüdrukud abielus ja isa, kes vanasti oli spordimees, põeb Alzheimerit. Miski ei kisu siia tagasi. Lõpuks peab Uu siiski otsustama, kuhu jääda või kuidas üldse. 

„Taevatrepp" on Mart Kivastiku uus romaan ajast, muusikast, sõprusest ja armastusest lapsepõlve ja tänapäeva Tartus.



DEEMONITALTSUTAJAD
KERSTI KIVIRÜÜT
Tänapäev, 2019

„Oli neid, kes uskusid, et Kambja ja Ülenurme valla sundliitmine tuleb mõlemale omavalitsusele kasuks. Enamik inimesi aga mõistis, et sellest kujuneb katastroof. Linnalähedase kinnisvarabuumivalla ning põllumajandusest elatuva hajakülade valla ühteliitmist võis võrrelda punasõstra ja sinivaala kokkupookimisega – niivõrd erinevad olid liidetavad.”






MAJAKAVAHT
CAMILLA LÄCKBERG
Pegasus, 2019

On valge varasuvine öö. Naine hüppab autosse, käed verised. Tagaistmel on tema väike poeg ja nad põgenevad ainsasse turvalisse paika, mida naine teab ‒ Fjällbacka lähistele Gråskäri saarele.

Paar päeva hiljem tapetakse oma korteris üks mees, äsja ametisse astunud valla finantsjuht Mats Sverin, kes oli pärast paljusid aastaid pöördunud tagasi oma lapsepõlvekoju Fjällbackasse. Korralik ja meeldiv inimene – ent kui Tanumshede politsei hakkab tema kohta andmeid koguma, tuleb päevavalgele rida saladusi. Selgub ka, et mees külastas enne surma Gråskäri – saart, mida rahvasuus kutsutakse Gastholmeniks, vaimude saareks, ja mida on alati ümbritsenud sünged kuuldused. Räägitakse, et surnud ei lahku kunagi saarelt ja neil on elavatele midagi öelda…

„MAJAKAVAHT“ on seitsmes raamat Camilla Läckbergi Fjällbacka-sarjast, kus tegutseb politseiinspektor Patrick Hedström. Sarja raamatuid on avaldatud 60 riigis.

CAMILLA LÄCKBERG (s 1974) on Rootsi menukamaid krimikirjanikke.


MINU MEHHIKO. RIKKAD TŠILLIT EI SÖÖ
DORIS KRISTINA RAAVE
Petrone Print, 2019

Lakkamatult saan sõnumeid, mis algavad küsimusega „Oled sa elus?“. Kui taas kord selge, et mind polegi vahepeal paljaks röövitud, orjaks müüdud ega organite turul värskeks kaubaks parseldatud, järgneb tavapärane „Kas tuled juba tagasi? Kas on juba kõrini?“. Mis mõttes?

Mehhikos on kultuure ja keeli ju rohkem kui terves Euroopas kokku. Siin saab nautida päikesetõusu paradiisirannal, varjuda seniidis paistva päikese eest vihmametsade lopsakusse ja jälgida viimaste päikesekiirte kadumist lumiste mäetippude taha. Igaks lõunasöögiks saab proovida midagi täiesti uut. Siinsete inimeste soojus, heatahtlikkus ja avatus pole mind lakanud üllatamast; tänu neile taipan viimaks kodu ja pere sügavamat tähendust. 

Nagu tõelises telenovela’s, lasen ma end kaasa viia rikaste tuultel ja säraval elukeerisel, ent ühel hetkel leian end rahatuna ja passita tänavalt. Paar nädalat pooltuttava diivanil, juhuslik võimalus asendada koolis õpetajat ja üks toimumata jäänud pimekohting avavad mu silmad ja südame uutele horisontidele. Kõrini? Ei, kõrini mul veel pole.

 
MINU TENERIFE. KOMPASSIGA KLIIMAPAGULANE
OLAVI ANTONS
Petrone Print, 2019

Olavi Antonsi kassidel on huvitav elu. Sügisel astuvad nad autosse ja sõidavad väärikalt aknast välja vahtides läbi kogu Euroopa: ühelt Läänemere saarelt ühele Atlandi ookeani saarele. Kevadel ootab ees sama teekond, ikka Tenerifelt tagasi Saaremaale.

Kuidas Olavi sellise eluni jõudis? (Ja mis kassid asjast arvavad? Ja miks keeldusid kassid kuunariga ookeanile seilama minemast?) Olin raamatut toimetades Olavi mõtteviisi, (enese)iroonia ja jutuoskuse lummuses. Mõnusalt voolavate lugude taga on aga inimene oma õppetundidega. Mõni inimene lihtsalt peab oma elu raskeks elama. Seeasemel et suunduda palgatööle, hakkas Olavi Tenerife päikese käes jalgratast leiutama ja Ameerikat avastama. Aimas tuulesuundi, trükkis kaarte, jauras vene turistide ja hispaania ametnikega, tegi kõikvõimalikke vigu ja muutis maailma põnevamaks.

„Võtkem end kokku, olgem targad!“ laulis Olavi kunagi lapstähena Eesti kõige hirmsamate telesaadete sekka valitud „Kollase maski“ lavastuses. Mis on tarkus ja kuidas end kokku võtta? Kassid ehk teavad.


MÕRV VIIRPUUVILLAS
BETTY ROWLANDS
Eesti Raamat, 2019

Saage tuttavaks, see on Melissa: kassiarmastaja, hell ema, krimikirjanik … julge ja vapper detektiiv?

 Melissa Craig on oma uuest elust vanas päevinäinud majakeses tohutus vaimustuses, kavatsedes veeta oma päevi roose kärpides ja naabri punase Binkie-nimelise kassiga tutvust sobitades. Ta soovib vaid seda, et oleks taibanud juba varem maale kolida. Aga koputus uksele toob uudiseid šokeerivast avastusest ning naine leiab end ühtäkki jahmatava mõistatuse keskpunktist: metsast tema maja tagant leiti äsja noore naise luud. Ehk ei olegi väike Ülem-Benbury külake nii idülliline, kui esimesel pilgul tundus?

 Veidrad öised telefonikõned veenavad Melissat, et politsei on kõike muud kui õigel teel, niisiis ei suuda naine kiusatusele vastu panna ja hakkab ise väikest viisi nuhkima. Bingosaali, ilusalongi ja mujalegi oma nina toppides torgib ta üksjagu herilasepesi ning toob päevavalgele mõned selle küla kõige skandaalsemad saladused, kuid kurjami tabamisele see teda lähemale ei vii … Sahtlist leitud vana päevinäinud foto on viimane kild, mida ta asja lahendamiseks vajab, aga kas Melissa, uustulnukas kokku hoidvas kogukonnas, suudab üksinda selle erakordse mõrvamüsteeriumi tuumani jõuda?

Raamatuga „Mõrv Viirpuuvillas“ alustame Melissa Craigi müsteeriumite sarja. Betty Rowlands tutvustab meile väljamõeldud Ülem-Benbury külakest, mis ei jää maalilisuse osas sugugi alla telest tuntud Midsomerile. Melissa Craigi lood on ehe külakrimi parimal kujul: kaunis ümbrus, (enda meelest) kole kavalad amatööruurijad, kassid, koogid, skandaalsed kuriteod, kuulujutuveskid ja kukalt kratsima panevad müsteeriumid, mis kohaliku külakogukonna ja muidu nii uniselt kulgeva elu Ülem-Benburys põhjalikult kihama panevad.

Mõnus kerge krimilugu sobib ideaalselt kõigile, kes hindavad üle kõige vana head vajaduspõhist kuritegu ja loevad oma lemmikuteks Miss Marple’i (Agatha Christie) ja Jessica Fletcher („Mõrv sai teoks“) stiilis lugusid „Midsomeri mõrvadele“ omases keskkonnas.

Kas te arvasite tõesti, et maalilistes Inglise külakestes valitsevad rahu, vaikus ja idüll? Kahjuks peame selle mulli purustama …


ÜHEKSA VÕHIVÕÕRAST
LIANE MORIARTY
Hea Lugu, 2019

Kirjanik Frances Welty, kunagine menukate lemberomaanide autor, saabub Tranquillum House’i, et ravida selja- ja südamevalu ning erakordselt tigedat paberihaava pöidla otsas. Teised külalised – kellest enamik ei paista küll mingit ravi vajavat – pakuvad talle otsemaid huvi, ent veel rohkem paelub teda tervenduskeskuse kaunis ja karismaatiline juhataja Maša. Kas sel inimesel on tõesti vastused, mida Frances enese teadmata otsib? Kas Frances peaks kahtlused kõrvale heitma ja süüvima kõigesse, mida Tranquillum House’il pakkuda on – või hoopis põgenema, kuni veel suudab?

Õige pea esitavad endale sama küsimuse kõik Tranquillum House’i külalised.

Ühendades kõike, mis on teinud tema loomingust nende inimeste lemmiku, kes otsivad teravmeelset, põnevat, naljakat ja kohati ahhetama panevat lugemist, näitab Liane Moriarty oma romaaniga „Üheksa võhivõõrast“ taas, miks ta on oma ala meister.


VIIMANE TÜDRUK
NADIA MURAD
Sinisukk, 2019

Enamasti langesime ühe ja sama vägivalla ohvriks. Meid osteti turult või kingiti uuele värvatule või kõrgele ülemale, kes viis meid oma koju, vägistas ja alandas, enamikku meist ka peksti. Siis müüdi või kingiti meid edasi, vägistati ja peksti jälle, siis müüdi või kingiti järgmisele sõdalasele, kes meid omakorda vägistas ja peksis, ning müüdi või kingiti, vägistati ja peksti ikka edasi, kuni me olime veel piisavalt ihaldusväärsed ja elus.

Nadia elab koos oma perekonnaga Põhja-Iraagis väikeses Jeziidide külas nimega Kocho. 2014. aastal tungib Isis Nadia kodukülla ning hävitab kõik, mis nende teele jääb. Naise ema ning vennad hukatakse ning Nadiast saab inimkaubanduse ohver. Naist müüakse turgudel ja Facebookis vaid tühiste summade eest. 

Viimane tüdruk“ on Nobeli rahupreemia laureaadi Nadia Muradi kannatusterikas lugu, mis räägib jõhkrast ja verisest jeziidigenotsiidist ning vapra tüdruku võitlusest Islamiriigi vastu.


KÕIK SU TÄIUSLIKKUSED
COLLEEN HOOVER
Pegasus, 2019

Kas täiuslikult alanud armastus jääb kestma ka kahe ebatäiusliku inimese vahel?

SIIS. Viimane, mida Quinn oodanuks, on see, et kohtab oma eluarmastust toonase kihlatu ukse taga. Aasta pärast petlike kaaslaste mahajätmist on Quinn ja Graham täiuslikus suhtes, mis näib olevat saatusest ette määratud.

NÜÜD. Seitse aastat hiljem seab Quinni ja Grahami ebatäiuslik abielu nende armastuse ohtu. Aastatega kogunenud mälestused, vead ja saladused ähvardavad neid lahku viia. Ent ainus, mis võiks armastajaid päästa, on ühtlasi see, mis võib nende abielu kuristikku tõugata.

„Kõik su täiuslikkused” on emotsionaalselt sügav, teravalt eluline ja ääretult liigutav lugu probleemidega maadlevast abielupaarist, kelle tulevik ripub minevikus antud lubaduste küljes, tuletades lugejaile meelde, et armastuse vägi on ütlemata võimas jõud. 

Colleen Hoover on neliteist romaani kirjutanud New York Timesi menuautor, kelle teoste hulka kuuluvad muu hulgas eesti keeleski ilmunud „Lootusetu”, „Ei iial enam” ja „Pihtimused”. Kolm aastat järjest on Goodreadsi lugejad Hooveri raamatu nimetanud armastusromaanide kategoorias parimaks. „Kõik su täiuslikkused” on tema seni uusim teos.


ASJAD, MIDA ME HOIAME
SALLY HEPWORTH
Ersen, 2019

ANNA FOSTER on ainult 38-aastane, kuid mälu libiseb aeglaselt temast eemale. Ta teab üksnes oma terase mõistuse ja kindla otsustavusega, et tema perekond teeb, mida usub olevat kõige parema, kui nad viivad ta Rosalind House’i, hooldekodusse. Ent Annal on saladus: ta ei kavatse sinna jääda. Samuti ta teab, et seal on ainult veel üks temavanune elanik: Luke. Ent ta ei oska oodata armastust, mis puhkeb tema ja Luke’i vahel õitsele. Kuna haigus röövib üha rohkem ja rohkem tema mälust, võitleb Anna, et kinni hoida sellest, mida ta teab, kaasa arvatud suhe Luke’iga.

 Eve Bennett, jäänud ootamatult üksikema rolli särava ja energilise seitsmeaastase tütrega, rakendab nüüd oma kulinaarsed oskused ja tahtejõu Rosalind House’i teenistusse. Kui ta kohtub Anna ja Luke’iga, liigutab teda side, mille see paar on sõlminud. Aga kui traagiline õnnetus sunnib Anna ja Luke’i perekonnad neid teineteisest eraldama, leiab Eve endalt küsimas, kas ta soovib riskida noorte aitamisega. Eve’il on omaenda saladused ja keerulised probleemid ning see tõstab panused veelgi kõrgemale.

Sally Hepworth loob suure sisendusjõu, südamlikkuse ja inimloomuse kaastundliku mõistmisega köitva romaani armastuse jõust, mis peab vastu isegi kõige laastavamatele takistustele. Te ei unusta seda raamatut.


MAJAKAS TÄHTEDE ALL
CYNTHIA ELLINGSEN
Ersen, 2019

Dawn Connersi vanemad on kuulsad ajalooliste aarete leidmise poolest, aga tema kipub asju pigem kaotama – töö, meessõbra ja nüüd ka oma maine. Laimava dokumentaalfilmi tulemusel peetakse Dawni vanavanaisa vastutavaks sajandi eest toimunud laevahukus kaduma läinud hõbeda varguse eest. Tema nime puhtaks pesemise lootuses tuleb Dawn tagasi Starlight Cove’i, idüllilisse kodulinna Michigani järve kaldal, kus hävinud laev lagunenud majaka valguskiire all järves puhkab.

Tema plaan on majakas renoveerida ja maha müüa, tegeldes samal ajal keeruka perekonnamüsteeriumi lahti harutamisega. Kumbki ettevõtmine pole kerge, eriti kui tema heatahtlikud vanemad ja veidrad kohalikud – sealhulgas mereuurija ja Starlight Cove’i ihaldatuim poissmees Kip Whittaker – asjasse sekkuvad. Külgetõmbest hoolimata ei taha Dawn Kippi ega ka seljad tihedalt kokku pannud linnarahvast kuigivõrd usaldada. Ent tõde tükkhaaval kokku pannes hakkab Dawni müüride taha varjunud süda avanema. Ja kui ta seda lubab, võib majakas juhtida ta paika, mida ta ei lootnud kunagi leida, ja kus minevik põimub täiesti uue ereda algusega.


JUHUSED VÕI SIISKI SAATUS
ADENA SEPP
Ersen, 2019

Ühel õhtul halba ilma trotsides otsustab Annaliisa siiski tervisejooksu tegema minna, kuid jääb ootamatult tormituule kätte ja kui tema kõrval peatunud kaubikujuht kutsub naist autosse varjule, ei oska ta aimatagi, milliste olukordadeni see viib. Kas see on juhuste kokkulangemine või on siiski mängus saatuse käsi, seda ei oska keegi täpselt hinnata.






SININE SARVEDEGA LOOM
ANDRUS KIVIRÄHK
2019

Ostsin enesele täna kaustiku. Küll on ilus kaustik! Seest ruuduline, aga kaaned niisugused laigulised, justkui mõne isevärki looma nahk. Ega ta päris nahk küll muidugi ei ole, ikka papp, aga naha moodi. Tumesinised laigud helesinise peal justkui vihmapilved suvetaevas. Mina kujutan ette, et see võiks üks uhke elajas olla, kellel niisugune nahk seljas kasvab. Tal võiksid sarved ka peas olla, aga kits või põder ta ei oleks, ta oleks hoopis isemoodi. Hommikuti võiks teda kusagil metsaservas näha saada, kui ta tuleb puude vahelt välja kastesele aasale. Vaatad – ja suu vajub ammuli.

Ei tea, mis häält see loom teha võiks? Mingit häält ta kindlasti teeks, kui ta sedasi metsast lagedale ilmub. Seda mina usun üpris kindlasti.

Mina ei tea, kas ta oleks kuri loom, kes väiksemaid pudulojuseid sööb, või oleks ta selline rahulik, nagu lammas või jänes. Mina tahaks uskuda, et tema on rahulik, aga suursugune. Kellelegi häda ei tee, aga enesele ka liiga teha ei luba. Ja hääl võiks temal kõlada nagu mõni suur pasun.

Nii et kostaks päris kauge maa taha, justkui kirikukell. Just, tema võikski teha sellist häält, nagu löödaks kirikutornis kella! Ja kõik, kes seda kuulevad, mõtlevad, et oh-oh-oh-oo! See ilus sinine loom on üles ärganud.


ISEVÄRKI KALMISTU ASUKAD
ANDREI IVANOV
Varrak, 2019

Ajaloolis-poliitiline põnevik „Isevärki kalmistu asukad” jutustab sündmustest 20. sajandi Prantsusmaal, kulmineerudes 1968. aasta kevadsuvel toimunud Pariisi rahutustega. Kirju tegelaskonnaga romaani keskmes on Nõukogude Liidust põgenenud ajakirjanik ja 1917. aasta revolutsiooni järel Pariisi elama sattunud vene emigrandid.

Vahetult pärast II maailmasõja lõppu asus Prantsusmaa territooriumil kümneid repatrieerimislaagreid, kus hoiti ajutiselt sõjapõgenikke ja väljarännanuid, keda nii vabatahtlikult kui ka sunniviisiliselt saadeti Prantsusmaalt Nõukogude Liitu. Stalin oli lubanud "amnestiat" kõigile emigrantidele ja kutsus neid kodumaale tagasi. Tagasipöördumisele ei järgnevat mingeid sanktsioone – see oli loomulikult vale. Paljud inimesed läksidki tagasi Venemaale ja kadusid seal jäljetult.

Andrei Ivanov uurib oma uues romaanis inimhinge pimedaid soppe ning kompab madaluse ja ülevuse piire. Mismoodi saaks inimene vastastikuse umbusu, kahtlustuste ja hirmu õhustikus säilitada oma nime, tõelise eluloo, väärikuse ja tõe? Kuidas mitte reeta, mitte manduda ja mitte hävida?


TUUL
MAARJA KANGRO             
Nähtamatu Ahv, 2019

Selles raamatus leidub kõike, mida teie lüüriline või antilüüriline hing võib ihata: tuul, kõrtsikaklused, Balti kett ja Minerva öökullid, Tel Avivi gigolo'd ja kaputsiinide katakombid, külajoodik ja keskklass, Hiina turistid, laevahukk ja luuleklassiku kondid, veri ja kirg, vihane poliitluule ja imekaunis erootika. Siin on viiteid ja tsitaate maailmaklassikast, mille tabamata jäämine ei kahanda sugugi lugemiselamuse intensiivsust ega tekstide üldist arusaadavust. See on luule neile, kes muidu luulet ei loe, ja neile, kes on ses vallas tõelised Feinschmecker'id.

***

meie tulime siis
kui veri enam ei voolanud
karjeid enam ei kostnud
suitsu ei tõusnud
õhk polnud enam tolmust paks
haavad olid puhastatud
kannatanu seisis jälle püsti
polnud enam nakkusohtlik
ja tegi enda üle nalja /…/


MEES OTSIB NAIST
ANDRUS KASEMAA
EKSA, 2019

Seekordne Andrus Kasemaa luulekogu "Mees otsib naist" on inspireeritud ajakirjanduses ilmunud tutvumiskuulutustest. Iga luuletus algab kuulutuse tekstiga ja edasi kulgeb sujuvalt autori sõnamängudega.

***
Sooviks tutvust naisega, kes harrastab ka veidi extreemsemat
seenekastet kärbseseentega

***
Ära anda tutvumiseks pärnu noormees
kui oled ära tutvunud saada tagasi


MIKS TEISI EI LÖÖDA
MAARJA-LIIS MÖLDER
Vihmakass ja Kakerdaja, 2019

Maarja-Liis Mölder ei kiirusta. Selline on ka tema kirjutamise stiil: ta ei jaga lugejaga teekonda oma teksti ideeni, ei vahuta, eksle ega toppa, vaid esitab idee puhtalt ning viimistletult selle kõige nõtkemas ja saledamas vormis.

Toetas: Eesti Kultuurkapital

 

 

 


JOOSEPI NAISED
ANNELI LAMP
Hea tegu, 2019

Armastuse nelinurk. Üks mees ja tema kolm naist. Päriselt elanud inimeste lood eelmisest sajandist. Üks enesetapp, üks mõrv ja üks sajandipikkune elu.







SUVINE PÖÖRIPÄEV
ANU ALLIKVEE
2019

„Pööripäev oli pööranud Johannese elu täitsa pea peale. Kas ta pidi tulema välja oma mugavustsoonist, nagu viimasel ajal oli kombeks öelda, ja uute tuultega kaasa minema? Mis teda selles keerises ees ootas, sellest polnud tal õrna aimugi. Ta tundis, et oli sattunud lausa tormise pöörise keskpunkti. Vaat sulle siis suvist pööripäeva!”

Johannes on vana mees, nii seitsmekümne tuuris, kes elab üksinda oma talus, naine on surnud ja lapsed läinud linna elama. Ühtäkki aga hakkavad Johannese rahulikku elukorraldust mõjutama isevärki tagaselja sepitsused ning esile kerkivad vanad saladuses hoitud lood. Kuigi lapsed püüavad olla isale toeks, tuleb ka neil samal ajal tegeleda oma argielu keerdkäikude ning kummaliste müsteeriumitega.

Nii mõnelgi seigal on kriminaalne maik juures ja probleemsete sõlmede lahti harutamine osutub keeruliseks ettevõtmiseks. Veelgi suuremaks väljakutseks on leida viis võidelda oma õiguste ja väärtushinnangute eest. Kas võidelda millegi vastu või võidelda millegi eest? Või üldse mitte võidelda? Erinevate põlvkondade esindajad vaatavad maailma erinevate nurkade alt ning seetõttu on neil ka probleemidele lähenemine isemoodi.

Romaani tegevus algab 2016. aastal mõned päevad enne suvist pööripäeva, kuid peagi selgub, et suur osa sündmustest oli käima lükatud juba varem. Sekeldused maaga, ühe firma põhjalaskmine, mitmetahulised armulood ja sõbrasuhted ning mõistatamine, keda või mida uskuda– see kõik mahub ühe suve sisse. Sügisene pööripäev toob kaasa uued pöörded ning annab vastused paljudele küsimustele, kuid nagu elus ikka, tuleb igaühel teha valikuid ning leida edasiminekuks oma teeots.

„See teos sündis tõestisündinud lugude põhjal. Autorina nihutasin erinevaid sündmusi ja kuuldud lugusid vastavalt oma fantaasiale ajas ja ruumis, lisasin juurde pisut vürtsi ning põimisin need kokku üheks jutustuseks. Alustasin konkreetsest juhtumist, mis oli seotud maade jagamise ja ametnikega, ülejäänud lood pugesid nagu iseenesest sinna sisse.

Enamik lugusid selles raamatus on tänapäevasest maaelust ja kaasaegsest ärimaailmast, kuid vahele on lipsanud ka esivanemate käest kuuldud meenutusi. Romaani peamiseks tegevuskohaks sai valitud pika ajalooga vana talukoht, mis kannab endas ideed kodu ja juurte tähtsusest ning eestlaste igipõlisest seotusest maaga.

„Esialgse hariduse sain filoloogiateaduskonnas, mõned aastad olin koolis õpetaja, kuid hiljem sidusin oma igapäevase töö arvudega. Toimetanud olen ärikeskkonnas üle kahekümne viie aasta ja kokku puutunud ligi tuhande ettevõtja looga.” Anu Allikvee


TA TULEB LÄBI SEINA
MAREK KAHRO
Pilgrim, 2019

Ühe Tartu kortermaja trepikojast leitakse noore naise surnukeha. Juhtumit asuvad lahendama samas majas elav ambitsioonikas kriminaaluurija Martti Aulis ja tema kolleeg Hando Oras. Pealtnäha lihtne mõrvalugu toob kaasa keerukaid mõistatusi: tapetud naist ei tundnud õieti keegi ning tema pereliikmed on jäljetult kadunud. Kuriteopaigal nähakse uitamas salapärast daami, kes kannab mõrvatud naise kõrvarõngaid. Uurimisse sekkub populaarne juutuuber, kelle arvates eirab politsei ilmselgeid fakte, lastes mõrvaril uusi kuritegusid sepitseda. Müsteerium võtab üha uusi pöördeid ning korraga satuvad kõik asjaosalised silmitsi oma suurimate luupainajatega.

“Ta tuleb läbi seina” on psühholoogiline põnevik, mis pakub lugejale rohkelt närvikõdi. Varem on samas sarjas ilmunud mitme auhinnaga pärjatud “Seal, kus näkid laulavad” (2016) ja “Kuradil on lapse nägu” (2017).


PÄÄSU LEND
INGRID LEKK
Tänapäev, 2019

Kesk inimesi üksi. Ukule taoline eraklikkus sobib, talle meeldibki omaette olla. Vaid õde Pääsut külastab ta kordagi vahele jätmata igal pühapäeval. Pääsu on samuti üksi, lenneldes igavese lapsena mööda muinasjutulisi radu.

Siis järsku on kõik teisiti: Uku värvatakse elustsenaristiks. Mitte et ta ise tööd otsinud oleks. Ja veel enam – kõik on teisiti tolles naises, tolles imelises kaunis kuningannas, kelle silmad on kergelt oranžika varjundiga pruunikassinised nagu taevastiiva liblikamuster.

Ingrid Leki romaanis kulgeb tegevus une piiril, kus uksed on valla ja aknad pärani.

„Pääsu lend“ on Tänapäeva 2018. a romaanivõistlusel äramärgitud töö.


OODATUD LAPS
MARJE ERNITS
Eesti Raamat, 2019

Politseiuurija Ira Teveri kuues juhtum menuautor Marje Ernitsalt

Loo sündmustik areneb väikeses maakonnalinnas, kus inspektor Ira Tever juba aastaid töötab. Tal tuleb koos jaoskonna uue ülemaga lahendada oma kodutrepist alla tõugatud naise surmajuhtum. Vägivallatunnused laibal viitavad nii mõnelegi lähikondsele, kuid faktiliselt pole kedagi süüdistada. Ainsad tunnistajad, kes võiksid juhtumi kohta midagi täpsemalt teada, on lapsed: naise väike poeg ja kõrvalmajas elav teismeline tüdruk, kes laiba leidis. Naabrid pole aga midagi näinud ega kuulnud, vaikivad või siis esitavad juhtunust oma versioone, mis osutuvad ebatõesteks. Nii jääb Irale mulje, nagu oleks noor naine ise teinud kõik selleks, et märkamatuks jääda ning seda ka oma elu viimasel hetkel.

Marje Ernitsa populaarsete inspektor Ira Teveri lugude sarjas on varem ilmunud viis raamatut: „Tapjakaev“ (2018), „Jänesehaak“ (2017), „Kaks lasku (2016), „Mees puukastis“ (2015) ja „Tüdruk mäelt“ (2014).


ENNUSTUS
AGNETA PLEIJEL
Varrak, 2019

Ma tahaksin aru saada, mis juhtus. Ja mis järjekorras. Mälust. Kõik küsimused, mis on jäänud vastuseta. Kes me olime? Mis on armastus? Natuke armastust peab ju ometi alles jääma, kui see kord olemas on olnud? Muidu on ainult surm ja ükskõiksus. Aga mälu on muidugi petlik.

Põhiliselt tahtsin kolme asja. Vabaks saada, kirjutada, orgasmi kogeda.





RAAMATUKAUPMEHE PÄEVIK
SHAUN BYTHELL
Ühinenud Ajakirjad, 2019

Elu Šotimaa suurimas vanaraamatupoes on kõike muud kui üksluine.

Arusaamatu meelesegadushoo tagajärjel ostis Shaun Bythell ära hinge vaakuva raamatupoe. Vaimusilmas kujutles ta idüllilist lesimist tugitoolis leegitseva kamina kõrval, jalad toatuhvlites ja piip hambus. Ta unistas meeldivate klientide tulvast, kes tõmbavad teda esmalt intelligentsesse vestlusesse ja seejärel jätavad talle oma rahakoti sisu.

Shaun eksis rängalt. Juhmide küsimuste katkematu tulv, raamatuäri kaelamurdvad rahaasjad, lakkamatud vaidlused töötajatega ja lõputu hulk väsitavaid, tingivaid ja ilmselgelt põrunud kliente viivad ta igapäevaselt närvivapustuse äärele. Kui sellest veel ei piisa, langetab Amazon tema reitingut, poodi saabub kibeda pissihädaga turismigrupp või hakkab katus jälle läbi laskma.

Tänaseks on ta seda poodi pidanud juba 18 aastat.


KIRJAD KRISTOFERILE
LIINE ROOS
Eesti Raamat, 2019

Ma ei oska oma üüratut kurbust ja segadust kuidagi enda sees taltsutada. Sellised asjad ei juhtu ju meiega, sellised asjad juhtuvad kellegagi kusagil kaugel. Meie ei pea ometi matma oma last? Isegi see on valus, kui seda peavad tegema teised kusagil kaugel. Kuidas ometi elada edasi teadmisega, et oled oma elu lõpuni surnud lapse ema?

Liine Roosi tõsielul põhinev kiriromaan on siiras ja hingeminev lugu suurest kaotusest, igatsusest, leinast, segastest tunnetest ja sellest, kuidas leida jõudu edasi elamiseks. Ema avameelsed ja pihtimuslikud kirjad oma seitsmeaastasele pojale aitasid tal oma hingevaluga tegeleda ja sellega toime tulla. Kirjadest sai raamat lootuses, et sellest kurvast loost on abi ka teistele lähedase kaotanud inimestele.

„Kirjad Kristoferile“ on Eesti Kirjanike Liidu 2019. aasta romaanivõistlusel esile tõstetud ja Margus Karu Sihtasutuse eriauhinna pälvinud teos.

Raamatut ostes toetad lapse kaotanud vanemaid abistavat MTÜ-d Hingesillad.


KETT
Adrian McKinty
Tänapäev, 2019

Kõigepealt saad telefonikõne, kus teatatakse, et su laps on röövitud ja sina pead röövima ühe teise lapse. Kui sa seda ei tee, siis nad tapavad ta ära. Kui sa politseisse lähed, siis nad tapavad ta ära. Kui sa kunagi sellest kellelegi räägid, siis nad tapavad ta ära. Sa oled nüüd Ketis.

Kett on julm meetod, mille abil kasutatakse ära kõige tähtsamat inimlikku tunnet – võimet armastada – selleks, et raha teha.

Edgar Allan Poe ja mitmete teiste auhindadega pärjatud krimikirjaniku Adrian McKinty psühholoogiline thriller on ingliskeelse maailma raamatumüügiedetabeli tipus.


NIIDITÕMBAJA
JUSSI ADLER-OLSEN
Pegasus, 2019

Kopenhaageni politseimaja keldriseinte vahel kaikuv telefonihelin katkestab kriminaalinspektor Carl Mørcki igapäevase hommikuuinaku. Kui Carl kuuleb, et kolleeg Bornholmi saarelt palub Q-osakonna abi traagilise õnnetusjuhtumi lahendamisel, püüab ta hakatuseks sellest keelduda, mispeale pannakse liini teises otsas toru vaikselt hargile. Mõni tund hiljem selgub, et Carli külmaverelise keeldumise tagajärjed on katastroofilised.

Q-osakond tõmmatakse seitsmeteistkümne aasta tagusesse tragöödiasse. Carl ja tema kolleegid Assad, Rose ja uustulnuk Gordon asuvad uurima, mis juhtus noore elurõõmsa naisega, kes kadus Bornholmi rahvaülikoolist ja leiti mõne kilomeetri kauguselt puu otsast, kuhu ta oli paiskunud autoõnnetuse tagajärjel.

Juurdlus viib nad Taani Bornholmi saarelt Rootsi Ölandi saarele, kummalise päikesekummardajate usulahu juurde, kus Q-osakond püüab tabada ja peatada osavat manipulaatorit, kes ei kohku tagasi millegi ega kellegi ees, et ennast ja omasid kaitsta.

„Niiditõmbaja“ on Jussi Adler-Olseni kuulsa „Osakond Q“-krimisarja kuues osa. See on lugu, mis räägib hukutavast kirest, armukadedusest ja kinnismõtetest.


KURJA LOOMUS
LUCA D`ANDREA
Varrak, 2019

„Kurja loomus” on põnevusromaan, mille sündmustik leiab aset väikeses Põhja-Itaalia mägikülas. New Yorgist pärit filmirežissöör Jeremiah Salinger kolib ajutiselt sinna koos oma naise Annelisega, kes on külakeses üles kasvanud. Salinger väntab mägedes dokumentaalfilmi, mille võtete käigus ta satub kohutavasse õnnetusse. Ainsa ellujäänuna piinab teda Koletise sisin, mida ta üha jälle kuuleb. Et oma üleelamisi unustada, pühendub Salinger aastatetaguse kuritöö uurimisele, mis pandi toime lähedalasuvas Bletterbachi kanjonis. Kolm noort inimest tapeti elajalikul moel ühel 1985. aasta ööl, mil ümbruskonnas möllas metsik torm. Mõrvar on siiani leidmata ja keegi külaelanikest ei soovi seda lugu meenutada. Võib-olla sellepärast, et ainuüksi mõte metsikusest, millega kolm noorukit tapeti, tekitaks neis õudusvärinaid, aga võib-olla ka sellepärast, et neil kõigil on põhjust midagi varjata. Kohalike ja abikaasa Annelise vastupanust hoolimata jõuab Salinger uurimise käigus tõele üha lähemale, kuni päevavalgele tuleb enneolematu hirmutav tegelikkus.


MINU ARMAS NAINE
Samantha Downing
Tänapäev, 2019

Meie armastuse lugu on lihtne. Ma kohtasin imekaunist naist. Armusime. Saime lapsed. Kolisime äärelinna. Rääkisime teineteisele oma suurimatest unistustest ja süngeimatest saladustest. Ja siis hakkas meil igav.

Me näeme välja nagu tavaline paar. Me oleme teie naabrid, teie lapse sõbra vanemad, tuttavad, kellega mõtlete kunagi õhtustama minna. Meil kõigil on oma saladus, kuidas abielu elus hoida. Aga meie oma on juhtumisi seotud mõrvaga.


MINU AASIA
MARGUS KALAM
Petrone Print, 2019

Margus Kalam on ebatavaline eestlane, just see, keda Hemingway igas sadamas kohata võiks. Kord elab Margus Taimaal, nädala pärast tervitab Indiast, siis on ta juba Sri Lanka kaudu Hiinasse lennanud, vahepeal Hongkongis peatudes, edasi on plaan põigata Jaapanisse ja sealt Laosesse ja Kambodžasse suunduda... Margus on eksootilise poeketi "Universaal Universum" varustaja, just seetõttu elab ta enamuse oma aastast ratastel: tuulates mööda eksootilisi käsitöökülasid, vaieldes Aasia kargofirmadega, kembeldes tolliametnikega. Vahele tuleb seiklusi öistes baarides ja aasia pruudi otsingutel, ning ikka ja jälle üllatab ka mõni tõlkes kaduma läinud salapärane sekeldus. Miks ei tohi perenaist toidu eest kiita? Miks magab see naine laua peal? Miks teeb see ärimees nii ohjeldamatult välja? Miks külarahvas kaamera ette tööd tegema jookseb?



MOUNTOLIVE
Lawrence Durrell
Eesti Raamat, 2019

„Mountolive“ on kolmas raamat Lawrence Durrelli neljaosalisest romaanist „Aleksandria kvartett“. Osa kannab selle peategelase, Egiptuse suursaadiku David Mountolive’i nime, nii nagu kõik teisedki osad kannavad selle tegelaste nimesid: „Justine“, „Balthazar“ ja „Clea“.

Kolmas osa erineb teistest selle poolest, et siin ei ole minategelane Aleksandrias elav inglise keele õpetaja ja kirjanik Darley, kes jutustab lugu esimeses, teises ja neljandas köites. Kolmandas osas, mille tegevus toimub 1930. aastate Aleksandrias, räägib lugu jutustaja hääl. Igas järgnevas osas selguvad varasemate sündmuste põhjused. Selliste kompositsioonivõtetega meelitab autor lugejat kätte võtma romaani iga järgmist osa, sest avades tegevustiku tagaplaane järk-järgult saab lugejagi aimu asjadest, mida varasemates osades pole selgitatud.

Lawrence Durrell (1912‒1990) on 20. sajandi menukamaid Briti kirjanikke, matkamees Gerald Durrelli vanem vend. „Aleksandri kvarteti“ esimene raamat „Justine“ ilmus eesti 2016., teine osa „Balthazar“ 2017. aastal.


AINULT ÜKS KORD
Lori Handeland                   
Ersen, 2019

Frankie Sicari ärkab ühel hilisõhtul selle peale, et keegi kolistab võtmetega ta välisukse kallal. See on tema endine abikaasa Charley Blackwell – mees, keda ta pole näinud peaaegu veerand sajandit. Arusaamatu on aga see, et Charley näib arvavat, nagu oleksid nad endiselt abielus ega mäleta oma praegust abikaasat Hannah’t.

Kui meditsiiniuuringud paljastavad ehmatava tõe, avastab Frankie vastumeeli, et hoolib mehest, kes jättis ta kakskümmend aastat tagasi maha, samal ajal kui Hannah on nüüd kõrvale tõrjutud. Kuidas saab Frankie andeks anda mehele, kes ta hülgas, kui ta teda kõige enam vajas? Ning kuidas suudab Hannah toime tulla teadmisega, et kaotab peagi surmale mehe, keda ta on armastanud viimased kakskümmend aastat, eriti kui seisab silmitsi rusuva tõega selle kohta, et Charley pole kunagi lakanud armastamast oma esimest naist Frankiet?


AIA SÜDA
Victoria Connelly
Ersen, 2019

Morton Hall oma kauni, kuid hooletusse jäetud ümbruse ja aiaga on väga salapärane paik, nagu ka selle eraklik perenaine Emilia Morton. Vabakutseline toimetaja Anne Marie, kelle abielus puudub armastus, leiab lossi metsikust aiast pelgupaiga, kus keegi teda ei häiri. Aeda külastab regulaarselt ka Cape, kes teeb seal poole kohaga aednikutööd. Ta ei tohi hoolitseda muu kui vaid imelise labürindi eest, samuti ei tohi ta kohtuda oma mõistatusliku tööandjaga.

Kui Emilia sureb, leiavad Cape ja Anne Marie end hämmastuseks kesk omapärast külaelanike gruppi, kelle naine oli oma veidrasse testamenti kirja pannud. Morton Hall koos võrratu kunstikollektsiooni ja kunagi oivalise ümbrusega võib igaveseks kogukonna omaks saada, aga ainult juhul, kui testamendis nimetatud aia ühe aasta jooksul uuesti ellu äratab.

Erimeelsusi kõrvale jätta üritades püüavad külaelanikud metsa kasvanud aeda taastada. Töö käigus tulevad aga ilmsiks kaua peidus olnud saladused. Kas minevikus tehtud kurja on võimalik andestada, kui lootus ärkab ja uus armastus õitsele lööb?


WAYFAIRI VÕÕRASTEMAJA
Christine Nolfi
Ersen, 2019

Linnie Wayfair teab, kui paljud inimesed temale loodavad, kuid teadmine ei tee midagi lihtsamaks.

Igaüks Sweet Lake’is tahab, et ta kasutaks oma ärivaistu ja taastaks Wayfairi võõrastemaja endisaegse hiilguse. Tema vanemad loodavad, et ta andestab oma kaabakast vennale ja lepitab perekonna. Ekstsentrilised Sweet Lake’i Sireenid tahavad, et ta avaks võõrastemaja – ja oma südame – uutele võimalustele. Ja tema eluaegsed sõbrad Jada ja Cat teevad mitte eriti peenetundlikke vihjeid selle kohta, et ta võiks alustada romantilist suhet seksika advokaadi Daniel Ketteringiga, kes on teda juba aastaid taga igatsenud...

Šokeeriv pööre sündmustes rebib lahti vanad haavad ja keerab pea peale maailma, mida Linnie on hoolikalt üles ehitanud. Ta peab midagi kiiresti muutma – ja tulemused, kuigi mitte päris sellised nagu oodatud, võivad olla just need, mida ta on alati igatsenud.


TALISMAN
Helena Hunting
Ersen, 2019

Lilah ei teagi, kumb oli valusam: päev, mil Ethan ta maha jättis, et keskenduda hokimängija karjäärile, või päev, mil ta kaheksa aastat hiljem tagasi tuli. Mees võib ju mõelda, et nad jätkavad sealt, kus kõik pooleli jäi, aga Lilah ei ole enam sama tüdruk ega tahagi kunagi olla.

Ethan tahab oma kõrghetki tagasi. Ja see tähendab ka Lilah’t tema kõrval. Lilah’ga koos oli ta imeline. Nemad olid imelised. Nüüd peab ta selle ainult naisele selgeks tegema.

Ent just siis, kui Lilah on ehk lõpuks valmis Ethani oma südamesse laskma, saab ta teada, et nende taaskohtumine on rohkem seotud mehe mängu kui nende armastusega. Aga Ethan on juba korra temast ilma jäänud ja isegi kui see läheb talle maksma karjääri, on ta valmis kõigeks, et naist mitte jälle kaotada.


PARIM PRUUT
SUSAN MALLERY
Ersen, 2019

Elizabeth Abbott on linnas uus ja alustab lõpuks ometi oma elu puhtalt lehelt. Ta on valeliku eksabikaasa tõttu piisavalt südamevalu kannatanud ja otsustanud tütrele õnnelikku elu pakkuda. Just seetõttu peakski ta hoidma eemale Travis Haynesist, Glenwoodi šerifist, keda tuntakse Stetsoni kaabu ja seksika naeratuse järgi. Murtud südame tõttu igatseb Elizabeth legendaarset seadusemeest usaldada, lasta teda hoolikalt üles ehitatud müüride taha. Kuid kas kildudeks purunenud minevik hoiab teda siiski igavesti pantvangis, isegi armastuse eest, mis võiks ta jälle terveks teha?



LONDON LANGEB
Audrey Carlan
Pegasus, 2019

Uus sari „Kalendritüdruku“ autorilt! Ma olen võimeline tundma. Sügavalt. Rohkem, kui enamik inimesi. Nimetage seda empaatiavõimeks või milleks tahate. See ei muuda asjaolu, et armastada ma ei suuda … enam mitte. Kui sul on olnud kõik, ent oled selle kaotanud, siis uut võimalust ei tule. Kildudeks purunenud südant juba ei paranda. Minu nimi on London Kelley ja ma ei armu kunagi.

* * *

Selle asemel et jahtida härra Õiget, naudib noor ja edukas sisekujundaja London Kelley juhusuhteid. Viimased neli aastat on talle sellest piisanud ja nii see peabki jääma. Siis aga kohtab ta Collier Stone’i – seksikat inglast, kes kehastab kõike seda, mida London oma elust välja tõrjub, kuid samas nii väga ihaldab. Juba ainuüksi mehe kohaolu liigutab Londonis midagi, mille ta arvas ammu surnud olevat. See oivaline aktsent ja linade vahel särisema lööv keemia raputab Londoni senise maailma pea peale. Kuid on sel tähtsust naise jaoks, kes on otsustanud, et ei andu kogu hingega enam ühelegi mehele?

„London langeb“ on „Kalendritüdruku“ romaanide autori, ameeriklase Audrey Carlani uue, kolmeosalise erootiliste lugude sarja teine raamat. Loe ka sarjas juba ilmunud romaani „Ingel langeb“.


ELULUGU. KAKS ESIMEST NÄDALAT
DAVID VSEVIOV
Tuum, 2019

David Vseviovi „Elulugu. Kaks esimest nädalat“ kirjeldab sündmusi tuntud ajaloolase ja arvamusliidri esimestel elunädalatel 1949. aasta mais/juunis. Kuigi tegevuskohti on ainult kaks – esimesel nädalal sünnitusmaja, teisel nädalal aga vastsündinu esimene kodu – tuba Tallinna „Saarineni maja“ ühiskorteris, kohtame teoses väga palju tegelasi. Teoses põimuvad fiktsioon ja reaalselt aset leidnud sündmused. Stalini aja groteskset tegelikkust võimendab paljude tegelaste ülimalt entusiastlik suhtumine ajastu propagandistlikesse klišeedesse, ja nii saab valgustatud ka traagilise ajastu koomiline külg.

David Vseviovi „Elulugu“ on võimalik lugeda ka kui paljude Eesti viimase aastakümne elulugudebuumi sünnitatud raamatute paroodiat.



ILLUMINATI
MARKUS VÄIN
Tänapäev, 2019

Naine on elupüramiidi tipus, tark, võimukas, halastamatu. Tütarlaps on elanud kaitstud elu, vati sees kasvanud. Päeval, mil nende kahe teed ristuvad, käivituvad sündmused, mis võivad peatada maailma mootorid.

Tänapäeva 2018. aasta romaanivõistlusel 3. koha pälvinud romaani autor ütleb, et vandenõu või põneviku asemel võlub teda allegooria. „Illuminati“ on eelkõige suureks saamise lugu.



LEGOIST
CONTRA
2019

Contra ise ongi Legoist. Võtab oma luulega maailma lahti ja paneb kokku nagu tahab.

Käesolev kogu sisaldab viimaste aastate vilju, kust leiab nii Contrale iseloomulikku sõnadega vigurdamist kui ka filosoofilisemat-antropoloogilisemat luulet. Kuna Legoist ei ole egoist, leiab 196 lehekülje pealt kokku üle saja luuletuse.





MINU SETOMAA. KÜLATÜDRUKUST KUNINGRIIGI PEAKS
ANNELA LAANEOTS
Petrone Print, 2019

2014 augustis valib rahvas mu ülembsootskaks ehk seto kuninga Peko asemikuks maale, mis asub 12 000 inimese südames. See maa on Setomaa. Setomaa asub kahes riigis: suurem osa on praeguse Venemaa territooriumil ja väiksem osa Eesti vabariigis. Igal aastal, Seto kuningriigi päeval, valitaksegi ülembsootska. Peale kuningriigi on setodel oma laul – seto leelo, mis on kantud Unesco vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Ka oma keel, lipp, vapp, hümn ja raha ning rahva esindusorgan Seto kongress. See raamat on lugu sellest, kuidas laveerida mitme armastuse – Setomaa ning seto rahva, oma pere ja väikeste laste ning maailmaparandamise – vahel. Kirjutasin nii ülevatel laineharjadel kui ka oigamapanevas kaotusvalus. Samal ajal astun suure sammu isiklikul arenguteel. See on nüüdisaegseim seto lugu – keda ülembsootska valitsemissau kiior on kord puudutanud, see ei muutu enam kunagi endiseks.


VERITASU TARTUS
ERKKI KOORT
Hea Lugu, 2019

14.sajandi lõpul on Tartu õitsev kaubalinn, mis suudab vastu panna nii Pihkva kui ka Saksa ordu Liivimaa haru sepitsustele. Piiskopkonna pealinna saabub Vastseliina linnuse endine sõjasulane Markus, plaaniga ennast õemehe lodjale kaubelda. Ta põgeneb mineviku eest ja loodab lodjasulasena eemale hoida paikadest, kus ta enam teretulnud pole. Ometi ei pääse ta nii lihtsalt ning Tartu piiskopi ja ordu vaheline võitlus ei jäta Markust puudutamata. Ordu ootab temalt salakuulamist Pihkva kaubareisidel ega kohku tagasi ka piiskopi alamate ja Markuse lähedaste ründamisest. Markuse osaks saab lootusetuna näiv vastasseis orduga.

„Veritasu Tartus“ on seiklusjutu „Kättemaks Kirumpääl“ järg, mis viib lugeja 14. sajandi viimase veerandi intriigidesse Tartu piiskopkonnas ja Liivimaal ning jutustab inimestest nende keskel.

Raamatu autor Erkki Koort on tunnustatud julgeolekuekspert, kes on aastaid töötanud Kaitsepolitseis ja siseministeeriumis. Peale Eesti Vabariigi valitsuse on ta nõustanud ka Euroopa Liidu liikmesriike ning Ameerika Ühendriike. Hetkel töötab Erkki Koort Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku Instituudi juhatajana.

Erkki Koorti ajaloohuvi on ammune ning pärast keskkooli lõpetamist kaalus ta ka ajaloo õppimist. Eriti huvitab teda 13.-16. sajand. Koortide suguvõsa on pärit Lõuna-Eestist, enne teist ilmasõda elas osa tema esivanemaid Kirumpääl. Põldu tehes leidsid nad sealt münte ja vana sõrmuse. Need leiud ergutasidki Erkki Koorti ajaloohuvi, andes ehk isegi tõuke kirjutada ajastust, kuhu leiud kuuluvad.


NUGA
JO NESBØ
Varrak, 2019

Uurija Harry Hole ärkab hommikul pärast joomingut, riided verised, ega mäleta eelmisest õhtust midagi.

Ta on tagasi nullpunktis: tema elu armastus Rakel on ta välja visanud, ta on langenud tagasi alkoholismi küüsi, jäänud ilma õppejõuametist Politseikõrgkoolis ja müünud maha talle kuulunud baari.

Vanad tuttavad Oslo politsei vägivallaosakonnas leiavad Harryle töö politsei ametiredeli kõige madalamal pulgal, aga see kuulsat sarimõrvade uurijat ei rahulda. Sest Harry teab, et Svein Finne – esimene kurjategija, kelle ta oma karjääri alguses trellide taha saatis – on pärast kahekümneaastast vangistust jälle vabaduses ja on andnud Harryle mõista, et haub kättemaksu.

Siis aga selgub, et järgmine mõrvajuhtum, millega Harryl tuleb silmitsi seista, puudutab teda isiklikumalt kui ükski varasem, ähvardades ta täielikult hävitada.

Sest nagu Harry pikaajaline kogemus näitab, saab alati minna veel hullemaks.


PALMIK
Laetitia Colombani
Varrak, 2019

Kolm naist, kolm saatust, kolm põimuvat lugu, mida seob üks vabadusekihk. Smita, Giulia ja Sarah elavad eri maailmades ja eri maailmajagudes. Nad kõik peavad üles näitama erakordset vaprust ja trotsima ühiskondlikke eelarvamusi, et võidelda selle eest, millesse nad usuvad.

Smita elab Indias, väikeses Badlapuri külakeses Uttar Pradeshi piiri ääres. Ta kuulub ühiskonna heidikute hulka, puutumatute kasti. Tema ametiks on latriinide tühjendamine paljakäsi – amet, mida antakse edasi emalt tütrele. Niisugune on kord ja kastisüsteemi reeglite rikkumine on seadusega karistatav. Smita on valmis mängu panema nii enda kui ka oma pere elu ja turvalisuse, et võimaldada oma tütrele kooliharidust. Et anda talle võimalus elada teistsugust elu.

Giulia töötab oma isa ettevõttes, mis on viimane traditsiooniline parukatöökoda Palermos. Kui tema isaga ühel päeval õnnetus juhtub, avastab neiu, et töökoda on pankroti äärel, nii tööliste kui ka Giulia perekonna saatus ripub juuksekarva otsas – sõna otseses mõttes.

Sarah on mainekas advokaat, tema büroo on üks edukamatest kogu Montréalis ja kõigest neljakümneaastasena ootab Sarah'd ees osanikuks ülendamine. Karjääri nimel on Sarah ohverdanud kogu isikliku elu, vaba aja ja suhted. Nüüd on ta jõudmas karjääri tippu, kui ta kuuleb sünget uudist, mis paiskab segi kogu ta elukorralduse.

L a e t i t i a C o l o m b a n i (snd 1976) on prantsuse stsenarist, režissöör ja näitleja. „Palmik“ on tema esikromaan ja tõlgituna paljudesse keeltesse on see saavutanud laialdast rahvusvahelist tähelepanu.


EMA SALADUS
MICHAEL ROBOTHAM
Petrone Print, 2019

Kõigil on ettekujutus ideaalsest elust. Agatha arvates elab seda Meghan Shaughnessy. Vähemalt nii ta arvab. Kaugelt vaadates tundub nii … Neil kahel täiesti erineva taustaga naisel on midagi ühist: mõlemal on ohtlik saladus, mis võib hävitada kõik, mida nad kalliks peavad. Nad mõlemad on tugeva emainstinktiga, valmis riskima suurelt.

„Ema saladus“ on menukirjanik Michael Robothami mõjuv psühholoogiline põnevik, mis hoiab teid enda kütkes ja murrab südame.

Enne romaanikirjanikuks hakkamist oli Michael Robotham uuriv ajakirjanik ja töötas Ameerikas, Austraalias ja Suurbritannias. Ajakirjaniku ja kirjanikuna on ta uurinud kurikuulsaid juhtumeid, näiteks sarimõrtsukatest abielupaari Fred ja Rosemary Westi lugu. Ta on teinud koostööd kliiniliste ja kohtupsühholoogidega, kes aidanud politseil uurida psühholoogiliselt keerulisi kuritegusid. Robothami sulest on ilmunud 13 psühholoogilist põnevikku, mida on tõlgitud 25 keelde ja avaldatud 50 riigis. Aastal 2015 võitis ta Suurbritannia krimikirjanike ühenduse maineka auhinna põnevusromaani „Life or Death“ („Elu või surm“) eest. Ta elab Sydneys.

„Valisin selle raamatu meie kirjastuse psühholoogiliste pōnevike riiulisse, sest ma ei suutnud seda lugemise ajal käest panna. Hiljemgi mōtlesin sisu üle veel pikalt. Olulisem kui süžeega üllatamine on siin loos minu meelest tegelaste motiivistik. Mis vōib juhtuda emaarmastusega, kui kokteili lisada süü, lein, igatsus ja probleemsed peremustrid?“


55
James Delargy
Eesti Raamat, 2019

Wilbrook on Lääne-Austraalia äärealal asuv unine linnake, mis piirneb miilide ulatuses metsiku loodusega, kuhu inimese jalg pole kunagi astunud. Linn on koduks politseiseersant Chandler Jenkinsile, kes juhib uhkustundega sealset väikest politseijaoskonda. Põhiliselt tuleb tal tegeleda kodutülide ja kaebustega lärmi üle.

Kõik muutub ühel kuumal päeval, kui Chandleri jaoskonda vaarub vigastatud mees. Teda katab kuivanud veri. Ta nimi on Gabriel. Mees räägib Chandlerile kõigest, mida mäletab. Ta uimastati ning sõidutati mägedes olevasse majakesse, kus ta käed ahelaisse pandi. Mehe nimi, kes ta sinna viis, oli Heath. Heath ütles Gabrielile, et temast saab number 55. Tema viiekümne viies ohver.

Heath on sarimõrvar.

Kui algab jaht mõrvarile, satub samasse jaoskonda Heathi-nimeline mees, kes väidab, et keegi Gabriel võttis ta vangi. Gabriel oli Heathile öelnud, et temast saab ohver number 55.

Gabriel on sarimõrvar.

Kaks kahtlusalust. Kaks täpselt ühesugust lugu. Kumb neist räägib tõtt?

James Delargy on kirjutanud ühe 2019. aasta põnevaima debüütloo. Ta kirjeldab meisterlikult kauget Lääne-Austraalia linna ja selle elanikke, kes kõik on haaratud jahist sarimõrvarile. Romaani põhjal on valmimas ka film.


VETEVALD
ARNE DAHL
Eesti Raamat, 2019

Ta viibis vetevallas.

Raskusjõudu ei olnud, tõstejõudu ei olnud. Kurssi ei olnud. Orientiire ei olnud. Järgmised ujumisliigutused võisid ühtviisi vabalt viia teda sügavikku või veepinnale või avamerre.

Sam Berger jäi paigale, hõljus suures tühjuses ja iga ujumisliigutus võis viia teda surmale lähemale.

Sam Bergerit kahtlustatakse mõrvas, mida ta ei ole toime pannud, ja tema partner Molly Blom on koomas. Berger põgeneb saarestikku ja ootab kaitsepolitsei juhtkonnalt korraldusi. Peale politsei ajab teda taga ka Carsten, kaitsepolitsei raudvara, kes on poolt vahetanud ja töötab nüüd terroristide heaks. Stockholmi ähvardab terrorioht ja tagaotsitav mõrvar – kes on pealegi röövinud ühe tüdruku – võib pääseda. Kas Berger on lahendus või osa probleemist?

„Vetevald“ on Arne Dahli menukate romaanide „Piirimaa“ ja „Sisemaa“ järg, rahvusvahelise haardega kriminaalromaan, kus autor näitab taas oma meisterlikkust.


SALADUSTE SUVI
NIKOLA SCOTT
Varrak, 2019

August 1939. Sõda terendub ähvardavalt, kui Cornwalli suvi lõpule hakkab jõudma. Summerhilli mõisas ootab kuueteistaastane Maddy murelikult oma õe Georgiana kojutulekut. Kui Georgie toob kaasa oma uue võluva kallima Victori, on kõik mehest vaimustatud. Ainult Maddy kahtlustab, et Victor pole sugugi see, kes ta paistab olevat ...

Tänapäev. Chloe abielu eduka ja tegusa Aidaniga kadestavad kõik. Nüüd, kui õhus on beebiuudised, tõotab nende elu muutuda täiuslikuks. Aga Chloe elus on ka tumedam külg ja kohtumine Madeleine’iga Summerhillis sunnib teda lõpuks sellega silmitsi seisma.

Olles tõmmatud kaasa 1939. aasta salapärastesse sündmustesse, hakkavad mõlemad naised aru saama, kuidas pahaendeliste motiividega mees võib väänata tõde, et jõuda oma eesmärkidele.

Kas mineviku mõistmine aitab Chloel astuda vastu tulevikule? Tema veel sündimata lapse turvalisus sõltub sellest.


KOSJASOBITAMINE ALGAJATELE
MAGGIE DAWSON
Eesti Raamat, 2019

Marnie MacGraw ihkab tavalist elu – abikaasa, lapsed, väikebuss ja elu äärelinnas. Ja nüüd, mil teda ootab abielu unistuste mehega, on see kõik käeulatuses. Siis kohtub Marnie Blix Holliday, oma peiu temperamentse kosjasobitajast tädiga, kes on juhtumisi suremas ja kõik muutub – täpselt nii, nagu Blix tüdrukule lubas.

Kui Marnie abielu kahe vaevalise nädala pärast lõpule jõuab, on tüdruk mõistagi šokis. Veel suurem šokk aga ootab teda siis, kui ta saab teada, et Blix pärandas talle koos oma lõpetamata jäänud „projektidega“ – murtud südamega mees, kiiksuga sõbrad ja oma õnne eest ummisjalu pagevad naabrid – ka väärika kinnisvara Brooklynis. Marnie ise küll ei ole endast kuigi heal arvamusel, aga miskipärast pidas Blix teda ideaalseks kandidaadiks, kes sobiks ta kosjasobitaja karjääri üle võtma.

Ja lisaks oli Blixil õigus ka paljude muude õppetundide osas, mille omandamine Marniel üle kivide ja kändude kulgeb: armastust on raske ära tunda ja sageli tõrjuvad armastust just need inimesed, kes seda tegelikult kõige enam vajavad.


TÜDRUK, KES PEAB SUREMA. MILLENNIUMI SARJA 6. RAAMAT
DAVID LAGERCRANTZ
Varrak, 2019

Stockholmi ühes pargis leitakse amputeeritud sõrmede ja varvastega kerjuse surnukeha. Esmapilgul ei kahtlustata surmajuhtumi põhjusena kuritegu. Kuid kohtuarst Fredrika Nymani vaist ütleb, et midagi on valesti, ja ta võtab ühendust Mikael Blomkvistiga.

Mikael tunneb loo vastu pehmelt öeldes leiget huvi. Kerjus oli oma segastes juttudes korduvalt maininud Rootsi kaitseministri Johannes Forselli nime. Kas see oli vaid hullumeelse sonimine, mõttetu jamps? Või on mingi seos valitsusega tõepoolest olemas?

Mikael palub Lisbethilt abi. Kuid pärast Holger Palmgreni matuseid on Lisbeth riigist lahkunud ja kellelgi pole temaga mingit kontakti.

Keegi ei tea, et Lisbeth on Moskvas. Ta tahab oma õe Camillaga asjad ära klaarida. Ta on otsustanud: ta ei ole enam tagaaetav. Edaspidi on tema see, kes jahti peab.

Tüdruk, kes peab surema – David Lagercrantzi Millenniumi-sarja raamatute suur finaal – seob poliitilised skandaalid ja kõrgel tasemel võimumängud ühte DNA-uuringute, Himaalaja-ekspeditsioonide ja lõhestumist külvava, organiseeritud netivihaga, mille juured viivad Vene trollivabrikutesse.


VÄIKE PRANTSUSE KÜLALISMAJA. SUVI
HELEN POLLARD
Pegasus, 2019

Kauni külalismaja La Cour des Roses värske juhataja Emmy Jamieson armastab oma uut elu Prantsusmaa lopsakal maastikul keset päevalillede välju. Peagi abiellub ta karamellikarva silmadega Alainiga, nii et parem ei saaks elu ollagi. Klaasike (või mõned liitrid) veini aitab leevendada ärritust, mida pulmi korraldav ema põhjustab oma nõudlike telefonikõnede ja sõnumitega, ning Alaini lahutatud naiselt kostvad ärevust tekitavad noodid pole ju kindlasti muretsemist väärt. Külalismaja omanik Rupert ning vanad ja uued sõbrad üheskoos aitavad hoolitseda selle eest, et mitte miski ei häiriks Emmy õnne.

Aga pulmapäeva lähenedes lööb üks minevikust päevavalgele ilmuv saladus kõik pea peale. Kas idülliline pulm Prantsusmaal leiab ikka aset nii, nagu plaanitud, või paneb murtud südamega Emmy plehku ja põgeneb tagasi Inglismaale?

„Väike Prantsuse külalismaja. Suvi“ on kolmas ja ühtlasi viimane osa Inglise kirjaniku Helen Pollardi ülimenukas sarjas, mis pakub hea ajaviitekirjanduse austajale täpselt parajas koguses äratundmist ja kaasaelamist, huumorit, helgust ja meeleliigutust, taustaks idülliline Lõuna-Prantsusmaa miljöö.


HANNAH' NIMEKIRI. SEITSMES RAAMAT
DEBBIE MACOMBER
Ersen, 2019

Oma armastatud naise surma-aastapäeval saab doktor Michael Everett kirja, mille Hannah on talle aasta eest kirjutanud.

Selles kinnitab naine talle oma armastust ja esitab viimse palve. Ühe võimatu palve. Ta tahab, et mees uuesti abielluks. Ta ütleb mehele, et too ei peaks järelejäänud aastaid leinates veetma ja ta on selleks välja valinud kolm naist, keda ta mehel kaaluda palub.

Esimesena on Hannah’ nimekirjas tema nõbu Winter Adams, kokk, kellele kuulub kohvik Seattle’is Blossom Streetil. Teine on Leanne Lancaster, Hannah’ onkoloogiaõde. Michael tunneb neid mõlemaid. Aga kolmas nimi on tema jaoks täiesti võõras – Macy Roth.

Järgnevate kuude jooksul veedab ta aega kõigi kolme naisega, nende… ja ka iseenda kohta rohkem teada saades. Seda, mida Hannah juba teadis. Ta on mees, kes vajab täiuslikkust, mida ainult armastus pakkuda suudab. Ja Hannah’ nimekiri juhib ta naiseni, kes teda selle leidmisel aidata saab.


HEA SAM
Dete Meserve
Ersen, 2019

Kümme pealtnäha juhuslikku inimest Los Angeleses leiavad oma eestrepilt 100 000 dollarit. Keegi ei tea, kust või miks see raha on tulnud. Kui kogenud telereporter Kate Bradley hakkab küsimusi esitama, muutub see heategevusena tundunud lugu mõistatuseks. Kui kaugele Kate läheb, et avastada see suuremeelne hing, keda tuntakse Hea Sami nime all ja kes ei paista soovivat, et ta leitaks?

Pärast kõiki isehakanuid, valejälgi ja isegi kiindumist ühte oma „kahtlusalustest” leiab Kate end kahtlemas kõikide motiivides – kaasa arvatud võõraste, perekonnaliikmete või isegi ta enda omades. Kõige ohtlikum asi, mida Kate võib teha, on kaotada valvsus ja uskuma hakata. Aga Hea Sam on maailmas midagi käima lükanud: see on muutus. Ja võib juhtuda, et Kate mitte ainult et leiab oma elu suurima loo, vaid ka elab ise selles.


PELGUPAIK
Lauren K. Denton
Ersen, 2019

Kui Sara Jenkinsi viimane elus olnud pereliige sureb, läheb Sara tagasi koju Alabama Sweet Baysse, kus asub tema vanaema lagunenud külalistemaja Pelgupaik. Ta plaanib lahtised otsad kiiresti kokku sõlmida ja minna siis tagasi New Orleansi oma kiire elu ja eduka antiigipoe juurde.

Selle asemel saab Sara teada, et Mags on pärandanud Pelgupaiga temale ja teinud talle ülesandeks maja remontida. See töö ei ole lihtsate killast, sest majas elavad ikka veel vanaema parimad sõbrad – värvikas seltskond vanainimesi. Selle asemel et rutata tagasi New Orleansi, jääb Sara Sweet Baysse ja alustab oma karjääri suurimat renoveerimisprojekti. Keset kipsplaaditolmu ja vanu mälestusi kohtab ta sarmikat töödejuhatajat ning avastab, et Pelgupaiga ellu tagasi astuda on palju lihtsam, kui ta oli oodanud.

Siis avastab Sara kasti, mille Mags talle pööningule leida oli jätnud. Kast on täis asju, mis vihjavad vanaema minevikule, millest Saral polnud aimugi olnud. Magsi sõprade abiga hakkab Sara tükkhaaval kokku panema pilti, mis jutustab salapärasest vaprusest, kirge ja valikuid täis elust, mis muutis tema vanaema saatust imelisel, aga ka südantlõhestaval moel.

Kui närukaelast kinnisvaraarendaja ähvardab Pelgupaiga Saralt ära võtta, on Sara sunnitud langetama valiku, kas jääda Sweet Baysse ning maja ja talle armsaks saanud inimeste eest võidelda või uuesti lahkuda ja minna tagasi oma eduka, kuid üksildase New Orleansi elu juurde.


UUTE ALGUSTE SUVI
Bette Lee Crosby
Ersen, 2019

Ajakirjanikuks pürgiv Meghan Briggs on olnud alati vastutustundlik pereliige. Kui isa ootamatult sureb, jättes maha pisut riskantse ettevõtte, võtab just Meghan isa pärandi enda kanda, ehkki peab seetõttu oma unistuste täitumise edasi lükkama.

Tracy erineb õest täielikult. Tema on alati olnud mässumeelne ega ole tal ka mingeid kindlaid eluplaane. Oma nurjunud suhte kiiluvees naaseb ta koju üksikvanemana.

Samal ajal kui Tracy kogeb värske emaduse muresid, peab Meghan oma võitlust, üritades mitte kiinduda kutsikasse, kelle elu ta päästis. Pole õige aeg kiindumusteks – ei imearmsasse Soxi, kelle omanik võib iga hetk välja ilmuda, ega ka linna nägusasse uude veterinaari. Suve edenedes avastab ta aga, et nagu Sox, nii võib ta ka ise päästmist vajada.

Sedamööda, kuidas õed ootamatute proovikivide ja uute suhetega rinda pistavad, avastavad nad, et mineviku seljataha jätmine võib avada tee ilusatele uutele algustele.


RANNAKÜLA TARK EHK KÄSS MUU
MEELIS LIIVLAID
Ammukaar, 2019

Eesti rannarahva ajalugu ulatub sajandite taha ning mere ääres on elatud kaua. Kord põgusamalt, kord paiksemalt. Ammuste randlaste tegemiste kauge kaja kostub meieni kord kärarikkamalt, kord vaiksemalt.

Mereäärses külas kasvava Meeme seiklused viivad ta metsa, merele ning ka kunagise Tarvanpää linnuse ehitamise juurde. Ta elab karmil ja põneval ajal ning mõtleb nii maal kui merel oma kaunile Saalele.

Meelis Liivlaid on kirjutanud ajaloolise jutustuse tegelased toimetama metsa ja mere vahele, paika, kus tänapäeval asub Käsmu kapteniküla.


VANA ARMASTUSKIRI
TIINA TAMMAN
Eesti Raamat, 2019

Ah, see kiri, see kiri! Olen kindel, et see on adresseeritud Konstantin Pätsile, sest selles on viide riigivanemale, ja ometi olen täielikus segaduses, kuidas niisugune kiri Giffeyde paberite hulka sattus. Oletasin kirja silmates, et see on Giffey kiri Pätsile. Siis plahvataski mu peas uskumatuna tunduv lootus, sellepärast tahtsingi kirja endale. Oletasin, et Giffeyl oli mingi põhjus Pätsile kirjutamiseks ja et üks väike avastus viib järgmiseni ... Aga tegelikkus on karm: kiri ei ole Giffeylt, autoriks on keegi tundmatu. Allkirjaks on märgitud vaid üks täht – L. Kindlasti naisterahvas, see on kirja sisust selge. See on armastuskiri. Käsitsi kirjutatud, vene keeles, Tallinnas, ilusa käekirjaga, kuupäevaks 6. veebruar 1931, algab sõnadega „Kallis Konstantin“.

Tiina Tamman (sünd 1948) käis koolis Türil, õppis inglise keelt Tartus ja ülikooli lõpetamise järel läks elama Inglismaale. Mitu aastat töötas ta ühes Londoni veiniäris, siis kakskümmend aastat BBC-s, kus tema ülesandeks oli Eesti Raadio uudiste kuulamine. Seejärel kaitses ta Glasgow’ Ülikooli juures doktorikraadi. Väitekiri ilmus ka eestikeelse raamatuna „August Torma – sõdur, saadik, salakuulaja“ (2011). Järgnesid veel kaks biograafiat: ingliskeelne „Portrait of a Secret Agent“ (2014) ja eestikeelne „Paul Oras – punane admiral“ (2016). Tamman on kirjutanud ka romaane: „Ärkamine“ (1999), „Tihe udu Tallinnas“ (2000), „Õie teekond“ (2001) ja „Pärandus“ (2018).

MINU SALAJANE ELU. TEEKOND ALGAB ALATI KUSAGILT KAUGEMALT KUI JAAMAST
KATRIN PAUTS
Rahva Raamat, 2019

Mis juhtub siis, kui ei suuda enam edasi minna?

Aga siis just tulebki seda teha, suruda oma viimase jõuga gaas põhja ning söösta tundmatusse. Olin oma elus jõudnud kriisi, mis oli ligi hiilinud nii vaikselt ja märkamatult, et ma ei näinud ühtki hoiatusmärki. Ning samal ajal ärkas minus mingi tung. Seesama tung juhatas mind lõpuks ilusasse võõrasse linna. Linnaga sulasin ma ühte ning siin lehekülgedelgi ei ole võimalik vahet teha, kummast parajasti jutustan.

Tšehhimaa pealinn Praha, kus olen viimastel aastatel palju kordi käinud, on inimese sisemise võitluse areeniks ideaalne koht. See kuulub oma pika ja sageli julma ajaloo ning võimetuks tegeva iluga nn igaveste linnade hulka (nagu ka Rooma, Pariis või London), milles möödanik, ajaloo pöördepunktid ja kriisihetked ning neis hetkedes elanud ja teinekord väga meeleheitlikke tegusid teinud inimesed segunevad kuldseks tolmuks, mis rahustab ja lohutab. Kõike on alati ka varem ette tulnud. Inimloomus ei ole kuigi palju muutunud. Sa ei ole üksi.

Selles raamatus tänan oma imelist linna enda elu eest.


PEIDUS SU SILME ALL
CAROLINE LOUISE WALKER
Helios Kirjastus, 2019

Kaunisse sadamalinna Sag Harborisse on saabunud suvi. Doktor Robert Hart on just nimetatud linnakese Aasta Kodanikuks. Tema arstipraksis on üliedukas. Robertil on imeline kodu, tema käevangus vastupandamatult kena noor naine ja muidugi ootab teda linnakese kai ääres ka uhke 61. aasta Lymani paat. Ta on just korda saanud suhted oma ainsa pojaga eelmisest abielust. Kadestamisväärne elu! Seda seniks, kuni nende juurde tuleb suvevaheaega veetma poja parim sõber Nick.

Ühel hetkel märkab Robert, et Nickil on arenemas liiga lähedane suhe tema kauni abikaasa Elizabethiga. Kahtlustused ja väikesed paranoilised valed hakkavad kuhjuma ning kuigi Robert väidab endale kindlameelselt, et nii kaitseb ta vaid oma perekonda, kulgeb kõik allamäge.

“Peidus su silme all” on pinget kruviv psühholoogiline põnevik, mille ootamatuid pöördeid ja lõpplahendust ei oska keegi ette aimata.

KOJUTULEKUD
MARCIA WILLETT
Varrak, 2019

Sadamaserval paneb kalurihüttide reale punkti vana graniitmaja. Algul kuulus see Nedi vanematele. Siis heitis Ned merel teenitud aastate järel siin ankrusse ja kodunes. Viimaks kolis sisse ka Nedi kadunud abikaasa õepoeg Hugo, kes vahetas Londoni väikese Cornwalli kaluriküla vastu. Olid ju siin möödunud tema rõõmuküllased koolivaheajad.

See mereäärne maja on pelgupaik – ning nüüd tõmbab ta ligi teisigi sõpru-sugulasi. Nende seas on Dossie, keda vaevab pärast ema-isa surma ja poja abiellumist üksildus. Ning üle pika aja naaseb siia ka Nedi ja Hugo sugulane Jamie, kelle särav lendurikarjäär sai ootamatu punkti. Nii Dossie kui ka Jamie peavad uue eluga kohanema.

Sedamööda, kuidas uustulnukad saabuvad ja vanad sõbrad taasühinevad, paljastuvad saladused, pannakse proovile uued suhted ning tärkavad tundevärelused. Sest siia tulijad taipavad, et see maja sadamamüüri ääres võtab nad avasüli vastu ning annab võimaluse … puhtalt lehelt alustamiseks.


VASKSÜDA
LEENA LEHTOLAINEN
Pegasus, 2019

Maria Kallio läheb suveks Põhja-Karjalasse, oma lapsepõlve kodulinna politseiülema asetäitjaks. Ta kavatseb veeta Arpikyläs rahuliku suve sportides ja maratoniks treenides, aga töötempo kasvab üle pea, kui vana kaevandustorni jalamilt leitakse surnukeha. Kas kunstnik Meritta Flöjt kukkus tornist alla või aitas keegi sellele kaasa?

Uurimist ei tee lihtsamaks ka see, et kahtlustatavate hulgas on Maria vanu sõpru ja tuttavaid, näiteks tema kooliaja rokkbändikaaslane ja esimene armastus Johnny, kes paneb Maria südame siiani kiiremini tuksuma. Ja peagi leitakse ka teine surnukeha ...

LEENA LEHTOLAINEN (sünd 1964) on Soome kuulsaim naiskrimiautor, keda on nimetatud ka Soome Henning Mankelliks. Tema Maria Kallio raamatusari on saavutanud Soomes kultusliku staatuse, Leena raamatud on võitnud ohtralt auhindu ja ta on kandideerinud ka Põhjamaade krimikirjanike suurimale auhinnale Klaasvõti.


TAEVAS KUULUB MEILE
Luke Allnutt
Rahva Raamat, 2019

Kõikevõitev lugu isast ja ta väikesest pojast – ning armastusest, mis ei tunnista piire.

Rob Coates on ellujääja. Enda meelest oli ta saanud eluloteriilt peavõidu: kaunis kodu, imeline naine Anna ja armastatud poeg Jack, kes muudab iga päeva erakordseks seikluseks. Kuid siis tabab perekonda tragöödia ja Robist saab iseenese kõige kurjem vaenlane, kes kõike kunagi kalliks peetut enda ümber hävitama hakkab. Kui maailma pole ühtäkki enam võimalik mõista, pöördub Rob fotograafia poole, hakates jäädvustama kauneid paiku, mida kunagi külastas – mälestusi hetkedest, mil ta perekond oli õnnelik. Ja just siis, kui tundub, et kõik on kadunud, asub Rob unustamatule teekonnale, mis aitab taas leida rõõmu ja armastust.

„Taevas kuulub meile” on liigutav ja südantlõhestav, kuid kokkuvõttes läbi ja lõhki elujaatav raamat, mis puudutab kõiki, kes on kogenud kaotust või suurt armastust. Luke Allnutt on jahmatava sõnaosavuse ja läbinägelikkusega paberile pannud erakordse debüütromaani ja eheda tunnistähe armastuse jõust, mis näitab, kuidas isegi kildudeks purunenud süda võib taas tuksuma õppida.

Kaunilt kirja pandud ja sügavalt liigutav „Taevas kuulub meile” näitab, milleks me armastatud inimeste nimel valmis oleme. Luke Allnutt on uus suur anne kirjanduse vallas ja tema debüüdist ei tohi mööda vaadata.


VIIE SÕRME HARJUTUS
J.M. ILVES
Post Factum, 2019

Kesk sumedat suve röövivad kogenud kriminoloogi hingerahu mõistatuslikud mõrvad. Algab jaht ebatavaliselt halastamatule mõrtsukale, kelle esimesteks ohvriteks langevad vaiksel suvilateel ema koos lapsega. Palgamõrvana paistnud loost hakkab üha enam läbi kumama kättemaks. Aga mille eest? Üliandeka, autistliku detektiivi Kari Sorjoneni ehmatuseks on asjasse segatud tema parem käsi, kunagine FSB agent Lena. Kas ta saab usaldada naist, kelle minevik ühendab teda Venemaa vanglas istuva narkoärikaga? Jahtunud jäljed viivad neid kättemaksuhimulise kurjategija kannul 2000. aastate Peterburi allilma ning Tšetšeenia julma sõjani.

Põhjamaine nordic noir’ stiilis kriminaalromaan on kolmas raamat sarjast „Piirilinn“, mille Euroopas äärmiselt menukas televersioon on Netflixis tuntud pealkirja „Bordertown“ all.

Sarja esimesed kaks osa on „Nukumaja“ ja „Lõppmäng“.


Ü NAGU ÜKSIKEMA
DAGMAR LAMP
Pegasus, 2019

Vägivaldse suhte lõpetamine ei käi üleöö, eriti kui sul on laps, kes teid igavesti seob. Sa võid asjad kokku pakkida ja ära minna, aga see ei ole lõpp.

Lõpuks ei saagi aru, millal on lõpp. Kui ta sulle enam ukse taha ei ilmu? Kui ta sind enam ei sõima? Kui ta sind enam ei jälita või jõuga autosse ei topi, metsa ei sõiduta ja ära ei ähvarda tappa? Kui sa teda enam ei igatse? Või siis, kui sa enam ei karda? Tuleb aeg, mil sa enam ei karda, kuigi seda on kartes nii raske uskuda.

Iga vägivald ja iga vägivaldne suhe on erinev. Neil kõigil on ühist see, et need peavad lõppema. Sa pead ära minema, kuigi arvad, et ei suuda. Sa pead asjad kokku pakkima, kuigi arvad, et ei saa üksi hakkama.

Dagmar Lambi „Ü nagu üksikema“ räägib loo ühe naise lõpust ja uuest algusest, hakkamasaamisest ja põrumisest, headest ja halbadest otsustest. See on kurb, naljakas, kohutav ja seksikas üheaegselt. „Ü nagu üksikema“ on kindlasti Dagmar Lambi parim romaan. See on sõltuvusttekitav ja tõeline, sest ajakirjanikuna on Lamp korduvalt väärkoheldud naiste lugudest kirjutanud. Lamp teab, millest ta räägib, ning tema jutustus on pagana kaasakiskuv.


CALIFORNIA TÜDRUKUD
SUSAN MALLERY
Ersen, 2019

California päike ei paista just eriti säravalt kolme õe peale, kes jäetakse kõik samal nädalavahetusel maha.

Finola on LA populaarse hommikusaate juht. Ta on alati heatujuline, kuni teda rabatakse ootamatult otsesaates uudisega, et ta abikaasa magab noore ja kuulsa poplauljaga. Finola üritab vältida kõmuajakirjanikke ja teeb näo, et kõik on hästi, kuigi tegelikult on ta sisimas kokku varisemas ja ihkab üle kõige, et mees tuleks mõistusele ja elu läheks tagasi normaalsesse rööpasse.

Zennie lahkuminek pole eriline kaotus. Kuigi maailm nõuab, et ta leiaks endale paarilise, käib tema meelsamini surfamas. Nii et nõustumine hakata sõbranna heaks surrogaatemaks pole mingi probleem – tal on vaba emakas ja tal pole vaja muretseda suhete pärast. Ainult et kõik teised – kaasa arvatud vanem õde – leiavad, et ta teeb suure vea, ja rasedus osutub märksa üksildasemaks ja komplitseeritumaks, kui ta oli ette kujutanud.

Ali, kes pole iial olnud õdedest kõige kõhnem või kõige ilusam, on harjunud sellega, et ta jääb tähelepanuta, aga kui ta kihlatu saadab oma venna ütlema, et pulmad jäävad ära, on see uus madalseis. Kuid Daniel ilmub ikka ja jälle teda toetama, nii et Ali hakkab mõtlema, et võib-olla keegi märkab teda siiski sellisena, nagu mitte keegi pole varem märganud.

Õed, kes on üksteisele toeks, alustavad otsast peale ja rajavad uue elu. Mallery on kirjeldanud seda – nagu ikka – soojalt, võluvalt ja terava huumoriga.


OOTAMIST VÄÄRT
Jamie Beck
Ersen, 2019

Kolmteist aastat tagasi joonistas Vivi LeBrun kukke ja sõi Oreo küpsiseid, kui kohtas esimest korda sõbranna venda David St. Jamesi ja armus temasse. Sestsaadik on tema armastus Davidi vastu ainult kasvanud tänu aastatepikkusele sõprusele viimase perekonnaga, kes päästis ta üksildasest rahutust lapsepõlvest. Kui Vivi sõidab koos St. Jamesi vendadega Blocki saarele puhkama, unistab ta taaskohtumisest Davidiga, lootes, et mees näeb temas viimaks ometi hingesugulast.

Pärast ema surma tõmbus David õest ja vennast eemale, olles otsustanud varjata laastavat peresaladust. Nüüd on ta kaasa võtnud oma sõbratari, kes ootab temalt tõsisemat pühendumist. Davidil on niigi muresid, ja see, et tema tunded Vivi vastu nüüd järsku muutuvad, ajab olukorra veel keerulisemaks.

Pinged kasvavad ning Davidi käitumine vallandab sündmusteahela, mis võib röövida temalt armastuse, millesse ta on seni suhtunud iseenesestmõistetavalt, ja Vivilt ainsa tõelise perekonna, kes tal olnud on.


PÄEVIKUKÜTID
EET TUULE
Eesti Raamat, 2019

Taivo on vabakutseline ornitoloog, kel lisaks looduses viibimisele tuleb ka pikki tunde arvuti taga töötada. Abielukriisi tõttu väldib ta kodu, pealegi on hiljuti tema ellu ilmunud noor lindude vaatlemisest huvitatud naine. Teesalude pereelule see teadagi kasuks ei tule.

Kevadel hakkavad toimuma sündmused, mis paljastavad mitmeid saladusi ka teiste linnuhuviliste tegevuses ja suhetes. Võimuvõitlus vaevu hingitsevas linnuklubis, hämarad lood metsas, vanade vaatluspäevikute vargus, kallaletungid maakodus ja segased juhtumised pankrannikul ...

Järjest kriminaalsemaks muutuvaid sündmusi asuvad uurima raamatutest „Jaanituli Käopesas” ja „Kuristik raiesmikul” juba tuttavaks saanud kriminaalpolitseinikud Marko Tammik ja Piret Velliste. Mõistatused küll lahendatakse, kuid mõndagi jääb veel varjatuks.

Eet Tuule on varem avaldanud üheksa raamatut: „Trompetid udus” (2014), „Tagalaane valitsejad” ja „Poisike rukkis” (2015), „Sundsuvitaja” (2016), „Juured ja võrsed” ning „Keset ilu ja valu” (2017), „Eraku eksitus”, „Jaanituli Käopesas”, „Metsatalu saladused” (2018) ja „Kuristik raiesmikul” (2019).


PÄRISEKS JÄÄDES
Catherine Bybee, KERSTI CARSTEN
Ersen, 2019

Klassikaaslased võisid Zoe Browni pidada kõige kindlamalt kodulinna jäävaks, aga tema pere haagiselamu paberõhukesed seinad ja rusuv õhk ei olnud see, mida ta elult tahtis. Peale parimate sõbrannade Melanie ja Jo oli ainus, kes Zoed keskkooli ajal terve mõistuse juures hoidis, tema poiss-sõber Luke Miller.

Ta ei lahkunud linnast, ta põgenes – keeras selja mustadest lammastest õele-vennale ja vangis istuvale isale. Olles nüüd Dallases kuulus kokk, saab ta endale lubada kõike, mida tal lapsepõlves kunagi ei olnud. Ent kui ta tuleb tagasi maalähedasse metsikult kaunisse River Bendi, peab Zoe seisma silmitsi kõigega, mille ta maha jättis – kaasa arvatud Luke.

Kuigi Luke oli Zoe jaoks minevikus pelgupaik, teab ta, et nad elavad nüüd täiesti eri maailmades. Vanemate lähedal elav ja isa töökojas mehaanikuna töötav Luke ei tundnud kunagi tungi River Bendist lahkuda – kuni Zoe tagasitulekuni.

Ent kui nad vana armu uuesti lõkkele puhuvad, on Zoe sunnitud vastu võtma elu kõige raskema otsuse: jääda River Bendi ja seista silmitsi oma minevikuga, enne kui see ta hävitab, või jätta hüvasti kõigiga, keda ta on eales armastanud… seekord igaveseks.


UNISTUSTE TÜTAR
DIANE CHAMBERLAIN
Ersen, 2019

Kui Carly Sears, noor naine, kes jäi Vietnami sõja tõttu leseks, saab teada, et ta veel sündimata tütrel on südameviga, on ta meeleheitel. On 1970. aasta ja talle öeldakse, et tema lapse abistamiseks pole võimalik midagi teha. Aga ta õemees, salapärase minevikuga füüsik, ütleb talle, et lapse päästmiseks võib siiski leiduda võimalus. Tema ettepanek on midagi niisugust, mis lööb segi kõik Carly arusaamad. Midagi, mis nõuab tugevust ja julgust, mille olemasolust endal tal ei olnud varem aimugi. Ja mis nõuab Carlylt kujuteldamatut usaldust.

Kõik armastusest veel sündimata lapse vastu.

Sisukas, žanri piire avardav, äärmiselt kaasahaarav romaan ühe ema riskantsest teekonnast, et päästa oma laps, ühendada perekond ja uskuda uskumatut. Diane Chamberlain nihutab usu ja teaduse piire romaaniga, mida te iialgi ei unusta.


VIIMANE LIHV
Betty Neels
Ersen, 2019

Charity arvas, et tal on kõik olemas: ta on abielus lugupeetud doktori Tyco van der Bronsiga ja on ema tema kahele lapsele. Miks ta süda siis mehe armastust igatses? Neiu teadis ju algusest peale, et neil on mõistuseabielu – oleks rumal veel midagi soovida…






VULKAANI JALAMIL
MALCOLM LOWRY
Eesti Raamat, 2009

On november 1938. Tähtede pahaendeline seis tõotab suurt katastroofi. Mehhikos peetakse surnutepüha ja karnevali. Diplomaatilised suhted Mehhiko ja Inglismaa vahel on katkenud, konsulid koju kutsutud. Endine Briti konsul Geoffrey Firmin aga ei kavatsegi lahkuda, sest elul pole tema jaoks enam kuigi suurt mõtet ega väärtust. Ja siis saabub hommikuse lennukiga naine, kelle poole on ta hüüdnud nii palveis kui sonimistes.

Selles mitmetasandilises romaanis on sügavat kaemuslikkust, jõudu ja poeesiat.


UITMÕTTEPÄEVIK. VÕIMALUS JÄÄB
INDREK KOFF
Härra Tee ja Proua Kohvi, 2019

Kui märkad detaili ja pilgu sellesse puurid, võib mingil kummalisel ja ootamatul viisil nähtavaks saada suurem muster või osa sellest. Vastupidine kehtib muidugi ka, lõkkesse vahtides võib pilk juhuslikult pidama jääda üksikule sädemele, mis võib õigete asjaolude kokkulangemise korral aidata mõista midagi olulist.

Sealt edasi saab kõik minna ainult paremaks.

„Indrek Koff valdab sõna, seda tõestavad ainuüksi tema meisterlikud tõlked. Aga ta valdab ka seda, mis teeb sõnast kirjanduse. Ta võib kirjutada proosalistest asjadest, tulemuseks on poeem proosas. Võimalus on antud, tasub lugeda.” - Tiit Aleksejev

„Inimene elab ja koob tühjusesse kangast: tegutsedes, mõeldes ja suheldes. Sellest kangast antud raamat ju ongi: kirjutamisest, rutiinist, kahest kuni 7,3 miljardist inimesest – pöörates pilgu ka suure tühjuse enese poole. Kui vaadata sinna Indrek Koffiga koos, ei olegi nii hirmus.” - Helena Läks

„Võimalus jääb” on tervikuna poeetilis-irooniline päevikulaadne tunnel, mille läbimise juures vilksatavad üksikud tulukesed ja mõttekäigud, kuigi enamus teest kulgeb tühjuses. Kirjapandus on surma-eelset mõistvat leplikkust, milles peitub tugev allasurutud ootus ja üksindus. Hüpnootiline poeem kapseldumisest ja valmisolekust, ootusest millegi poole, mille olemasolust veel aimugi pole, kuid mis ei piirdu siiski muutustega nende harjumuspärases võtmes. Raamatut võib näha ka kui anti-päevikut, kus päev piirdub tavapäraselt ""tühi"" lühikokkuvõttega, mis paneb aga küsima, kas ""tühi"" on seda ikka tühjuses või nimelt see, mida teoses sõna-sõnalt ei leia, aga mis varjatult siiski kõik üle ujutab ja milles peitubki olemise tegelik väärtus.” - Mait Vaik


AAKER
TÕNU ÕNNEPALU
EKSA, 2019

„Mujal kodus“ odüsseia jätkub Kanadas Muskoka metsade keskel, kuhu kord Eestist ja siis veel ka Euroopast põgenenud inimesed rajasid oma pisikese riigi, mida nad kutsuvad Kotkajärveks. See pidi neil aitama meenutada kadunud kodu, aga sai lõpuks ise koduks – koduks mujal, koduks eksiilis, uueks kodumaaks. Sest seda vana, kust kord mindi, pole õieti ju enam kuskil: minevikku tagasi ei pääse. Ja kas tasub tahtagi?




VANAPOISS
ANDRUS KASEMAA
Kultuurileht, 2019

Soovisin täna ühele vanapoisile palju õnne sünnipäevaks. Ta on vanem kui mina. Poole vanem või lausa 70 vist saab. Ma ei teagi täpselt. Ta ei puhka kunagi, ta ütleb, tal on nii palju tööd, saadab valda kirju, teeb järelepärimisi, miks on prügimajandus halvasti korraldatud ja millal vald külatee korda teeb. Püüab me kodumaad kenamaks ja paremaks teha. Vahel harva leiab ta aega, et kodus tikripõõsa taga päevitada, sest rannas käia talle ei meeldi. Liiga palju koledaid inimesi. Tema seda päris korda tegemist ei näegi, enne ta sureb, sest selle maa korda tegemine võtab veel aastakümneid, kui mitte sajandeid. Ma tean, et minugi surres on see riik veel endine, endiselt asub ta Ida-Euroopas ja siia ta jääbki. Aga kindlasti, kui ta sureb, see tuttav vanapoiss, siis peaks ta hauale panema kivi, mälestuskivi, et vaatamata kurjusele, vanapoisi üksikusele, ta sassis toale, kõigile neile kummalistele nõudlikele kirjadele, mis ta valda ja ministeeriumitesse saatis, ja hoolimata sellest, et kõik olid juba tüdinud, kui nägid ta e-kirja postkastis ja et ta neid kiusas – vaatamata kõigele ta tahtis me riiki paremaks muuta ja kindlasti natuke muutis ka. Mulle endalegi meeldib kirjutada palju kirju, pommitada ametnikke kirjadega. Kogu aeg on nii palju mõelda, teha järelepärimisi, ettepanekuid, kirjutada valda, miks on külatee ääred niitmata, kuigi teised külad on kõik korras. Miks meie vald on nii vaene. Miks on nii hoolimatu. Vanapoisid on nagu vanamutid, ei karda kedagi, hoiavad üleval seda maailma. Vanapoisi süda on julge, kartmatu, hulljulge, hull. Jobu ja kirglik.

Vanapoiss on see, kui sa täna küsisid käterätti ja ma andsin sulle padjapüüri ja sa küsisid, et kas see ongi käterätt. Ja ma vastasin, et jah. Ja sa leppisid sellega ja pühkisid käsi padjapüüri sisse. Kui nii, siis nii. Ütlesid sa. Ja ma imestasin, et sa leppisid.

Vanapoiss elab tavalist elu. Nagu kõik inimesed. Võib-olla on ta natuke kurjem, sest ta on kogu aeg üksi. Tal on nii palju aega mõelda endamisi. Arutada. Üksikud inimesed kasvavad vist rohkem sissepoole.

Vanapoisi toad on jahedad, aga ta ei viitsi kütta. Ta on isegi puudega kooner, kuigi mets tuleb aknast peaaegu sisse, aga puid on vaja saagida, lõhkuda. Kui raske see on. Ta ei viitsi. Küll tulevad soojemad ööd. Mõtleb ta. Jahe öö on täna. Mõtleb ta. Vanapoiss paneb jope selga ja magab koos riietega võidunud linade vahel.

Vanapoiss on see, kes kuuleb öösel voodist kähriku kisa, appihüüdu, kriiskamist nagu Aafrikas või džunglis. Jookseb paljalt õue ülestõusmispühade ööl ja kisab ja karjub üle küla, kisab ja röögib, sest ta vihkab vägivalda. Sest ta ei kannata seda. Sest tal on hinges raske. Ta ei saa magada, kui keegi seal pimedas kisab ja karjub, ja ta tahab peletada ära vaid selle, kes teeb kellelegi haiget. Minge kaugemale metsa, kui tahate, seal ma ei kuule, aga kaduge minu maa pealt, kaduge minu kõrvade äärest, sest ma ei suuda seda taluda. Sa ütled küll, et ära kisa nii palju ja mida inimesed mõtlevad. Mind pole see kunagi huvitanud. Olen sündinud sellisena siia maailma, olen alati selline olnud, olen tundnud nooremana häbi, et olen selline imelik, olen tahtnud muutuda, aga ikka olen jälle tagasi see, kes olen. Ma ei suuda seda muuta. Pigem kurb, et sa kardad teiste arvamust.

Vanapoiss on see, kes sõidab rattaga suveööl trussikute väel läbi küla, sest und ei tule ja toas on palav.

Vanapoiss sõidab toas rattaga.

Vanapoiss limpsib taldrikud üle ja ei pese nõusid.

Sa tahad mu voodiriideid ja katteid pesta, aga õudne, ma ei taha, et pesed. Siis on päev läbi asjatamist, toimetamist, sa pesed nii põhjalikult. Terve mu päev on häiritud... Vanapoistele meeldib, kui vaikus on majas. Ära pese palun.

Vanapoiss sobrab poodi minnes alati prügikastides ja veab sealt vanu ajakirju ja lehti koju. Parmud, hirmsad põhjakäinud joodikud lähevad poodi õlle ja viina järele, vanapoiss mõtleb küll, et natuke häbi on, aga siis mõtleb, et nemad joovad, mulle aga meeldib lugeda Loominguid, Akadeemiaid, Eesti Loodusi, teiste äravisatud ajakirju. Ise olen nii vaene, ei suuda osta midagi ja ei taha raisata raha ka. Ja vanapoiss sobrab puhta südamega teiste asjades edasi ja loeb teiste vanu arveid ja imetleb teiste äravisatud asju.

Vanapoiss istub kuni hommikuni üleval. Ta vaatab vahel oma kõhtu, kas see on suuremaks läinud. Ta sööb viimasel ajal tõesti rohkem. Ta ei liigu enam palju. Nüüdki on öö, varsti päike tõuseb, valgeneb, öösorr soristab juba ja mets kohiseb kaugel.

Vanapoiss on see, kes üksinda öös tantsib, kes veab välja raadio, paneb muusika kõvasti mängima ja laulab ja tantsib, keerutab ennast, ja kui keegi peaks seda nägema, siis mõtleks, et puha segi. Aga vanapoiss on õnnelik ja tantsib, ja laulab nii hästi, kui oskab, nagu kooliski, kui muusikatund oli, siis viisi ta ei pidanud, aga ta laulis kogu südamest. Nii palju, kui ta kõrist tuli. Nagu maailmas poleks olemas teisi lauljaid ega inimesi. Enda noodi järgi, enda südame rõõmuks. Ta liigutused, kui vanapoiss liigutab end, kui maailm peaks seda jälgima, kui vaimustav see on. Millised puusanõksud, suur paks keha, nagu padakonn. Vana särk seljas. Uus suvine soeng, enda lõigatud, sest juuksur on nii kallis. Vanapoiss.


RISTI SOLDATI MÕISTATUS. SAGADI PARUNI MÕRVALOOD
AIN KÜTT
Hea Lugu, 2019

Kriminaalloo „Risti soldati mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood“ tegevus viib lugeja 1828. aastasse ja mitmesse mõisa, mis jäid praeguse Lahemaa rahvuspargi maadele. Enamik raamatus mainitud mõisahooneid on praegugi alles.

Kriminaalne liin on puhtalt autori väljamõeldis, kuid teosesse on põimitud ka mitmeid sündmusi, mis neis mõisates toona tegelikult juhtusid. Ajastutruult on püütud kirjeldada toonast eluolu, õhustikku ja hooneid, tegelaste käituminegi vastab igaühe seisusele ja staatusele.

Ilusal maihommikul avastatakse Oandu karjamõisa keldrist Karula mõisniku Justus von Breverni surnukeha, kuigi seal peaks olema hoopis saeveskis õnnetult hukkunud töömees. Salapärase mõrvaloo peab lahendama Sagadi mõisahärra Paul Aleksander Eduard von Fock, sest ta on kohaliku meeskohtu assessor ja talle kuulub Oandu karjamõis. Asja aitavad tal uurida naabermõisa Annikvere veidi ebatavaliste kommetega preili Maria Juliana von Nottbeck ja ülikoolikaaslasest mõisavalitseja Wagner.


POISID! VIIGE MIND SIISKI JAOSKONDA! TÕSIELULISI LISANDUSI EESTI KULTUURILOOLE
HEINZ VALK
Fookus Meedia, 2019

Millise skandaali põhjustas kirjanik Smuuli kehv vene keel?
Kuidas purustas kilekott maalija lõua?
Milliseid ohte peidavad augud rannaliivas?
Mismoodi sattus armastatud karikaturist naistesauna?
Millega lõppes kunstnike klubi iludusvõistlus?
Miks oli skulptori talvemantli tasku hapukapsastest pungil?

Vaimuka sulega kunstnik Heinz Valk pajatab raamatus kõikvõimalikest veidratest ja absurdsetest juhtumistest, mida siinses kunstielus nõukogude ajal pahatihti ette tuli.


HEA JA KURJA TUNDMISE PUU
HELEN KÄIT
Tänapäev, 2019

Kui Mirjam kuuleb oma mehelt, et too läheb tema ja nende tütre juurest lihtsalt ära, ei oska ta esiotsa midagi arvata, see uudis tuleb talle selleks liiga äkki. Ometi on selge, et nii ongi ja edaspidi tuleb tal hakkama saada üksi. Ehkki see ei tähenda terve tema senise elu kokkuvarisemist ja hirmsat kitsikust, tähendab see siiski väga selgelt uue eluetapi algust ning vajadust oma elu põhjalikult ümber vaadata.




TIIU TALU TÜTREKENE
MARJE ERNITS
Eesti Raamat, 2019

Ühel õhtul põleb väikese Tiiu kodutalu maani maha ning ta ema ja väikevend hukkuvad. Orvuks jäänud tüdruk kasvab üles võimuka tädi peres koos täditütre ja kaksikutest tädipoegadega. Tal pole justkui millestki puudu, pigem vastupidi, sest saatuse poolt on talle antud erilised võimed. Samas on ta ilma jäänud ema õpetussõnadest, mida Tiiu talu naised põlvest põlve oma tütardele edasi andsid. Lõpetanud talutöö kõrvalt Maaülikooli, jääb neiu endiselt seotuks kasuvanemate taluga, kuid iidse suguvõsa otsese järeltulijana otsustab ta kunagise kodutalu taastada.

Romaan toob haaravalt lugejani väikese tüdruku naiseks kujunemise loo ning kirjeldab tänapäeva maaelu rõõmusid ja muresid ning keerulisi inimsuhteid.


MINU ITAALIA. MAGUS JA MÕRU
KÄRT VILT
Petrone Print, 2019

Saapa hiilgeajad jäävad mägede taha. Praegu on ta kulunud eksponaat vabaõhumuuseumis: saabast pitsitab tööpuudus, konts on vajunud korruptsiooni- ja bürokraatiamülkasse, kanna peale on astunud maffia ja ninast immitsevad sisse roiskuma läinud laenud. Saabas astub aga kindlalt edasi. Ta on läbi imbunud ajaloost ja kultuurist, sääres punnitab tootmis- ja turismiettevõtete kindel kasum ning augud tallal on vaid fenomen, mida firmamärgiks pidada.

Kummalisi kontraste kohtab Itaalias igal sammul. Saapamaa on ühekorraga nii vaene kui ka glamuurne, ilus ja inetu, magus ja mõru! Koos sõbrannaga põhjast lõunani reisides mõistan, et riiki valitseval kaosel on oma korrapära ning sellele annab kuju vaid Itaaliale omane harmoonia. Seal teatakse, et elu suurimad väärtused on inimesed ja hästi veedetud aeg ühes hea toidu ja veiniga. Itaallaste vahetu suhtlus ja elustiil kutsuvad mind tagasi ning nõnda jätkan oma elu- ja ülikooliteed kodust kaugel Apenniini poolsaarel. Niiviisi õpin tundma Saapamaa keerulist mosaiiki ja iseenda uut emotsionaalsemat versiooni.


MINU ŠOTIMAA. SÜDA SELJAKOTIS
MARION JÕEPERA
Petrone Print, 2019

Kahe eriti suure mäe vahele jõudes ootas meid ees tihe pilv, millest ei olnud võimalik läbi näha. Pilv oli nagu pehme värav, mille avamiseks tuli lihtsalt ennast usaldada. Seisin seal ja vaatasin pilve sisse. Maailm hakkas mind endale avama. Mitte millelgi ei olnud enam vahet. Taevas ja maa said üheks, minu jalad ja maa said üheks. Nahk minu kehal hingas iga pooriga. Minu mõtted, mu keha ja ala minu ümber moodustasid ühes taktis hingava terviku. Sain aru, et tegelikult ei oleks vahet, kui minu asemel seisaks siin kuusepuu, rebane või sirmik. Sest kõik on üks. Sest kohalolu on üks. Ja igasugune looduses viibimine on alati kahepoolne suhtlus. Astusin pilve sisse.

…Šotimaale tõi mind elu parim rännukaaslane – juhus. Sattusin Šotimaa lähedusse elama aastal 2011. Just siis hakkasin nii dramaturgi kui ka seiklejana huvituma sellest, kuidas me tajume ennast ümbritsevat ja miks meid tõmbavad tundmatud keskkonnad. Nii jutustangi rohkem õues kui toas viibimisest. Raamat sobib kõigile, kellele meeldib kohtuda millegi sõnulseletamatuga, olgu see siis viskiklaasis või matkaradadel.


SELLISED ME OLEME
GOLNAZ HASHEMZADEH BONDE
Varrak, 2019

Nahidil on jäänud elada kuus kuud. Vähemalt nii arvavad arstid. Kuid Nahid pole inimene, kes kedagi usuks. Ta lükkab tagasi talle pandud vähidiagnoosi ja arsti, kes selle pani. Tema sisemine meelepaha on ühtlasi kantud põlgusest selle elu vastu, mis talle antud on, ja teadmise vastu, et see jätkub varsti ilma temata. Ta tunneb end olevat üksi oma haiguse ja mõtetega. Ta igatseb oma tütre Arami järele, kuid ei saa temaga kuidagi ühele lainele. Haiguse karm silmus tõmbub koomale ja Nahid tahaks kaitsta Arami valu eest. Ta saab aru, et ta peaks seda tegema. Sest mida muud on üks tütar kui keegi, kes on siia ilma sündinud jagamaks oma ema valu?

Esitatud raevuka purskena, on „Sellised me oleme” lugu juurtetusest ja kaotusest, see on jutustus tugevast, kuid piinavast suhtest emade ja tütarde vahel.

Oma väga otsese ja mõjusa stiiliga esitab Golnaz Hashemzadeh Bonde meile raskeid küsimusi. Mida me anname edasi oma lastele? Ja mida me võlgneme neile, keda armastame?


SURMAV VALGE
ROBERT GALBRAITH
Varrak, 2019

Eradetektiiv Cormoran Strike’i büroosse tuleb kasimata noormees Billy, kes usub, et nägi lapsepõlves pealt koletut kuritegu. Kuigi on selge, et noormehe mõistusega pole kõik korras, jääb midagi tema jutu juures Strike’i häirima ja ta asub tõe jälgi ajama.

Õige varsti vajab büroo teeneid üks tuntud poliitik ning Strike ja büroo kaasosanik Robin Ellacott hakkavad tegelema väljapressimisjuhtumiga, millel on ootamatu seos Billy looga. Taustaks 2012. aasta Londoni olümpiamängude sagin, sukelduvad Strike ja Robin, kelle tunded teineteise vastu muutuvad aina keerulisemaks, rikaste ja ilusate maailma, mille glamuurse fassaadi taga paljastub aga midagi sootuks inetumat ...

ROBERT GALBRAITH on Harry Potteri lugude sarja ja romaani „Ootamatu võimalus“ autori J. K. Rowlingu pseudonüüm. Detektiiv Cormoran Strike’ist jutustava sarja kolm eelmist romaani „Käo kukkumine“, „Siidiuss“ ja „Kus on kurja kodu“ jõudsid kõik menukite edetabelite tippu ning praegu väntab BBC 1 Strike’i lugudest ka teleseriaali, produtsendiks Brontë Film and Television.


HARAKAD
MARK EDWARDS
Pegasus, 2019

Hirm elab naaberkorteris … Jamie ja Kirsty on oma esimesse ühisesse kodusse kolides optimistlikud. Nende helges tulevikus ootab abielu ja pere loomine. Uue maja elanikud tunduvad sõbralikud: kirjanik ja keskealine taimetark üleval ning otse nende all abielupaar Lucy ja Chris Newton, kes neid avasüli tervitavad.

Algus uues kodus on kui idüll, aga siis hakkab juhtuma veidraid asju. Nende lävele jäetakse surnud rotte. Nad kuulevad häirivaid hääli, pealegi – mis kõige hullem – öösiti. Kui Jamie parim sõber kohutavas õnnetuses viga saab, avastavad nad, et tegu polnud pelgalt halva juhuse ja kokkusattumusega – toimumas on midagi palju pahaendelisemat. Kui Jamie ja Kirsty meeleheite äärele aetakse, vannub Jamie, et hakkab vastu. Ent tal pole aimugi, millega silmitsi seisab.

„Harakad“ on pingeline psühholoogiline põnevik, mille koletisteks pole vampiirid ega deemonid, vaid inimesed naaberkorterist. Mark Edwards on tänapäeva üks menukamaid ja produktiivsemaid briti põnevuskirjanikke. „Harakad“ on tema esimene ja senini loetuim romaan, mida on üle maailma ostetud ligi miljon eksemplari.

„Väga kaval ja tempokas lugu, mis jäi lõpuni ootamatuks.“ – Elizabeth Haynes


61 TUNDI
LEE CHILD
Varrak, 2019

Jack Reacher on tagasi. 61 tunni pärast juhtub midagi. Turismibuss satub Lõuna-Dakotas Boltoni väikelinna lähistel lumetormi ajal õnnetusse ja kõik sõitjad, nende hulgas juhuslikult bussis viibinud Jack Reacher, toimetatakse Boltonisse. Reacher kavatseb liikuda edasi niipea, kui lumetorm on möödas, aga siis selgub, et linnas toimetavad mingid kurjad jõud, keda ohustab üksainus vanem naine. Nimelt on ta paljudest linlastest ainus, kes söandab minna kohtusse tunnistusi andma, seetõttu on karta, et vanaproua elu on ohus. Poolkogemata leiab Reacher end politsei abilisena tähtsa tunnistaja elu kaitsmast. Samal ajal arenevad sündmused näitavad, et tegu on palju kurjaendelisemate jõududega, kui algul tundus ...


USALDUSE KÜSIMUS
PENNY VINCENZI
Varrak, 2019

Kui mees seisab silmitsi dilemmaga, mis ähvardab hävitada tema maine, abielu ja lapse, mis valikuid ta siis teeb?

Tom Knelston on karismaatiline ja võluv mees, kelle kireks on poliitika ja reformid. Ta on ka ambitsioonikas mees, kellel avalikkus silma peal hoiab. Tema naine, endine meditsiiniõde Alice jagab ta ideaale. Nad näivad olevat täiuslik paar.

Järsku aga kohtab Tom lapsepõlvetuttavat, kaunist ja õnnetus abielus olevat modelli Diana Southcotti. See naine kehastab paljuski kõike, mille vastu Tom võitleb, kuid samas on ta ka vastupandamatu ja nii hakkavadki nad ohuga flirtima, ehkki armulugu võib nad mõlemad hävitada. Kui Tomi laps haigestub, on mees sunnitud langetama otsuseid oma põhimõtete, karjääri ja abielu üle ning ennekõike küsima endalt, kui suur on ta armastus oma lapse vastu.

„Usalduse küsimus” on Penny Vincenzi romaan elust eelmise sajandi keskel ja selles on palju huvitavaid tegelasi, elumuutvaid otsuseid, armastust, iha ja konflikte. Lugu on nii lummavalt kaasahaarav kui ka silmaringi laiendav.


ULTIMA
L.S. HILTON
Pilgrim, 2019

Kogu maailmas laineid löönud seksikas põnevik jõuab nüüd haripunkti!

Glamuurne Veneetsia galeriiomanik Elisabeth Teerlinc teab võltsingutest nii mõndagi. Õigupoolest on ta ju ise võltsing! Tema tegelik mina – Liverpooli vaesest linnaosast välja rabelenud Judith Rashleigh – on peidetud mitme kihi valede alla.

Kuid Serbia maffiabossi ja Itaalia politseis tegutseva topeltagendi vahele lõksu jäädes on naine sunnitud looma veelgi suurema võltsingu – täiusliku maali, mille eest makstakse kõrgetasemelisel kunstioksjonil mitusada miljonit naelsterlingit.

Judith teab, et isegi kui ta sellega hakkama saab, kaotab ta tõenäoliselt elu. Aga ta ei tea, et pööraste ja seksikate seikluste käigus kaotab ta seekord ka südame.


ARMASTUSKIRI
LUCINDA RILEY
Varrak, 2019

London, 1995. Kui oma põlvkonna üks silmapaistvamaid näitlejaid Sir James Harrison üheksakümne viie aastasena sureb, ei jää temast maha mitte üksnes murest murtud perekond, vaid ka saladus, mis on nii šokeeriv, nii vapustav, et võib põhjalikult raputada Inglismaa ladviku alustalasid …

Joanna Haslam on noor ambitsioonikas ajakirjanik, kellele antakse ülesanne legendaarse näitleja matustest artikkel kirjutada. Mälestustseremooniale on kogunenud maailma kuulsuste koorekiht. Joanna aga komistab kogu selle glamuuri taga peituvale hämarale saladusele: talle mainitakse kirja, mille James Harrison endast maha jättis ja mille sisu on üle seitsmekümne aasta meeleheitlikult varjatud. Saladust katvaid valede kihte üksteise järel maha koorides põrkab ta kokku jõududega, mis püüavad teda igati takistada, et tõde päevavalgele ei tuleks. Ning et kiri enne teda kätte saada, ei kohku need jõud millegi ees tagasi …


SWEET LAURELI KOSK
RAEANNE THAYNE
Ersen, 2019

Kevad peaks tooma tärkamist, kuid Maura McKnight-Parker ei suuda oma mineviku eest põgeneda. Leinates ikka veel oma kadunud tütart, üllatab endist vaba hinge vanema tütre Sage’i ja ta esimese armastuse, Sage’i isa naasmine. Jackson Lange ei teadnud oma tütrest midagi – ta ei teadnud isegi seda, et oli väikelinnast jalga lastes oma eluarmastuse rasedana maha jätnud –, kuid ta pole Maurat unustanud.

Nüüd on nad tagasi, ent Sage’il on saladus, mis paneb taasühinenud pere haprad suhted proovile. Juhuse tahtel koos ning pühendunud neile, keda armastavad, peavad Maura ja Jackson õppima, kuidas edasi minna ja minevikus tehtud vigadest lahti lasta, selleks et neid ja nende Hope’s Crossingi sõpru ootaks särav tulevik.


EI SAA SINUST ÜLE
SUSAN MALLERY
Ersen, 2019

Silver Tesdalil on ettevõtluseks loodud pea ja suudlemiseks huuled ning pankur Drew Lovato silm on jäänud pidama mõlemal. Aga pärast seda, kui Drew oli nii rumal, et lasi Silveri käest, on naine hoidnud temaga distantsi. Kui pank keeldub Silverile laenu andmast, näeb Drew kahekordset võimalust: rahastada Silveri fantastilist ja ainulaadset ideed ja võita ühtlasi naise usaldus.

Vaatamata tugeva naise reputatsioonile pole Silver siiski nii tugev, nagu välja paistab. Drew’ kaotamine mõjus talle väga rängalt. Aga Drew’ suudlused on sama ahvatlevad kui tema pakkumine Silveri ärisse investeerida. Kui Silveril ei õnnestu temast üle saada, võib-olla tuleks siis hoopis alla anda ja see mees lõplikult peast visata.

Aga kui Silver avastab, et ta on mehesse armumas veelgi sügavamalt kui keskkooli ajal, kipuvad tema plaanid jooksma liiva. See tähendab, et ta peab kõik ausalt üles tunnistama ja rääkima mehele saladusest, mida ta on tolle eest aastaid varjanud – ning riskima, et võib seeläbi mehe igaveseks kaotada.

Sarja eelmised raamatud: Ütle sina seda esimesena. Esimene raamat, Teise võimaluse ootuses. Teine raamat, Miks mitte täna õhtul. Kolmas raamat


LASKMATA KARU PEIED
JÜRI KOLK
Kingitud Hobune, 2019

Millistele takistustele põrkab järve rännuhimu?
Mida arvab jõgi taevast?
Kas kuu on tõepoolest valemängija või ehk hoopis vastutustundetu looder?
Milleks laulikule lestakala?
Mis häält teeb patuta inimene?
Kuidas lõhnab vaikimine?
Kus on tõde?
Kas süda ei võiks ennast selgemini väljendada?
Miks mitte käia vee peal kui asi tagakäpas?
Neile ja veel paljudele elutähtsatele küsimustele saab sellest raamatust vastuse või siis ikkagi ei saa.


KÕIKIDE ASJADE VALGUS
MIKK PÄRNITS
EKSA, 2019

„Pärnitsa luule haare on lai, maapõuest magma ja mulla mant liigutakse linnutiivul lausa kosmosesse välja, vaikse metsaaluse kohal laotub kõuekõminast rappuv taevas.” – Janika Läänemets

„Kohati meenutab tema luulekeel arbujaid – peamise paralleeli võiks tõmmata Uku Masingu emotsionaalse ja müstilise loodusluulega.” – Hele-Mai Viiksaar




EESTI NOVELL 2019
URMAS VADI, TAUNO VAHTER, TOOMAS HAUG, ARMIN KÕOMÄGI, TAAVI EELMAA, KAAREL B. VÄLJAMÄE, MAARJA KANGRO, KAI KASK, TOOMAS VINT, MARGIT LÕHMUS, JANAR ALA, ANDRUS KASEMAA, RISTE LEHARI, TÕNIS TOOTSEN, AVE TAAVET, MADIS AESMA, JAN KAUS, TIIT ALEKSEJEV, JOHANNES SEMPER
Eesti Jutt MTÜ, 2019

EESTI NOVELL 2019 on teine raamat uuest sarjast, kuhu neli koostajat on valinud põnevaid ja eriilmelisi palu möödunud aasta novellisaagist. Sest lisaks Tuglase novelliauhinna saanud lugudele on uudisjutumaastikul muudki huvitavat, mis aga pahatihti laiema lugejaskonna ja tunnustuse eest varjule jääb. Sel aastal on kogumikus 18 lugu, sajanditagust kirjanduspilti esindab otse Siuru kaante vahelt tänapäeva tõstetud Johannes Semper. Novelliregistrid on mitmekülgsed – leiab lõikavat satiiri, muhedat huumorit, tõsipaatoslikku elukaemust, kirjanduslikku koomiksit, elu pärast surma, seksuaalhälbeid, kasside hingeelu, järsku ilmub keset uusaastaööd tank T-72.

Kõige rohkem, nagu arvata võibki, on raamatus surma ja armastust, neid elu suurimaid müsteeriume. Ja maaelu. Sest me oleme ikkagi maarahvas, kes tunneb ennast ainult siis kindlalt, kui külmal talvel puud otsa ei saa.


PAUNVERE LÕPP. KUIDAS EESTI KIRJANIKUD „KEVADET” KIRJUTAKSID. 69 PAROODIAT
TOOMAS KALL
EKSA, 2019

1912.aastal avaldas Oskar Luts jutustuse „Kevade”, mis sai kohe lugejate lemmikuks, peagi aga üheks eesti kirjanduse tüvitekstiks.1975. aastal kuulus „Kevade” meie kultuuriruumi juba nii orgaaniliselt, et ma tõesti uskusin: mingisugune „Kevade” oleks meil isegi siis, kui Luts ei oleks seda omal ajal kirjutanud. Ainult et missugune „Kevade” täpselt? Nii hakkasingi otsima vastust küsimusele, kuidas eesti kirjanikud „Kevadet” kirjutaksid.

Esimesed vastused — Mati Undi, Holger Puki ja Vaino Vahingu moodi „Kevaded” — ilmusid ajakirja „Pikker” 16/1975 paroodialisas „Käkker”, viimane — Mehis Heinsaare laadi „Kevade” — ajakirjas „Looming” 12/2017.

Nüüd jõuavad ühtede kaante vahele kõik kahekümne viie eesti kirjaniku kujuteldavad „Kevaded”, mis seni on ilmunud, lisaks tosin veel avaldamata paroodiat. Enamik neist uus-„Kevadetest” on kas lühemad või pikemad jutustused, kuid on ka luulet, samuti on esindatud aforismid (Arvo Valton), kuuldemäng (Jüri Tuulik), päevik (Tõnu Õnnepalu), kirjavahetus (Jaan Kaplinski), e-kirjavahetus (Mart Juur) ja koguni traktaat (Olev Remsu).

Soovitan „Paunvere lõppu” kõigile, eriti neile, kes hindavad eesti kirjanduse (vahel raskesti märgatavat) mitmekesisust.

Jan Kaus soovitab: "See eesti kirjanikke parodeeriv raamat ajas mind ikka päris mitmes kohas kõva häälega naerma. Ideaalne raamat kõigile neile, kelle meeldib intelligentne nali, mis ammutab eesti kultuurist."


KOOLIRAHVA VÄLIMÄÄRAJA
ALO SAVI
Studium, 2019

Raamat on humoorikas pilguheit koolitöötajate võluvasse, pühendunud ja sõbralikku maailma. Lihtsalt, illustratiivselt ja ülevaatlikult kirjeldatakse õpetajate ning direktorite tüpaaže ja teisi koolis töötavaid inimesi ning antakse mõistlikke soovitusi, kuidas nendega edukalt suhelda. Kõik kirjeldatud õpetajate ja koolijuhtide tüübid on autori poolt märgatud aastakümnete jooksul koolis õppides ning töötades. Nagu kujunes alkeemiast keemia, võib sellestki raamatust kunagi saada surematu klassikaline teos, mis pani aluse teaduslikule uurimisvaldkonnale – pedagogogloogiale. Lugege ning nii mõnigi seik Teie lapse või Teie enda õpetaja kohta leiab mõistliku selgituse ning mõnigi kolleeg muutub järsku palju mõistetavamaks. Rõõmsat avastusretke koolidžunglis!


PUUDUTUSE AEG
EERIK PURJE
Argo, 2019

Romaani peategelane, sõja tõttu kodumaa kaotanud Mihkel Rand on jõudnud oma eksirännakuil Austraaliast Kanadasse. Seal, Toronto suurlinnas ja Põhja-Ontario ürgmetsades, kulgevad ta heitlikud elusündmused ja jätkuvad lootusetuna tunduvad otsingud, põimitud kriitiliste arutelude ja enesehinnangutega. Tõeline puudutuse aeg seisab aga alles ees. 2014. aasta üldlaulupidu toob elatanud mehe lõpuks tagasi Eestisse. Laulukaare all algab sündmuste ja kokkusattumuste jada, kus ootamatult hargneb lahti nii mõnigi umbsõlm. Näiliselt igal rindel lüüa saanud sõdur tajub, et võit on varjatud kujul siiski saavutatud.

Mihkel Rand on kui 1944. aasta sügisel tekkinud sundpagulase etalon, kelle saatuses kajastub üks tahk meie rahva tollasest traagikast ja hilisemast leevendusest. Rahva killustamiseks piisas võõrvõimu julmusest ja hoolimatusest, laialipaisatud kildude taasliitmiseks vajame armastuse ühendavat jõudu.

Romaani autor Eerik Purje on töötanud aastakümneid ajakirjanikuna Kanadas ja avaldanud mitu raamatutki. “Puudutuse aeg” on järg tema 2017. aastal ilmunud esikromaanile “Aja puudutus”.


KIRJAD MAARALE
ANDREI HVOSTOV
Petrone Print, 2019

“Teos mida te käes hoiate, on kirjutatud ühele kindlale inimesele – noorele naisele, kes saab sajandi keskel kolmekümne kolme aastaseks. Ma olen elus tähele pannud korduvat tragöödiat – kui me teatud hetkel jõuame sinnamaale, et tahaks hakata oma vanavanematele küsimusi esitama, on juba liiga hilja. Nad on läinud. „Kirjad Maarale“ on sündinud katsest aimata ära need küsimused, mida mu lapselaps võiks mulle sajandi keskel esitada. Mitte ainult tema, vaid kõik need noored täiskasvanud, kes selles uues mitteilusas maailmas tahaks meil, vanavanematel, rinnust kinni haarata ja karjuda – mida te tegite?!”

Näkku vaadatakse näiteks sellistele küsimustele: kuidas olla õnnelik; kas vene nimi on Eestis koormaks; kuidas tajub maailma autist; millest sai alguse ajakirjanduse allakäik; kas kodusõda Eestis on reaalne oht või ullikeste foobia; kas „Tõde ja õigus“ võiks saada järje; kuidas töötab matriarhaat; kas Tartus sõitis tõesti tramm?


ELU JA AEG
ENN NÕU
EKSA, 2019

Enn Nõu mälestusteraamat tugineb päevikutekstidele aastatest 1949–1955 ehk autori gümnaasiumiajast, õpingutest arstiteaduskonnas ja kirjanikuks kujunemise alguse perioodist Uppsalas.

Raamat kirjeldab eesti pagulaste elu Korea sõja ja kodumaa vabastamise lootuste varjus. Eesti organisatsioonid ja tuntud tegelased läbivad raamatut, milles paistab ka autori maaniline huvi 1950-ndate kinofilmide ja staaride vastu. Lisaks lähemalt lootusetust elukaaslase otsimise vaevast.

Vilksatavad tuntud pagulased, nagu Oskar Loorits, Andrus Saareste, Arvo Mägi, Karl Ristikivi, Gustav Suits, Eduard Tubin, Rudolf Penno, Märt Raud, Aksel Mark, Heinrich Laretei, Valev Uibopuu, Artur Adson, Johan Kõpp, Armin Tuulse, Aarne Viisimaa, Tõnis Kint, Artur Mägi, Marie Under, Helmi Mäelo, Enno Penno, Vello Salo, Gustav Ränk, Ilmar Jaks, August Torma ja paljud teised. Teos on täpne, aus ja ajakohane eesti paguluse kirjeldus Rootsi ülikoolilinnas ja detailne ajapeegeldus nii kirjanduse kui ka ajaloo vaatenurgast.


ELUPÕLETAJAD
ERIK TOHVRI
Erik Tohvri Romaan OÜ, 2019

Käesoleva aasta aprillikuus ilmub Erik Tohvri romaan jääb tõenäoliselt ränga silmahaigusega võitleva eaka kirjaniku viimaseks raamatuks. Autor ise teeb selle kohta niisuguse kokkuvõtte:

Nii, nagu ei ole võimalik pimedalt sündinule edasi anda lillede ja liblikate värve, ei saa ka tundetule kirjeldada seksuaalsust – seda on võimalik ainult ise tunnetada. Olen oma senistes romaanides seda kogu maailma elu liikuma panevat jõudu vaid põgusalt puudutanud; nüüd, juba kõrvalseisjana, pole see teema enam sedavõrd tabu, et mitte selle kaudu inimloomuse olemusele läheneda ja näha, et see ürgne jõud võib ennast väga mitmel viisil avaldada.

Tegelikult on see raamat eksperiment – kas minus on veel 86aastasena säilinud midagi, mis suudab lugejat köita? Ma tänan kõiki, kes minu ajaviiteks kirjutatud romaanidest on osa saanud!

Erik Tohvri, kodanikuna Hans-Erik Laansalu


HELEDAM KUI PÄEV
MIRKO BONNÉ
Eesti Raamat, 2019

Raimund Merz tunneb Moritzit ja Florianet juba lapsepõlvest, nende elu keskpunktiks on üks metsistunud aed külaserval. Kui nendega liitub Inger, taanlasest kunstniku tütar, moodustub nelikust sõpruskond, kuniks mõlemad poisid tüdrukusse armuvad. Inger valib Moritzi, paar saab ka Raimundist ja auahnest Florianest. Aastaid hiljem ristuvad nende teed uuesti, andes Raimundile võimaluse selgelt näha, kui tühine on tema elu ilma Ingerita. Meeleheitlikult otsib ta teed tagasi iseenda ja oma minevikuga leppimise juurde. Otsingud kulmineeruvad reisiga Lyoni, ühe maali juurde, mis lummab teda samamoodi nagu lapsepõlv metsikus aias.

Mirko Bonné suur armastusromaan toob Goethe „Hingesugulaste“ teema tänapäeva. See uurib tüllimineku ja võõrdumise põhjuseid ning loob haarava portree mehest, kes leiab jõudu oma olemuse varjust välja astuda.

Mirko Bonné (snd 1965) on avaldanud romaane, luulekogusid, esseesid ja reisikirju, tõlkinud saksa keelde muu hulgas Sherwood Andersoni, Emily Dickinsoni, John Keatsi, Grace Paley ja William Butler Yeatsi teoseid. Oma loomingu eest on Bonné pälvinud mitmeid kirjandusauhindu.


ARMASTUS KÜLMAS KLIIMAS
NANCY MITFORD
Varrak, 2019

„Armastus külmas kliimas” on säravalt romantiline teos, mis kirjeldab värvikalt aristokraatide kadunud hiilgust kahe maailmasõja vahelisel Inglismaal ja kuulub kindlalt inglise kirjanduse klassika hulka. Ehkki romaanis on kujutatud kõrgaadli elu, võib vaimukuste pillerkaari varjus aimata ka nukramaid alatoone, sest armastus võtab sageli ootamatu kuju või jääb hoopis tabamatuks. Nagu heades raamatutes ikka, on selleski teoses midagi rohkemat, kui esmapilgul paistab, ning küllap sellepärast püsib see seniajani värskena.

Nancy Mitford (1904–1973) oli üks kuuest Mitfordide õest, kes on Inglismaal olnud mitmete raamatute ja käsitluste aineks. Peaaegu kõik õed on midagi kirjutanud, avaldatud on nende kirju ja päevikuid, kuid üksnes Nancy on leidnud tunnustust kirjanikuna. Tema loomingut iseloomustavad kaasasündinud anne, terav pilk ja oskus omaaegse kõrgkihi elu vaimukalt tabada. Kõige kõrgemalt on tema loomingus hinnatud kaks pooleldi autobiograafilist romaani „Armastust otsimas” ja „Armastus külmas kliimas”.


MINU IIRIMAA. ARMASTUS TULEB KARJUDES
RENE SATSI
Petrone Print, 2019

Mida Iirimaa endast kujutab? Ilmselt ujuvad seda saart mainides silme ette pildid liigagi rohelisest loodusest, härjapõlvlastest, silmatükkivalt punastest juustest, sulnistest mägedest ja Guinnessi õlust. See kõik on muidugi väga pinnapealne. Ja mina üritan sellist pinnapealsust omamoodi korrigeerida.

Mind pandi Iirimaal p ä r i s e l t tööle. Ma jagasin korterit ööklubides poksida armastava iirlasega; aitasin kaugelt maalt pärit prostituudil oma teadmata Iiri väikelinnas maad kuulata; mind kahtlustati maffiavõsukese peksmises ja poolakaks olemises. Mu lugudesse mahuvad kummituskoer ja delfiin, kes pole normaalne. Kirjutan läbi irooniaprisma Eduard Vildest, hostelitest, oma eluraskustest võõral maal ja Iirimaa ajaloost. Kirjutan ka armastusest. Üritan keskenduda päris Iirimaa inimestele, päris probleemidele, päris eludele. Iirimaal oleks minu kohta ka kindlasti üht-teist öelda, aga õnneks saan ainult mina seda teha. Ebavõrdsus, mis mulle ainult kasuks tuleb.


MÕTTETU MEHE PÄEVARAAMAT
WEEDON GROSSMITH, GEORGE GROSSMITH
Rahva Raamat, 2019

„Mõttetu mehe päevaraamat” on huumoriklassika tippu kuuluv teos, mille peakangelane Charles Pooter ilmus lugejate ette esmakordselt Inglise satiiriajakirja Punch lehekülgedel 1888. aastal. Sellest ajast peale on hiljem raamatuna ilmunud teost antud uuesti välja pea igal aastal. Samuti on peategelase nimest saanud omamoodi sünonüüm kõigi kohta, kes peavad oma igapäevaelu tähtsusetuid pisiasju nii oluliseks, et neist peaks tingimata kuulma ja hoolima ka kogu ülejäänud maailm. Nüüd on The Telegraphi poolt kõigi aegade viieteistkümne parima huumoriraamatu sekka valitud teos kättesaadav ka eesti keeles, andes meie lugejatele viimaks võimaluse tutvuda maailma kõige tähtsama mehega ning saada osa tema tarkadest mõtetest ja tähtsatest igapäevategemisest.

See koomiline meistriteos, mis kätkeb endas naeruväärselt pompoosse ja äpardustele alti Charles Pooteri, tema abikaasa Carrie ja nende tülika poja Lupini tegemisi, on pakkunud lugemisrõõmu mitmetele põlvkondadele lugejatele ning andnud inspiratsiooni paljudele hinnatud kirjanikele nagu J. B. Priestley, Evelyn Waugh, Helen Fielding ja Sue Townsend.

2007.aastal valmis „Mõttetu mehe päevaraamatust” ka film, kus nimiosa mängib Eestiski armastatud näitleja Hugh Bonneville („Notting Hill”, „Downton Abbey”).


VAIKIV PATSIENT
ALEX MICHAELIDES
Pegasus , 2019

Alicia Berenson peab päevikut, et oma mõtteid lahti kirjutada ning tõestada armastatud abikaasale, et kõik on hästi. Ta ei tahaks ealeski Gabrieli muretsema panna või talle valu põhjustada.

Kuni ühel õhtul tulistab Alicia Gabrieli viis korda näkku ega räägi pärast seda enam sõnagi.

Psühhoterapeut Theo Faber on veendunud, et tema võimuses on Alicia rääkima panna, ehkki kuue aasta jooksul pole see kellelgi õnnestunud. Alicia loo uurimisest saab Theole kinnismõte ja ta avastab, et naise vaikimise põhjus peitub palju sügavamal, kui esiotsa arvata võis.

Aga kui Alicia viimaks rääkima peaks, kas siis Theo ikka on valmis tõde kuulma?

„Vaikiv patsient” on Kreeka-Küprose-Inglise päritolu Alex Michaelidese esimene romaan, 2019. aasta kõmulisim põnevik, mille tõlkeõigused müüdi juba enne ilmumist rekordiliselt 37 riiki. Raamat tõusis kiiresti nii New York Timesi kui ka Sunday Timesi edetabelite esikohale ja Brad Pitti eestvedamisel on romaani põhjal valmimas film.


MÄGEDE KUNINGANNA
DANIEL WISSER
Tänapäev, 2019

Robert Turini elu on elatud, kuigi ta on alles neljakümne viie aastane. Ent üks siht on tal veel: ta tahab iga hinna eest jõuda Šveitsi. Sest seal saaks ta ise otsustada, millal on lõpp. Veelgi rohkem meeldiks talle see, kui ta poleks ravimatult haige, aga diagnoos on vääramatu: hulgiskleroos. Selleks et oma naisele mitte koormaks olla, kolib ta ära hooldekodusse, vabatahtlikult ja varakult. Kuid see joodik ja naistemees, kes kõik ilustamata välja ütleb, pole just kerge hoolealune, seda märkavad õed peagi. Oma seisukorra halvenedes otsustab ta ise oma elule punkti panna, enne kui selleks on liiga hilja.

Südantlõhestavalt koomiliselt jutustab see romaan viimastest asjadest, ja eelviimastest – elust selle kohutavas ilus ja võimatusest öelda, millal tuleks lugeda see lõpetatuks.


VESTLUSED SÕPRADEGA
SALLY ROONEY
Varrak, 2019

Frances on 21 aastat vana, tüüne ja tähelepaneliku loomuga. Üliõpilase ja algaja kirjanikuna pühendub ta intellektuaalsetele otsingutele ning oma ilusale ja lõputult enesekesksele sõbrannale Bobbile. Tüdrukud esinevad Dublinis luuleõhtul, kus Melissa-nimeline ajakirjanik nende ande avastab. Kui nad Melissaga lähemalt suhtlema hakkavad, tuleb Francesel vastumeelselt tunnistada, et Melissa peen kodu ja kena abikaasa avaldavad talle tegelikult muljet. Frances usub, et eraomand on saatanast, ja Nick, Melissa näitlejast abikaasa, paistab kui patriarhaadi kehastus. Ent kuitahes lõbus flirt Nickiga ka esialgu ei tunduks, areneb sellest kummaline lähedus, mida ei Frances ega Nick oodatagi ei oska.

Briljantselt täpne ja teravalt taiplik „Vestlused sõpradega” kujutab elavalt nooruse võlu ja karisid.

Sally Rooney (snd 1991) on üks enim tähelepanu pälvinud noori Iiri kirjanikke. „Vestlused sõpradega” on tema esimene romaan, mis sai kohe ilmudes suure tunnustuse osaliseks. Tema teine romaan „Normal People” valiti 2018. aasta Man Bookeri preemia kandidaatide hulka.


TÕDE TÕUSEB, VESI VAOB
S.K. TREMAYNE
Pegasus, 2019

Mõnikord ei saa isegi ennast usaldada ... Natuke kiilasjääd, natuke ebaõnne, ja Kath Redway elu oleks Dartmoori kauni rahvuspargi paisjärves peaaegu lõppenud. Imekombel pääses Kath õnnetusest mõne verevalumi ja lühiajalise mälukaotusega. Ta on šokis, kuid õnnelik, et jõudis tagasi oma kaugesse koju keset nõmmetühermaad, kena abikaasa Adami ja armsa, ent isemoodi tütre Lyla juurde. Ta on elus! Kuid tema perekond ei ole sama rõõmus. Abikaasa on korraga arusaamatult jahe, isegi vaenulik. Ja unistajast tütar räägib muudkui mingist „mehest nõmmel“.

Siis hakkavad taastuma jubedad mälukillud ning Kath saab aru, et tema õnnetus polnud mingi õnnetus ... Sammhaaval õõvastavat tõde avastades vajub ta elu pimeduse, hirmu ja õuduste sohu.

A.K. Tremayne on Devonis sündinud ja võimalikult anonüümseks jääda sooviva autori kirjanduslik pseudonüüm. Ta on tegutsenud ajakirjanikuna ja kirjutanud (Tom Knoxi pseudonüümi all) arheoloogiat ja religiooni käsitlevaid põnevikke. Autori esimene raamat S. K. Tremayne’inime all oli „Külmakaksikud” (e k 2016), mis osutus väga menukaks; edukas oli ka teine raamat „Tulelaps”.


LÕPETAMATA MÕRV
ANN GRANGER
Varrak, 2019

„Lõpetamata mõrvas” kohtub lugeja taas Campbelli ja Carteri, aga ka tegevusse naasnud Mitchelli ja Markbyga.

Pensionipõlve nautiv Alan Markby kuulab hämmastunult oma aedniku Josh Browningu tunnistust. Viimane räägib, et lapsepõlves, kahekümne aasta eest, leidis ta koos oma õe Dilysega linnakese lähedalt metsasalust noore naise laiba. Pahandust kartes jätsid lapsed avastuse enda teada, kuid nüüd avastas Browning õe asjade hulgast surnule kuulunud käeketi ja otsustas juhtunu üles tunnistada. Ja kellele veel, kui mitte mehele, kellega ta on aeda hooldades sõbraks saanud – endisele politseikomissarile Alan Markbyle.

Kahekümne aasta tagune kadumisjuhtum võetakse uuesti uurimise alla. Kahe põlvkonna ja kahe jaoskonna politseinikud ühendavad jõud, et osutada kadunud tüdrukule viimane teene – tuua tõde päevavalgele.


KOHTUNIKU NAINE
ANN O'LOUGHLIN
Varrak, 2019

Emma naaseb üle hulga aja Dublinisse oma võõraks jäänud ja hiljuti lahkunud isa päranduseasju korda ajama. Seda tehes hakkab tal kujunema pilt isa elust Grace’iga – emaga, keda Emma polnud tundnud. Oma isa mäletab ta vaid kui kohtunikku, kes oli kodus sama karm ja eemalolev kui kohtusaalis. Kohtuniku isiklikke asju läbi vaadates saab Emma oma ema kohta teada fakte, mis teda sügavalt vapustavad.

Lugu murdmatust armastusest ning skandaalist, mis sai alguse 1950. aastate Dublinis ja jätkub läbi aastakümnete eri kontinentidel, mille käigus tulevad päevavalgele ammu maha maetud perekonnasaladused – „Kohtuniku naine” tõstatab küsimuse, kas armastus võib tõepoolest olla igavene.


ÄRA KAOTA LOOTUST
CHRISTINA RICKARDSSON
Sinisukk, 2019

Inimesed vaatasid meid imelikult. Mõned koguni sülitasid meie peale, kui me kerjasime, ja mina ei saanud mõhkugi aru, mida mina või ema siis valesti olime teinud. Me olime head inimesed, kes polnud kellelegi liiga teinud! Lihtsalt proovisime natuke raha hankida, et me nälga ei sureks.

Christiana esimesed eluaastad mööduvad koos ema ja väikevennaga Brasiilia metsades, koobastes ja tänavatel. Tema lapsepõlv on kõike muud kui helge. Ta peab söögi nimel kerjama, magama, kus juhtub ning taluma, et inimesed tema peale sülitavad.

Seitsme-aastaselt pannakse Christiana ja tema vend lastekodusse, kust nad varsti adopteeritakse. Uus perekond ootab neid Brasiiliast väga kaugel – Rootsis.

Kuigi pärast Rootsi kolimist ümbritseb Christianat turvaline keskkond, pole uue eluga harjumine lihtne, mistõttu võtab ta täiskasvanuna ette teekonna oma lapsepõlve radadele, et taaskohtuda oma emaga ning ühtlasi leida iseennast.


KIVIST KOHTUNIK
RUTH RENDELL
Eesti Raamat, 2019

Eunice Parchman tappis Coverdale’i pere sellepärast, et ta ei osanud lugeda ega kirjutada.

Kui romaani esimene lause ütleb, kes kelle tappis ja miks, siis tundub, et edasi pole enam millestki rääkida. Ometi oskab Ruth Rendell lugejat lummata üksikasjaliku kirjeldusega, kuidas asi selleni jõudis. Mängus on hulk värvikaid karaktereid, kelle tegutsemist või olemust esitab autor kohati läbi eluterve huumoriprisma. Aga et aru saada, mida pealkiri tähendab, tuleb lugemisega jõuda romaani viimasesse veerandikku.

Ruth Rendelli 1977. aastal ilmunud psühholoogilist põnevikku „Kivist kohtunik“ peetakse üheks paremaks tollase Briti ühiskonna klassierinevuste analüüsiks ja autori väljapaistvamaks teoseks.

Ruth Rendell (1930–2015) on tänapäeva säravamaid detektiivkirjanikke. Ta on avaldanud üle 70 kriminaalromaani (osa neist Barbara Vine’i nime all) ning hulgaliselt lühiproosakogumikke. Tema teoseid on tõlgitud ligi 30 keelde ja need on saanud mitmeid auhindu nii Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides kui ka Põhjamaades.


KÜSIMÄRK ON POOL SÜDANT
SOFIA LUNDBERG
Eesti Raamat, 2019

Kas on võimalik armastada, kui pool sinu südamest on täidetud küsimärkidega? Kuidas sind ennast armastada, kui su süda pole avatud, vaid peidab saladusi? Kuidas saada üle süü- ja häbitundest, mis on aastatega maha surutud, kuid pole kuhugi kadunud?

Elin Boals on edukas fotograaf New Yorgis. Samiga on nad abielus olnud juba kaua ning neil on seitsmeteistkümneaastane tütar Alice. Ent pealtnäha laitmatu fassaadi taga kriibib miski, mis tekitab barjääri Elini ja ta perekonna vahele.

Ühel päeval postkastist leitud tähekaart lapsepõlvesõbralt toob talle meelde vaesuses elatud lapsepõlve Gotlandil ja sündmused, mis teda sealt lahkuma sundisid, süü- ja häbitunde, mille ta oli alla surunud ning mille tõttu oma tegelikku päritolu ka lähedaste eest varjanud. Sam ja Alice püüavad teda suunata vaatama oma südamesse ning täitma seal olevad küsimärgid vastustega, mis aitaksid neil kõigil armastuses edasi minna. Elini tee viib teisele poole ookeani teisele mandrile, aga ka teise aega ja teise ellu.

„Küsimärk on pool südant“ on haarav romaan sellest, kuidas vastamata küsimused, rääkimata lood ning mahasurutud mälestused võivad inimelu mõjutada. See on lugu enese ja tõe leidmisest ning sellest, kuidas õppida armastama.

Sofia Lundberg (1974) on kirjanik ja toimetaja, ta elab Stockholmis oma pojaga. Tema debüütromaan „Punane aadressiraamat” ilmus sarjas „Tõlkes leitud“ 2018. aastal.


INGEL LANGEB
AUDREY CARLAN
Pegasus, 2019

Aspen Reynoldsil on olemas kõik: jõukus, ilu ja koht Forbesi kümne edukaima naise edetabelis. Kõrvaltvaatajale paistab tema elu täiuslik. Välimus ja staatus võivad aga olla petlikud. Aspen ei taha olla seltskonnategelane, kelleks pere ta kasvatanud on. Kahekümne kaheksa aastasena on ta edu tipul, ent järjest enam hakkab talle tunduma, et puudu on midagi sellist, mille ihalemisest polnud tal seni aimugi.

Ootamatu õnnetus, millest Aspen vaid tänu juhusele tervena pääseb, paiskab noore naise elu pea peale. Hank Jensen, mees, kes ta päästab, on töökas Texase maapoiss – täielik vastand rikastele suurlinnameestele, kellega Aspen harjunud on. Ta on jõuline, sitke ning jalustrabavalt seksikas ega vaevugi varjama, et tahab Aspenit oma ellu ja voodisse.

Kas kaks eri maailmadest pärit inimest leiavad ühise õnne?

Audrey Carlan on The New York Timesi menuautor, keda Eesti lugeja tunneb ennekõike siinmailgi ülipopulaarse „Kalendritüdruku“ erootiliste romaanide sarja järgi.

„Ingel langeb“ on Carlani uue, kolmeosalise sarja avaraamat, kus „Kalendritüdrukule“ omaselt lõõmavad kired ja sulavad südamed.


KÕIGI MU HOMSETE NIMEL
DEBBIE MACOMBER
Ersen, 2019

Lynn Danfort oli alati lootnud politseinikule, keda armastas – oma abikaasale Garyle –, ent ta ei saanud mehele igavesti loota. Gary sai töökohustuste täitmisel surma, jättes Lynni leseks ja üksikemaks. Gary paarimees ja parim sõber Ryder Matthews lahkus peagi pärast seda linnast. Nüüd, kolm aastat hiljem, on Ryder tagasi... ja paistab, nagu sooviks ta võtta Lynni elus Gary koha!

Lynnil on õigus: Ryder soovib seda. Tõde on see, et Ryder on temasse armunud. Ta pole lihtsalt kindel, kas Lynn on valmis teda armastama. Kas mälestus Lynni abikaasast seisab Ryderi teel ees?


OOKEANILAINER
MARIUS GABRIEL
Ersen, 2019

Kui sõda neelab Euroopa, riskivad 1500 reisijat kõigega, et leida helgem tulevik.

Nõod Maša ja Rachel Morgenstern lähevad New Yorki suunduva luksuslaeva SS Manhattan pardale, püüdes meeleheitlikult põgeneda koonduslaagri eest, kuhu saadeti nende ülejäänud perekond. Ameerika pakub rahusadamat, kuid sinna jõudmiseks peavad nad ohtlikul üle Atlandi reisil ellu jääma.

Nende sõja eest põgenevate kaasreisijate hulgas, kellest igaühel on oma mured, saladused ja üllatused, on pärast kümne aasta pikkust tragöödiat uue alguse leidnud helilooja Igor Stravinski ning oma neli last ohust välja tuua otsustanud Rose Kennedy. Eriti teeb Rose’ile muret tema tütar Rosemary – elurõõmus, kuid probleemne noor naine, kelle armastus ühe California muusiku vastu võib rikkuda perekonna poliitilisi ambitsioone. Ja siis on seal veel Thomas, väike nats, kellel on oma saladus…

Kuid allpool vett luurab Manhattanit Saksa allveelaev. Kas mõni neist ookeanilaineri pardal viibijatest üldse jõuab oma unistuseni uuest elust Ameerikas?


ÕDEDE KINGADES
ASHLEY FARLEY
Ersen, 2019

Samantha Sweeney on alati olnud see, kes perekonda koos hoiab, jagades teistele armastust ja toetust. Kui ta teismeline poeg ATV-õnnetuse tõttu ratastooli jääb, kaotab naine oma hoolikalt üles ehitatud enesekontrolli.

Pärast kardetud viiekümnendat sünnipäeva ja mehe truudusetuse avastamist saab Jackie aru, et peab leidma üles oma endise mina, et saavutada rahulolu edasiminekuks.

Faithil ei jätku julgust vägivaldsele abikaasale vastu hakkamiseks. Ta otsib õdedelt abi, seades seeläbi nende kõigi elu ohtu.

Oma isiklike valikute kõrval peavad õed Sweeneyd toime tulema ema vaimsete probleemidega. Kas Loviel on Alzheimeri varajane staadium või on niisugune kummaline käitumine tema vanuses naise puhul normaalne? Keegi, kaasa arvatud Lovie ise, ei saa aru, miks ta vana roostes võtit ketiga kaela ümber kannab.

„Õdede kingades” on moodne naisteromaan, mis tõestab veel kord, kui tähtsad on perekonna abi ja toetus.


SURROGAATEMA
LOUISE JENSEN
Ersen, 2019

Kat ja tema abikaasa Nick on proovinud kõike, et lapsevanemateks saada. Nad tahavad väga last, keda armastada, kuid hakkavad kaotama lootust. Siis annab juhuslik kohtumine Kati lapsepõlvesõbranna Lisaga neile viimase võimaluse.

Kat ja Lisa olid kunagi lähedased nagu õed. Jagatud saladused tähendavad usaldust elu lõpuni… kas see on ikka nii? Just siis, kui Kati ja Nicki unistus näib olevat käeulatuses, hakkab Kat kahtlustama, et teda jälgitakse ja et Nick valetab talle. Kas praod, mis hakkavad tekkima Kati ideaalsesse tulevikupilti, on ainult tema peas või peaks ta kartma enda ja oma pere elu pärast?

Populaarse autori psühholoogiline põnevik, mis küsib, kui kaugele oleme valmis minema ideaalse pere loomise nimel.


NÕGESNURME
SIIRI LAIDLA
Eesti Raamat, 2019

Kui Juljuse suhted kasuisaga ei suju ja ta tervis halveneb, saadetakse teismeline poiss elama maale vanavanemate juurde, et ta saaks rahulikus ümbruses ja väikses koolis oma haiget südant turgutada. Loodetud rahulikku kulgemist Julli jaoks aga ei tule. Seda „segab“ uus klassiõde Maria, kes on koos oma vaibakunstnikust emaga asunud elama lähedalasuvasse vanasse talusse. Selgub, et süda võib valutada mitte üksnes haiguse, vaid ka tüdruku pärast ...

„Nõgesnurme“ on eelkõige lugu keerulistest peresuhetest, aga ka armastusest ja vihkamisest ning väikestest rõõmudest ja suurest valust. Juljuse elusündmusi raamistab kirev tegelastegalerii. Oluline tegelane selles loos on ka kauni looduse keskel olev Nõgesnurme talu koos oma asukatega, alates mammast-papast kuni küülikute ja külanõiani.


HIRMU JA ÕUDUSE JUTUD II
Fantaasia, 2019

"Hirmu ja õuduse jutud II" pakub valiku tondijutte ja teisi ebamaiseid lugusid briti üleloomuliku kirjanduse kuldajast ehk siis 19. sajandi viimasest ja 20. sajandi esimesest kahest kümnendist, lisaks paar uuemat õuduslugu 1960ndatest ja uue sajandi algusest.

Kogumikus on esindatud briti õuduskirjanduse raskekahurvägi: William Hope Hodgson oma tondipüüdja-detektiiv Carnackiga, vennad E. F. Benson, A. C. Benson ja R. H. Benson oma tondijuttudega, šoti põnevuskirjaniku John Buchani hoogne lühiromaan õudsest maa-alusest väiksest rahvast, "Redonda kuninga" M. P. Shieli klassikaline ja dekadentlik "Usheri maja"-töötlus, tänapäeva autori Eric Browni lummav ja eleegiline lühiromaan salapäraselt kadunud kummalisest kirjanikust, nobelist Rudyard Kipling oma vahest mõjusaima tondijutuga ning aukülalised Ameerikast: pulpõuduse vanameister Joseph Payne Brennan õudustäratava šoti mägilossi ja selle jõleda asukaga ning Pulitzeri-laureaat Edith Wharton kõigi aegade ühe tuntuima tondijutuga. Lisaks tutvustatakse Kolga mõisniku ja briti dekadentliku poeedi krahv Stanislaus Eric Stenbocki loomingut.


TEEKOND UUTE VÕIMALUSTENI
ROBYN CARR
Ersen, 2019

Neitsijõe kogukond nägi Vanessa Rutledge'i tema süngeimatel päevadel ja nüüd on ta pööranud pilgu helgemasse tulevikku.

Mõne kuu jooksul on Vanessa matnud abikaasa Matti ja sünnitanud talle poja – tema süda ühtaegu murdus ja täitus uut laadi armastusega. Kuid ainuke mees, kellega ta igatseb seda armastust jagada, käitub nii, nagu poleks teda olemas.

Paul Haggerty elu moto on merejalaväelaste „Semper Fi” – „Alati ustav”. Austusest oma parima sõbra vastu on ta kohelnud Matti leske nii hästi, kui oskas... võttes arvesse, et on naisest juba aastaid salaja sisse võetud. Ja nüüd, mil ta on otsustanud esimese lähenemiskatse teha, püüab üks teine naine ta püünisesse – püünisesse, millest on raske pääseda.

Tänu julgusele, alandlikkusele ja Neitsijõe asukate vahelesegamisele võivad Vanni ja Paul saada uue võimaluse kogeda armastust, mida mõlemad ihaldavad ja väärivad.


PARIIS. 25 AASTAT HILJEM
TÕNU ÕNNEPALU
EKSA, 2019

See raamat on esimene osa triloogiast, kus ollakse kodus mujal kui kodus. Järgmine köide, „Muskoka, Ontario. Märkmeid ühelt aakrilt“, viib mõistagi Kanada vaigust lõhnavatesse laantesse. Ja viimases köites jõutakse välja ühele meresaarele. Need pole reisiraamatud, need on koharaamatud, ühest maailma kohast maailma ja iseendasse vaatamise raamatud. Võib-olla ka koduotsimise raamatud. Sest kus see inimese kodu siis õieti on, kas kuskil paigas maailmas, iseendas või hoopis kusagil sealpool maailma ja ennast? Kõigis neis mujal-kodudes kohtab muidugi ka nende paikade teisi asukaid: inimesi, taimi, loomi, linde, raamatuid, mälestusi, kummitusi ja muid vaime. Sest kõik paigad on ju asustatud enne meid.


MIDAGI TÕELIST
MARTIN ALGUS
Varrak, 2018

Leo elab pealtnäha tavalist pereelu. Argielust tülpinuna otsib ta samas oma ellu midagi, mis päriselt puudutaks. Ja ta leiabki, aga see puudutus on ohtlikum ja valusam, kui ta oleks osanud eales arvata.

Karl vabanes äsja vanglast. Ühel päeval tekib tal riukalik plaan, kuidas oma elu lõpuks tõeliselt sisse seada. On vaja vaid lõksu ja sööta ning mäng võib alata.

Martin Alguse debüütromaanis põimuvad ootamatul moel kahe eesti mehe saatused. Vaheldumisi kummagi tegelase vaatepunktist jutustatud põnev ja kohati šokeerivgi lugu peegeldab teravalt tänaseid võtmeteemasid: küsimusi emotsionaalsest lähedusest, hirmust muutuva maailma ees, ärakasutamisest ja õnne võimalikkusest tarbimisühiskonnas.

See lugu haarab käest kinni ja tõmbab endaga kaasa, ei lase enne lahti kui kogu distants on läbitud. Martin Algusel on harukordne võime näha varjude maailma heledat ja inimlikku kõla. - Andres Noormets

Ma tahaksin ka niimoodi kirjutada osata. - Mihkel Raud


MINU KUNINGLIKUD KAELKIRJAKUD
EEVA PARK
Hea Lugu, 2018

Eeva Park (snd 1950) jagab oma mälestusi kirjanikest, kellega ta on kohtunud, suhelnud ja lähedaseks saanud. Puutunud luuletajate, kirjanike ja tõlkijatega kokku juba varasest lapsepõlvest, on tal meeles vahetuid mälestusi eri põlvkondade esindajatest, keda nüüd ajas tagasi vaadates näib lahutavat terve igavik. Raamatust aimub ka põhjus, mis sellise mulje tekitab. Mõnusalt vahendatud ja helgena mõjuvatesse lugudesse lõikub taustalt Eesti 20. sajandi loomeinimeste saatus, ajaloo vapustuste ja 1950. aastate ideoloogilise tagakiusamise mõju.



SÕDA JA RAHUTUS
EDA AHI
Verb, 2018

Eda Ahi viies luuleraamat on sündinud peaasjalikult Ukrainas. Kohatundlik, küps, keelemänguline, teravmeelne, romantiliselt riivav.

Kaunis ja metsik kui pika okkaga punane roos.
selle maa keel
meie – liivlased, alliksaarlased,
punapõsised valgeklaarlased,
köhalased ja nohulased,
pidevahädaohulased, okkalised, mägised, raudsed,
rabavad, metsikud, tammelaudsed.
jää-ääri, töö-ööd ja ennast täis,
meie pärisorjus on päris –
ta on meil raamatuis, suudes ja päis.
kes ta kord juba sündides päris,
sõnas ja lihas ta köit mööda käis
küllap selline saatus, kui tabab,
ühele rahvale õnne ei too –
kui me ainult, ka kaelani rabas,
ei oskaks öelda nii lihtsalt: ah soo.


PRESIDENDI VASTUVÕTT
MART KADASTIK
Hea Lugu, 2019

29-aastasele Kätlinile, kes töötab sööklas toidujagajana, tehakse pöörane ettepanek: asuda maineka raamatukirjastuse juhiks koos väljavaatega teenida kümneid, heal juhul sadu tuhandeid eurosid. Miks on välja valitud just tema, kes ta on läbi lugenud vaid ühe raamatu – muinasjutu Hansust ja Gretest? Kas kirjastuse uus salapärane omanik tahab Kätlinit naeruvääristada, ära kasutada või teda tõepoolest tiivustada? Kui palju võib noor naine uskuda ja usaldada teda ümbritsevaid mehi?

Olukorra muudab eriti pikantseks see, et Kätlinisse kiindunute seas on ka kõrge aukandja – vabariigi president, kellele pole võõrad lihtsureliku tunded, mõtted ega vajadused.

Mart Kadastiku kuues romaan „Presidendi vastuvõtt“ üllatab lugejat sündmustega, mis näivad võimatud, kuid siiski juhtuvad. Autori realistlik ja kohati grotesknegi kujutamisviis ühendab haaravaks looks erinevas vanuses inimesed, kellest kõigist kiirgub ometi üksinduse kurbust ja armastuse ihalust.

„Kas see on Sinu meelest naistekas?“ küsisin. Abikaasa rehmas käega ja pomises midagi eituselaadset, prillid puurimas teksti. „Kas tuleb midagi tuttavat ette?“ üritasin uuesti, sest selline süvenemine MINU raamatusse, mille olin äsja läbi lugenud, tegi uudishimulikuks, lausa tõrksaks ja kadedaks.

Tegelikult olin kogu aeg kõrval piilunud, sest püüdsin ise lugemise ajal meelde jätta autori sädelevat sõnavara ja uskumatult visuaalseid kirjeldusi – aga sündmused lippasid ootamatute kurvidega eest ja ma ei tihanud tagasi vaadata.

Millal ma viimati teksti nii suure isuga ahmisin? - Signe Kivi, kunstnik

„Presidendi vastuvõttu“ ei ole võimalik pooleli jätta. See on kergesti loetav, algusest lõpuni pinget hoidev romaan, samas pole selle sisu sugugi kerglaslik. Kõik me oleme ainult inimesed, järeldub eri põlvkondadesse kuuluvate tegelaste lugudest, mis on meisterlikult tervikuks põimitud. Just seetõttu soovitan „Presidendi vastuvõttu“ erinevas vanuses inimestele, nii naistele kui ka meestele. - Peep Pree, ilukirurg


ÄRA UNUSTA MIND
HELJU PETS
Tänapäev, 2019

Romaani "Meelespead" järg jätkub sealt, kus esimene osa lõppes. Ede läheb Hiiumaalt Tallinna õppima ja seal ootab teda ees hoopis teistsugune maailm, kui kodukülas. Eneseleidmine, mured, rõõmud ja armumised ootavad siiski ka teda ning romaan ulatub läbi peategelase elu kuni eelmise sajandi üheksakümnendate aastateni.

 




BRITT-MARIE OLI SIIN
FREDRIK BACKMAN
Varrak, 2019

Kuuekümne kolme aastane Britt-Marie ei ole tegelikult üldse passiiv-agressiivne vinguviiul. Ta on lihtsalt kultuurne inimene, kelle hing kisendab, kui ta näeb mustust, kriime või valesse sahtlilahtrisse pandud nuge-kahvleid. Ta on äsja jätnud selja taha nelikümmend aastat kestnud abielu ja pannud koduperenaise ameti maha. Ainus töökoht, mida talle pakutakse, asub Borgis, majanduskriisist räsitud alevis, kus kõik ärid peale ühe õllehaisuse pitsabaari on uksed kinni pannud. Britt-Marie vihkab jalgpalli, aga jalgpall on ainus rõõm, mis Borgi elanikele veel jäänud on. See ei ole just kõige parem alus heaks läbisaamiseks, aga kui kohalik noortevõistkond vajab nii hädasti treenerit, et on valmis leppima ükskõik kellega, ei tehta pisiasjadest numbrit.

Romaan „Britt-Marie oli siin” on südamlik lugu naisest, kellel on tulnud oma elu algust eluaeg oodata. See on romaan armumisest, uutest võimalustest ja ootamatutest sõprustest. Fredrik Backmanile omaselt on selles loos küllaga sooja huumorit ja sügavat kurbust.


SAJA ÜHE AASTANE, KES MÕTLES, ET TA MÕTLEB LIIGA PALJU
JONAS JONASSON
Varrak, 2019

Allan istub koos sõber Juliusega Bali saarel paradiisirannal. Tal on peaaegu sama igav nagu aasta tagasi, kui ta päev enne oma sajandat sünnipäeva hooldekodust akna kaudu ära põgenes. Tulemas on järgmine sünnipäev. Julius otsustab Allani tähtsat päeva tähistada õhupallisõiduga. Allan leiab, et kaasa tuleks varuda ka jooki puhuks, kui neid peaks ootamatult tabama tuulevaikus.

Neid ei taba aga tuulevaikus, vaid korralikumat sorti torm. Tuul ja asjaolud viivad sõbrad pikale reisile läbi hullunud maailma. Selle keskpunktis on tuumavõidurelvastumine, maailma liidrite vaheline kukepoks, inimlik lollus ja salakavalus. Nende teele jäävad Kim Jong-un, Donald Trump, Vladimir Putin, Angela Merkel ja Rootsi välisminister, kes ei jõua ära imestada, kas see, mis toimub, juhtub ikka päriselt.

„Saja ühe aastane, kes mõtles liiga palju” on iseseisev järg Jonas Jonassoni menuromaanile saja-aastasest Allan Karlssonist. Kirjanik lahkab taas inimkonna puudusi ja teeb seda oma kordumatu stiili, huumori ja soojusega.

Esimest raamatut Allan Karlssonist pealkirjaga „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus” on müüdud 45 riigis kokku üle kümne miljoni eksemplari.


TÄIESTI TAVALINE PEREKOND
MATTIAS EDVARDSSON
Eesti Raamat, 2019

Lundi äärelinna kenas villas elab n-ö täiesti tavaline perekond, kelle elu oleks justkui täiuslik. Kuni saabuva krahhini ... 19 aastast Stellat süüdistatakse 32 aastase ärimehe brutaalses mõrvas ja ta vahistatakse. Meeleheitel vanemad ei mõista, mis juhtus. Nad on valmis tegema kõik, et oma tütart päästa, kuid … kas nad üldse tunnevad teda. Või teineteist.

Geniaalselt komponeeritud triller avab kronoloogilise sündmuste käigu kolmest – jumalasulasest isa, taltsutamatu tütre ja advokaadist ema – vaatenurgast, mis on esitatud lugu haaval, avades nii pereliikmete nägemuse üksteisest, kuritöö käigust kui ka omavahelistest suhetest. Mis juhtub, kui inimesed usuvad, et tunnevad üksteist, kuid tegelikult elab igaüks otsekui eri planeedil. Tõde ja vale, hea ja halb – piir nende vahel võib ekstreemolukorras olla üpris nõrguke.

„Täiesti normaalne perekond“ on erakordne põnevik, mis viskab õhku kriipivaid küsimusi. Kui hästi sa tunned oma lapsi? Kui kaugele oled valmis minema, et kaitsta neid, keda armastad? Kas tapmist saab õigustada?

Mattias Edvardsson (snd 1977) on Rootsist Trelleborgist pärit kirjanik ja õpetaja, kelle sulest on varem ilmunud kolm romaani ja kaks noorteraamatut. Psühholoogilist põnevikku „Täiesti tavaline perekond“ peetakse tema läbimurdeteoseks, selle tõlkeõigused on müüdud rohkem kui 25 riiki. Edvardsson elab koos oma perega Rootsis Löddeköpinges.


USU MIND
JP DELANEY
Varrak, 2019

Suurbritanniast pärit lavakunstiõpilane Claire elab New Yorgis tööloata ja haarab kinni ainsast käeulatuses olevast teenimisvõimalusest, etendades hotellide baarides kergemeelseid näitsikuid, et aidata ühel lahutusadvokaatide firmal truudusetuid abielumehi vahele võtta.

Kui üks tema sihtmärk muutub mõrvajuurdluse objektiks, palub politsei Claire’ilt, et too kasutaks oma näitlemisoskusi kahtlusaluselt ülestunnistuse väljameelitamiseks. Aga Claire’il on kahtlusi selle osa suhtes, mida teda tahetakse mängima panna. Kui Baudelaire’i surmahõngulise luule uurimisele pühendunud kirjandusteadlane Patrick Fogler on tõesti mõrtsukas? Või on ta hoopiski kõige korralikum abielumees, keda Claire on kunagi kohanud? Ja kas selles lavastuses on peidus veel midagi peale selle, mida temale on räägitud?

Ja siis taipab Claire, et ta on võtnud vastu kõige ohtlikuma rolli oma elus. Enam ei ole selge, kas tema jahib tapjat või jahib ülimalt rafineeritud sadist teda ennast …

Et kahtlusaluse haigeid erootilisi kihusid täpsemini paika panna, ühineb Claire põrandaaluse BDSM netikogukonnaga ja käib piitsutamiskeldrites. Aga see kõik on lapsemäng võrreldes baudelaire’likul dekadentsimaastikul aset leidvate tõeliste roimadega.


SÜDAMEGA
TAWNA FENSKE
Ersen, 2019

Teleprodutsent Kate Geary on seitsmendas taevas. Talle tehakse ülesandeks teha uut tõsielusarja, mille üks saatejuhte on tema lemmikkirjanik, eneseabiguru dr Vivienne Brandt. Doktor Vivi targad nõuanded on aidanud Kate’i nii mõnestki eluraskusest üle. Kate arvab, et tänu Vivienne’ile on ta elust ja inimestest peaaegu sotti saanud. Seda seni, kuni saate eelkoosolekule ilmub raamatukoi Jonah Porter, kellega Kate’il oli hiljaaegu imeline kohting.

Jonah ei taha lasta end väntsutada maailmas, mis on täis pealetükkivaid operaatoreid, ennasttäis teleülemusi ja teatraalsusnõudeid, kuid seos saate teemaga ei jäta talle valikut. Õnneks aitab veetlev, tark ja teravmeelne Kate muuta filmivõtted talle talutavaks. Peagi on mõlemad lepingu rikkumise äärel, kui avastavad end seatud tingimustest kõrvale hiilimas. Aga kaameral on eriline anne välja nuhkida saladusi, eriti neid, mis võivad südame murda.


DEVERILLIDE VIIMANE SALADUS. DEVERILLIDE KROONIKA 3. RAAMAT
SANTA MONTEFIORE
Varrak, 2019

Deverillide kroonika kolmanda osa tegevus algab 1939. aastal. Ballinakellys on mõndagi muutunud. Deverilli loss kuulub Bridie Doyle’ile, kellest on saanud krahvinna di Marcantonio. Aga krahvi päritolus on midagi kahtlast ja kuigi Bridie armastab teda jäägitult, tundub mees olevat temast tüdinud. Kitty on leppinud, et Jack O’Leary läks Ameerikasse, ja ta on harjunud elama Roberti, Florence’i ja JP-ga. Aga siis on Jack korraga tagasi Ballinakellys. Martha Wallace leiab Iirimaalt oma pärisema asemel JP ja noored armuvad.

Ka teine maailmasõda jätab Deverillidele oma jälje. Celia tuleb tagasi Lõuna-Aafrikast ja tal on ootamatu tulevikuplaan.

Milliseks kujunevad suhted elavate vahel ja mis saab lossi vangistatud vaimudest?


VÄIKESED TULUKESED
JAMIE MCGUIRE
Ersen, 2019

Esimene kord, kui Elliott Youngblood Catherine Calhouni märkab, on ta kõigest fotokaamerat hoidev noormees, kes pole kunagi näinud kurvemat, aga samas ilusamat vaatepilti. Nii Elliott kui ka Catherine tunnevad end tõrjutuna, ometi leiavad nad kiiresti ühise keele. Aga kui saabub aeg, mil Catherine teda kõige enam vajab, on Elliott sunnitud lahkuma.

Elliott naaseb lõpuks, kuid nüüd on nad Catherine’iga muutunud. Poisist on saanud kooli tähtsportlane, tüdruk aga veedab vaba aja emale kuuluvas salapärases külalismajas töötades. Catherine pole Elliottile lahkumist andestanud, kuid noormees on otsustanud tagasi võita nii tema sõpruse kui ka südame.

Just siis, kui Catherine on taas valmis teda täielikult usaldama, saab Elliottist peamine kahtlusalune kohalikus tragöödias. Ehkki linn muutub tema suhtes üha vaenulikumaks, klammerdub Catherine oma armastuse külge. Ent kohutav saladus, mida Catherine on hoidnud, võib hävitada lootuse nende haprale õnnele.


OLED PAREMAT VÄÄRT
MARIA LEPMAA
Hea Tegu, 2019

Kerstin on tugev isiksus, kes ihkab elada vabana ja võtta elult, mis võtta annab. Ta ei mõista naisi, kes pühenduvad perele ja jätavad oma elu elamata. Kerstin arvab, et elu on elamist väärt üksnes siis, kui saab teoks teha unistusi ja elada oma soovidele vastavalt. Ta ei usu, et unistusi on võimalik teostada ka laste kõrvalt, kuna lapsed nõuavad tema arvates ühelt naiselt liiga palju aega ja pühendumist. Eluõhtul tagasi vaadates teeks Kerstin paljugi teisiti, kuid siis on juba hilja …




ENNE KUI MA TEADSIN
JAMIE BECK
Ersen, 2019

Abikaasa enesetapu teisel aastapäeval on Colby Cabot-Baxter valmis lahti laskma oma leinast ja tormilise abielu jooksul tehtud vigadest. Ta loobub juristikarjäärist ja otsustab restorani CertainTea kasuks, mille ta kavatseb oma perekonna abiga avada Lake Sandys Oregonis. Aga kui restorani peakokk lahkub ainult mõni nädal enne suurt avamispidu, on Colby sunnitud palkama vana perekonnasõbra, kunagise tipprestorani omaniku Alec Morgani. Colby ja Aleci sõprus on katkenud sellest ajast peale, kui Colby abikaasa hoolimatu väljakutse läks maksma Aleci venna elu ning sellega seotud asjaolude tõttu oli Alec kaotanud ka oma kuulsa restorani.

Karjäär rusudes, on Alec otsustanud kasutada võimalust, et taastada oma maine ja aidata naisel, keda ta juba lapsepõlvest peale on armastanud, jälle õnne leida.

Kui aga Aleci saladused välja tulevad, võivad need hävitada uue elu, mida tema ja Colby on koos taas üles ehitanud.


AED TÄIS VALGUST
HEATHER BURCH
Ersen, 2019

Kui kolmekümne ühe aastane Charity Baxter pärib Florida lääneranniku saarel vanavanemate maja, on see talle iselaadi kojutulek. Kasvanud enesearmastajast emaga, pärinevad tema ainsad armastava koduga seotud mälestused lapsepõlvest, kui ta veetis suved vanaema ja vanaisa juures. Aga tema helgeimaid mälestusi varjutab sügav lein: armastatud vanaema suri ja Charity lakkas uskumast nende aias kõrguva leinapaju maagilist ravivõimet.

Nüüd on Charity tagasi ning tema hing on täis igatsust ja kahetsust, kuni ta kohtub oma naabri Dalton Reynoldsiga, keda on toonud Gaslampi saarele tema enda südamevalu. Charity ellu ilmuvad teisedki üksiklased – saladusi varjav vanaonu ja kodust ära jooksnud teismeline – ning ta hakkab mõtlema sellele, mida perekond tegelikult tähendab. Kui ukse taha saabub võõrandunud ema, kelle elu on karile jooksnud, pole Charity kindel, kas leiab oma südamest andestust. Aga selleks, et andestada iseendale, võib tal vaja minna maagiat, mis on pärit väga ootamatust allikast.


POISSMEESTE OKSJON
RACHEL VAN DYKEN
Ersen, 2019

Jane pole päris kindel, kas Tuhkatriinul ikka oli nii vilets elu. Alguses oli tal muidugi keeruline, aga viimaks sai ta ju endale printsi ja õnneliku lõpu, eks ole? Jane peab aga teenindama oma nõudlikke, privilegeeritud õdesid, juhtima koristusfirmat ja... jah, printsi pole kusagil. Kuni üks pidu ja murtud kontsaga king annavad põhjust arvata, et printsid – või vähemalt ülimalt seksikad miljardärid – on siiski olemas.

Ainult et Brock Wellington ei ole kellegi unistuste mees. Kurat, prints ei nõustuks ju iialgi enda oksjonil mahaparseldamisega ja abiellumisega kõige kõrgema pakkumise tegijaga. Ega käituks ka nagu ennasttäis tropp – isegi kui see on kõigest teesklus. Nüüd ootab Brock oksjonikirve kukkumist ja avastab, et ilmselt on karma tulnud talle kätte maksma seksika ja krapsaka naise näol, keda ta omale ei saa. Ent kuigi nad ei saa muinasjutulist lõppu, võivad nad ehk endale lubada väikest fantaasiat...


JARED MACKADE’I UHKUS. TEINE RAAMAT
NORA ROBERTS
Ersen, 2019

Jared MacKade usub, et igas asjas tuleb seisukoht võtta ning võitlusest ei tohi kunagi kõrvale hoida. Kui advokaaditöö viib Jaredi kokku Savannah Morningstariga, ei lase ta end naise ebaviisakast käitumisest ja trotsivaimust heidutada – hoopis vastupidi. Suutmata häbematult otsekohest ja paheliselt seksikat naist peast välja saada, leiab Jared ikka ja jälle tee Savannah’ majja. Mida rohkem ta naist tundma õpib, seda enam ta veendub, et tahab alatiseks Savannah’ kõrvale jääda.

Eelmine raamat: Rafe MacKade’i tagasitulek. Esimene raamat




KUSTUTATUD POISS
GARRARD CONLEY
Pegasus, 2019

Kaunis, hingekriipiv ja kaastundlik lugu identiteedist, armastusest ja mõistmisest.

„Conley oskus kirjutada seksuaalsusest ja armastusest vaat et lüüriliselt muudab selle loo iseäranis võimsaks.“ – Los Angeles Times

Baptisti pastori poeg, Arkansase väikelinna kirikuelus innukalt tegutsev noormees Garrard Conley oli oma seksuaalsuse pärast hirmul ja endaga vastuolus. Üheksateistaastase kolledžiõpilasena jäi ta sellega oma vanematele vahele ja oli sunnitud langetama elumuutva otsuse – ta kas nõustub läbima teraapiaprogrammi, mis tõotas tema homoseksuaalsuse „õigeks“ pöörata, või riskib kaotada nii pere ja sõbrad kui ka Jumala, kelle poole ta kogu elu iga päev oli palvetanud.

Kinnises raviasutuses läbi viidav kaheteistkümneastmeline programm pidi muutma ta heteroseksuaalseks, puhastama ta räpastest ihadest ja tugevdama pärast patust vabanemist tema usku Jumalasse. Garrard küll alustas seda piinarikast teekonda, kuid leidis endas hoopis jõu ja mõistmise, mis aitasid tal leida enda tõelise olemuse.

Nende kaante vahel jutustab Garrard meisterlikult oma loo. Mõnikord on ta lugu südantlõhestav, mõnikord võidukas, jätmata hetkekski lugejat külmaks. „Kustutatud poiss“ on testament armastusele, mis suudab kõige kiuste ellu jääda. 2018. aastal valmis Garrard Conley raamatu põhjal suur linateos, mille peaosades astusid üles Nicole Kidman, Russel Crowe ja Lucas Hedges.


MINU SÕNA, SINU SÕNA
ERIN KELLY
Tänapäev, 2019

1999.aasta ilusal suvel sõidavad Kit ja Laura ühele Cornwalli festivalile täielikku päikesevarjutust vaatama. Kit on nimelt varjutusekütt, aga Laura pole kunagi varem ühtki varjutust näinud. Nad on noored, armunud ja täis teadmist, et see sündmus saab olema vaid üks paljudest, mida nad elus jagavad. Kuid hämaratel hetkedel pärast varju möödumist satub Laura peale millelegi hirmsale. Ta teab, mida ta nägi. Mees eitab seda. On tema sõna Laura sõna vastu.

Ohver näib olevat tänulik. Mitu kuud hiljem ilmub seesama naine järsku nende ukselävele nagu hulkuv koer. Aga kui tema tänulikkus hakkab võtma järjest kummalisemat kuju, tikub Laura mõtetesse aina sagedamini kahtlus – kas ta uskus vale inimest?

15 aastat hiljem elavad Kit ja Laura valenimede all ja väldivad täielikult igasugust pildilesattumist – neil pole Facebooki kontot, nad kasutavad vaid kõige algelisemaid mobiiltelefone ja nende numbrit ei leia ühestki kataloogist. Ent kui tõde neile viimaks kandadele astub, on selge, et nad ei saa enam minevikust mööda vaadata.


MINU OSLO. MITTE NII MEELEHEITEL KODUPEREMEES
HEIKKI VÕSU
Petrone Print, 2019

Diplomaadi töö on huvitav ja mitmekesine. See hõlmab palju reisimist ja mitmeaastaseid välislähetusi. See raamat räägibki just ühest sellisest lähetusest, nelja aasta pikkusest elulõigust Oslos. Aga seda mitte diplomaadi, vaid temaga kaasas oleva abikaasa pilgu läbi. Milline tundub elu Norra pealinnas kõrvaltvaatajale, mida saatkonnas tegelikult tehakse ja mida on vaja selleks, et olla üks korralik koduperemees? „…Oot-oot. Seda juttu ma juba kuulsin! Ja tõepoolest, laevagiid jutustas täpselt sama lugu, mida ta reisi esimesel kolmandikul oli teinud. Ei hakka siinkohal pinevust üleval hoidmagi ja ütlen kohe ära, et kolmas kolmandik ei erinenud eelnevast kahest. Sel hetkel puges mu hinge kahtlus, mis järgnevate päevade, nädalate ja kuude jooksul leidis paraku ainult kinnitust: Oslo on üks äraütlemata igav linn.“

Kas tõesti? Otsustage ise.


ELA JA LASE ELADA
HENDRIK GROEN
Eesti Raamat, 2019

Hendrik Groeni salapäevikute autori uus raamat.

Arthur Ophof oli oma elu endale teisiti ette kujutanud. Põnevate reiside asemel kaugetesse maadesse istub ta neli korda nädalas ummikus teel Purmerendist Breukeleni ja Breukelenist Purmerendi. Suurejooneliseks ja meeliköitvaks ei saa tema kiretut ja lastetut abielu ning autovaba hooviga ridamaja just nimetada. Nädala ainsaks tipphetkeks on kolme sõbra seltsis veedetud reeded. Ta saab viiskümmend aastat vanaks, nii et aeg tiksub.

Kuid kui tööandja ta „kahjuks“ koondama peab ning ta endale kopsaka koondamistasu välja suudab kaubelda, avanevad ootamatult imelised väljavaated alustada hoopis uut elu...Hendrik

Hendrik Groen avaldas oma esimese raamatu „Salapäevik. Hendrik Groen, 83¼ aastat vana“ aastal 2014. Raamat kujunes väga menukaks: tõlkeõigused omandas 35 riiki, selle põhjal on sündinud tv-seriaal ja teatrilavastus. 2016 omistati raamatule Hollandi lugejapreemia. Ka teine salapäevik „Kuniks elu“ sai bestselleriks.


KURISTIK RAIESMIKUL
EET TUULE
Eesti Raamat, 2019

Tavaliselt vaikne Soodevahe on suve jooksul üllatavalt populaarseks muutunud. Pikalt kestnud ilusad ilmad meelitavad inimesi loodusesse: ühed lihtsalt matkavad või panevad ujumiskohas peo püsti, teised peavad fotojahti, käivad marjul ja seenel, püüavad kala, teevad trenni ning jooksutavad koeri. Ent on ka praktilisemaid tegevusi – kohalik talumees müttab traktoriga ringi ja haagiselamus suvitav tallinlane valvab püssiga suurt kartulipõldu.

Aga miks kunagised Soodevahe elanikud oma taluvaremete juurde tulevad? Kas neid on tabanud nostalgialaine, et raiesmikuks raadatud metsa ühiselt taga nutta? Või tahavad vanad arved klaarimist?

Kui laupäeva õhtul kõlavad lasud ja voolab veri, ilmuvad kohale raamatust „Jaanituli Käopesas” juba tuttavad kriminaalpolitsei uurijad Marko Tammik ja Piret Velliste, kes peavad asjasse selgust ooma. Nagu elus sageli, peituvad kurbmängu põhjused minevikus.


VAHEPEALNE ÕNN
GRACE GREENE
Ersen, 2019

Sandra läheb tagasi suguvõsa kodukohta, et peita end mineviku vigade eest ja leiab sealt veel ühe võimaluse õnnele.

Sandra Hurst on oma abikaasa maha jätnud. Jälle. Ta jättis kolledži pooleli, et abielluda Trentiga, lahutada temast ja abielluda temaga uuesti ning on nüüd vanemate ukse taga, et haavu lakkuda. Ent tema vanemad keelduvad seekord aitamast – emotsionaalselt ja rahaliselt.

Ta püüab meeleheitlikult kuidagimoodi raha teenida ja otsast alustada ning võtab vastu tädi pakkumise valvata suguvõsa talu Cub Creeki maaliliste Virginia metsade vahel. Kui Sandra kohale jõuab, avastab ta, et maja on käest lastud, tädi koer kadunud ja aed hirmsal kombel rohtu kasvanud. Ja ta kardab, et tema peatne endine abikaasa on tal kannul.

Tuttavas majas end sisse seadma hakates kerkivad esile võimsad saladused ja valusad mälestused, ent Sandra avastab, et mineviku valust eemale saamiseks peab ta omaks võtma tuleviku ilu.

Juurte juurde tagasi pöördumine – saades abi kenalt naabrilt Coltonilt ja tema pojalt, tädi truult koeralt Honeylt ja lopsakalt aialt, mida on võimalik korda teha – on ehk just see, mida Sandra vajab. See viimane võimalus võib anda talle tagasi eneseaustuse, aidata perekonnaga ära leppida ja avastada, millisest puust ta tegelikult tehtud on... ning saada selliseks naiseks, kes ta alati on olla tahtnud. Sel teel võib ta igas päevas natuke õnne leida.


VÄIKE PRANTSUSE KÜLALISMAJA. TAGASITULEK
HELEN POLLARD
Pegasus, 2019

Uus elu, uus ja seekord päris armastus, sõbrad, päike, sinine taevas ja klaasike hõrku Bordeaux’ veini! Kõlab nagu tõeline idüll, eks ole.

Kui Emmy kolib Inglismaalt Prantsusmaa õdusasse väikelinna, et hakata juhtima viinamarjaväljade keskel asuvat külalismaja, pole tal aimugi, et selle juurde võiks käia ka näiteks üks uneskõndija, kes ei pea vajalikuks pidžaamat kanda. Ja nipsakas klient, kellel on hästi palju soove, aga vähe empaatiat. Ja külalismaja peremehe Ruperti fuuriast eksnaine, kes teatab vihahoos midagi väga šokeerivat, mis paneb proovile nii Emmy kui ka kõigi teiste kannatuse.

Kas kõik laguneb koost? Kas ta peab taas kord armastuses pettuma? Ent Emmyl pole kahtlustki, et ta saab kõige sellega hakkama – eriti pärast väikest enesehaletsushoogu ja patja poetatud pisaraid.

„Väike Prantsuse külalismaja. Tagasitulek“ on kauaoodatud järg esimesele, 2018. aastal ülimenukalt eesti keeles ilmunud Helen Pollardi romaanile „Väike Prantsuse külalismaja“, milles lugejad kohtuvad taas armsaks saanud tegelaste ja lummava Lõuna-Prantsusmaa eluga.


KÕIK SEE, MIDA ME KUNAGI EI ÖELNUD
MARC LEVY
Ersen, 2019

Rahvusvaheliste menukite autorilt Marc Levylt, populaarselt tänapäeva prantsuse kirjanikult, on ilmunud ebatavaline ja võluv armastuslugu, mis ühendab kõige ootamatumal kombel isa ja tütart, minevikku ja olevikku.

Enne oma pulmi on Julia Walsh kaks korda vapustatud: esimene kord temast võõrdunud isa ootamatu surma tõttu ja seejärel siis, kui isa ilmub pärast oma matuseid ta ukse taha, valmis heaks tegema minevikuvigu ning hoidma tütart uute eksimuste eest.

Julia on tohutult üllatunud ja nõustub vastu tahtmist muutma oma mesinädalad spontaanseks reisiks koos isaga, et tasa teha kaotatud aega. Aga kui tuleb ilmsiks vapustav saladus, mis puudutab naise endist suhet, muutub nende teekond pööraseks ning viib neid Montréali, Pariisi, Berliini ja lõpuks tagasi koju, kus Julia saab teada, et väikseimgi asi, mida ta on võtnud endastmõistetavalt, võib muuta alatiseks ta elu.


MÕNIKORD ÕED
CAROLYN BROWN
Ersen, 2019

Kolm üksteisest võõrdunud õde toob üle pika aja taas kokku vanaemalt saadud pärandus. Perekonnal, usaldusel ja andestusel on nende elus suur roll.

Dana, Harper ja Tawny kasutasid endi kohta väljendit „mõnikord õed”. Nad said kokku vaid suviti, kui veetsid kuu aega Põhja-Texases järveäärses puhkekülas oma vanaema juures. Viimasest korrast, kui kõik koos olid, on loo alguseks möödunud kümme aastat: vahepeal polnud nad üksteisega peaaegu et suhelnudki. Ja see oli nende vanaema väga kurvastanud.

Nüüd oli vanaema surnud, olles pärandanud lastelastele oma puhkeküla – kaksteist puhkemaja, väikse elumaja, kohviku, kaupluse ja palju-palju mälestusi. Seal olid Dana, Harper ja Tawny kunagi nii toredasti aega veetnud. Naastes painavad neid kõiki kahetsus, usaldamatus ja süütunne. Ent saladused, mis neid üksteisest eemale viisid, hakkavad neid nüüd ka vähehaaval lähendama – eriti kui nad avastavad, et ka vanaemal oli oma saladus...

Õdedele on jäänud veel üks võimalus olla perekond – et minevik seljataha jätta ja olla tulevikus õnnelik.


MÜÜRILILLE SALADUSED
AMANDA MCCABE
Ersen, 2019

Diana Martin on elevil, et saab ajakirjanikuna kajastada Pariisi maailmanäitust. Aga tema uuest rollist ei tohi keegi teada, sest vanemad ei lubaks seda iial. Kui salapärane Sir William Blakely tema riuka avastab, teab ta, et see võib neiu ohtu seada. Säde, mis nende vahel tekib, paneb Williami mõistma, et ainuke viis Dianat kaitsta on olla talle nii lähedal kui võimalik.





MÜÜRIDETA AED
TIIT ALEKSEJEV
Varrak, 2019

11.sajandi Lähis-Idas toimuva sündmustikuga ajalooline romaan räägib esimese ristisõja lõpuaastatest. Romaani peategelaseks on lindpriiks kuulutatud endine rüütel. Tegemist on järjega teostele „Palveränd” ja „Kindel linn”.





LOODAME PARIMAT
CAROLINA SETTERWALL
Eesti Raamat, 2019

Viimane kord, kui sulle head ööd soovin, ei tea ma, et see on viimane kord. Kui oleksin teadnud, siis oleksin pannud hüvastijättu rohkem energiat. Aga mina ütlen, et lähen vist Ivani juurde magama. Sina ei vaidle vastu. Lased mu minema, pilk ekraanil, mina lähen, lähen, kõige viimast korda lähen sinu juurest ära. Arvan, et me näeme hommikul. Me ei näe. Me ei näe enam kunagi.

Ühel hommikul leiab Carolina oma mehe voodist surnuna. Naine jääb väikese pojaga üksi ja on sunnitud alustama täiesti uut elu, vaadates samal ajal tagasi elule, mida elas seni.

„Loodame parimat“ räägib ühe armastuse puhkemise, arengu ja ootamatu lõppemise loo kahe paralleelse narratiivina. Üks lugu räägib kahe noore inimese armumisest ja nende suhte arenemisest, teine – peategelase püüdest oma leinaga toime tulla. See on liigutav kokkulepe surma, kuid ka eluga: armastuse ja lapsevanemaks olekuga, moodsa suhte ja selle halastamatute ootustega. Lugeja saab jälgida Carolina elu kümne aasta jooksul, armumist ja leina, elu, mis vaatamata rangele plaanile otsustab olla hoopis midagi muud.

Carolina Setterwall on sündinud 1978. aastal Rootsis Salas. Ta on õppinud meediat ja kommunikatsiooni Uppsalas, Stockholmis ja Londonis. Ta elab koos pojaga Stockholmis. „Loodame parimat“ on tema esimene romaan.


AGATHA RAISIN JA ARMASTUS, VALED, ALKOHOL
M.C. BEATON
Tänapäev, 2019

Neid ei saanud küll täiuslikeks teisteks mesinädalateks nimetada. Rääkimata sellest, et Agatha võtab kaasa kohvritäie valesid riideid, on tema eksabikaasa Jamesi „armas suvituslinnake“ otsekui teiselt planeedilt: kõle, tuuline, mahajäetud. Kõige krooniks leitakse hommikul rannalt surnukeha ja Agatha jaoks ei tee olukorda sugugi lihtsamaks asjaolu, et just tema on lubanud tolle vuhva maha lüüa.




BALTIMORE´IDE RAAMAT
JOEL DICKER
Tänapäev, 2019

Baltimore’i poisid. Goldmanide gäng. Nii kutsutakse Marcust, Woodyt ja Hillelit, kolme lahutamatut nõbu, keda kõigi meelest ootab hiilgav tulevik – Marcust kirjanikuna, Woodyt jalgpallurina ja Hillelit advokaadina. Ent ootamatute saladuste ja valede, armukadeduse ja reetmise raskuse all hakkab nende kuningriik lagunema, hävides tragöödiaga, mis jätab kogu perekonna kunagisest kuulsusrikkusest alles vaid häbi ja varemed.

Pärast aastaid painavaid minevikumälestusi otsustab Marcus möödunule silma vaadata ning enda ja oma nõbude perekonna traagilise loo kirja panna, aimamata, et see viib ta taas kokku ka ühega nende hävingu põhjustajatest.


KADUNUD TÜDRUKUD
ANGELA MARSONS
Pegasus, 2019

Kaks tüdrukut on kadunud. Ainult üks pääseb koju tagasi.

Oma tütart näeb jälle abielupaar, kes teeb teisest parema pakkumise. Ärge hauduge asjatuid lootusi – üks laps peab surema.

Kui 9-aastased sõbratarid Charlie ja Amy jäljetult kaovad, paiskab see kaks perekonda elavasse põrgutulle. Tekstsõnum kinnitab midagi mõeldamatut: tüdrukud on langenud kohutava lasteröövi ohvriteks. Ja kui järgmine sõnum kaks perekonda oma laste elu nimel teineteise vastu üles ässitab, hakkab uurija Kim Stone´i ja tema rühma kell tiksuma.

Vastased näivad pidevalt neist sammukese ees olevat. Laipade jälgi mööda minnes mõistab Stone, et nii halastamatute tapjatega pole tal kunagi varem tegemist olnud. Tüdrukute elusana kojutoomise võimalused kahanevad iga tunniga...

Mõlema perekonna minevikusaladuste sünge võrgu harutamine näib andvat juhtunu lahendamise võtme. Aga kas Kim püsib nii kaua elus? Või peab kellegi laps maksma ülimat hinda?

„KADUNUD TÜDRUKUD“ on kolmas raamat vaneminspektor Kim Stone’i juhtumite sarjas.

Angela Marsons on sündinud ja kasvanud Black Countryl. Tema loodud Kim Stone’i sarja raamatuid on müüdud 27 riigis ja kokku üle 3,1 miljoni eksemplari, nüüdseks on sari saanud populaarseks ka Eestis.


KIRI
KATHRYN HUGHES
Varrak, 2019

Tina Craig täidab võimaluse korral kõik oma tunnid tööga ja on lisaks veel ka vabatahtlik heategevuspoes, et mitte olla oma õnnetus kodus. Kui ta vaatab läbi ühe kantud ülikonna taskuid, satub ta kätte vana kiri, mille ümbrik on pitseeritud ja postmark templita. Tina avab kirja ja loeb seda – otsus, mis muudab ta elu jäädavalt.

Billy Stirling teab, et ta on olnud rumal, ent loodab, et asju saab parandada. 4. septembril 1939 istub ta kirjutama kirja, mis peaks muutma ta elu. Seda see teebki ... ja palju rohkem, kui ta suudab ette kujutada.


KIUSAMINE EESTI MOODI EHK ÜKS ELU VEEL
MARJE ERNITS
Eesti Raamat, 2019

Väikse maakooli õpetaja kolib pärast pensionile jäämist ühest Eesti servast teise, et vanaduspõlves oma lastele lähemal olla. Ta planeerib maalt ära kolimist hoolega ette ning loodab, et saab aleviku kortermajas inimeste keskel elades veel ühe elu, et väärikalt vananeda. Kuid oma suureks üllatuseks peab ta taluma hoopis midagi sellist, millega polnud arvestanud – kiusamist. Kohalike meelest pole selles midagi erilist, et naabrid tülitsevad ja ropendavad ning noored samamoodi käituvad, aga seda vaid seni, kuni juhtub midagi, mis kõiki vapustab.


AJA MÜRA
JULIAN BARNES
Varrak, 2019

Julian Barnesi „Aja müra” on romaan vene helilooja Dmitri Šostakovitši elust ja loomingust, võimu ja vaimu suhetest ning loomingu võimalikkusest terrori valitsemise all. Autor annab küll kolmandas isikus, ent sisemonoloogi vormis pildi Šostakovitšist kolmel raskel eluhetkel: hukatuse ootuses pärast ooperi „Mtsenski maakonna leedi Mac­beth” hukkamõistmist ajalehes Pravda, millele järgnesid ka teised mitmesugused repressioonid; häbitundes pärast fiaskoga lõppenud Ameerika-reisi ning viimaks ka kommunistliku partei ridadesse astumise eelõhtul. Neid hetki elustavad iroonia ning eneseirooniaga vürtsitatud mõtisklused võimu ja vaimu vahekorrast, muusikast ja elu keerdkäikudest.

Raamat avab nüansirikkalt helilooja raske saatuse ja siseheitlused. Selgesti on märgatavad autori suur kirjanduslik ja muusikaline eruditsioon ning kindlasti on huvipakkuv tema püüe heita n-ö seestpoolt pilk teisele, tema enda omast paljuski väga erinevale ajastule ja kultuurile.


ARMASTUSETA
BRIGITTA DAVIDJANTS
Tänapäev, 2019

Gümnaasiumi lõpetaval Rebekal on tunne, et ta on armastust otsinud aastaid. Aga armastust ei tule. Või kui tuleb, siis on nii lihtne selles kahtlema hakata. Brigitta Davidjantsi romaan kirjeldab noore naise teekonda vägivaldsesse suhtesse ja sealt väljamurdmist, mille käigus asendub teadmine, et kõige tähtsam on armastus, veendumusega, et tegelikult on kõige tähtsam vabadus.

Autorilt on varem ilmunud „Ida läänepiiril: Türgi, Armeenia, Gruusia“ (2010), „Minu Armeenia: aus vastus“ (2017), „(Mitte just) armastuslugu“ (2017).



EILSE JA HOMSE VAHEL
KAREN WHITE
Ersen, 2019

Eleanor Murrayle on igaveseks meelde jäänud lapsepõlv Edisto saarel, kus tema kadunud isa, kohalik krevetipüüdja, jagas tema kirge muusika vastu. Nüüd on mälestused isast kõik, mis leevendavad süüd õnnetuse pärast, mille tagajärjel ta õde sattus ratastooli... ja tunnete pärast, mis tal on õe abikaasa vastu.

Õe toetamiseks töötab Eleanor päeval ühes Charlestoni investeerimisettevõttes, kuid ta põgeneb muusikasse, mängides klaverit kohalikus baaris. Kuni õhtuni, mil tema salapärane ülemus astub baari ja pakub talle poole kohaga tööd Edistol, kus ta peaks mehe eaka vanatädi Helena eest hoolitsema. Eleanorile on see võimalus viibida taas Edistol koos leinava Helenaga, kelle õde hiljuti salapärastel asjaoludel suri.

Lopsaka muulaheina ja rannikusooga Edisto on olnud rahulik pelgupaik Helenale, kes põgenes koos õega 1944. aastal sõjakeerises Ungarist. Nüüd uurib Eleanor lõpuks välja tõe nende mineviku kohta ning saab teada saladused, mis aitavad tal parandada suhet oma õega ja lasevad ta vabaks...


HIPI
PAULO COELHO
Varrak, 2019

Kui tahad iseennast tundma õppida, siis uuri alustuseks maailma, mis on su ümber. Oma elukogemusele tuginedes viib Paulo Coelho meid ajas tagasi, et saaksime uuesti tuttavaks põlvkonnaga, kes ihkas rahu ja julges minna vastuollu väljakujunenud ühiskondlike normidega.

Kõhn pikajuukseline brasiillane Paulo, kes tahab saada kirjanikuks, otsib kaugetelt maadelt elu sügavamat tähendust. Otsingud viivad noormehe Amsterdami, kuulsale Dami väljakule, mis kihab kirevaid rõivaid kandvatest vaimsete huvidega noortest – nemad ongi hipid, kellesse ülejäänud ühiskonnaliikmed suhtuvad hirmu ja põlgusega.

Seal kohtab ta Karlat, kellega koos võetakse ette bussireis Nepali. Reisiseltskond on kirju, igaühel on jutustada oma lugu, ja nagu pikkadel rännakutel ikka, tuleb ette tormilisi pöördeid ja sügavaid sisemisi muutumisi.

„Hipi” on lugu eneseotsingutest, vaimsetest püüdlustest ja ennekõike muidugi Armastusest.


KODULOOM
CAMILLA GREBE
Tammerraamat, 2019

Rootsi väikelinnas Ormbergis toimunud jõhker mõrv toob kokku kolm inimest: noore politseiniku Malini, kes on seni elanud vaikset korralikku elu, psühholoogilise portreteerija Hanne, kes on sattunud väga keerulisse olukorda, ja poisi nimega Jake, kellel on suur saladus. Mõrvari jaht osutub üliohtlikuks ja tõde, nagu tihti juhtub, maksab kõrget hinda.

Camilla Grebe „Koduloom“ on sünge ja ääretult põnev jutustus meie kaasajast ning valedest, mida räägime teistele ja ka nendele, kellesse tahaksime ise uskuda.

„Koduloom“ valiti 2017. aastal Põhjamaade parimaks krimiromaaniks.


KUIDAS LEIDA ARMASTUST RAAMATUPOES

VERONICA HENRY
Eesti Raamat, 2019

Igaühel on oma lugu ... kuid kas sellel on ka vääriliselt õnnelik lõpp?

Emilia on just naasnud oma idüllilisse Cotswoldi kodulinna, et päästa pereäri. Nightingale’i raamatupood on raamatusõprade jaoks nagu täitunud unistus, ent parimad palad pole mitte ainult raamatutes, mida ta müüb – Emilia klientidel on jutustada omaenda lood. On mõisaproua, kes peidab saladust sügaval oma südames; üksikisa, kes otsib raamatuid, mida jagada pojaga, kuid kes pole päris see, kes ta näib olevat; ning lootusetult häbelik kokk, kes üritab koguda julgust, et jutelda mehega, kes talle meeldib ... Ja mis puutub Emiliasse, kas tal õnnestub täita isale antud lubadus ja päästa Nightingale’i raamatupood?

Veronica Henry „Kuidas leida armastust raamatupoes“ on ülistus kõikidele raamatupoodidele, milles viibimine on autorile olnud suurim rõõm. See on nauditav lugemine kõigile neile, kellele meeldib aega veeta raamatuid sirvides ‒ aega, mis möödub kiirelt, kuid pole kunagi raisatud.


KUUÕDE
LUCINDA RILEY
Varrak, 2019

Raamat viib lugejad Põhja-Šoti mägismaa suursuguse looduse keskele ja Hispaania Granada mustlaskoobastesse. Romaan saadab kaht naist rännakul, mille mõlemad oma tõelist saatust otsides ette võtavad.

Tiggy D’Aplièse’i päevad mööduvad keset Põhja-Šoti ürglooduse ilu, kus ta töötab hirvede varjupaigas. Kui varjupaik on sunnitud uksed sulgema, pakutakse talle töökohta kaugel mõisas, mille mõistatuslik omanik Charlie Kinnaird maadleb raskustega. Tiggyl pole aimugi, et see samm muudab pöördumatult mitte ainult tema tulevikku, vaid paneb ta ka seisma silmitsi minevikuga. 1912.aastal sünnib vaeses mustlaste kogukonnas Granada linnamüüri taga Lucía Amaya-Albaycin. Saatuse poolt oma põlvkonna kuulsaimaks flamenkotantsijannaks määratud Lucíat kihutavad tagant auahnus ja andekast kitarristist isa ning ta hakkab vaid kümneaastasena tantsima Barcelona flamenkobaarides. Kui lahvatab Hispaania kodusõda, on Lucía sunnitud koos tantsutrupiga elu eest põgenema, misjärel viib teekond nad üle ookeani New Yorki – Lucía unistuste linna. Aga et oma unistust järgida, peab ta valima tantsijakarjääri ja jumaldatud mehe vahel.

„Kuuõde” on viies osa Lucinda Riley ülipopulaarsest raamatusarjast.