Ilukirjandus

 

 


LASKMATA KARU PEIED
JÜRI KOLK
Kingitud Hobune, 2019

Millistele takistustele põrkab järve rännuhimu?
Mida arvab jõgi taevast?
Kas kuu on tõepoolest valemängija või ehk hoopis vastutustundetu looder?
Milleks laulikule lestakala?
Mis häält teeb patuta inimene?
Kuidas lõhnab vaikimine?
Kus on tõde?
Kas süda ei võiks ennast selgemini väljendada?
Miks mitte käia vee peal kui asi tagakäpas?
Neile ja veel paljudele elutähtsatele küsimustele saab sellest raamatust vastuse või siis ikkagi ei saa.


KÕIKIDE ASJADE VALGUS
MIKK PÄRNITS
EKSA, 2019

„Pärnitsa luule haare on lai, maapõuest magma ja mulla mant liigutakse linnutiivul lausa kosmosesse välja, vaikse metsaaluse kohal laotub kõuekõminast rappuv taevas.” – Janika Läänemets

„Kohati meenutab tema luulekeel arbujaid – peamise paralleeli võiks tõmmata Uku Masingu emotsionaalse ja müstilise loodusluulega.” – Hele-Mai Viiksaar




EESTI NOVELL 2019
URMAS VADI, TAUNO VAHTER, TOOMAS HAUG, ARMIN KÕOMÄGI, TAAVI EELMAA, KAAREL B. VÄLJAMÄE, MAARJA KANGRO, KAI KASK, TOOMAS VINT, MARGIT LÕHMUS, JANAR ALA, ANDRUS KASEMAA, RISTE LEHARI, TÕNIS TOOTSEN, AVE TAAVET, MADIS AESMA, JAN KAUS, TIIT ALEKSEJEV, JOHANNES SEMPER
Eesti Jutt MTÜ, 2019

EESTI NOVELL 2019 on teine raamat uuest sarjast, kuhu neli koostajat on valinud põnevaid ja eriilmelisi palu möödunud aasta novellisaagist. Sest lisaks Tuglase novelliauhinna saanud lugudele on uudisjutumaastikul muudki huvitavat, mis aga pahatihti laiema lugejaskonna ja tunnustuse eest varjule jääb. Sel aastal on kogumikus 18 lugu, sajanditagust kirjanduspilti esindab otse Siuru kaante vahelt tänapäeva tõstetud Johannes Semper. Novelliregistrid on mitmekülgsed – leiab lõikavat satiiri, muhedat huumorit, tõsipaatoslikku elukaemust, kirjanduslikku koomiksit, elu pärast surma, seksuaalhälbeid, kasside hingeelu, järsku ilmub keset uusaastaööd tank T-72.

Kõige rohkem, nagu arvata võibki, on raamatus surma ja armastust, neid elu suurimaid müsteeriume. Ja maaelu. Sest me oleme ikkagi maarahvas, kes tunneb ennast ainult siis kindlalt, kui külmal talvel puud otsa ei saa.


PAUNVERE LÕPP. KUIDAS EESTI KIRJANIKUD „KEVADET” KIRJUTAKSID. 69 PAROODIAT
TOOMAS KALL
EKSA, 2019

1912.aastal avaldas Oskar Luts jutustuse „Kevade”, mis sai kohe lugejate lemmikuks, peagi aga üheks eesti kirjanduse tüvitekstiks.1975. aastal kuulus „Kevade” meie kultuuriruumi juba nii orgaaniliselt, et ma tõesti uskusin: mingisugune „Kevade” oleks meil isegi siis, kui Luts ei oleks seda omal ajal kirjutanud. Ainult et missugune „Kevade” täpselt? Nii hakkasingi otsima vastust küsimusele, kuidas eesti kirjanikud „Kevadet” kirjutaksid.

Esimesed vastused — Mati Undi, Holger Puki ja Vaino Vahingu moodi „Kevaded” — ilmusid ajakirja „Pikker” 16/1975 paroodialisas „Käkker”, viimane — Mehis Heinsaare laadi „Kevade” — ajakirjas „Looming” 12/2017.

Nüüd jõuavad ühtede kaante vahele kõik kahekümne viie eesti kirjaniku kujuteldavad „Kevaded”, mis seni on ilmunud, lisaks tosin veel avaldamata paroodiat. Enamik neist uus-„Kevadetest” on kas lühemad või pikemad jutustused, kuid on ka luulet, samuti on esindatud aforismid (Arvo Valton), kuuldemäng (Jüri Tuulik), päevik (Tõnu Õnnepalu), kirjavahetus (Jaan Kaplinski), e-kirjavahetus (Mart Juur) ja koguni traktaat (Olev Remsu).

Soovitan „Paunvere lõppu” kõigile, eriti neile, kes hindavad eesti kirjanduse (vahel raskesti märgatavat) mitmekesisust.

Jan Kaus soovitab: "See eesti kirjanikke parodeeriv raamat ajas mind ikka päris mitmes kohas kõva häälega naerma. Ideaalne raamat kõigile neile, kelle meeldib intelligentne nali, mis ammutab eesti kultuurist."


KOOLIRAHVA VÄLIMÄÄRAJA
ALO SAVI
Studium, 2019

Raamat on humoorikas pilguheit koolitöötajate võluvasse, pühendunud ja sõbralikku maailma. Lihtsalt, illustratiivselt ja ülevaatlikult kirjeldatakse õpetajate ning direktorite tüpaaže ja teisi koolis töötavaid inimesi ning antakse mõistlikke soovitusi, kuidas nendega edukalt suhelda. Kõik kirjeldatud õpetajate ja koolijuhtide tüübid on autori poolt märgatud aastakümnete jooksul koolis õppides ning töötades. Nagu kujunes alkeemiast keemia, võib sellestki raamatust kunagi saada surematu klassikaline teos, mis pani aluse teaduslikule uurimisvaldkonnale – pedagogogloogiale. Lugege ning nii mõnigi seik Teie lapse või Teie enda õpetaja kohta leiab mõistliku selgituse ning mõnigi kolleeg muutub järsku palju mõistetavamaks. Rõõmsat avastusretke koolidžunglis!


PUUDUTUSE AEG
EERIK PURJE
Argo, 2019

Romaani peategelane, sõja tõttu kodumaa kaotanud Mihkel Rand on jõudnud oma eksirännakuil Austraaliast Kanadasse. Seal, Toronto suurlinnas ja Põhja-Ontario ürgmetsades, kulgevad ta heitlikud elusündmused ja jätkuvad lootusetuna tunduvad otsingud, põimitud kriitiliste arutelude ja enesehinnangutega. Tõeline puudutuse aeg seisab aga alles ees. 2014. aasta üldlaulupidu toob elatanud mehe lõpuks tagasi Eestisse. Laulukaare all algab sündmuste ja kokkusattumuste jada, kus ootamatult hargneb lahti nii mõnigi umbsõlm. Näiliselt igal rindel lüüa saanud sõdur tajub, et võit on varjatud kujul siiski saavutatud.

Mihkel Rand on kui 1944. aasta sügisel tekkinud sundpagulase etalon, kelle saatuses kajastub üks tahk meie rahva tollasest traagikast ja hilisemast leevendusest. Rahva killustamiseks piisas võõrvõimu julmusest ja hoolimatusest, laialipaisatud kildude taasliitmiseks vajame armastuse ühendavat jõudu.

Romaani autor Eerik Purje on töötanud aastakümneid ajakirjanikuna Kanadas ja avaldanud mitu raamatutki. “Puudutuse aeg” on järg tema 2017. aastal ilmunud esikromaanile “Aja puudutus”.


KIRJAD MAARALE
ANDREI HVOSTOV
Petrone Print, 2019

“Teos mida te käes hoiate, on kirjutatud ühele kindlale inimesele – noorele naisele, kes saab sajandi keskel kolmekümne kolme aastaseks. Ma olen elus tähele pannud korduvat tragöödiat – kui me teatud hetkel jõuame sinnamaale, et tahaks hakata oma vanavanematele küsimusi esitama, on juba liiga hilja. Nad on läinud. „Kirjad Maarale“ on sündinud katsest aimata ära need küsimused, mida mu lapselaps võiks mulle sajandi keskel esitada. Mitte ainult tema, vaid kõik need noored täiskasvanud, kes selles uues mitteilusas maailmas tahaks meil, vanavanematel, rinnust kinni haarata ja karjuda – mida te tegite?!”

Näkku vaadatakse näiteks sellistele küsimustele: kuidas olla õnnelik; kas vene nimi on Eestis koormaks; kuidas tajub maailma autist; millest sai alguse ajakirjanduse allakäik; kas kodusõda Eestis on reaalne oht või ullikeste foobia; kas „Tõde ja õigus“ võiks saada järje; kuidas töötab matriarhaat; kas Tartus sõitis tõesti tramm?


ELU JA AEG
ENN NÕU
EKSA, 2019

Enn Nõu mälestusteraamat tugineb päevikutekstidele aastatest 1949–1955 ehk autori gümnaasiumiajast, õpingutest arstiteaduskonnas ja kirjanikuks kujunemise alguse perioodist Uppsalas.

Raamat kirjeldab eesti pagulaste elu Korea sõja ja kodumaa vabastamise lootuste varjus. Eesti organisatsioonid ja tuntud tegelased läbivad raamatut, milles paistab ka autori maaniline huvi 1950-ndate kinofilmide ja staaride vastu. Lisaks lähemalt lootusetust elukaaslase otsimise vaevast.

Vilksatavad tuntud pagulased, nagu Oskar Loorits, Andrus Saareste, Arvo Mägi, Karl Ristikivi, Gustav Suits, Eduard Tubin, Rudolf Penno, Märt Raud, Aksel Mark, Heinrich Laretei, Valev Uibopuu, Artur Adson, Johan Kõpp, Armin Tuulse, Aarne Viisimaa, Tõnis Kint, Artur Mägi, Marie Under, Helmi Mäelo, Enno Penno, Vello Salo, Gustav Ränk, Ilmar Jaks, August Torma ja paljud teised. Teos on täpne, aus ja ajakohane eesti paguluse kirjeldus Rootsi ülikoolilinnas ja detailne ajapeegeldus nii kirjanduse kui ka ajaloo vaatenurgast.


ELUPÕLETAJAD
ERIK TOHVRI
Erik Tohvri Romaan OÜ, 2019

Käesoleva aasta aprillikuus ilmub Erik Tohvri romaan jääb tõenäoliselt ränga silmahaigusega võitleva eaka kirjaniku viimaseks raamatuks. Autor ise teeb selle kohta niisuguse kokkuvõtte:

Nii, nagu ei ole võimalik pimedalt sündinule edasi anda lillede ja liblikate värve, ei saa ka tundetule kirjeldada seksuaalsust – seda on võimalik ainult ise tunnetada. Olen oma senistes romaanides seda kogu maailma elu liikuma panevat jõudu vaid põgusalt puudutanud; nüüd, juba kõrvalseisjana, pole see teema enam sedavõrd tabu, et mitte selle kaudu inimloomuse olemusele läheneda ja näha, et see ürgne jõud võib ennast väga mitmel viisil avaldada.

Tegelikult on see raamat eksperiment – kas minus on veel 86aastasena säilinud midagi, mis suudab lugejat köita? Ma tänan kõiki, kes minu ajaviiteks kirjutatud romaanidest on osa saanud!

Erik Tohvri, kodanikuna Hans-Erik Laansalu


HELEDAM KUI PÄEV
MIRKO BONNÉ
Eesti Raamat, 2019

Raimund Merz tunneb Moritzit ja Florianet juba lapsepõlvest, nende elu keskpunktiks on üks metsistunud aed külaserval. Kui nendega liitub Inger, taanlasest kunstniku tütar, moodustub nelikust sõpruskond, kuniks mõlemad poisid tüdrukusse armuvad. Inger valib Moritzi, paar saab ka Raimundist ja auahnest Florianest. Aastaid hiljem ristuvad nende teed uuesti, andes Raimundile võimaluse selgelt näha, kui tühine on tema elu ilma Ingerita. Meeleheitlikult otsib ta teed tagasi iseenda ja oma minevikuga leppimise juurde. Otsingud kulmineeruvad reisiga Lyoni, ühe maali juurde, mis lummab teda samamoodi nagu lapsepõlv metsikus aias.

Mirko Bonné suur armastusromaan toob Goethe „Hingesugulaste“ teema tänapäeva. See uurib tüllimineku ja võõrdumise põhjuseid ning loob haarava portree mehest, kes leiab jõudu oma olemuse varjust välja astuda.

Mirko Bonné (snd 1965) on avaldanud romaane, luulekogusid, esseesid ja reisikirju, tõlkinud saksa keelde muu hulgas Sherwood Andersoni, Emily Dickinsoni, John Keatsi, Grace Paley ja William Butler Yeatsi teoseid. Oma loomingu eest on Bonné pälvinud mitmeid kirjandusauhindu.


ARMASTUS KÜLMAS KLIIMAS
NANCY MITFORD
Varrak, 2019

„Armastus külmas kliimas” on säravalt romantiline teos, mis kirjeldab värvikalt aristokraatide kadunud hiilgust kahe maailmasõja vahelisel Inglismaal ja kuulub kindlalt inglise kirjanduse klassika hulka. Ehkki romaanis on kujutatud kõrgaadli elu, võib vaimukuste pillerkaari varjus aimata ka nukramaid alatoone, sest armastus võtab sageli ootamatu kuju või jääb hoopis tabamatuks. Nagu heades raamatutes ikka, on selleski teoses midagi rohkemat, kui esmapilgul paistab, ning küllap sellepärast püsib see seniajani värskena.

Nancy Mitford (1904–1973) oli üks kuuest Mitfordide õest, kes on Inglismaal olnud mitmete raamatute ja käsitluste aineks. Peaaegu kõik õed on midagi kirjutanud, avaldatud on nende kirju ja päevikuid, kuid üksnes Nancy on leidnud tunnustust kirjanikuna. Tema loomingut iseloomustavad kaasasündinud anne, terav pilk ja oskus omaaegse kõrgkihi elu vaimukalt tabada. Kõige kõrgemalt on tema loomingus hinnatud kaks pooleldi autobiograafilist romaani „Armastust otsimas” ja „Armastus külmas kliimas”.


MINU IIRIMAA. ARMASTUS TULEB KARJUDES
RENE SATSI
Petrone Print, 2019

Mida Iirimaa endast kujutab? Ilmselt ujuvad seda saart mainides silme ette pildid liigagi rohelisest loodusest, härjapõlvlastest, silmatükkivalt punastest juustest, sulnistest mägedest ja Guinnessi õlust. See kõik on muidugi väga pinnapealne. Ja mina üritan sellist pinnapealsust omamoodi korrigeerida.

Mind pandi Iirimaal p ä r i s e l t tööle. Ma jagasin korterit ööklubides poksida armastava iirlasega; aitasin kaugelt maalt pärit prostituudil oma teadmata Iiri väikelinnas maad kuulata; mind kahtlustati maffiavõsukese peksmises ja poolakaks olemises. Mu lugudesse mahuvad kummituskoer ja delfiin, kes pole normaalne. Kirjutan läbi irooniaprisma Eduard Vildest, hostelitest, oma eluraskustest võõral maal ja Iirimaa ajaloost. Kirjutan ka armastusest. Üritan keskenduda päris Iirimaa inimestele, päris probleemidele, päris eludele. Iirimaal oleks minu kohta ka kindlasti üht-teist öelda, aga õnneks saan ainult mina seda teha. Ebavõrdsus, mis mulle ainult kasuks tuleb.


MÕTTETU MEHE PÄEVARAAMAT
WEEDON GROSSMITH, GEORGE GROSSMITH
Rahva Raamat, 2019

„Mõttetu mehe päevaraamat” on huumoriklassika tippu kuuluv teos, mille peakangelane Charles Pooter ilmus lugejate ette esmakordselt Inglise satiiriajakirja Punch lehekülgedel 1888. aastal. Sellest ajast peale on hiljem raamatuna ilmunud teost antud uuesti välja pea igal aastal. Samuti on peategelase nimest saanud omamoodi sünonüüm kõigi kohta, kes peavad oma igapäevaelu tähtsusetuid pisiasju nii oluliseks, et neist peaks tingimata kuulma ja hoolima ka kogu ülejäänud maailm. Nüüd on The Telegraphi poolt kõigi aegade viieteistkümne parima huumoriraamatu sekka valitud teos kättesaadav ka eesti keeles, andes meie lugejatele viimaks võimaluse tutvuda maailma kõige tähtsama mehega ning saada osa tema tarkadest mõtetest ja tähtsatest igapäevategemisest.

See koomiline meistriteos, mis kätkeb endas naeruväärselt pompoosse ja äpardustele alti Charles Pooteri, tema abikaasa Carrie ja nende tülika poja Lupini tegemisi, on pakkunud lugemisrõõmu mitmetele põlvkondadele lugejatele ning andnud inspiratsiooni paljudele hinnatud kirjanikele nagu J. B. Priestley, Evelyn Waugh, Helen Fielding ja Sue Townsend.

2007.aastal valmis „Mõttetu mehe päevaraamatust” ka film, kus nimiosa mängib Eestiski armastatud näitleja Hugh Bonneville („Notting Hill”, „Downton Abbey”).


VAIKIV PATSIENT
ALEX MICHAELIDES
Pegasus , 2019

Alicia Berenson peab päevikut, et oma mõtteid lahti kirjutada ning tõestada armastatud abikaasale, et kõik on hästi. Ta ei tahaks ealeski Gabrieli muretsema panna või talle valu põhjustada.

Kuni ühel õhtul tulistab Alicia Gabrieli viis korda näkku ega räägi pärast seda enam sõnagi.

Psühhoterapeut Theo Faber on veendunud, et tema võimuses on Alicia rääkima panna, ehkki kuue aasta jooksul pole see kellelgi õnnestunud. Alicia loo uurimisest saab Theole kinnismõte ja ta avastab, et naise vaikimise põhjus peitub palju sügavamal, kui esiotsa arvata võis.

Aga kui Alicia viimaks rääkima peaks, kas siis Theo ikka on valmis tõde kuulma?

„Vaikiv patsient” on Kreeka-Küprose-Inglise päritolu Alex Michaelidese esimene romaan, 2019. aasta kõmulisim põnevik, mille tõlkeõigused müüdi juba enne ilmumist rekordiliselt 37 riiki. Raamat tõusis kiiresti nii New York Timesi kui ka Sunday Timesi edetabelite esikohale ja Brad Pitti eestvedamisel on romaani põhjal valmimas film.


MÄGEDE KUNINGANNA
DANIEL WISSER
Tänapäev, 2019

Robert Turini elu on elatud, kuigi ta on alles neljakümne viie aastane. Ent üks siht on tal veel: ta tahab iga hinna eest jõuda Šveitsi. Sest seal saaks ta ise otsustada, millal on lõpp. Veelgi rohkem meeldiks talle see, kui ta poleks ravimatult haige, aga diagnoos on vääramatu: hulgiskleroos. Selleks et oma naisele mitte koormaks olla, kolib ta ära hooldekodusse, vabatahtlikult ja varakult. Kuid see joodik ja naistemees, kes kõik ilustamata välja ütleb, pole just kerge hoolealune, seda märkavad õed peagi. Oma seisukorra halvenedes otsustab ta ise oma elule punkti panna, enne kui selleks on liiga hilja.

Südantlõhestavalt koomiliselt jutustab see romaan viimastest asjadest, ja eelviimastest – elust selle kohutavas ilus ja võimatusest öelda, millal tuleks lugeda see lõpetatuks.


VESTLUSED SÕPRADEGA
SALLY ROONEY
Varrak, 2019

Frances on 21 aastat vana, tüüne ja tähelepaneliku loomuga. Üliõpilase ja algaja kirjanikuna pühendub ta intellektuaalsetele otsingutele ning oma ilusale ja lõputult enesekesksele sõbrannale Bobbile. Tüdrukud esinevad Dublinis luuleõhtul, kus Melissa-nimeline ajakirjanik nende ande avastab. Kui nad Melissaga lähemalt suhtlema hakkavad, tuleb Francesel vastumeelselt tunnistada, et Melissa peen kodu ja kena abikaasa avaldavad talle tegelikult muljet. Frances usub, et eraomand on saatanast, ja Nick, Melissa näitlejast abikaasa, paistab kui patriarhaadi kehastus. Ent kuitahes lõbus flirt Nickiga ka esialgu ei tunduks, areneb sellest kummaline lähedus, mida ei Frances ega Nick oodatagi ei oska.

Briljantselt täpne ja teravalt taiplik „Vestlused sõpradega” kujutab elavalt nooruse võlu ja karisid.

Sally Rooney (snd 1991) on üks enim tähelepanu pälvinud noori Iiri kirjanikke. „Vestlused sõpradega” on tema esimene romaan, mis sai kohe ilmudes suure tunnustuse osaliseks. Tema teine romaan „Normal People” valiti 2018. aasta Man Bookeri preemia kandidaatide hulka.


TÕDE TÕUSEB, VESI VAOB
S.K. TREMAYNE
Pegasus, 2019

Mõnikord ei saa isegi ennast usaldada ... Natuke kiilasjääd, natuke ebaõnne, ja Kath Redway elu oleks Dartmoori kauni rahvuspargi paisjärves peaaegu lõppenud. Imekombel pääses Kath õnnetusest mõne verevalumi ja lühiajalise mälukaotusega. Ta on šokis, kuid õnnelik, et jõudis tagasi oma kaugesse koju keset nõmmetühermaad, kena abikaasa Adami ja armsa, ent isemoodi tütre Lyla juurde. Ta on elus! Kuid tema perekond ei ole sama rõõmus. Abikaasa on korraga arusaamatult jahe, isegi vaenulik. Ja unistajast tütar räägib muudkui mingist „mehest nõmmel“.

Siis hakkavad taastuma jubedad mälukillud ning Kath saab aru, et tema õnnetus polnud mingi õnnetus ... Sammhaaval õõvastavat tõde avastades vajub ta elu pimeduse, hirmu ja õuduste sohu.

A.K. Tremayne on Devonis sündinud ja võimalikult anonüümseks jääda sooviva autori kirjanduslik pseudonüüm. Ta on tegutsenud ajakirjanikuna ja kirjutanud (Tom Knoxi pseudonüümi all) arheoloogiat ja religiooni käsitlevaid põnevikke. Autori esimene raamat S. K. Tremayne’inime all oli „Külmakaksikud” (e k 2016), mis osutus väga menukaks; edukas oli ka teine raamat „Tulelaps”.


LÕPETAMATA MÕRV
ANN GRANGER
Varrak, 2019

„Lõpetamata mõrvas” kohtub lugeja taas Campbelli ja Carteri, aga ka tegevusse naasnud Mitchelli ja Markbyga.

Pensionipõlve nautiv Alan Markby kuulab hämmastunult oma aedniku Josh Browningu tunnistust. Viimane räägib, et lapsepõlves, kahekümne aasta eest, leidis ta koos oma õe Dilysega linnakese lähedalt metsasalust noore naise laiba. Pahandust kartes jätsid lapsed avastuse enda teada, kuid nüüd avastas Browning õe asjade hulgast surnule kuulunud käeketi ja otsustas juhtunu üles tunnistada. Ja kellele veel, kui mitte mehele, kellega ta on aeda hooldades sõbraks saanud – endisele politseikomissarile Alan Markbyle.

Kahekümne aasta tagune kadumisjuhtum võetakse uuesti uurimise alla. Kahe põlvkonna ja kahe jaoskonna politseinikud ühendavad jõud, et osutada kadunud tüdrukule viimane teene – tuua tõde päevavalgele.


KOHTUNIKU NAINE
ANN O'LOUGHLIN
Varrak, 2019

Emma naaseb üle hulga aja Dublinisse oma võõraks jäänud ja hiljuti lahkunud isa päranduseasju korda ajama. Seda tehes hakkab tal kujunema pilt isa elust Grace’iga – emaga, keda Emma polnud tundnud. Oma isa mäletab ta vaid kui kohtunikku, kes oli kodus sama karm ja eemalolev kui kohtusaalis. Kohtuniku isiklikke asju läbi vaadates saab Emma oma ema kohta teada fakte, mis teda sügavalt vapustavad.

Lugu murdmatust armastusest ning skandaalist, mis sai alguse 1950. aastate Dublinis ja jätkub läbi aastakümnete eri kontinentidel, mille käigus tulevad päevavalgele ammu maha maetud perekonnasaladused – „Kohtuniku naine” tõstatab küsimuse, kas armastus võib tõepoolest olla igavene.


ÄRA KAOTA LOOTUST
CHRISTINA RICKARDSSON
Sinisukk, 2019

Inimesed vaatasid meid imelikult. Mõned koguni sülitasid meie peale, kui me kerjasime, ja mina ei saanud mõhkugi aru, mida mina või ema siis valesti olime teinud. Me olime head inimesed, kes polnud kellelegi liiga teinud! Lihtsalt proovisime natuke raha hankida, et me nälga ei sureks.

Christiana esimesed eluaastad mööduvad koos ema ja väikevennaga Brasiilia metsades, koobastes ja tänavatel. Tema lapsepõlv on kõike muud kui helge. Ta peab söögi nimel kerjama, magama, kus juhtub ning taluma, et inimesed tema peale sülitavad.

Seitsme-aastaselt pannakse Christiana ja tema vend lastekodusse, kust nad varsti adopteeritakse. Uus perekond ootab neid Brasiiliast väga kaugel – Rootsis.

Kuigi pärast Rootsi kolimist ümbritseb Christianat turvaline keskkond, pole uue eluga harjumine lihtne, mistõttu võtab ta täiskasvanuna ette teekonna oma lapsepõlve radadele, et taaskohtuda oma emaga ning ühtlasi leida iseennast.


KIVIST KOHTUNIK
RUTH RENDELL
Eesti Raamat, 2019

Eunice Parchman tappis Coverdale’i pere sellepärast, et ta ei osanud lugeda ega kirjutada.

Kui romaani esimene lause ütleb, kes kelle tappis ja miks, siis tundub, et edasi pole enam millestki rääkida. Ometi oskab Ruth Rendell lugejat lummata üksikasjaliku kirjeldusega, kuidas asi selleni jõudis. Mängus on hulk värvikaid karaktereid, kelle tegutsemist või olemust esitab autor kohati läbi eluterve huumoriprisma. Aga et aru saada, mida pealkiri tähendab, tuleb lugemisega jõuda romaani viimasesse veerandikku.

Ruth Rendelli 1977. aastal ilmunud psühholoogilist põnevikku „Kivist kohtunik“ peetakse üheks paremaks tollase Briti ühiskonna klassierinevuste analüüsiks ja autori väljapaistvamaks teoseks.

Ruth Rendell (1930–2015) on tänapäeva säravamaid detektiivkirjanikke. Ta on avaldanud üle 70 kriminaalromaani (osa neist Barbara Vine’i nime all) ning hulgaliselt lühiproosakogumikke. Tema teoseid on tõlgitud ligi 30 keelde ja need on saanud mitmeid auhindu nii Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides kui ka Põhjamaades.


KÜSIMÄRK ON POOL SÜDANT
SOFIA LUNDBERG
Eesti Raamat, 2019

Kas on võimalik armastada, kui pool sinu südamest on täidetud küsimärkidega? Kuidas sind ennast armastada, kui su süda pole avatud, vaid peidab saladusi? Kuidas saada üle süü- ja häbitundest, mis on aastatega maha surutud, kuid pole kuhugi kadunud?

Elin Boals on edukas fotograaf New Yorgis. Samiga on nad abielus olnud juba kaua ning neil on seitsmeteistkümneaastane tütar Alice. Ent pealtnäha laitmatu fassaadi taga kriibib miski, mis tekitab barjääri Elini ja ta perekonna vahele.

Ühel päeval postkastist leitud tähekaart lapsepõlvesõbralt toob talle meelde vaesuses elatud lapsepõlve Gotlandil ja sündmused, mis teda sealt lahkuma sundisid, süü- ja häbitunde, mille ta oli alla surunud ning mille tõttu oma tegelikku päritolu ka lähedaste eest varjanud. Sam ja Alice püüavad teda suunata vaatama oma südamesse ning täitma seal olevad küsimärgid vastustega, mis aitaksid neil kõigil armastuses edasi minna. Elini tee viib teisele poole ookeani teisele mandrile, aga ka teise aega ja teise ellu.

„Küsimärk on pool südant“ on haarav romaan sellest, kuidas vastamata küsimused, rääkimata lood ning mahasurutud mälestused võivad inimelu mõjutada. See on lugu enese ja tõe leidmisest ning sellest, kuidas õppida armastama.

Sofia Lundberg (1974) on kirjanik ja toimetaja, ta elab Stockholmis oma pojaga. Tema debüütromaan „Punane aadressiraamat” ilmus sarjas „Tõlkes leitud“ 2018. aastal.


INGEL LANGEB
AUDREY CARLAN
Pegasus, 2019

Aspen Reynoldsil on olemas kõik: jõukus, ilu ja koht Forbesi kümne edukaima naise edetabelis. Kõrvaltvaatajale paistab tema elu täiuslik. Välimus ja staatus võivad aga olla petlikud. Aspen ei taha olla seltskonnategelane, kelleks pere ta kasvatanud on. Kahekümne kaheksa aastasena on ta edu tipul, ent järjest enam hakkab talle tunduma, et puudu on midagi sellist, mille ihalemisest polnud tal seni aimugi.

Ootamatu õnnetus, millest Aspen vaid tänu juhusele tervena pääseb, paiskab noore naise elu pea peale. Hank Jensen, mees, kes ta päästab, on töökas Texase maapoiss – täielik vastand rikastele suurlinnameestele, kellega Aspen harjunud on. Ta on jõuline, sitke ning jalustrabavalt seksikas ega vaevugi varjama, et tahab Aspenit oma ellu ja voodisse.

Kas kaks eri maailmadest pärit inimest leiavad ühise õnne?

Audrey Carlan on The New York Timesi menuautor, keda Eesti lugeja tunneb ennekõike siinmailgi ülipopulaarse „Kalendritüdruku“ erootiliste romaanide sarja järgi.

„Ingel langeb“ on Carlani uue, kolmeosalise sarja avaraamat, kus „Kalendritüdrukule“ omaselt lõõmavad kired ja sulavad südamed.


KÕIGI MU HOMSETE NIMEL
DEBBIE MACOMBER
Ersen, 2019

Lynn Danfort oli alati lootnud politseinikule, keda armastas – oma abikaasale Garyle –, ent ta ei saanud mehele igavesti loota. Gary sai töökohustuste täitmisel surma, jättes Lynni leseks ja üksikemaks. Gary paarimees ja parim sõber Ryder Matthews lahkus peagi pärast seda linnast. Nüüd, kolm aastat hiljem, on Ryder tagasi... ja paistab, nagu sooviks ta võtta Lynni elus Gary koha!

Lynnil on õigus: Ryder soovib seda. Tõde on see, et Ryder on temasse armunud. Ta pole lihtsalt kindel, kas Lynn on valmis teda armastama. Kas mälestus Lynni abikaasast seisab Ryderi teel ees?


OOKEANILAINER
MARIUS GABRIEL
Ersen, 2019

Kui sõda neelab Euroopa, riskivad 1500 reisijat kõigega, et leida helgem tulevik.

Nõod Maša ja Rachel Morgenstern lähevad New Yorki suunduva luksuslaeva SS Manhattan pardale, püüdes meeleheitlikult põgeneda koonduslaagri eest, kuhu saadeti nende ülejäänud perekond. Ameerika pakub rahusadamat, kuid sinna jõudmiseks peavad nad ohtlikul üle Atlandi reisil ellu jääma.

Nende sõja eest põgenevate kaasreisijate hulgas, kellest igaühel on oma mured, saladused ja üllatused, on pärast kümne aasta pikkust tragöödiat uue alguse leidnud helilooja Igor Stravinski ning oma neli last ohust välja tuua otsustanud Rose Kennedy. Eriti teeb Rose’ile muret tema tütar Rosemary – elurõõmus, kuid probleemne noor naine, kelle armastus ühe California muusiku vastu võib rikkuda perekonna poliitilisi ambitsioone. Ja siis on seal veel Thomas, väike nats, kellel on oma saladus…

Kuid allpool vett luurab Manhattanit Saksa allveelaev. Kas mõni neist ookeanilaineri pardal viibijatest üldse jõuab oma unistuseni uuest elust Ameerikas?


ÕDEDE KINGADES
ASHLEY FARLEY
Ersen, 2019

Samantha Sweeney on alati olnud see, kes perekonda koos hoiab, jagades teistele armastust ja toetust. Kui ta teismeline poeg ATV-õnnetuse tõttu ratastooli jääb, kaotab naine oma hoolikalt üles ehitatud enesekontrolli.

Pärast kardetud viiekümnendat sünnipäeva ja mehe truudusetuse avastamist saab Jackie aru, et peab leidma üles oma endise mina, et saavutada rahulolu edasiminekuks.

Faithil ei jätku julgust vägivaldsele abikaasale vastu hakkamiseks. Ta otsib õdedelt abi, seades seeläbi nende kõigi elu ohtu.

Oma isiklike valikute kõrval peavad õed Sweeneyd toime tulema ema vaimsete probleemidega. Kas Loviel on Alzheimeri varajane staadium või on niisugune kummaline käitumine tema vanuses naise puhul normaalne? Keegi, kaasa arvatud Lovie ise, ei saa aru, miks ta vana roostes võtit ketiga kaela ümber kannab.

„Õdede kingades” on moodne naisteromaan, mis tõestab veel kord, kui tähtsad on perekonna abi ja toetus.


SURROGAATEMA
LOUISE JENSEN
Ersen, 2019

Kat ja tema abikaasa Nick on proovinud kõike, et lapsevanemateks saada. Nad tahavad väga last, keda armastada, kuid hakkavad kaotama lootust. Siis annab juhuslik kohtumine Kati lapsepõlvesõbranna Lisaga neile viimase võimaluse.

Kat ja Lisa olid kunagi lähedased nagu õed. Jagatud saladused tähendavad usaldust elu lõpuni… kas see on ikka nii? Just siis, kui Kati ja Nicki unistus näib olevat käeulatuses, hakkab Kat kahtlustama, et teda jälgitakse ja et Nick valetab talle. Kas praod, mis hakkavad tekkima Kati ideaalsesse tulevikupilti, on ainult tema peas või peaks ta kartma enda ja oma pere elu pärast?

Populaarse autori psühholoogiline põnevik, mis küsib, kui kaugele oleme valmis minema ideaalse pere loomise nimel.


NÕGESNURME
SIIRI LAIDLA
Eesti Raamat, 2019

Kui Juljuse suhted kasuisaga ei suju ja ta tervis halveneb, saadetakse teismeline poiss elama maale vanavanemate juurde, et ta saaks rahulikus ümbruses ja väikses koolis oma haiget südant turgutada. Loodetud rahulikku kulgemist Julli jaoks aga ei tule. Seda „segab“ uus klassiõde Maria, kes on koos oma vaibakunstnikust emaga asunud elama lähedalasuvasse vanasse talusse. Selgub, et süda võib valutada mitte üksnes haiguse, vaid ka tüdruku pärast ...

„Nõgesnurme“ on eelkõige lugu keerulistest peresuhetest, aga ka armastusest ja vihkamisest ning väikestest rõõmudest ja suurest valust. Juljuse elusündmusi raamistab kirev tegelastegalerii. Oluline tegelane selles loos on ka kauni looduse keskel olev Nõgesnurme talu koos oma asukatega, alates mammast-papast kuni küülikute ja külanõiani.


HIRMU JA ÕUDUSE JUTUD II
Fantaasia, 2019

"Hirmu ja õuduse jutud II" pakub valiku tondijutte ja teisi ebamaiseid lugusid briti üleloomuliku kirjanduse kuldajast ehk siis 19. sajandi viimasest ja 20. sajandi esimesest kahest kümnendist, lisaks paar uuemat õuduslugu 1960ndatest ja uue sajandi algusest.

Kogumikus on esindatud briti õuduskirjanduse raskekahurvägi: William Hope Hodgson oma tondipüüdja-detektiiv Carnackiga, vennad E. F. Benson, A. C. Benson ja R. H. Benson oma tondijuttudega, šoti põnevuskirjaniku John Buchani hoogne lühiromaan õudsest maa-alusest väiksest rahvast, "Redonda kuninga" M. P. Shieli klassikaline ja dekadentlik "Usheri maja"-töötlus, tänapäeva autori Eric Browni lummav ja eleegiline lühiromaan salapäraselt kadunud kummalisest kirjanikust, nobelist Rudyard Kipling oma vahest mõjusaima tondijutuga ning aukülalised Ameerikast: pulpõuduse vanameister Joseph Payne Brennan õudustäratava šoti mägilossi ja selle jõleda asukaga ning Pulitzeri-laureaat Edith Wharton kõigi aegade ühe tuntuima tondijutuga. Lisaks tutvustatakse Kolga mõisniku ja briti dekadentliku poeedi krahv Stanislaus Eric Stenbocki loomingut.


TEEKOND UUTE VÕIMALUSTENI
ROBYN CARR
Ersen, 2019

Neitsijõe kogukond nägi Vanessa Rutledge'i tema süngeimatel päevadel ja nüüd on ta pööranud pilgu helgemasse tulevikku.

Mõne kuu jooksul on Vanessa matnud abikaasa Matti ja sünnitanud talle poja – tema süda ühtaegu murdus ja täitus uut laadi armastusega. Kuid ainuke mees, kellega ta igatseb seda armastust jagada, käitub nii, nagu poleks teda olemas.

Paul Haggerty elu moto on merejalaväelaste „Semper Fi” – „Alati ustav”. Austusest oma parima sõbra vastu on ta kohelnud Matti leske nii hästi, kui oskas... võttes arvesse, et on naisest juba aastaid salaja sisse võetud. Ja nüüd, mil ta on otsustanud esimese lähenemiskatse teha, püüab üks teine naine ta püünisesse – püünisesse, millest on raske pääseda.

Tänu julgusele, alandlikkusele ja Neitsijõe asukate vahelesegamisele võivad Vanni ja Paul saada uue võimaluse kogeda armastust, mida mõlemad ihaldavad ja väärivad.


PARIIS. 25 AASTAT HILJEM
TÕNU ÕNNEPALU
EKSA, 2019

See raamat on esimene osa triloogiast, kus ollakse kodus mujal kui kodus. Järgmine köide, „Muskoka, Ontario. Märkmeid ühelt aakrilt“, viib mõistagi Kanada vaigust lõhnavatesse laantesse. Ja viimases köites jõutakse välja ühele meresaarele. Need pole reisiraamatud, need on koharaamatud, ühest maailma kohast maailma ja iseendasse vaatamise raamatud. Võib-olla ka koduotsimise raamatud. Sest kus see inimese kodu siis õieti on, kas kuskil paigas maailmas, iseendas või hoopis kusagil sealpool maailma ja ennast? Kõigis neis mujal-kodudes kohtab muidugi ka nende paikade teisi asukaid: inimesi, taimi, loomi, linde, raamatuid, mälestusi, kummitusi ja muid vaime. Sest kõik paigad on ju asustatud enne meid.


MIDAGI TÕELIST
MARTIN ALGUS
Varrak, 2018

Leo elab pealtnäha tavalist pereelu. Argielust tülpinuna otsib ta samas oma ellu midagi, mis päriselt puudutaks. Ja ta leiabki, aga see puudutus on ohtlikum ja valusam, kui ta oleks osanud eales arvata.

Karl vabanes äsja vanglast. Ühel päeval tekib tal riukalik plaan, kuidas oma elu lõpuks tõeliselt sisse seada. On vaja vaid lõksu ja sööta ning mäng võib alata.

Martin Alguse debüütromaanis põimuvad ootamatul moel kahe eesti mehe saatused. Vaheldumisi kummagi tegelase vaatepunktist jutustatud põnev ja kohati šokeerivgi lugu peegeldab teravalt tänaseid võtmeteemasid: küsimusi emotsionaalsest lähedusest, hirmust muutuva maailma ees, ärakasutamisest ja õnne võimalikkusest tarbimisühiskonnas.

See lugu haarab käest kinni ja tõmbab endaga kaasa, ei lase enne lahti kui kogu distants on läbitud. Martin Algusel on harukordne võime näha varjude maailma heledat ja inimlikku kõla. - Andres Noormets

Ma tahaksin ka niimoodi kirjutada osata. - Mihkel Raud


MINU KUNINGLIKUD KAELKIRJAKUD
EEVA PARK
Hea Lugu, 2018

Eeva Park (snd 1950) jagab oma mälestusi kirjanikest, kellega ta on kohtunud, suhelnud ja lähedaseks saanud. Puutunud luuletajate, kirjanike ja tõlkijatega kokku juba varasest lapsepõlvest, on tal meeles vahetuid mälestusi eri põlvkondade esindajatest, keda nüüd ajas tagasi vaadates näib lahutavat terve igavik. Raamatust aimub ka põhjus, mis sellise mulje tekitab. Mõnusalt vahendatud ja helgena mõjuvatesse lugudesse lõikub taustalt Eesti 20. sajandi loomeinimeste saatus, ajaloo vapustuste ja 1950. aastate ideoloogilise tagakiusamise mõju.



SÕDA JA RAHUTUS
EDA AHI
Verb, 2018

Eda Ahi viies luuleraamat on sündinud peaasjalikult Ukrainas. Kohatundlik, küps, keelemänguline, teravmeelne, romantiliselt riivav.

Kaunis ja metsik kui pika okkaga punane roos.
selle maa keel
meie – liivlased, alliksaarlased,
punapõsised valgeklaarlased,
köhalased ja nohulased,
pidevahädaohulased, okkalised, mägised, raudsed,
rabavad, metsikud, tammelaudsed.
jää-ääri, töö-ööd ja ennast täis,
meie pärisorjus on päris –
ta on meil raamatuis, suudes ja päis.
kes ta kord juba sündides päris,
sõnas ja lihas ta köit mööda käis
küllap selline saatus, kui tabab,
ühele rahvale õnne ei too –
kui me ainult, ka kaelani rabas,
ei oskaks öelda nii lihtsalt: ah soo.


PRESIDENDI VASTUVÕTT
MART KADASTIK
Hea Lugu, 2019

29-aastasele Kätlinile, kes töötab sööklas toidujagajana, tehakse pöörane ettepanek: asuda maineka raamatukirjastuse juhiks koos väljavaatega teenida kümneid, heal juhul sadu tuhandeid eurosid. Miks on välja valitud just tema, kes ta on läbi lugenud vaid ühe raamatu – muinasjutu Hansust ja Gretest? Kas kirjastuse uus salapärane omanik tahab Kätlinit naeruvääristada, ära kasutada või teda tõepoolest tiivustada? Kui palju võib noor naine uskuda ja usaldada teda ümbritsevaid mehi?

Olukorra muudab eriti pikantseks see, et Kätlinisse kiindunute seas on ka kõrge aukandja – vabariigi president, kellele pole võõrad lihtsureliku tunded, mõtted ega vajadused.

Mart Kadastiku kuues romaan „Presidendi vastuvõtt“ üllatab lugejat sündmustega, mis näivad võimatud, kuid siiski juhtuvad. Autori realistlik ja kohati grotesknegi kujutamisviis ühendab haaravaks looks erinevas vanuses inimesed, kellest kõigist kiirgub ometi üksinduse kurbust ja armastuse ihalust.

„Kas see on Sinu meelest naistekas?“ küsisin. Abikaasa rehmas käega ja pomises midagi eituselaadset, prillid puurimas teksti. „Kas tuleb midagi tuttavat ette?“ üritasin uuesti, sest selline süvenemine MINU raamatusse, mille olin äsja läbi lugenud, tegi uudishimulikuks, lausa tõrksaks ja kadedaks.

Tegelikult olin kogu aeg kõrval piilunud, sest püüdsin ise lugemise ajal meelde jätta autori sädelevat sõnavara ja uskumatult visuaalseid kirjeldusi – aga sündmused lippasid ootamatute kurvidega eest ja ma ei tihanud tagasi vaadata.

Millal ma viimati teksti nii suure isuga ahmisin? - Signe Kivi, kunstnik

„Presidendi vastuvõttu“ ei ole võimalik pooleli jätta. See on kergesti loetav, algusest lõpuni pinget hoidev romaan, samas pole selle sisu sugugi kerglaslik. Kõik me oleme ainult inimesed, järeldub eri põlvkondadesse kuuluvate tegelaste lugudest, mis on meisterlikult tervikuks põimitud. Just seetõttu soovitan „Presidendi vastuvõttu“ erinevas vanuses inimestele, nii naistele kui ka meestele. - Peep Pree, ilukirurg


ÄRA UNUSTA MIND
HELJU PETS
Tänapäev, 2019

Romaani "Meelespead" järg jätkub sealt, kus esimene osa lõppes. Ede läheb Hiiumaalt Tallinna õppima ja seal ootab teda ees hoopis teistsugune maailm, kui kodukülas. Eneseleidmine, mured, rõõmud ja armumised ootavad siiski ka teda ning romaan ulatub läbi peategelase elu kuni eelmise sajandi üheksakümnendate aastateni.

 




BRITT-MARIE OLI SIIN
FREDRIK BACKMAN
Varrak, 2019

Kuuekümne kolme aastane Britt-Marie ei ole tegelikult üldse passiiv-agressiivne vinguviiul. Ta on lihtsalt kultuurne inimene, kelle hing kisendab, kui ta näeb mustust, kriime või valesse sahtlilahtrisse pandud nuge-kahvleid. Ta on äsja jätnud selja taha nelikümmend aastat kestnud abielu ja pannud koduperenaise ameti maha. Ainus töökoht, mida talle pakutakse, asub Borgis, majanduskriisist räsitud alevis, kus kõik ärid peale ühe õllehaisuse pitsabaari on uksed kinni pannud. Britt-Marie vihkab jalgpalli, aga jalgpall on ainus rõõm, mis Borgi elanikele veel jäänud on. See ei ole just kõige parem alus heaks läbisaamiseks, aga kui kohalik noortevõistkond vajab nii hädasti treenerit, et on valmis leppima ükskõik kellega, ei tehta pisiasjadest numbrit.

Romaan „Britt-Marie oli siin” on südamlik lugu naisest, kellel on tulnud oma elu algust eluaeg oodata. See on romaan armumisest, uutest võimalustest ja ootamatutest sõprustest. Fredrik Backmanile omaselt on selles loos küllaga sooja huumorit ja sügavat kurbust.


SAJA ÜHE AASTANE, KES MÕTLES, ET TA MÕTLEB LIIGA PALJU
JONAS JONASSON
Varrak, 2019

Allan istub koos sõber Juliusega Bali saarel paradiisirannal. Tal on peaaegu sama igav nagu aasta tagasi, kui ta päev enne oma sajandat sünnipäeva hooldekodust akna kaudu ära põgenes. Tulemas on järgmine sünnipäev. Julius otsustab Allani tähtsat päeva tähistada õhupallisõiduga. Allan leiab, et kaasa tuleks varuda ka jooki puhuks, kui neid peaks ootamatult tabama tuulevaikus.

Neid ei taba aga tuulevaikus, vaid korralikumat sorti torm. Tuul ja asjaolud viivad sõbrad pikale reisile läbi hullunud maailma. Selle keskpunktis on tuumavõidurelvastumine, maailma liidrite vaheline kukepoks, inimlik lollus ja salakavalus. Nende teele jäävad Kim Jong-un, Donald Trump, Vladimir Putin, Angela Merkel ja Rootsi välisminister, kes ei jõua ära imestada, kas see, mis toimub, juhtub ikka päriselt.

„Saja ühe aastane, kes mõtles liiga palju” on iseseisev järg Jonas Jonassoni menuromaanile saja-aastasest Allan Karlssonist. Kirjanik lahkab taas inimkonna puudusi ja teeb seda oma kordumatu stiili, huumori ja soojusega.

Esimest raamatut Allan Karlssonist pealkirjaga „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus” on müüdud 45 riigis kokku üle kümne miljoni eksemplari.


TÄIESTI TAVALINE PEREKOND
MATTIAS EDVARDSSON
Eesti Raamat, 2019

Lundi äärelinna kenas villas elab n-ö täiesti tavaline perekond, kelle elu oleks justkui täiuslik. Kuni saabuva krahhini ... 19 aastast Stellat süüdistatakse 32 aastase ärimehe brutaalses mõrvas ja ta vahistatakse. Meeleheitel vanemad ei mõista, mis juhtus. Nad on valmis tegema kõik, et oma tütart päästa, kuid … kas nad üldse tunnevad teda. Või teineteist.

Geniaalselt komponeeritud triller avab kronoloogilise sündmuste käigu kolmest – jumalasulasest isa, taltsutamatu tütre ja advokaadist ema – vaatenurgast, mis on esitatud lugu haaval, avades nii pereliikmete nägemuse üksteisest, kuritöö käigust kui ka omavahelistest suhetest. Mis juhtub, kui inimesed usuvad, et tunnevad üksteist, kuid tegelikult elab igaüks otsekui eri planeedil. Tõde ja vale, hea ja halb – piir nende vahel võib ekstreemolukorras olla üpris nõrguke.

„Täiesti normaalne perekond“ on erakordne põnevik, mis viskab õhku kriipivaid küsimusi. Kui hästi sa tunned oma lapsi? Kui kaugele oled valmis minema, et kaitsta neid, keda armastad? Kas tapmist saab õigustada?

Mattias Edvardsson (snd 1977) on Rootsist Trelleborgist pärit kirjanik ja õpetaja, kelle sulest on varem ilmunud kolm romaani ja kaks noorteraamatut. Psühholoogilist põnevikku „Täiesti tavaline perekond“ peetakse tema läbimurdeteoseks, selle tõlkeõigused on müüdud rohkem kui 25 riiki. Edvardsson elab koos oma perega Rootsis Löddeköpinges.


USU MIND
JP DELANEY
Varrak, 2019

Suurbritanniast pärit lavakunstiõpilane Claire elab New Yorgis tööloata ja haarab kinni ainsast käeulatuses olevast teenimisvõimalusest, etendades hotellide baarides kergemeelseid näitsikuid, et aidata ühel lahutusadvokaatide firmal truudusetuid abielumehi vahele võtta.

Kui üks tema sihtmärk muutub mõrvajuurdluse objektiks, palub politsei Claire’ilt, et too kasutaks oma näitlemisoskusi kahtlusaluselt ülestunnistuse väljameelitamiseks. Aga Claire’il on kahtlusi selle osa suhtes, mida teda tahetakse mängima panna. Kui Baudelaire’i surmahõngulise luule uurimisele pühendunud kirjandusteadlane Patrick Fogler on tõesti mõrtsukas? Või on ta hoopiski kõige korralikum abielumees, keda Claire on kunagi kohanud? Ja kas selles lavastuses on peidus veel midagi peale selle, mida temale on räägitud?

Ja siis taipab Claire, et ta on võtnud vastu kõige ohtlikuma rolli oma elus. Enam ei ole selge, kas tema jahib tapjat või jahib ülimalt rafineeritud sadist teda ennast …

Et kahtlusaluse haigeid erootilisi kihusid täpsemini paika panna, ühineb Claire põrandaaluse BDSM netikogukonnaga ja käib piitsutamiskeldrites. Aga see kõik on lapsemäng võrreldes baudelaire’likul dekadentsimaastikul aset leidvate tõeliste roimadega.


SÜDAMEGA
TAWNA FENSKE
Ersen, 2019

Teleprodutsent Kate Geary on seitsmendas taevas. Talle tehakse ülesandeks teha uut tõsielusarja, mille üks saatejuhte on tema lemmikkirjanik, eneseabiguru dr Vivienne Brandt. Doktor Vivi targad nõuanded on aidanud Kate’i nii mõnestki eluraskusest üle. Kate arvab, et tänu Vivienne’ile on ta elust ja inimestest peaaegu sotti saanud. Seda seni, kuni saate eelkoosolekule ilmub raamatukoi Jonah Porter, kellega Kate’il oli hiljaaegu imeline kohting.

Jonah ei taha lasta end väntsutada maailmas, mis on täis pealetükkivaid operaatoreid, ennasttäis teleülemusi ja teatraalsusnõudeid, kuid seos saate teemaga ei jäta talle valikut. Õnneks aitab veetlev, tark ja teravmeelne Kate muuta filmivõtted talle talutavaks. Peagi on mõlemad lepingu rikkumise äärel, kui avastavad end seatud tingimustest kõrvale hiilimas. Aga kaameral on eriline anne välja nuhkida saladusi, eriti neid, mis võivad südame murda.


DEVERILLIDE VIIMANE SALADUS. DEVERILLIDE KROONIKA 3. RAAMAT
SANTA MONTEFIORE
Varrak, 2019

Deverillide kroonika kolmanda osa tegevus algab 1939. aastal. Ballinakellys on mõndagi muutunud. Deverilli loss kuulub Bridie Doyle’ile, kellest on saanud krahvinna di Marcantonio. Aga krahvi päritolus on midagi kahtlast ja kuigi Bridie armastab teda jäägitult, tundub mees olevat temast tüdinud. Kitty on leppinud, et Jack O’Leary läks Ameerikasse, ja ta on harjunud elama Roberti, Florence’i ja JP-ga. Aga siis on Jack korraga tagasi Ballinakellys. Martha Wallace leiab Iirimaalt oma pärisema asemel JP ja noored armuvad.

Ka teine maailmasõda jätab Deverillidele oma jälje. Celia tuleb tagasi Lõuna-Aafrikast ja tal on ootamatu tulevikuplaan.

Milliseks kujunevad suhted elavate vahel ja mis saab lossi vangistatud vaimudest?


VÄIKESED TULUKESED
JAMIE MCGUIRE
Ersen, 2019

Esimene kord, kui Elliott Youngblood Catherine Calhouni märkab, on ta kõigest fotokaamerat hoidev noormees, kes pole kunagi näinud kurvemat, aga samas ilusamat vaatepilti. Nii Elliott kui ka Catherine tunnevad end tõrjutuna, ometi leiavad nad kiiresti ühise keele. Aga kui saabub aeg, mil Catherine teda kõige enam vajab, on Elliott sunnitud lahkuma.

Elliott naaseb lõpuks, kuid nüüd on nad Catherine’iga muutunud. Poisist on saanud kooli tähtsportlane, tüdruk aga veedab vaba aja emale kuuluvas salapärases külalismajas töötades. Catherine pole Elliottile lahkumist andestanud, kuid noormees on otsustanud tagasi võita nii tema sõpruse kui ka südame.

Just siis, kui Catherine on taas valmis teda täielikult usaldama, saab Elliottist peamine kahtlusalune kohalikus tragöödias. Ehkki linn muutub tema suhtes üha vaenulikumaks, klammerdub Catherine oma armastuse külge. Ent kohutav saladus, mida Catherine on hoidnud, võib hävitada lootuse nende haprale õnnele.


OLED PAREMAT VÄÄRT
MARIA LEPMAA
Hea Tegu, 2019

Kerstin on tugev isiksus, kes ihkab elada vabana ja võtta elult, mis võtta annab. Ta ei mõista naisi, kes pühenduvad perele ja jätavad oma elu elamata. Kerstin arvab, et elu on elamist väärt üksnes siis, kui saab teoks teha unistusi ja elada oma soovidele vastavalt. Ta ei usu, et unistusi on võimalik teostada ka laste kõrvalt, kuna lapsed nõuavad tema arvates ühelt naiselt liiga palju aega ja pühendumist. Eluõhtul tagasi vaadates teeks Kerstin paljugi teisiti, kuid siis on juba hilja …




ENNE KUI MA TEADSIN
JAMIE BECK
Ersen, 2019

Abikaasa enesetapu teisel aastapäeval on Colby Cabot-Baxter valmis lahti laskma oma leinast ja tormilise abielu jooksul tehtud vigadest. Ta loobub juristikarjäärist ja otsustab restorani CertainTea kasuks, mille ta kavatseb oma perekonna abiga avada Lake Sandys Oregonis. Aga kui restorani peakokk lahkub ainult mõni nädal enne suurt avamispidu, on Colby sunnitud palkama vana perekonnasõbra, kunagise tipprestorani omaniku Alec Morgani. Colby ja Aleci sõprus on katkenud sellest ajast peale, kui Colby abikaasa hoolimatu väljakutse läks maksma Aleci venna elu ning sellega seotud asjaolude tõttu oli Alec kaotanud ka oma kuulsa restorani.

Karjäär rusudes, on Alec otsustanud kasutada võimalust, et taastada oma maine ja aidata naisel, keda ta juba lapsepõlvest peale on armastanud, jälle õnne leida.

Kui aga Aleci saladused välja tulevad, võivad need hävitada uue elu, mida tema ja Colby on koos taas üles ehitanud.


AED TÄIS VALGUST
HEATHER BURCH
Ersen, 2019

Kui kolmekümne ühe aastane Charity Baxter pärib Florida lääneranniku saarel vanavanemate maja, on see talle iselaadi kojutulek. Kasvanud enesearmastajast emaga, pärinevad tema ainsad armastava koduga seotud mälestused lapsepõlvest, kui ta veetis suved vanaema ja vanaisa juures. Aga tema helgeimaid mälestusi varjutab sügav lein: armastatud vanaema suri ja Charity lakkas uskumast nende aias kõrguva leinapaju maagilist ravivõimet.

Nüüd on Charity tagasi ning tema hing on täis igatsust ja kahetsust, kuni ta kohtub oma naabri Dalton Reynoldsiga, keda on toonud Gaslampi saarele tema enda südamevalu. Charity ellu ilmuvad teisedki üksiklased – saladusi varjav vanaonu ja kodust ära jooksnud teismeline – ning ta hakkab mõtlema sellele, mida perekond tegelikult tähendab. Kui ukse taha saabub võõrandunud ema, kelle elu on karile jooksnud, pole Charity kindel, kas leiab oma südamest andestust. Aga selleks, et andestada iseendale, võib tal vaja minna maagiat, mis on pärit väga ootamatust allikast.


POISSMEESTE OKSJON
RACHEL VAN DYKEN
Ersen, 2019

Jane pole päris kindel, kas Tuhkatriinul ikka oli nii vilets elu. Alguses oli tal muidugi keeruline, aga viimaks sai ta ju endale printsi ja õnneliku lõpu, eks ole? Jane peab aga teenindama oma nõudlikke, privilegeeritud õdesid, juhtima koristusfirmat ja... jah, printsi pole kusagil. Kuni üks pidu ja murtud kontsaga king annavad põhjust arvata, et printsid – või vähemalt ülimalt seksikad miljardärid – on siiski olemas.

Ainult et Brock Wellington ei ole kellegi unistuste mees. Kurat, prints ei nõustuks ju iialgi enda oksjonil mahaparseldamisega ja abiellumisega kõige kõrgema pakkumise tegijaga. Ega käituks ka nagu ennasttäis tropp – isegi kui see on kõigest teesklus. Nüüd ootab Brock oksjonikirve kukkumist ja avastab, et ilmselt on karma tulnud talle kätte maksma seksika ja krapsaka naise näol, keda ta omale ei saa. Ent kuigi nad ei saa muinasjutulist lõppu, võivad nad ehk endale lubada väikest fantaasiat...


JARED MACKADE’I UHKUS. TEINE RAAMAT
NORA ROBERTS
Ersen, 2019

Jared MacKade usub, et igas asjas tuleb seisukoht võtta ning võitlusest ei tohi kunagi kõrvale hoida. Kui advokaaditöö viib Jaredi kokku Savannah Morningstariga, ei lase ta end naise ebaviisakast käitumisest ja trotsivaimust heidutada – hoopis vastupidi. Suutmata häbematult otsekohest ja paheliselt seksikat naist peast välja saada, leiab Jared ikka ja jälle tee Savannah’ majja. Mida rohkem ta naist tundma õpib, seda enam ta veendub, et tahab alatiseks Savannah’ kõrvale jääda.

Eelmine raamat: Rafe MacKade’i tagasitulek. Esimene raamat




KUSTUTATUD POISS
GARRARD CONLEY
Pegasus, 2019

Kaunis, hingekriipiv ja kaastundlik lugu identiteedist, armastusest ja mõistmisest.

„Conley oskus kirjutada seksuaalsusest ja armastusest vaat et lüüriliselt muudab selle loo iseäranis võimsaks.“ – Los Angeles Times

Baptisti pastori poeg, Arkansase väikelinna kirikuelus innukalt tegutsev noormees Garrard Conley oli oma seksuaalsuse pärast hirmul ja endaga vastuolus. Üheksateistaastase kolledžiõpilasena jäi ta sellega oma vanematele vahele ja oli sunnitud langetama elumuutva otsuse – ta kas nõustub läbima teraapiaprogrammi, mis tõotas tema homoseksuaalsuse „õigeks“ pöörata, või riskib kaotada nii pere ja sõbrad kui ka Jumala, kelle poole ta kogu elu iga päev oli palvetanud.

Kinnises raviasutuses läbi viidav kaheteistkümneastmeline programm pidi muutma ta heteroseksuaalseks, puhastama ta räpastest ihadest ja tugevdama pärast patust vabanemist tema usku Jumalasse. Garrard küll alustas seda piinarikast teekonda, kuid leidis endas hoopis jõu ja mõistmise, mis aitasid tal leida enda tõelise olemuse.

Nende kaante vahel jutustab Garrard meisterlikult oma loo. Mõnikord on ta lugu südantlõhestav, mõnikord võidukas, jätmata hetkekski lugejat külmaks. „Kustutatud poiss“ on testament armastusele, mis suudab kõige kiuste ellu jääda. 2018. aastal valmis Garrard Conley raamatu põhjal suur linateos, mille peaosades astusid üles Nicole Kidman, Russel Crowe ja Lucas Hedges.


MINU SÕNA, SINU SÕNA
ERIN KELLY
Tänapäev, 2019

1999.aasta ilusal suvel sõidavad Kit ja Laura ühele Cornwalli festivalile täielikku päikesevarjutust vaatama. Kit on nimelt varjutusekütt, aga Laura pole kunagi varem ühtki varjutust näinud. Nad on noored, armunud ja täis teadmist, et see sündmus saab olema vaid üks paljudest, mida nad elus jagavad. Kuid hämaratel hetkedel pärast varju möödumist satub Laura peale millelegi hirmsale. Ta teab, mida ta nägi. Mees eitab seda. On tema sõna Laura sõna vastu.

Ohver näib olevat tänulik. Mitu kuud hiljem ilmub seesama naine järsku nende ukselävele nagu hulkuv koer. Aga kui tema tänulikkus hakkab võtma järjest kummalisemat kuju, tikub Laura mõtetesse aina sagedamini kahtlus – kas ta uskus vale inimest?

15 aastat hiljem elavad Kit ja Laura valenimede all ja väldivad täielikult igasugust pildilesattumist – neil pole Facebooki kontot, nad kasutavad vaid kõige algelisemaid mobiiltelefone ja nende numbrit ei leia ühestki kataloogist. Ent kui tõde neile viimaks kandadele astub, on selge, et nad ei saa enam minevikust mööda vaadata.


MINU OSLO. MITTE NII MEELEHEITEL KODUPEREMEES
HEIKKI VÕSU
Petrone Print, 2019

Diplomaadi töö on huvitav ja mitmekesine. See hõlmab palju reisimist ja mitmeaastaseid välislähetusi. See raamat räägibki just ühest sellisest lähetusest, nelja aasta pikkusest elulõigust Oslos. Aga seda mitte diplomaadi, vaid temaga kaasas oleva abikaasa pilgu läbi. Milline tundub elu Norra pealinnas kõrvaltvaatajale, mida saatkonnas tegelikult tehakse ja mida on vaja selleks, et olla üks korralik koduperemees? „…Oot-oot. Seda juttu ma juba kuulsin! Ja tõepoolest, laevagiid jutustas täpselt sama lugu, mida ta reisi esimesel kolmandikul oli teinud. Ei hakka siinkohal pinevust üleval hoidmagi ja ütlen kohe ära, et kolmas kolmandik ei erinenud eelnevast kahest. Sel hetkel puges mu hinge kahtlus, mis järgnevate päevade, nädalate ja kuude jooksul leidis paraku ainult kinnitust: Oslo on üks äraütlemata igav linn.“

Kas tõesti? Otsustage ise.


ELA JA LASE ELADA
HENDRIK GROEN
Eesti Raamat, 2019

Hendrik Groeni salapäevikute autori uus raamat.

Arthur Ophof oli oma elu endale teisiti ette kujutanud. Põnevate reiside asemel kaugetesse maadesse istub ta neli korda nädalas ummikus teel Purmerendist Breukeleni ja Breukelenist Purmerendi. Suurejooneliseks ja meeliköitvaks ei saa tema kiretut ja lastetut abielu ning autovaba hooviga ridamaja just nimetada. Nädala ainsaks tipphetkeks on kolme sõbra seltsis veedetud reeded. Ta saab viiskümmend aastat vanaks, nii et aeg tiksub.

Kuid kui tööandja ta „kahjuks“ koondama peab ning ta endale kopsaka koondamistasu välja suudab kaubelda, avanevad ootamatult imelised väljavaated alustada hoopis uut elu...Hendrik

Hendrik Groen avaldas oma esimese raamatu „Salapäevik. Hendrik Groen, 83¼ aastat vana“ aastal 2014. Raamat kujunes väga menukaks: tõlkeõigused omandas 35 riiki, selle põhjal on sündinud tv-seriaal ja teatrilavastus. 2016 omistati raamatule Hollandi lugejapreemia. Ka teine salapäevik „Kuniks elu“ sai bestselleriks.


KURISTIK RAIESMIKUL
EET TUULE
Eesti Raamat, 2019

Tavaliselt vaikne Soodevahe on suve jooksul üllatavalt populaarseks muutunud. Pikalt kestnud ilusad ilmad meelitavad inimesi loodusesse: ühed lihtsalt matkavad või panevad ujumiskohas peo püsti, teised peavad fotojahti, käivad marjul ja seenel, püüavad kala, teevad trenni ning jooksutavad koeri. Ent on ka praktilisemaid tegevusi – kohalik talumees müttab traktoriga ringi ja haagiselamus suvitav tallinlane valvab püssiga suurt kartulipõldu.

Aga miks kunagised Soodevahe elanikud oma taluvaremete juurde tulevad? Kas neid on tabanud nostalgialaine, et raiesmikuks raadatud metsa ühiselt taga nutta? Või tahavad vanad arved klaarimist?

Kui laupäeva õhtul kõlavad lasud ja voolab veri, ilmuvad kohale raamatust „Jaanituli Käopesas” juba tuttavad kriminaalpolitsei uurijad Marko Tammik ja Piret Velliste, kes peavad asjasse selgust ooma. Nagu elus sageli, peituvad kurbmängu põhjused minevikus.


VAHEPEALNE ÕNN
GRACE GREENE
Ersen, 2019

Sandra läheb tagasi suguvõsa kodukohta, et peita end mineviku vigade eest ja leiab sealt veel ühe võimaluse õnnele.

Sandra Hurst on oma abikaasa maha jätnud. Jälle. Ta jättis kolledži pooleli, et abielluda Trentiga, lahutada temast ja abielluda temaga uuesti ning on nüüd vanemate ukse taga, et haavu lakkuda. Ent tema vanemad keelduvad seekord aitamast – emotsionaalselt ja rahaliselt.

Ta püüab meeleheitlikult kuidagimoodi raha teenida ja otsast alustada ning võtab vastu tädi pakkumise valvata suguvõsa talu Cub Creeki maaliliste Virginia metsade vahel. Kui Sandra kohale jõuab, avastab ta, et maja on käest lastud, tädi koer kadunud ja aed hirmsal kombel rohtu kasvanud. Ja ta kardab, et tema peatne endine abikaasa on tal kannul.

Tuttavas majas end sisse seadma hakates kerkivad esile võimsad saladused ja valusad mälestused, ent Sandra avastab, et mineviku valust eemale saamiseks peab ta omaks võtma tuleviku ilu.

Juurte juurde tagasi pöördumine – saades abi kenalt naabrilt Coltonilt ja tema pojalt, tädi truult koeralt Honeylt ja lopsakalt aialt, mida on võimalik korda teha – on ehk just see, mida Sandra vajab. See viimane võimalus võib anda talle tagasi eneseaustuse, aidata perekonnaga ära leppida ja avastada, millisest puust ta tegelikult tehtud on... ning saada selliseks naiseks, kes ta alati on olla tahtnud. Sel teel võib ta igas päevas natuke õnne leida.


VÄIKE PRANTSUSE KÜLALISMAJA. TAGASITULEK
HELEN POLLARD
Pegasus, 2019

Uus elu, uus ja seekord päris armastus, sõbrad, päike, sinine taevas ja klaasike hõrku Bordeaux’ veini! Kõlab nagu tõeline idüll, eks ole.

Kui Emmy kolib Inglismaalt Prantsusmaa õdusasse väikelinna, et hakata juhtima viinamarjaväljade keskel asuvat külalismaja, pole tal aimugi, et selle juurde võiks käia ka näiteks üks uneskõndija, kes ei pea vajalikuks pidžaamat kanda. Ja nipsakas klient, kellel on hästi palju soove, aga vähe empaatiat. Ja külalismaja peremehe Ruperti fuuriast eksnaine, kes teatab vihahoos midagi väga šokeerivat, mis paneb proovile nii Emmy kui ka kõigi teiste kannatuse.

Kas kõik laguneb koost? Kas ta peab taas kord armastuses pettuma? Ent Emmyl pole kahtlustki, et ta saab kõige sellega hakkama – eriti pärast väikest enesehaletsushoogu ja patja poetatud pisaraid.

„Väike Prantsuse külalismaja. Tagasitulek“ on kauaoodatud järg esimesele, 2018. aastal ülimenukalt eesti keeles ilmunud Helen Pollardi romaanile „Väike Prantsuse külalismaja“, milles lugejad kohtuvad taas armsaks saanud tegelaste ja lummava Lõuna-Prantsusmaa eluga.


KÕIK SEE, MIDA ME KUNAGI EI ÖELNUD
MARC LEVY
Ersen, 2019

Rahvusvaheliste menukite autorilt Marc Levylt, populaarselt tänapäeva prantsuse kirjanikult, on ilmunud ebatavaline ja võluv armastuslugu, mis ühendab kõige ootamatumal kombel isa ja tütart, minevikku ja olevikku.

Enne oma pulmi on Julia Walsh kaks korda vapustatud: esimene kord temast võõrdunud isa ootamatu surma tõttu ja seejärel siis, kui isa ilmub pärast oma matuseid ta ukse taha, valmis heaks tegema minevikuvigu ning hoidma tütart uute eksimuste eest.

Julia on tohutult üllatunud ja nõustub vastu tahtmist muutma oma mesinädalad spontaanseks reisiks koos isaga, et tasa teha kaotatud aega. Aga kui tuleb ilmsiks vapustav saladus, mis puudutab naise endist suhet, muutub nende teekond pööraseks ning viib neid Montréali, Pariisi, Berliini ja lõpuks tagasi koju, kus Julia saab teada, et väikseimgi asi, mida ta on võtnud endastmõistetavalt, võib muuta alatiseks ta elu.


MÕNIKORD ÕED
CAROLYN BROWN
Ersen, 2019

Kolm üksteisest võõrdunud õde toob üle pika aja taas kokku vanaemalt saadud pärandus. Perekonnal, usaldusel ja andestusel on nende elus suur roll.

Dana, Harper ja Tawny kasutasid endi kohta väljendit „mõnikord õed”. Nad said kokku vaid suviti, kui veetsid kuu aega Põhja-Texases järveäärses puhkekülas oma vanaema juures. Viimasest korrast, kui kõik koos olid, on loo alguseks möödunud kümme aastat: vahepeal polnud nad üksteisega peaaegu et suhelnudki. Ja see oli nende vanaema väga kurvastanud.

Nüüd oli vanaema surnud, olles pärandanud lastelastele oma puhkeküla – kaksteist puhkemaja, väikse elumaja, kohviku, kaupluse ja palju-palju mälestusi. Seal olid Dana, Harper ja Tawny kunagi nii toredasti aega veetnud. Naastes painavad neid kõiki kahetsus, usaldamatus ja süütunne. Ent saladused, mis neid üksteisest eemale viisid, hakkavad neid nüüd ka vähehaaval lähendama – eriti kui nad avastavad, et ka vanaemal oli oma saladus...

Õdedele on jäänud veel üks võimalus olla perekond – et minevik seljataha jätta ja olla tulevikus õnnelik.


MÜÜRILILLE SALADUSED
AMANDA MCCABE
Ersen, 2019

Diana Martin on elevil, et saab ajakirjanikuna kajastada Pariisi maailmanäitust. Aga tema uuest rollist ei tohi keegi teada, sest vanemad ei lubaks seda iial. Kui salapärane Sir William Blakely tema riuka avastab, teab ta, et see võib neiu ohtu seada. Säde, mis nende vahel tekib, paneb Williami mõistma, et ainuke viis Dianat kaitsta on olla talle nii lähedal kui võimalik.





MÜÜRIDETA AED
TIIT ALEKSEJEV
Varrak, 2019

11.sajandi Lähis-Idas toimuva sündmustikuga ajalooline romaan räägib esimese ristisõja lõpuaastatest. Romaani peategelaseks on lindpriiks kuulutatud endine rüütel. Tegemist on järjega teostele „Palveränd” ja „Kindel linn”.





LOODAME PARIMAT
CAROLINA SETTERWALL
Eesti Raamat, 2019

Viimane kord, kui sulle head ööd soovin, ei tea ma, et see on viimane kord. Kui oleksin teadnud, siis oleksin pannud hüvastijättu rohkem energiat. Aga mina ütlen, et lähen vist Ivani juurde magama. Sina ei vaidle vastu. Lased mu minema, pilk ekraanil, mina lähen, lähen, kõige viimast korda lähen sinu juurest ära. Arvan, et me näeme hommikul. Me ei näe. Me ei näe enam kunagi.

Ühel hommikul leiab Carolina oma mehe voodist surnuna. Naine jääb väikese pojaga üksi ja on sunnitud alustama täiesti uut elu, vaadates samal ajal tagasi elule, mida elas seni.

„Loodame parimat“ räägib ühe armastuse puhkemise, arengu ja ootamatu lõppemise loo kahe paralleelse narratiivina. Üks lugu räägib kahe noore inimese armumisest ja nende suhte arenemisest, teine – peategelase püüdest oma leinaga toime tulla. See on liigutav kokkulepe surma, kuid ka eluga: armastuse ja lapsevanemaks olekuga, moodsa suhte ja selle halastamatute ootustega. Lugeja saab jälgida Carolina elu kümne aasta jooksul, armumist ja leina, elu, mis vaatamata rangele plaanile otsustab olla hoopis midagi muud.

Carolina Setterwall on sündinud 1978. aastal Rootsis Salas. Ta on õppinud meediat ja kommunikatsiooni Uppsalas, Stockholmis ja Londonis. Ta elab koos pojaga Stockholmis. „Loodame parimat“ on tema esimene romaan.


AGATHA RAISIN JA ARMASTUS, VALED, ALKOHOL
M.C. BEATON
Tänapäev, 2019

Neid ei saanud küll täiuslikeks teisteks mesinädalateks nimetada. Rääkimata sellest, et Agatha võtab kaasa kohvritäie valesid riideid, on tema eksabikaasa Jamesi „armas suvituslinnake“ otsekui teiselt planeedilt: kõle, tuuline, mahajäetud. Kõige krooniks leitakse hommikul rannalt surnukeha ja Agatha jaoks ei tee olukorda sugugi lihtsamaks asjaolu, et just tema on lubanud tolle vuhva maha lüüa.




BALTIMORE´IDE RAAMAT
JOEL DICKER
Tänapäev, 2019

Baltimore’i poisid. Goldmanide gäng. Nii kutsutakse Marcust, Woodyt ja Hillelit, kolme lahutamatut nõbu, keda kõigi meelest ootab hiilgav tulevik – Marcust kirjanikuna, Woodyt jalgpallurina ja Hillelit advokaadina. Ent ootamatute saladuste ja valede, armukadeduse ja reetmise raskuse all hakkab nende kuningriik lagunema, hävides tragöödiaga, mis jätab kogu perekonna kunagisest kuulsusrikkusest alles vaid häbi ja varemed.

Pärast aastaid painavaid minevikumälestusi otsustab Marcus möödunule silma vaadata ning enda ja oma nõbude perekonna traagilise loo kirja panna, aimamata, et see viib ta taas kokku ka ühega nende hävingu põhjustajatest.


KADUNUD TÜDRUKUD
ANGELA MARSONS
Pegasus, 2019

Kaks tüdrukut on kadunud. Ainult üks pääseb koju tagasi.

Oma tütart näeb jälle abielupaar, kes teeb teisest parema pakkumise. Ärge hauduge asjatuid lootusi – üks laps peab surema.

Kui 9-aastased sõbratarid Charlie ja Amy jäljetult kaovad, paiskab see kaks perekonda elavasse põrgutulle. Tekstsõnum kinnitab midagi mõeldamatut: tüdrukud on langenud kohutava lasteröövi ohvriteks. Ja kui järgmine sõnum kaks perekonda oma laste elu nimel teineteise vastu üles ässitab, hakkab uurija Kim Stone´i ja tema rühma kell tiksuma.

Vastased näivad pidevalt neist sammukese ees olevat. Laipade jälgi mööda minnes mõistab Stone, et nii halastamatute tapjatega pole tal kunagi varem tegemist olnud. Tüdrukute elusana kojutoomise võimalused kahanevad iga tunniga...

Mõlema perekonna minevikusaladuste sünge võrgu harutamine näib andvat juhtunu lahendamise võtme. Aga kas Kim püsib nii kaua elus? Või peab kellegi laps maksma ülimat hinda?

„KADUNUD TÜDRUKUD“ on kolmas raamat vaneminspektor Kim Stone’i juhtumite sarjas.

Angela Marsons on sündinud ja kasvanud Black Countryl. Tema loodud Kim Stone’i sarja raamatuid on müüdud 27 riigis ja kokku üle 3,1 miljoni eksemplari, nüüdseks on sari saanud populaarseks ka Eestis.


KIRI
KATHRYN HUGHES
Varrak, 2019

Tina Craig täidab võimaluse korral kõik oma tunnid tööga ja on lisaks veel ka vabatahtlik heategevuspoes, et mitte olla oma õnnetus kodus. Kui ta vaatab läbi ühe kantud ülikonna taskuid, satub ta kätte vana kiri, mille ümbrik on pitseeritud ja postmark templita. Tina avab kirja ja loeb seda – otsus, mis muudab ta elu jäädavalt.

Billy Stirling teab, et ta on olnud rumal, ent loodab, et asju saab parandada. 4. septembril 1939 istub ta kirjutama kirja, mis peaks muutma ta elu. Seda see teebki ... ja palju rohkem, kui ta suudab ette kujutada.


KIUSAMINE EESTI MOODI EHK ÜKS ELU VEEL
MARJE ERNITS
Eesti Raamat, 2019

Väikse maakooli õpetaja kolib pärast pensionile jäämist ühest Eesti servast teise, et vanaduspõlves oma lastele lähemal olla. Ta planeerib maalt ära kolimist hoolega ette ning loodab, et saab aleviku kortermajas inimeste keskel elades veel ühe elu, et väärikalt vananeda. Kuid oma suureks üllatuseks peab ta taluma hoopis midagi sellist, millega polnud arvestanud – kiusamist. Kohalike meelest pole selles midagi erilist, et naabrid tülitsevad ja ropendavad ning noored samamoodi käituvad, aga seda vaid seni, kuni juhtub midagi, mis kõiki vapustab.


AJA MÜRA
JULIAN BARNES
Varrak, 2019

Julian Barnesi „Aja müra” on romaan vene helilooja Dmitri Šostakovitši elust ja loomingust, võimu ja vaimu suhetest ning loomingu võimalikkusest terrori valitsemise all. Autor annab küll kolmandas isikus, ent sisemonoloogi vormis pildi Šostakovitšist kolmel raskel eluhetkel: hukatuse ootuses pärast ooperi „Mtsenski maakonna leedi Mac­beth” hukkamõistmist ajalehes Pravda, millele järgnesid ka teised mitmesugused repressioonid; häbitundes pärast fiaskoga lõppenud Ameerika-reisi ning viimaks ka kommunistliku partei ridadesse astumise eelõhtul. Neid hetki elustavad iroonia ning eneseirooniaga vürtsitatud mõtisklused võimu ja vaimu vahekorrast, muusikast ja elu keerdkäikudest.

Raamat avab nüansirikkalt helilooja raske saatuse ja siseheitlused. Selgesti on märgatavad autori suur kirjanduslik ja muusikaline eruditsioon ning kindlasti on huvipakkuv tema püüe heita n-ö seestpoolt pilk teisele, tema enda omast paljuski väga erinevale ajastule ja kultuurile.


ARMASTUSETA
BRIGITTA DAVIDJANTS
Tänapäev, 2019

Gümnaasiumi lõpetaval Rebekal on tunne, et ta on armastust otsinud aastaid. Aga armastust ei tule. Või kui tuleb, siis on nii lihtne selles kahtlema hakata. Brigitta Davidjantsi romaan kirjeldab noore naise teekonda vägivaldsesse suhtesse ja sealt väljamurdmist, mille käigus asendub teadmine, et kõige tähtsam on armastus, veendumusega, et tegelikult on kõige tähtsam vabadus.

Autorilt on varem ilmunud „Ida läänepiiril: Türgi, Armeenia, Gruusia“ (2010), „Minu Armeenia: aus vastus“ (2017), „(Mitte just) armastuslugu“ (2017).



EILSE JA HOMSE VAHEL
KAREN WHITE
Ersen, 2019

Eleanor Murrayle on igaveseks meelde jäänud lapsepõlv Edisto saarel, kus tema kadunud isa, kohalik krevetipüüdja, jagas tema kirge muusika vastu. Nüüd on mälestused isast kõik, mis leevendavad süüd õnnetuse pärast, mille tagajärjel ta õde sattus ratastooli... ja tunnete pärast, mis tal on õe abikaasa vastu.

Õe toetamiseks töötab Eleanor päeval ühes Charlestoni investeerimisettevõttes, kuid ta põgeneb muusikasse, mängides klaverit kohalikus baaris. Kuni õhtuni, mil tema salapärane ülemus astub baari ja pakub talle poole kohaga tööd Edistol, kus ta peaks mehe eaka vanatädi Helena eest hoolitsema. Eleanorile on see võimalus viibida taas Edistol koos leinava Helenaga, kelle õde hiljuti salapärastel asjaoludel suri.

Lopsaka muulaheina ja rannikusooga Edisto on olnud rahulik pelgupaik Helenale, kes põgenes koos õega 1944. aastal sõjakeerises Ungarist. Nüüd uurib Eleanor lõpuks välja tõe nende mineviku kohta ning saab teada saladused, mis aitavad tal parandada suhet oma õega ja lasevad ta vabaks...


HIPI
PAULO COELHO
Varrak, 2019

Kui tahad iseennast tundma õppida, siis uuri alustuseks maailma, mis on su ümber. Oma elukogemusele tuginedes viib Paulo Coelho meid ajas tagasi, et saaksime uuesti tuttavaks põlvkonnaga, kes ihkas rahu ja julges minna vastuollu väljakujunenud ühiskondlike normidega.

Kõhn pikajuukseline brasiillane Paulo, kes tahab saada kirjanikuks, otsib kaugetelt maadelt elu sügavamat tähendust. Otsingud viivad noormehe Amsterdami, kuulsale Dami väljakule, mis kihab kirevaid rõivaid kandvatest vaimsete huvidega noortest – nemad ongi hipid, kellesse ülejäänud ühiskonnaliikmed suhtuvad hirmu ja põlgusega.

Seal kohtab ta Karlat, kellega koos võetakse ette bussireis Nepali. Reisiseltskond on kirju, igaühel on jutustada oma lugu, ja nagu pikkadel rännakutel ikka, tuleb ette tormilisi pöördeid ja sügavaid sisemisi muutumisi.

„Hipi” on lugu eneseotsingutest, vaimsetest püüdlustest ja ennekõike muidugi Armastusest.


KODULOOM
CAMILLA GREBE
Tammerraamat, 2019

Rootsi väikelinnas Ormbergis toimunud jõhker mõrv toob kokku kolm inimest: noore politseiniku Malini, kes on seni elanud vaikset korralikku elu, psühholoogilise portreteerija Hanne, kes on sattunud väga keerulisse olukorda, ja poisi nimega Jake, kellel on suur saladus. Mõrvari jaht osutub üliohtlikuks ja tõde, nagu tihti juhtub, maksab kõrget hinda.

Camilla Grebe „Koduloom“ on sünge ja ääretult põnev jutustus meie kaasajast ning valedest, mida räägime teistele ja ka nendele, kellesse tahaksime ise uskuda.

„Koduloom“ valiti 2017. aastal Põhjamaade parimaks krimiromaaniks.


KUIDAS LEIDA ARMASTUST RAAMATUPOES

VERONICA HENRY
Eesti Raamat, 2019

Igaühel on oma lugu ... kuid kas sellel on ka vääriliselt õnnelik lõpp?

Emilia on just naasnud oma idüllilisse Cotswoldi kodulinna, et päästa pereäri. Nightingale’i raamatupood on raamatusõprade jaoks nagu täitunud unistus, ent parimad palad pole mitte ainult raamatutes, mida ta müüb – Emilia klientidel on jutustada omaenda lood. On mõisaproua, kes peidab saladust sügaval oma südames; üksikisa, kes otsib raamatuid, mida jagada pojaga, kuid kes pole päris see, kes ta näib olevat; ning lootusetult häbelik kokk, kes üritab koguda julgust, et jutelda mehega, kes talle meeldib ... Ja mis puutub Emiliasse, kas tal õnnestub täita isale antud lubadus ja päästa Nightingale’i raamatupood?

Veronica Henry „Kuidas leida armastust raamatupoes“ on ülistus kõikidele raamatupoodidele, milles viibimine on autorile olnud suurim rõõm. See on nauditav lugemine kõigile neile, kellele meeldib aega veeta raamatuid sirvides ‒ aega, mis möödub kiirelt, kuid pole kunagi raisatud.


KUUÕDE
LUCINDA RILEY
Varrak, 2019

Raamat viib lugejad Põhja-Šoti mägismaa suursuguse looduse keskele ja Hispaania Granada mustlaskoobastesse. Romaan saadab kaht naist rännakul, mille mõlemad oma tõelist saatust otsides ette võtavad.

Tiggy D’Aplièse’i päevad mööduvad keset Põhja-Šoti ürglooduse ilu, kus ta töötab hirvede varjupaigas. Kui varjupaik on sunnitud uksed sulgema, pakutakse talle töökohta kaugel mõisas, mille mõistatuslik omanik Charlie Kinnaird maadleb raskustega. Tiggyl pole aimugi, et see samm muudab pöördumatult mitte ainult tema tulevikku, vaid paneb ta ka seisma silmitsi minevikuga. 1912.aastal sünnib vaeses mustlaste kogukonnas Granada linnamüüri taga Lucía Amaya-Albaycin. Saatuse poolt oma põlvkonna kuulsaimaks flamenkotantsijannaks määratud Lucíat kihutavad tagant auahnus ja andekast kitarristist isa ning ta hakkab vaid kümneaastasena tantsima Barcelona flamenkobaarides. Kui lahvatab Hispaania kodusõda, on Lucía sunnitud koos tantsutrupiga elu eest põgenema, misjärel viib teekond nad üle ookeani New Yorki – Lucía unistuste linna. Aga et oma unistust järgida, peab ta valima tantsijakarjääri ja jumaldatud mehe vahel.

„Kuuõde” on viies osa Lucinda Riley ülipopulaarsest raamatusarjast.


KÄTTEMAKS. ROMAAN IMELIKUST TEEKONNAST
REIN PÕDER
Eesti Raamat, 2019

Elmo Kond, hariduselt geograaf, päriselus aga kirjanik, leiab end hommikul pärast järjekordset kursuse kokkutulekut valutava peaga üksi mahajäetuna peopaigast. Temalt on ära võetud kõik isiklikud asjad: rahakott, dokumendid, koduvõtmed. Ei tükikest leiba ega lonksukest vett. Üksnes kiri laual, millest selgub, et kunagised kursusekaaslased on otsustanud Elmot karistada tema eelmise romaani eest, kus nad end prototüüpidena ära tundsid ja solvusid. Sestap otsustasid kaaslased kirjanikuhärra proovile panna: kui temas on veel vähegi säilinud geograafi ja matkajahinge, peab ta ilma abivahenditeta, ainult iseenda nutikusele toetudes, läbima kaheksa päevaga jalgsi 200 kilomeetri pikkuse teekonna peopaigast Tallinnasse. Kõik probleemid, sealhulgas ööbimine ja toidumured, tuleb tal endal lahendada. Kui Elmo ülesandega hakkama saab – mis küll vaevalt juhtub – ootab teda jõuka kursusevenna väljapandud aastane stipendium.

Mis jääb vaesel kirjanikul üle – kuidagi peab ta ju koju Tallinnasse saama. „Kättemaks. Romaan imelikust teekonnast“ jäi Rein Põdra (1943‒2018) viimaseks lõpetatud tööks. Tema loomingus tõusevad esile kaks läbivat motiivi: retked ja rännakud ning keskendumine inimestevahelistele suhetele, konfliktsetele olukordadele ja neist lähtuvatele eetilistele probleemidele. Selles raamatus on ühendatud kirjaniku mõlemad meelisteemad.


KÜLMAL PIMEDAL MEREL
ELIZABETH BLACKWELL
Ersen, 2019

  1. aprillil 1912 istusid kolm naist päästepaati nr 21 ja vaatasid õudusega, kuidas Titanic jäistesse voogudesse kadus. Tookord olid nad üksteisele võõrad...

Elukunstnik Charlotte Digby pääses valedega Londonis edasi ja lõpuks Titanicu pardale. Katastroof võis olla tema võimalus alustada uut elu, kui ta ainult varjab tõde oma mineviku kohta. Esme Harper, jõukas ameeriklanna, nuttis taga oma kirgliku armuloo lõppu ja kartis, et jääb kõigest ilusast ilma. Rootsi talutüdrukut Anna Halverssoni, kes lootis Ameerikas uut elu alustada, piinasid merelt kostvad karjed. Kas keegi hüüdis tema nime?

Kakskümmend aastat hiljem tõi ootamatu surm kolm naist uuesti kokku. Nad olid sunnitud seisma silmitsi oma võimatute valikute, kirjeldamatu kaotuse ja saladustega, mida nad on liiga kaua varjanud.


LAVENDLITUBA
NINA GEORGE
Varrak, 2018

Romaan raamatute võluväest, armastusest ja lõunamaise valguse maagiast

Ta teab täpselt, milline raamat millist hingehäda leevendab: raamatukaupmees Jean Perdu müütab oma raamatulaeval La pharmacie littéraire – Kirjanduslik Apteek – romaane nagu ravimit elu tervendamiseks. Ainult iseennast ei mõista ta ravida, pärast toda ööd kakskümmend üks aastat tagasi, kui kaunis provanslanna Manon lahkus, sellal kui tema magas. Naine ei jätnud maha midagi muud peale kirja – mida Perdu lugeda ei julgenudki. Kuni selle suveni. Suveni, mis muudab kõike ja viib härra Perdu väikeselt Montagnardi tänavalt reisile mälestustesse, Provence’i südamesse ning tagasi ellu.


MAAPÕU II OSA
PETER V. BRETT
Varrak, 2018

Ennemuistsetest aegadest luusisid öös verejanulised deemonid, hõrendades inimkonna laialipillatud riismeiks, keda kaitses pooleldi unustatud võlukunst. Siis kerkis esile kaks sangarit – lähedased kui vennad, aga lahutatud kibeda reetmise tõttu. Arlen Põldaja sai kuulsaks Maalingutega Mehena, temale tätoveeritud vägevad loitsumärgid võimaldasid lüüa deemoneid käsitsivõitluses. Võlujõuliste loitsurelvadega Jardir kuulutas enese Päästjaks, ammutõotatud ühendajaks, et juhtida inimsugu võidule Sharak Ka’s – viimses deemonitevastases sõjas.

Nüüd on Arleni, Jardiri ja Arleni naise Renna pingutused viia sõda deemonite juurde jõudnud haripunkti: algab rännak alla Maapõue, kurjuse lätetele, kus Deemonite Ema sigitab ammendamatut armeed. Nende teejuhiks on Alagai Ka, vangistatud riuklik deemonivürst, kelleta pole rajaleidmise lootust, kuid kelle usaldamine ähvardab minna kalliks maksma. Senikaua on maapinda asunud ründama sülem, ning Leeshal, Ineveral, Ragenil ja teistel tuleb mängu panna kogu oma vaprus üleüldise hävingu vältimiseks, sest saatusliku vastasseisu otsustav lõppjärk on käes.

„Maapõu”, mis ilmub eesti keeles kahes köites, on Peter V. Bretti viieosalise „Deemonite” sarja viimane jagu. Eelmised raamatud olid „Maalingutega mees”, „Kõrbeoda”, „Päise päeva sõda” ja „Pealuutroon”.


MEES MAJAKAS
ERIK VALEUR
Varrak, 2019

Valge majakas on juba sajandeid olnud tunnistajaks laevade ja meremeeste hukule kohas, mida on põlvest põlve nimetatud Põrgusügavikuks. Nüüd elab majakas üks eriskummalise saladusega mees.

Malin mõistab, et Viggo Larssen on lapsepõlves kogenud nii mõndagi hirmsat − ja et ta sai juba lapsena teada midagi, mida keegi poleks mingil juhul pidanud teada saama. Saladus ähvardab ilmsiks tulla, samal ajal kui Malin üritab pääseda kohtadesse, kus keegi pole varem käinud: hämaratesse ruumidesse, kus mees majakast omal ajal koos ema ja vanavanemate ning kolme kollase kanaarilinnuga üles kasvas, „Väike prints” padja all.

Aasta esimesel päeval kaob riigi kõige võimukam vana daam ja keegi ei oska selgitada, mis juhtus. Päikeseaia vanadekodu toas aknalaual seisab tühi linnupuur − ent leskproua, kes on riigi peaministri ja justiitsministri ema, on kadunud ning teda otsitakse üle kogu riigi.

„Mees majakas” on tugeva ühiskondliku sõnumiga põnevik. See räägib isemoodi lastest, kes kasvavad oma eripäraga üles ega saa sellest iial päriselt lahti. Vaimudest ja surmast − ja universumist − ning võimumeestest, ärigurudest ja meediastaaridest. Ning saladustest, mida üritatakse varjata nii iseendi kui ka teiste eest.


MEIE VÄIKE SALADUS
ROZ NAY
Rahva Raamat, 2019

Uurija tahab teada, mis Saskiaga juhtus, nagu peaksin ma lihtsalt lõpu ära rääkima ja kõik saab jälle korda. Kuid lood algavad algusest ja mõned saladused tuleb välja teenida.

„Meie väike saladus” on vastupandamatu, judinaid tekitav romaan kadunud naisest, ohtlikust armukolmnurgast ja saladustest, mida kiivalt enda teada hoitakse või jagada otsustatakse. Angelat hoitakse politsei ülekuulamisruumis. Tema kunagise peigmehe abikaasa on kaduma jäänud ja uurija Novak on kindel, et Angela teab midagi, ehkki väidab vastupidist. Novaki pinnimise peale jutustab Angela kümne aasta taguse loo. Kas Angela on haavunud endine kallim, kellel on halvad kavatsused? Või on ta ettur kellegi teise kättemaksuplaanis? Keda ta kaitseb? Ja miks? Ootamatuid pöördeid ja pinevust täis „Meie väike saladus” on pingeline kassi-hiire mäng ja haarav triller valedest, mida räägime teistele – ja iseendale.


MINU AUSTRIA. SUUSAMÄGEDEST PÕGENIKENI
LIINA MITTERMAYR
Petrone Print, 2019

Inimesele on omane avastamiskirg. Mina avastasin Austria juba üle 20 aasta tagasi, kuid juba ammu ei hoia mind siin kinni inimene, kelle pärast tookord tuldud sai.

Olen avastanud nii palju, millest ma enam loobuda ei saa. Olgu see ooperi- ja operetimuusika võlu ning sellele naudingule keiserlikult uhkeldavat raami pakkuvad ehitised, Mozarti fenomen või „Helisev muusika”. Või hoopis Austria muinasjutuline talv, paksu lumekatte all uhkeldavad mäemassiivid, hõrgult söögi ja joovastavalt hõõgveini järele lõhnavad mägihütid, kus heatujuline peremees pistab eine lõppedes pihku pitsi ise tehtud napsiga. Mu siiajäämise põhipõhjused on lihtsad ja samas keerulised...

Esiteks suusamäed ja tegutsemine suusainstruktorina – töö ja lõbu nauditavaim kooslus. Ning teiseks töö põgenikega – valus teema paljude umbsõlmedega, mille harutamine käib tihtipeale üle jõu ka kõige nobedamatele näppudele.

Sel pisikesel ja maagiliselt maalilisel maalapil on pakkuda rohkem, kui usute. Tuleb vaid tulla ja avastada. Või siis süda mägedele kaotada ja nende keskele jäädagi...


NAINE, KES IHKAS ÕIGLUST
MICHAEL HJORTH, HANS ROSENFELDT
Helios Kirjastus, 2019

Uppsalas külvab hirmu vägistaja, kes hiilib ohvritele ligi, uimastab nad süstiga, tõmbab koti pähe ja viib siis elajaliku teo lõpule. Toimunud on juba mitu kuritööd, aga keskkriminaalpolitsei mõrvajuurdluse osakond ei ole veel jalgu kõhu alt välja võtnud: Sebastian sõidab ringi mööda Rootsit ning räägib oma raamatutest. Teised uurijad, Torkel, Billy ja Ursula, on hõivatud oma muredega, ainult Vanja töötab ajutiselt Uppsalas ja uurib seda kohutavat juhtumit.

Kui üks vägistamisohvritest surnuna leitakse, tuleb kogu meeskond jälle kokku. Jättes kõrvale omavahelised hõõrumised ja probleemid, asutakse juhtlõngade jälile: selgub, et ohvrid pole juhuslikult valitud. Mis neid ühendab ja miks tundub uurijatele üha enam, et väga paljud inimesed ei taha, et tõde ilmsiks tuleks?


PALGASÕDUR IV OSA. AGENT VASTU TAHTMIST
KALLE KLANDORF
2019

Tallinna abilinnapea, endise kriminaalpolitseiniku ja eriteenistuse juhi Kalle Klandorfi põnevusromaanide sarja„Palga sõdur“ neljanda osa tegevus toimub aastatel 1971 kuni 1991.

Paljud tolle aja sündmused – alates KGB ja GRU agentide värbamisest kuni suure kunstiröövi ja julmade mõrvadeni – tunduvad tänapäeval juba pöörased ja uskumatud, kuid just nii see kõik omal ajal juhtus.

Selles raamatus avab autor lugejale juba tuttava antikangelase, GRU kindrali Nikolai Dmitrievitši kujunemisloo. Loomulikult tegutsevad raamatu lehekülgedel ka kindrali jooksupoiss „Palgasõdur“ ning komissar Mändmaa.

Kalle Klandorfil on varem raamatutena ilmunud „Palgasõduri“ sarja kolm osa ning koostöös Anneli Ammasega elulooline raamat „Jälitaja ja jälitatav“. 2018. aastal avaldati „Palgasõduri“ I ja II osa ka vene keeles.


PEIDETUD LUGU
VALENTINA NAZAROVA
Tammerraamat, 2019

Peterburis elava 21aastase Nika vanem õde Ženja läks Inglismaal kaduma, kui Nika oli 13aastane. Tüdrukul on õest mälestuseks vaid suur kogu kultusbändide indie-rokialbumeid, mis on kujundanud ta olemust ja arusaamu elust, ilust, armastusest ja iseendast. Nüüd otsustab Nika minna Inglismaale õppima ning seal olles küpseb ta peas plaan minna Notowni, kus Ženja enne kadumist elas. Seal aga algab rock'n'rollist, andekusest, veresidemetest, armastusest ja reetmisest tulvil elu, mis kujuneb ohtlikumaks, kui Nika oleks iial võinud arvata.

„Peidetud lugu” on Valentina Nazarova (1987) debüütromaan, mis pälvis sedamaid kriitikute kiidusõnad ja mille esmatiraaž müüdi Venemaal läbi paari kuuga.


PIERRE JA LUCE
ROMAIN ROLLAND
Eesti Raamat, 2019

1915.aastal Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Prantsuse kirjaniku Romain Rolland’i (1866‒1944) lühiromaan „Pierre ja Luce“ annab haarava läbilõike 1918. aasta kevadel sakslaste rünnaku kartuses elavast Pariisist, kus surmahirmust hoolimata areneb kahe noore pariislase vahel aeglaselt suhe, alustades esimesest häbelikust kohtumisest ja kasvades kirglikuks armastuseks, mis lõpeb hävinguga nende ümber. Romaani peategelased meenutavad nii klassikalisi antiikaja kui ka keskaja armastajaid. Pierre ja Luce ei hävi selles tapvas rüsinas, vaid elavad armastuse kaitsva kilbi varjus väljaspool elajalikuks muutuvat ühiskonda.




POISS TEISEL POOL LUKUAUKU
STEPHEN GILES
Pegasus, 2019

Iga kriuks põrandal, iga samm trepil, iga võtmepööre lukuaugus – see maja räägib oma lugusid kõigile, kel on vähegi oidu kuulata. See maja ei pea su saladusi, vaid reedab nad.

Üheksa-aastane Samuel elab koos majapidajanna Ruthiga Inglismaal Surreys, kunagi nii suurejoonelises härrastemajas. Poisi isa on surnud ja ema viibinud juba neli kuud välismaal, väidetavalt selleks, et oma abikaasa kiratsevale ärile elu sisse puhuda. Ema lahkus rutakalt ühel ööl, kui Samuel magas, ega jätnud pojaga isegi hüvasti. Kui harvad postkaardid välja arvata, pole Samuel emast midagi kuulnud.

Päev-päevalt muutub poisi igatsus ahastavamaks, ent talle on seltsiliseks vaid Ruth, kes juhib majapidamist raudse käega ja pakub tröösti harva. Ainult tema ja Samuel teavad, kui rangelt naine majas tegelikult korda peab. Samueli ja Ruthi pealtnäha üksluisesse ellu murravad aga ühel päeval sisse linnakeses hoogu võtnud kuulujutud, ning Samueli hakkab painama kahtlus: mis siis, kui tema ema ei olegi ära sõitnud, vaid pere üksildases maahäärberis on teoksil midagi hoopis pahaendelisemat?

Klaustrofoobset õhkkonda loov ja pinevusest pakatav „Poiss teisel pool lukuauku“ on Stephen Gilesi vapustav debüütromaan, mis räägib ohtlikust köielkõnnist tõe ja läbinägelikkuse piirimail ning jahmatavatest tegudest, mida suletud uste taga teinekord toime pannakse.


RAFE MACKADE’I TAGASITULEK. ESIMENE RAAMAT
NORA ROBERTS
Ersen, 2019

Kümme aastat pärast Marylandist Antietami linnast lahkumist naaseb paha poiss koju. Nüüd igati ontlik ja edukas – kuigi endiselt ohtlikult nägus –, lööb Rafe MacKade kogu linnakese kihama... ja paneb paljud keeltki lõksutama. Isegi kaunis Regan Bishop, kes on linnas uustulnuk, ei jää tema veetluse suhtes külmaks. Kuigi Regan väidab, et ta ei taha mässumehega mingit tegemist teha, on Rafe üsna kindel, et naise kirglikud suudlused räägivad teist keelt...





REISIJA
JEAN-CHRISTOPHE GRANGE
Koolibri, 2018

Psühholoogilise põnevusromaani peategelane on psühhiaater Mathias Freire. Politsei toob tema juurde ravile mälu kaotanud mehe, kes leiti kohutava kuriteo toimumiskohalt. Tasapisi patsiendi mälu lahti harutades tekivad psühhiaatril aga küsimused iseenda identiteedi kohta. Kas ka tal on „pagasita reisija” sündroom või on tema sees peidus teisi isiksusi, kelle minevikust ta mingil põhjusel midagi ei mäleta? Kas ta võib üldsegi usaldada mõrvu uurivat võluvat naispolitseinikku Anaïs Chatelet’d?

Prantsuse Stephen Kingiks tituleeritud Jean-Christophe Grangé on üks tuntumaid Prantsuse nüüdiskirjanikke, kes on pärjatud mitmete kirjandusauhindadega. Grangé puudutab oma teostes mitmeid tänapäeva ühiskonna sõlmküsimusi sotsiaalsest vastutusest ja võimupiiridest narkomaania ja heidikluseni ning kõik need teemad avalduvad teravalt ka „Reisijas“.

Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 35 keelde ja müüdud miljoneid eksemplare üle maailma, paljudest põnevikest on valminud mängufilm.


ROOTSI KUMMIKUD
HENNING MANKELL
Varrak, 2018

„Rootsi kummikud” on iseseisev järg Henning Mankelli romaanile „Itaalia kingad”. Vaheda sulega kirjeldab autor eaka mehe eluvõitlust: armastust, kaotusi, valesid ja vananemist.

Ühel hommikul ärkab pensionile jäänud arst Fredrik Welin selle peale, et tema maja on üleni leekides. Ta jõuab vaevu eluga välja, kaasas ainult kaks vasaku jala kummikut. Hommikuks on tema armsast saarestikumajast järel ainult tuhk. Kogu tema elu on hävinud ja ta tunneb end liiga vanana, et otsast alustada ja uus kodu rajada. Selle asemel asub ta elama vanasse haagiselamusse, piirdudes vaid eluks hädavajalikuga. Nagu sellest oleks vähe, kahtlustab politsei, et ta pani ise oma majale tule otsa. Fredriku ellu toob veelgi rohkem segadust tütar Louise’i saabumine, kelle hulljulge ja kompromissitu elustiili tõttu satub isa vanuigi veel Pariisi oma noorusaja radadele. Lisaks armub ta ülepeakaela endast kolmkümmend aastat nooremasse ajakirjanikku Lisa Modini, kes tuleb tulekahjust artiklit kirjutama.

Uusaastaööl põleb saarestikus maha veel üks maja ja kohalike seas hakkab levima ärevust tekitav kuuldus salapärasest sarisüütajast. Sügisel alguse saanud sündmused viivad lahenduseni, mida Fredrik Welin poleks osanud uneski näha.


SUVI BLOSSOM STREETIL
DEBBIE MACOMBER
Ersen, 2019

Need seisnevad mõlemad alustamistes… ja lõpetamistes. Sellepärast pakub Lydia Goetz, Seattle’is Blossom Streetil asuva A Good Yarni lõngapoe omanik, kudumiskursust nimega „Koo, et loobuda”. See on inimestele, kes tahavad millestki – või kellestki – loobuda ja oma elus uue etapiga alustada.

Esimene, kes sellega liitub, on Phoebe Rylander, kes üritab üle saada ühest mehest. Alix Turner ja tema abikaasa tahavad saada last, seega tuleb naisel loobuda suitsetamisest. Ja Bryan Hutchinson vajab moodust, kuidas perefirma juhtimisega kaasneva stressiga hakkama saada.

Siis on veel Lydia sõbranna Anne Marie Roche. Tema ja ta lapsendatud tütar Ellen on lõpuks saavutanud turvalise ja õnneliku elurütmi… kuni saabub üks võõras ja hakkab küsimusi esitama.

Samal ajal on aga Lydial ja tema abikaasal Bradil rohkesti tegemist ühe vihase, trotsliku kaheteistaastasega, kellest ootamatult nende kasulaps saab. Aga kui sinu elu ja silmused sassi lähevad, saavad sõbrad alati aidata!

Sarja eelmised raamatud: Kauplus Blossom Streetil, Juhuslik kohtumine, Muutuste suvi, Tagasi Blossom Streetile, Kakskümmend soovi.


TEATER| NÄIDENDID| SKUESPIL
PEETER ASMUSSEN, LEMAN RHEA, LOLLIKE CHRISTIAN, ASTRID SAALBACH
Eesti Teatri Agentuur, 2019

Eesti Teatri Agentuuri "teater | näidendid" kogumik sisaldab nelja uuemat taani näidendit. Kogumikust leiab nii paarile näitlejale kui ka suuremale trupile kirjutatud näidendeid lähisuhteprobleemidest laiemate ühiskondlike teemadeni. Taani tekstide teravus ja huumor haakuvad eestlaste mõttemaailmaga, mistõttu võiksid siit lugemis- ja lavastamisainest leida nii teatritegijad kui ka kirjandus- ja kultuurihuvilised laiemalt. Raamatule on põhjaliku järelsõna kirjutanud teatriuurija Annelis Kuhlmann.

Astrid Saalbach "Kutse" (Kaldet, 2016). Peter Asmussen "Keegi ei kohta kedagi" (Ingen møder nogen, 2010). Rhea Leman "Gorilla" (Gorilla, 2012). Christian Lollike "Normaalne elu ehk Keha ja võitlusväli" (Det normale liv eller Krop og kampplads, 2011).


UUDISEID NEBOŠOVOST
INDREK SILVER EINBERG
Varrak, 2018

Raamatu peategelane on särtsuvat uudishimu täis Hiiumaa tüdruk Liisa, kes tuleb läinud sajandi algul saarelt mandrile Tallinna ja asub tööle tehnikakaupluses. Liisa osutub osavaks müügiagendiks ja muidu ka väga tubliks ning tehniliselt taibukaks abiliseks, seega pole ime, et temast saab Telefunkeni firma esindaja Eestis.

Pärast Nõukogude vägede saabumist saadetakse Liisa asumisele, kus sureb tema poeg. Liisa ise pääseb tagasi Eestisse ja abiellub NKVD kapteniga, et saada puhtad paberid oma kunagisele kallimale Tambetile, kes on end pärast sõda võimude eest varjanud ja on ellujäämise huvides sunnitud abielluma Liisa õe Hildaga.

Seesama NKVD kapten aitab vajalikul hetkel teha nii, et Tambeti ja Hilda poeg saaks Nõukogude Liidust põgeneda ega satuks sõjaväekohuslasena Afganistani.

Tugevad karakterid, hoogne süžeearendus, taustaks nii igapäevaelu kui ka ajaloolised keerdkäigud – „Uudiseid Nebošovost” on värvikas panoraam, mis hõlmab 80 aastat meie lähiminevikust (1921–2000).


VAIMUDE LABÜRINT I OSA
CARLOS RUIZ ZAFON
Varrak, 2019

„Vaimude labürint“ on ohtralt tunnustust pälvinud Hispaania kirjaniku Carlos Ruiz Zafóni tetraloogia „Unustatud raamatute surnuaed“ neljas ja viimane osa. Eelnevalt on romaanisarjas ilmunud „Tuule mäng“, „Ingli vari“ ja „Taeva vang“ (tlk Kai Aareleid).

Salapolitseis töötatud kakskümmend aastat on jätnud Alicia hinge armid ning ta palub oma ülemuselt Leandrolt luba erru minna. Enne aga tuleb tal lahendada viimane juhtum ja leida üles saladuslikul moel kadunud Hispaania kultuuri- ja haridusminister Mauricio Valls. Too oli Teise maailmasõja ajal vanglaülem Montjuïci kindluses, kus kandsid karistust paljud kirjanikud, nende seas lugejale romaanisarja varasematest osadest tuttavad David Martín ja Víctor Mataix. Nende kirjanike otsinguil kohtub Alicia Barcelona vanaraamatukaupmeeste Semperetega, kes, nagu selgub, tundsid kunagi ammu tema vanemaid. Koos elutormidest räsitud politseiniku Vargasega asub Alicia lahendama inimröövide ja mõrvadega pikitud salapärast juhtumit, mille käigus tuleb ilmsiks üha uusi võikaid üksikasju, kõik seotud Franco režiimi korruptsiooni ja kuritöödega.


VERA
ANNE SWÄRD
Varrak, 2018

Vale nime all põgeneb noor Sandrine sõja süngustest päikesesse uppunud varasuvisesse Rootsi. On aasta 1945. Tema ainsaks pagasiks on laps, kellest ta kavatseb lahti saada, ja ohtlik saladus.

Seitse kuud hiljem seisab ta saarestiku kõige kaugemal saarel, seljas pruudirüü. Kõrgklassi külmas Cederite perekonnas õpib Sandrine uusi saladusi hoidma, samal ajal kipub tema minevik talle järele jõudma. Kes ta on? Mis sõja ajal juhtus?

Siis sünnib tütar Vera. Koos temaga hakkab tõde kildhaaval päevavalgele ilmuma.

„Vera” on võimas jutustus põgenemisest ja ellujäämisest, emadest ja tütardest, põlvest põlve kanduvast süüst ja armastusest.

„Ühte looduse mõistatust ei suuda keegi seletada: kuidas saab mererohi veemasside tohutu surve all nii kaalutult hõljuda? Mõnikord, kui mul und ei olnud, kerkisid mu silme ette mere põhjas otsatult pehmelt heljuvad kaalutud adruvarred. Siis mõtlesin, et pean muutuma samasuguseks. Hoolimata survest olema kaalutu. Hõljuma, ehkki see tundub võimatuna.”


VESI MINU SÜDAMEST
CHARLES MARTIN
Ersen, 2019

Charlie Finn on nelikümmend aastat elanud privilegeeritud seltskonna äärealal ja seal kenasti hakkama saanud. Ta on olnud iseseisev alates kuueteistkümnendast eluaastast ja sai stipendiumi Harvardisse, mis muutis ta elu. Seal sai ta rohkem elukogemust kui akadeemilisi teadmisi, omandades oskuse teenida teiste pahede arvelt. See oskus aitas teda jõhkras ärimaailmas edasi, nagu ka nüüd Miami ranniku lähedal tulusamat, ent ka ohtlikumat äri ajades.

Charlie on alati isiklikke suhteid tööasjadest rangelt lahus hoidnud, ent kui ta kaks maailma järsku põrkuvad, toovad tema valikud talle kallitele inimestele kaasa hävitavaid tagajärgi. Otsus tehtud ülekohut kuidagi heastada viib ta teekonnale läbi Kesk-Ameerika. Nicaraguas kohtub ta süütute inimestega, kes on tema tegude eest maksnud kõrgeimat hinda, kaasa arvatud üks noor naine ja tema väike tütar. Selle saatusliku kohtumise kaudu saab Charlie võimaluse elada elu, mida pidas võimatuks – ja tema süda võib viimaks olla vaba, et armastada üht naist nii, nagu ta kunagi poleks lootnud armastada.


KIRJAD TÄDI ANNELE
URMAS VADI
Kolm Tarka, 2018

Imeline rahu valitseb selles hubases ja valgusküllases korteris. Nagu te näha võite, on siin kõik eluks vajalik olemas. Peatuge pilguga kasvõi sellel väga stiilsel roostetanud tünnil, mille peal te saate istuda, juua hommikukohvi, veelgi parem, lattet, sirvida hommikusi lehti ja heita pilk läbi spetsiaalselt karestatud ja loomulikes tingimustes vanutatud sinakashallide männilaudade. Hall on selle sügise värv. Mänd on eestlase puu. Vaistlikult soovime me tema kiudude lähedalolekut. Paljudes majades, mida on kiiruga kinnisvarabuumi ajal rutakalt ehitatud, on mureks ventilatsiooniprobleemid. Majas lihtsalt ei ole õhku, kõik avad on kinni, inimestel tekivad hingamisraskused, areneb tuberkuloos, vähk. Siin aga puhub läbi laudade meeldivalt kostutav briis. Feng-shui ütleb meile, et energia ruumis peab liikuma, seepärast on selle elamu puhul kasutatud avatud ruumi põhimõtet. Ent siiski on selgelt piiritletud ruumi eri osade otstarve. Selles nurgas paikneb õdus vannituba, meistrid on vanast kastekannust teinud käsitööna dušisegisti. Ka naabritega on teil väga vedanud. Nad on vaiksed, liikumist on vähe. Ümberringi on kõrghaljastus ja palju pinke, kus istuda ja puhata jalga väsitavast tööpäevast oma hurmavas kodus, kus argimured näivad kauge minevikuna.


ALMA, MU KODU
J.M.G. LE CLEZIO
Eesti Raamat, 2018

Raphus cucullatus’e, oksendajalinnuks kutsutud, kunagi inimeste poolt hävitatud Mauritiuse dodot otsiva Jérémie lugu põimub Dominique’i alias Dodo, teiste naerma ajamiseks sündinud imelise kodutu looga. Neid seob Alma, Mauritiuse saarel asuv kunagine Felsenite mõis, mille moodne aeg on muutnud Mayaks, illusioonide maaks.

Minategelane, Mauritiuselt pärit, Prantsusmaal elav Jérémie Felsen tuleb viiekümneaastasena isa lapsepõlvemaale oma juuri otsima. Selle käigus avastab ta, et oli veel teinegi Felsenite perekonna haru, kes jäi ilma kõigist oma varadest. Saarel ringi liikudes ja inimestega rääkides rullub pikkamööda lahti kaheks lõigatud perekonna traagiline saatus.

Prantsuse kirjaniku J. M. G. Le Clézio perekonna juured on Mauritiuse saarel. Raamatu „Alma, mu kodu“ puhul on tegemist omalaadse tagasipöördumisega, perekondliku sisevaatlusega. Tüüpiliselt Le Clézio hilisemale loomingule iseloomustab ka käesolevat teost suurem isiklikkus ja autobiograafilised elemendid. Tema läbivaiks inspiratsiooniallikaiks on olnud kauged ja eksootilised maanurgad ning neid ohustav moodne tsivilisatsioon.

  1. M. G. Le Cléziole 2008. aastal Nobeli kirjandusauhinda määrates tutvustas Rootsi Akadeemia teda kui „uute teeleasumiste, poeetiliste seikluste ja tundelise joovastuse autorit, valitsevast tsivilisatsioonist välja- ja allapoole jääva inimlikkuse maakuulajat“. Käesolevas teoses maalib autor pildi Mauritiuse keerulisest ja kurvast ajaloost koos mitmete värvikate kujudega ning kirjeldab selle tänapäeva, milles ei puudu sünged toonid."Alma, mu kodu" annab hea ettekujutuse ka Le Clézio stiilimeisterlikkusest, narratiivi sisse on osavalt põimitud katkendeid ajalookroonikatest, muistenditest, päevikutest, kirjavahetusest.


ESSEXI SIUG
SARAH PERRY
Gallus, 2018

Briti kirjaniku Sarah Perry haaravalt jutustatud „Essexi siug” viib lugeja Victoria ajastu Londonisse ja Essexi külakesse, aega, mil teedrajavad avastused loodusteaduste vallas asetasid uude valgusesse kõik selle, mida seni usuti.

Peategelasteks on kirglik loodusteadustehuviline, äsja abikaasa kaotanud Cora Seaborne ja kohalik vikaar Will. Kui külakeses hakkavad ringlema jutud, et müütiline Essexi siug, koletis ammustest aegadest, on taas välja ilmunud, püüavad nii Cora kui Will olukorda omal moel lahendada. Naine on veendunud, et tegu on mõne uue liigiga, mis tuleb „avastada”. Vikaar Willi peamiseks mureks on hoida külakest sattumast paanikasse, mis võiks kaasa tuua moraalse allakäigu ja usust taganemise. Ehkki Cora ja Will on pea kõiges erimeelt, liidab tekkinud segadus nad kokku ja tasapisi hakkab arenema suhe, mille jooksul nende armastus eri vorme võtab.

  • Waterstone’i poeketi 2016. aasta raamat
  • 2017. aasta Costa Romaani Auhinna nomiment
  • 2017. aasta Baileyse Naiste Kirjandusauhinna nominent

Briti kirjanik Sarah Perry (snd 1979) on pärit Essexist tõsiusklike baptistide perekonnast. Lapsepõlves polnud tal pea mingit kokkupuudet popkultuuriga, küll aga õppis ta põhjalikult tundma klassikalist kirjandust, muusikat jne. Tänaseks on ilmunud temalt kolm romaani. Lisaks „Essexi siugile” ka debüütromaan „After Me Comes The Flood” (2014) ja „Melmoth” (2018).


LAATSARUS
LARS KEPLER
Pegasus, 2018

Oslos leitakse ühest korterist surnud mees. Kui politseinik avab köögis sügavkülmiku, teeb ta õõvastava leiu. Ohvriks osutub keegi seni tundmatu hauarüvetaja ja trofeede koguja.

Mõni päev hiljem võtab Joona Linnaga ühendust üks saksa politseikomissar ja palub abi seoses Rostocki lähedal kämpingus toimunud mõrvaga. Joona mõistab, et muster, mis sealt paistma hakkab, on hullumeelne, kuid samas on seda võimatu eirata. Mõned nimetaksid surnust tagasitulemist imeks, teised aga õudusunenäoks.

Põnevikumeister Lars Kepler on tagasi oma seitsmenda raamatuga Joona Linnast. Lars Kepleri pseudonüümi taga on rootsi kirjanikud Alexander Ahndoril ja Alecandra Coelho Ahndoril. Nende Joona-Linna sari on ülimenukas kõikjal maailmas ja müünud nüüdseks üle 13 miljoni raamatu.


POISI PESA PUU OTSAS
TOIVO TOOTSEN
Absoluutne OÜ, 2018

Kirjamees Toivo Tootsen pajatab talle omasel muhedal moel oma lapsepõlvest ja kooliajast looduskaunis Rõuges. Need on lood ajast, mil koolitööd tehti petrooleumilambi valgel, nutitelefoni asemel oli nina juturaamatus, parim toit oli soustiga kartulid ja mil õues poole ööni palli taoti.

Lahe lugemine kogu perele, ja parajalt palju teadmisi annab ka.




JENNY DAHLGREN
KETLIN PRIILINN
Tänapäev, 2018

Järve äärest leitakse surnuks pussitatud noor naine. Keegi ei näi temast puudust tundvat, ka ei leia politsei surnukeha juurest ühtegi dokumenti. Tüdruku taskus on vaid üks hõbedane medaljon, millele on graveeritud rootsipärane nimi. Uurija Rebecca Lindeberg on sünnituspuhkusel, kuid ei suuda vastu panna soovile oma kolleege paeluva juhtumi lahendamisel aidata.

„Ühtäkki oli tal tekkinud tunne, nagu oleks ta jälle tööl, nagu oleks ta taas veel keegi peale selle ülimalt üksildase tulevase ema, kes viimased kuud polnud inimestega õieti rääkinudki. „Martin... Räägi mulle sellest tüdrukust veel. Kas te siis mingeid tema asju ei leidnud, mis oleks aidanud teda tuvastada? Kotti, telefoni...?“

„Kotti ega telefoni me ei leidnud, ehkki terve see piirkond sai läbi otsitud. Võiks ju arvata, et tegu oli röövimisega. Samas, nende haavade järgi otsustades oli tegemist ikka väga tahtliku tapmisega. Aga ühe asja me siiski leidsime.“ Martin võttis oma pruunide kaantega mapi, avas selle ja võttis välja mõned fotod. „Me leidsime tema taskust medaljoni. Näed, sellise. See on hõbedast. Ja siia peale on graveeritud nimi.“ Fotolt oli näha ovaalse kujuga ja kergelt laineliste äärtega medaljon, mille keskele oli graveeritud väikeste korrapäraste trükitähtedega nimi. JENNY DAHLGREN.“

Rebecca Lindebergi sarjas on varem ilmunud raamatud „Enne kui on hilja“ (2015), „Kas keegi kuuleb mind?“ (2017) ja „Kommionu“ (2017). „Jenny Dahlgren“ on sarja eelviimane raamat.


KAHE EEMALOLIJA VILLA
URVE TINNURI
Canopus, 2018

Urve Tinnuri kolmas romaan „Kahe eemalolija villa” on otseseks järjeks 2016. aastal ilmunud romaanile „Kaks ööd mahajäetud majas”. Nagu eelmine, on ka uus raamat oma žanrilt kogupereromaan, mõeldud lugemiseks nii hilisteismelistele kui ka nende vanematele, romaani sündmused leiavad aset tänapäeval.

Eelmise romaani põnevatest ja dramaatilistest sündmustest on möödunud neli aastat, vahepeal kaheksateistkümneaastaseks saanud Hede otsustab veeta nädala, mil ta vanemad Hispaanias puhkavad, ihuüksi samas suvilas, kus aastatetagused traagilised sündmused aset leidsid. Ta on kindel, et seekord midagi ei juhtu...


UNENÄGUDE JÄRV
KIM EDWARDS
Ersen, 2018

„Mõtlesin, mis oli see, mille olin liikuma lükanud, ning kas ma lõpuks rõõmustan, et seda tegin.“

Lucy Jarrett on oma elus ristteel, teda painab endiselt isa salapärane surm kümne aasta eest. Teade, et emal juhtus õnnetus, toob ta tagasi kodulinna nimega Unenägude Järv. Ühel hilisõhtul, liikudes ringi perekonna suures järveäärses majas, avab ta aknaaluse istme luku ja leiab kummalisi asju. Esmalt tunduvad need lihtsalt põnevad, kuid peagi mõistab Lucy, et ta on komistanud hämarale saladusele. See juhib ta sügavale oma perekonna minevikku, jõulise ja edumeelse naise loosse, kelle veendumused ja tugevad küljed Lucyle sügavat muljet avaldavad. Vapustav tõde, mille ta päevavalgele toob, muudab teda ja ta peret alatiseks.

Täis lüürikat, osavõtlikkust ja põnevust, mis on iseloomulik ka Kim Edwardsi bestsellerile „Mälestuste talletaja tütar“, on „Unenägude järv“ võimas peredraama ja unustamatu lugu kaotatud ja leitud armastusest.


ALGAJA ÕNN
PIRET LAI
Ersen, 2018

Oletame, et olete värskelt väljaõppe läbinud ebakindel spioonihakatis, kes püüab lisaks muule saada hakkama tunnetega, mida selles seltskonnas liikuvad imeinimesed ühes parimas eas kodanikus tekitavad. Teile antakse esimene päris oma ülesanne ja võite nüüd kõigile, sealhulgas enesele, tõestada, et saate hakkama. Aga kas saate? Mis siis, kui ühtäkki saab põnevusest valu, mida pole vaigistada millegagi – peale mälestuste. Ja usu. Usu, et teid ei hüljata.

See järjelugu ei eelda romaani „Varitõde” kolme esimese raamatuga („Varitõde” 1. ja 2. raamat, „Kaheksasada nelikümmend seitse”) tutvumist, kuid neid lugenu elamustering on kindlasti suurem.


JÄRGMISEL AASTAL SAMAL AJAL
DEBBIE MACOMBER
Ersen, 2018

James Wilkensist oleks äärepealt saanud Manningite pere liige, sest ta oli abiellumas ühe Manningi-õega. Katkenud kihlus seljataga, veedab ta vana-aastaõhtu Las Vegases, kus kohtub Summer Lawtoniga. Naine on äsja valusa reetmise üle elanud ja James lubab talle, et aasta pärast on ta sellest üle saanud. Selle tõestuseks lepib ta Summeriga kokku uue kohtumise järgmiseks aastaks samal ajal. Ainult et sellest saab rohkem kui kohtumine – need on pulmad!

Sarja eelmised raamatud: Tingimustega abielu. Esimene raamat, Asendusabikaasa. Teine raamat, Põgenev pruut. Kolmas raamat



ARMUVALU
ÁNGELES MASTRETTA
Toledo Kirjastus, 2018

Liberaalse kasvatusega ning igas ettevõtmises kirglik ja jõuline Emilia Sauri teeb elus valikuid, mis XX sajandi alguse Mehhiko meestekeskses maailmas on lausa ennekuulmatud: ta võtab vabaduse armastada kahte meest, laseb end haarata revolutsiooni- ja sõjakeerisesse ning pühendab elu oma suurele kutsumusele – arstiametile. Emilia on moodne Ladina-Ameerika naine, kes pöördub ühtviisi nii kaasaegse kui traditsioonilise meditsiini poole ning tegutseb ühesuguse loomulikkusega nii New Yorgis kui ka kõige kehvemas Mehhiko kolkakülas.

Ángeles Mastretta kuulub silmapaistva Mehhiko autorina kaheldamatult Ladina-Ameerika kirjanduskaanonisse, oluline on ka tema tegevus naiste õiguste eest seismisel. Ligi kahekümnesse keelde tõlgitud romaani „Armuvalu“ eest pälvis Mastretta 1997. aastal esimese naisena Ladina-Ameerika tähtsaima kirjandusauhinna, Rómulo Gallegose preemia, mida antakse välja aasta parima hispaaniakeelse romaani eest.


BELLA FIGURA. KUIDAS ELADA, ARMASTADA JA SÜÜA ITAALIA MOODI
KAMIN MOHAMMADI
Tänapäev, 2018

2008.aastal leidis Kamin Mohammadi, et on kulunud. Aina ebarealistlikumad ootused tööl ajakirjades, aina enam kõikuv kehakaal ja terviseprobleemid ning olematu armuelu olid nõudnud oma.

End töölt lahti võtnud, pages ta Londoni kõledatelt tänavatelt sõbra päikeselisse korterisse Firenzes ning leidis sealt elule uue hoo. Heites kõrvale askeetlikud dieedid ja meeleheitlikud treeningud, püüdis ta pigem jäljendada kohalike naiste muretut eluviisi – hommikusi kohvirituaale, pikki lõunaid – ja nautida pisiasju. Mõne nädalaga oli tagasi ta tervis ja leitud kallim või isegi kaks.

Ühteaegu lüüriline ja praktiline “Bella figura” õpetab, kuidas muuta elu iga aspekt võimalikult ilusaks. Alates täiusliku tomati valimisest turul ja lõpetades eriti stiilselt tänaval kulgemisega. See on avastusretk Itaalia kultuuri argisemasse külge ja juhatus parema, elegantsema ja lõpuks suuremat rahuldust pakkuva elu juurde.


ELUNAUTIJAD
ANNE BIRKEFELDT RAGDE
Eesti Raamat, 2018

"Elunautijad“ on Neshovi-saaga viies raamat, järg romaanidele „Berliini paplid“, „Erakvähid“, „Rohelised aasad“ (eesti keeles kõik 2008) ja „Andestada saab alati“ (2017). Tormod Neshov elab nüüd hooldekodus ja tunneb end seal turvaliselt. Kuid ta on kaitsetu mälestuste ees, mis öösiti tema üle võimust võtavad. Mitte mingi hinna eest ei soovi ta külastada Neshovi, kuigi Torunn on nüüdseks talu üle võtnud ja vana räämas maja on korda saamas. Torunn osaleb üha rohkem Margido matusebüroo tegemistes. Erlend on end ajutiselt töölt vabaks võtnud, et hoida silm peal Klampenborgi villa remondil, ja tema elu oleks puhas nauding, kui Raasukese uued toitumisreeglid seda elu ei segaks.

Ragde on kirjutanud järjekordse haarava loo vanadest roostes peresuhetest, mis siiski on sisimas soojad; surmast, mis võib olla järsk ja halastamatu, ja elust, mis peab alati edasi minema. „Elunautijad“ on õrn, kuid jõuline lugu sellest, mis lahutab, ja sellest, mis seob inimesi ning just see teeb teose hingeminevaks tervikuks.

Norra kirjanik Anne B. Ragde (snd 1957) on kirjutanud hulgaliselt romaane ja novellikogusid. Tema raamatuid on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Sigrid Undseti eluloo eest pälvis ta Norra kõrgeima kirjandusauhinna. Suurima tunnustuse on ta saavutanud mitmete auhindadega pärjatud Neshovi-raamatutega. Saaga põhjal on valminud ka populaarne telesari. Eesti keeles on samalt autorilt ilmunud ka romaanid „Öine soov“ (2010) ja „Ma teen su nii õnnelikuks“


HEA TUJU RAAMAT
MART JUUR
Rahva Raamat, 2018

Naer mõjub tervisele kasulikult, alandab vererõhku, tugevdab südant, langetab stressi ja hoiab kehakaalu kontrolli all.

Keiti Vilms: "„Hea tuju raamat” on nagu Mart Juur isegi - hea tuju sünonüüm. On ju hästi teada tõik, et Mardi Facebook on midagi, mille lugemisega alustavad paljud oma hommikut, et saada päevane annus head tuju kätte. Käesolev kogumik koondab Mardi lustakaid salmikesi, muhedaid elutõdemusi ja taibukaid sõnamänge. Olulisel kohal on kodukant Otepää, siin avaldub autori lüürilisem külg. Mul oli õnn koos Mardiga kirjandusfestivalil Head Read esineda, üksjagu sellest materjalist tuli seal ette kandmisele ja võin öelda, et see töötas. Töötas nii vanema kui noorema publiku peal, sest ega nali taeva jää."


HELISEVAD ÖÖD SAAREL
HELI KÜNNAPAS
Heli Kirjastus, 2018

Eliisest ja Sanderist said Akadeemias õppimise ajal parimad sõbrad. Ühiselt jagati rõõme ja muresid ning mängiti hilisõhtuteni viiulit. Sanderiga jagas Eliise kõike seda, mida oma elukaaslase Margusega ta jagada ei saanud. Ootamatult otsustab Sander asuda saarele viiuliõpetajaks. Sõbra lahkumise järel hakkab Eliise ja Marguse kooselu viltu vedama. Eliise mõistab, et käib oma elukaaslasega täiesti erinevaid eluradu.

Kas taaskohtumine Sanderiga aitab Eliisel oma elu selgemaks mõelda? Või lööb hoopis suuremad mõrad niigi haprasse suhtesse?

,,Helisevad ööd saarel” on romantiliste lühiromaanide sarja ,,Mõni õhtu romantikat” kaheksas raamat. Kõik sarja teosed on eraldiseisvalt loetavad.


HIRM
DIRK KURBJUWEIT
Pegasus, 2018

Kui Randolph Tiefenthaler ühte Berliini vanasse majja oma perele kena korteri ostab, näib talle, et elu on täiuslik. Arhitekt ja tema perekond ei oska aimata midagi halba, kui soklikorrusel elav kummaline, ent sõbralik härra Tiberius nende ukselävele koogi toob.

Kuid peagi muutub veidrikust naabrimehe käitumine äärmiselt pahaendeliseks: Tiberius jälgib Tiefenthaleri naist, kirjutab tollele algul armsaid ja seejärel laimavaid kirju ning tagatipuks hakkab perekonda süüdistama nende endi laste kuritarvitamises.

Randolphi abielu satub kriisi, üksnes naabri olemasolu mürgitab nende elu. Katsed politseilt abi ja kaitset saada nurjuvad ning mees on meeleheite piirile aetud. Hävitatud turvatunne raputab Tiefenthaleri sügavaima sopini ja külvab hirmu, mis relvafanaatikust isa tõttu oli tema kaaslaseks juba lapsepõlves.

Ühtäkki tekib Randolphile mõte, kuidas sellest väljakannatamatust olukorrast pääseda. Milline samm võiks olla õigustatud perekonna kaitsmise nimel?

Dirk Kurbjuweit on saksa ajakirjanik ja raamatute autor. Põnevusromaanis „Hirm“ kirjeldab ta haaravalt, kuidas võimetus ja jõuetus viivad ühe perekonna meeleheitlike tegudeni. Ühtlasi on „Hirm“ Kurbjuweidi isiklik jutustus omaenda kogemusest langeda jälitaja küüsi. Ilmumise aegu tekitas romaan Saksamaal tõelise furoori ja püsis pikki nädalaid edetabelite tipus. Nüüdseks on see jahmatav ja aus põnevik ilmunud ligi 25 keeles.


IKKA MINA
JOJO MOYES
Kunst, 2018

Raamatutest „Mina enne sind“ ja „Pärast sind“ tuntud Louisa Clark saabub New Yorki, valmis alustama uut elu. Ta on kindel, et saab hakkama kõigega, mis teda ees ootab, ja suudab hoida elavana suhet kiirabis töötava Samiga ka siis, kui nad elavad teineteisest tuhandete miilide kaugusel. Alustades tööd Leonard Gopniku ja tema palju noorema teise abikaasa Agnese juures, avaneb Lou ees ülirikaste maailm.

Liikudes koos Agnesega New Yorgi kõrgseltskonnas, kohtub Louisa Joshua Ryaniga, kes elustab ootamatul moel midagi Lou minevikust. Peagi on Louisa otsekui kaheks kistud oma Viiendal avenüül asuva töökoha ja väikese aardeid täis vintage-rõivaste poe vahel, kus ta tunneb end nagu kodus. Louisa on sunnitud endalt küsima „Kes on tegelikult Louisa Clark? Kuidas leida ennast, kui süda on korraga kahes kohas?“.

Lõbus, romantiline ja liigutav „Ikka mina“ jälgib Lou püüdlusi leida iseennast ja sobituda samas oma uude maailma.


INIMORJUSEST
W. SOMERSET MAUGHAM
Canopus, 2018

Suures osas autobiograafiline monumentaalne suurromaan Inimorjusest, mis on kriitikute poolt hinnatud üheks kõigi aegade parimaks romaaniks maailmas, ilmus esmakordselt 1915. a ja seda loetakse William Somerset Maughami kuulsaimaks raamatuks, tema peateoseks.

Tegemist on meistriteosega üksildase, kerge füüsilise puudega tundliku noormehe valulisest kasvamisest ja eneseleidmisest.

Philip Carey on jäänud orvuks ning kasvab üles vikaarist onu perekonnas. Pikad ja rõõmutud kooliaastad täis kiusamist ja tuska mööduvad Inglismaal, Kentis, edasi keerab elu ette juba pisut helgema poole, kui Philip jätkab oma haridusteed vabakuulajana Heidelbergi ülikooli juures ning maalikursustega Pariisis, asudes lõpuks õppima arstiks Londonis. Verstapostiks tema arengus saab tutvumine Mildrediga ning algab noore arsti ülimalt mõru armulugu labase lõbutüdrukuga, mis muudab kogu tema ellusuhtumist.

Läbi terve romaani arutleb Philip Jumala olemasolu ja elu mõtte üle, lõpuks tundub vastus leitud olevat...


JAANIPÄEVAKS KÕRGEKS KASVAB ROHI
HANDO RUNNEL
Ilmamaa, 2018

Hando Runnel tuli eesti luulesse 1963. a. Üsna pea selgus, et tema luule tugev omapära on lauldavus. Aastate ja aastakümnete jooksul on ta sõnadest paljusid viisistatud ja lauldud. Osa laule pole olnud estraadil, vaid autori enda ümiseda elik laulda. Nii ka siinses kokkupanus. “Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi” on sisult justament lauluraamat. Tuntumaist võiks nimetada just sedasama nimilugu, siis “Üks veski seisab vete pääl”, “Nutikas lutikas”, ja muidugi tänases päevas üliaktuaalne hüüatus “Maa tuleb täita lastega”… Temaatiliselt on esindatud vanu maaelupilte ning liigutud tänase linnastunud Eesti elu momentvõteteni. Laulud on järjestatud mingit ebamäärast jutulõnga imiteerides, et lugeja võiks ühest tekstist teise kulgeda juturaamatuliku rahuga. On pikki ballaade ja väikesi vemmalvärsse ning huumorit.

Võib lugeda, võib laulda, või lihtsalt omagi laulmisi mäletada.


JURISTI PIHTIMUSED EHK KOHE KUTSUN MIILITSA
REIN PÄRTEL
2018

Rein Pärtel on sündinud 1961 aastal Pärnus. Ajanud juristina tuhandeid kohtuasju Tallinnast Valgani ja Narvast Hiiumaani. Tegutsenud uurija, advokaadi ja kohtunikuna, kuid jäänud truuks praktiseeriva juristi nimetusele.

See raamat on kokku pandud erinevate juristiametitega kaasnenud kiiksuga ja humoristliku alatooniga lookestest, millest ükski pole välja mõeldud. Paraku ei ole nende puhul tegu halastamatute paljastustega, vaid pigem aastatetagustesse vaatavate pihtimustega läbi juristi elukutse kõverpeegli. Võib-olla saab keegi neid lugedes veidi pahaseks või veab suunurgad üles, keegi imestab ja mõni kehitab õlgu. Meie elu on ka koomiline. Ja kui ei ole, siis saab ja peaks argipäeva vahel ka läbi vemmalvärsside huumori kujutama, peategelasteks meie elu tähtsad ametimehed ja –naised, sõbrad ja lähedased. Autoril on soov naljalugude ja vemmalvärsside kaudu kujutada teda eluteel kõnetanud inimesi ja teha nende ees sügav kummardus. Küllap on see Eesti mehe veidi omapärane viis näidata sõprust ja armastust headele inimestele tema kõrval, kellele seda otse öelda ei saa. Või ei julge. Raamat on lihtne tõdemus ja usk sellesse, et paberile salvestatu on jääv. Koos raamatuga ka meie.


JÄÄ MINU JUURDE
SILJA VAHER
Hea Tegu, 2018

Leevi on noor lapse kaotanud naine, kes võitleb oma abikaasa joomatuuridega. Kas jääbki kõik nii või on elul tema jaoks veel midagi paremat varuks? Kui talle tehakse ettepanek hakata koduabiliseks majas, kus tuleb hoolitseda kolme lapse ja majapidamise eest ja kuhu veel ükski töötaja pidama pole jäänud, ei oska ta hingeski aimata, millised sündmused sellest hargnema hakkavad. Kas ta annab alla või tuleb katsumustega toime?




KAHE EEMALOLIJA VILLA
URVE TINNURI
Canopus, 2018

Urve Tinnuri kolmas romaan „Kahe eemalolija villa” on otseseks järjeks 2016. aastal ilmunud romaanile „Kaks ööd mahajäetud majas”. Nagu eelmine, on ka uus raamat oma žanrilt kogupereromaan, mõeldud lugemiseks nii hilisteismelistele kui ka nende vanematele, romaani sündmused leiavad aset tänapäeval.

Eelmise romaani põnevatest ja dramaatilistest sündmustest on möödunud neli aastat, vahepeal kaheksateistkümneaastaseks saanud Hede otsustab veeta nädala, mil ta vanemad Hispaanias puhkavad, ihuüksi samas suvilas, kus aastatetagused traagilised sündmused aset leidsid. Ta on kindel, et seekord midagi ei juhtu...


KIRJUTAMISEST. MÄLESTUSTERAAMAT AMETIOSKUSTEST
STEPHEN KING
Hea Lugu, 2018

„KUI TEIL POLE AEGA LUGEDA, EI OLE TEIL KA AEGA EGA TÖÖRIISTU, ET KIRJUTADA.”

  1. 1999.aastal hakkas Stephen King kirjutama oma ametioskustest – ja oma elust. Aasta keskel pani need mõlemad ohtu laia kõlapinda leidnud õnnetus. Õnnetusest paranemise kuudel muutus ühendus kirjutamise ja elamise vahel olulisemaks kui kunagi varem. Harva juhtub, et kirjutamisest kõnelev raamat on nii selge, nii kasulik ja nii ilmutuslik.

„Kirjutamisest” algab lummava ülevaatega Kingi lapsepõlvest ja jutustab tema ebaharilikult varajasest pühendumisest kirjutamisele. Hulk elavaid mälestusi noorukieast, kolledžist ja rasketest aastatest, mis viisid esimese romaani kirjutamiseni, annab lugejatele värske ja tihti väga naljaka ülevaate kirjaniku kujunemisest. Seejärel tegeleb King oma ametioskuse peamiste töövahenditega – kuidas neid kasutamise abil teravamaks muuta ja nende arvu suurendada ning kuidas need peavad kirjanikul alati käepärast olema. Ta juhatab lugeja läbi kirjaniku kunsti ja elu olemuslike aspektide, pakkudes praktilisi ja inspireerivaid nõuandeid kõige jaoks alates süžeest ja tegelase arendamisest kuni äraütlemistega toimetuleku ja tööharjumusteni.

Suurepäraselt struktureeritud, sõbralikku ja inspireerivat raamatut „Kirjutamisest” on nimetatud kõigi aegade parimaks kirjutamisest rääkivaks raamatuks."


KUI KÄES ON JÕULUD
DEBBIE MACOMBER
Ersen, 2018

Emily Springer, ühe lapsega lesk, otsustab lahkuda Leavenworthist, et veeta jõulud koos tütrega Bostonis.

Charles Brewster, ajalooprofessor, toriseja ja Bostoni elanik, tahab kogu hingest jõule vältida. Ta arvab, et üks vanglalinn peaks pühade ajal olema piisavalt vaikne, aga ta peab silmas vale Leavenworthi.

Charles ja Emily lepivad veebilehe vahendusel kokku, et vahetavad pühade ajaks kodud. Nii sõidab Emily Bostonisse ja saab teada, et tütar läheb Floridasse. Ning Charles saabub Leavenworthi ja avastab, et see polegi vanglalinn, vaid pesuehtne jõulumaa! Kõikjal on jõulukuused, jõulumuusika ja… päkapikud.

Samal ajal sõidab Emily sõbranna Faith Kerrigan talle Leavenworthi külla ning leiab eest hoopiski Charlesi, pühendunud jõulupõlguri. Bostonis ilmub Charlesi koduukse taha ta vend Ray ning avastab, et noorema venna asemel on seal Emily.

Eksituste ja arusaamatuste, kaose ja segaduse keskelt võrsub ootamatult armastus. Sest jõulude ajal on kõik teisiti.


KÄTTEMAKS KIRUMPÄÄL
ERKKI KOORT
Hea Lugu, 2018

Ajalooline seiklusjutt viib lugeja 1389. aastasse. Vastseliina linnuse endine sõjasulane Markus peab segastel asjaoludel teenistusest lahkuma ja rändama läbi Tartu piiskopkonna selle pealinna Tartusse. Tema teele jääb Kirumpää piiskopilinnus praeguse Võru linna juures. 600 aastat tagasi oli seal üks suuremaid käsitööliste-kaupmeeste asulaid praegusel Eesti alal. Kirumpääl kuuleb rändur oma sõbra Tabbe surmast. Markusele tundub sõbra surm väga kahtlane. Ta jääb Kirumpääle tallimeheks ja asub juhtunut uurima, olles järjest kindlam, et tegu on mõrvaga. Tema loomus ei luba leppida teadmisega, et ta parim sõber on julmalt tapetud ning ta asub õiglust karmile ja lihtsakoelisele sõjamehele omasel viisil ellu viima – silm-silma, hammas-hamba vastu. Lugu vürtsitavad elavad kirjeldused 14. sajandi eluolust. Peategelase seiklused lubavad heita pilku aastasadade taha, rääkides lahti ühe maarahva hulgast sõjasulaseks sattunud mehe kättemaksu loo ja seda omavahel Liivimaa pärast võitlevate võimude – piiskopkonna, ordu ja pihkvalaste – suhete sasipuntras.

Raamatu autor Erkki Koort on tunnustatud julgeolekuekspert. Aastaid on ta töötanud Kaitsepolitseis ja siseministeeriumis. Lisaks Eesti Vabariigi valitsusele on ta nõustanud ka Euroopa Liidu liikmesriike ning Ameerika Ühendriike. Hetkel töötab ta Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituudi juhatajana.

Erkki Koorti ajaloohuvi on ammune ja pärast keskkooli lõpetamist kaalus ta ka ajaloo õppimist. Eriti huvitab teda 13.-16. sajand. Koorti suguvõsa on pärit Lõuna-Eestist, enne teist ilmasõda on osa tema esivanemaid elanud Kirumpääl. Seal põldu tehes leiti münte ja vana sõrmus. Need leiud ergutasid autori ajaloohuvi ning andsid osalt ka tõuke kirjutada ajastust, kuhu need asjad kuuluvad.


LAANEKURU SAAGA
ERIK TOHVRI
Erik Tohvri Romaan, 2018

Teekonna lõpul vaadatakse ikka tagasi ja meenutatakse teel läbielatut. Arvan, et mind lapsena kasvatanud vanaisa Alfred, eluaegne eesti keele õpetaja, võiks oma tütrepojaga rahul olla, sest tänu temale hakkasin juba nelja-viie aastasena raamatute ja kirjanduse vastu huvi tundma. Nii olengi läbi elu olnud kahe isanda teener: tehnika, mis andis leiva, ja kirjandus, mis tõi rõõmu ja rahuldust. Oma vanaisale Alfredile pühendan käesoleva raamatu nimiloo – ülevaate tema kodutalu käekäigust läbi aastakümnete, mis ilmub esmakordselt.

Peale selle on siia raamatusse koondatud minu põhitöö kõrval kirjutatud lühiproosat, samuti ka paar viimastel aastatel ilmunud, aga ka mõned seni ilmumata lühilood. Novell „Udu teel“ on minu debüütteos, mis märgiti ära 1963. aasta „Loomingu“ novellivõistlusel, kannab tolle ajastu pitserit ja on ära toodud originaalkujul. Jutustusena loetav on ka filmistsenaarium „Tuuline saar“, mis sai 1977. aasta võistlusel II (tol võistlusel kõrgeima) preemia. Režissöör Veljo Käsperi muudetud stsenaariumi järgi valmis sellest „Tallinnfilmis“ 1982. aastal film „Pihlakaväravad“. Novelli „Päevast päeva“ kirjutasin oma toonase ettevõtte Venemaalt tulnud direktori kohta ja see tähendas mulle uue töökoha otsimist. Ka teised lühemad novellid on sündinud tõsielust.ii et – head lugemist!


MINU EGIPTUS. KAUNIS KAOS
SANDRA PEETS
Petrone Print, 2018

Egiptusest mõeldes turgatavad esimesena pähe püramiidid, päike, liiv ja türkiissinine värviliste korallidega meri, kuid kui paljud on mõelnud seal elamisest? Mina ka ei mõelnud, aga pakkisin kohvrid ja minu elukohaks sai vaheldumisi Punase mere ääres paiknev Hurghada ja Ülem-Egiptuse linn Luxor. Esimene on eestlastele tuttav ja küllaltki läänelik kuurortlinn, teine äärmiselt konservatiivne ja klannikultuuril rajanev asula. Unistasin avastusretkedest Ramses II radadel ja maalilistest jalutuskäikudest päikeseloojangul Niiluse kallastel… Mind tervitas hoopis kultuurišokk – koduseinte vahele varjuvad naised, piiratud liikumisvabadus ja lõputu trall pulmade ümber. Kohalike tõekspidamiste mõistmine võttis aega, kuid lõpuks saime sinasõpradeks.

See on lugu sellest, kuidas ma 2012. aastal Hurghadas armastuse otsa komistasin ja peale viieaastast kaugsuhet Egiptusesse kolisin. See on ka lugu abieludest ja naiste rollist Egiptuse ühiskonnas. Lugu Egiptuse ühiskonna põletavatest probleemidest ja kaosest ning egiptlastest, kes seda kõike läbi huumoriprisma vaatavad.


PIIMARING
REIN VEIDEMANN
EKSA, 2018

„Piimaringis” näeme 18-aastast, kommunismiusku Andreas Wiiki 1965. aasta suvel „astumas ellu”. Pärast ebaõnnestunud katset pääseda õppima Tartu ülikooli, ootab noorukit ees sõjaväeteenistus Nõukogude armees. Enne seda sõidab Andreas autojuhina mõned nädalad Pärnu ümbruses piimaringi, avastades end olukorras, kus teda sunnitakse lunastama oletatava isa pattusid. „Elluastumist” kroonib hoopis kokkupõrge mineviku varjudega. Piimaringil kohatavatest inimestest saavad killud Andrease enesepeegeldusest. Pool sajandit hiljem vana mehena piimaringile naastes tõdeb Andreas, kuidas mõni unistus on määratudki jääma üksnes unistuseks. Elu liivakellas niriseb aeg vaid allapoole. „Piimaring” on kolmas ja viimane raamat Rein Veidemanni autobiograafiliste sugemetega romaanitriloogiast „Wiik” (eelmised kaks: „Lastekodu”, 2003 ja „Tund enne igavikku”, 2012).


PIKSE KÜÜSIS. PIKSELÖÖGI TRILOOGIA 2. RAAMAT
BARBARA FREETHY
Ersen, 2018

Põnevusromaanis külvab pikne armastust ja ohte ning toob päevavalgele ammu unustatud saladused, muutes sellega nii minevikku kui ka tulevikku…

Noor pühendunud arst Katherine Barrett saab oma vennalt TJ-lt hirmunud telefonikõne. Vend põgeneb Mehhikosse, et päästa end ja oma peret tundmatu mõrtsuka küüsist. Ta hoiatab, et õde talle ei järgneks ega pöörduks ka politseisse, sest keegi pole usaldusväärne. Ent Katherine taipab, et üht isikut võib ta siiski usaldada…

Ta pöördub keskkooliaegse kallima Jake Monroe poole, kelle südame ta kümme aastat tagasi murdis. Katherine palub, et Jake viiks ta lennukiga kaugesse ja ohtlikku Mehhiko piirkonda, kuhu keegi teine minna ei söanda.

Jake on alati uskunud, et Katherine ühel päeval enam temata olla ei suuda, kuid ta pole osanud aimatagi, et olukord just sel viisil laheneb. Ta ei tihka kaunile blondiinile, keda pole suutnud tänini unustada, ära öelda. Nad astuvad koos vastu seiklusele, mis kannab nad minevikku, harutab lahti aastakümne jagu saladusi ja tüürib nad keset äikesetormi, mis muudab nende vaateid perele, maailmale ja teineteisele…

Triloogia eelmine raamat: Tormi kütkeis. Pikselöögi triloogia 1. raamat


POOLKUUÖÖ
ANNELI TÕEVERE
Hea Lugu, 2018

Anneli Tõevere (s 1970) teine luulekogu „Poolkuuöö“ koosneb neljast tsüklist. Doris Kareva sõnul mõjuvad Anneli luuletused hästi tempereeritud tervikuna.

Anneli metafooriderikas luule on helge ja aktiivse eluhoiakuga. Seda just selle piirini, et luule veenvus ei kannata. Looduse suurde perekonda kuulumine on temale enesestmõistetav, otsekui midagi algset ja antut, mis ei sega luuletajat ometi olemast samast algest pidevalt inspireeritud.

Asta Põldmäe on kogu kohta öelnud: „Eriomased jooned, mida autoris tean, on kindlustunud ja leidnud meeldejäävama ja kujundlikuma väljenduse, sealjuures on suurenenud loomulikkus, kohati otsekui tantsides läbitakse oma emakeelt.“

Anneli luulet ja lühiproosat on ilmunud Loomingus 2005. aastast alates. Ta on avaldanud esseistikat ka ajakirjanduses. Luuleraamat „Mesiniku tütar“ (2015) ja novellikogu „Heade aegade lõpp“ (2016) pälvisid sooja vastuvõtu nii kriitikutelt kui lugejatelt.



PÕRGUTULES PARADIISISAAR
SAALE VÄESTER
Kentaur, 2018

Kruiisilaeval teenindajatena töötavad Mirtel ja Urmas sõlmisid kolleegidega kihlveo: ööbida üks öö laeva päästeparves otse ookeanilainetel. Ärgates on nende esimene mõte – võitsime! Ja seejärel kohe teine – aga kus siis laev on? Laeva ei ole. Keegi oli parve kinnitanud liiga lohakalt. Lähedal asuv paradiisisaar tundub päästva õnnena. Alles spioonidena vanglamüüride vahele suletuina ning surmanuhtlust oodates saavad Mirtel ja Urmas aru, et õnnest on asi väga kaugel.

 



RAAMATUPOOD JÕE ÄÄRES
PATTI CALLAHAN HENRY
Ersen, 2018

Bonny Blankenshipi kõige kallimad mälestused peituvad idüllilistes suvedes, mis ta veetis Lõuna-Carolinas Watersendis koos oma parima sõbranna Lainey McKayga. Liivaluidete ja hispaania samblaga kaetud tammede keskel käisid nad ujumas ja soovisid endale õnnelikku elu, lugesid kohalikus raamatupoes raamatuid ja vestlesid sosistades mõnusas jahedas vaikuses. Kuni üks öö muutis kõike – öö, mil kadus Lainey ema.

Nüüd tahab pisut üle viiekümnene Bonny meeleheitlikult selgitada mõtteid pärast traagilist eksimust, mis ähvardab seada ohtu tema karjääri kiirabiarstina, samal ajal variseb kokku ka tema abielu. Koos probleemse teismelise tütre Piperiga läheb ta tagasi armastatud jõemajja, kuhu saabub peagi ka Lainey oma kahe väikese lapsega. Soojadel suvepäevadel ja maagilistel öödel kohtuvad nad taas raamatupoe omaniku Mimiga, kes on seotud nende mineviku ja selle saladustega. Kuni kolm naist klammerduvad hapra rahu külge, kerkivad mahamaetud saladused ja kunagised armutunded taas nagu tõusuvesi.


SEGIPAISATUD ELUD
HILARY BOYD
Ersen, 2018

Annie Delancey on õnnelikus abielus kolme täiskasvanud lapse ema. Aga tal on üks suur saladus. Kaheksateistaastaselt sünnitas ta poisslapse ning andis lapsendamiseks ära.

Ootamatult saab ta kirja sotsiaalosakonnast. Tema poeg tahab temaga kohtuda. Tundmatu poja väljailmumine hakkab tekitama mõrasid perekonda, mida Annie püüab koos hoida.

„Soe ja hästi kirjutatud.” – Daily Telegraph

„Liigutav, hästi üles ehitatud ja imeliselt kirjutatud… südamekeeli puudutav.” – Closer


SINISTE KIILIDE LEND
HANDO RUNNEL
Ilmamaa, 2018

Nüüd oma kaheksakümnendat sünnipäeva tähistava Hando Runneli vastne valikkogu “Siniste kiilide lend” on luuletaja mehelik vaade siinse ilma naiselikule aspektile. Kuigi raamatu mõlemat poolt avavatel fotodel põrnitseb autor lugejat noorukiealisena ja nimiluuletuse pealkirja täpsustus – “Laul kaeblikule koolipoisihäälele vana lööklaulu viisil” – näib vihjavat hingelt noorele vaatepunktile, on luuletusi valitud kogu loometeelt, alates kuumadest kuuekümnendatest kuni tänase päevani. Raamatu esimene pool “Kell kevadet lööb” vaatleb eelkõige tüdrukut ja temaga seonduvat, teine, “Visiit vanale daamile”, küpsemat naiselikku kuju, olgu ta siis emalik, vanaemalik, tädilik, täiuslik, muidu imetlus- või tähelepanuväärne. Siin on salmid, mida mehed tahaksid ette lugeda ja naised kuulda, muuhulgas need, mida isegi raamatukogust pole enam kerge kätte saada või mis pole veel sinna jõudnud.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.


SÕBRAKUTSE
LAURA MARSHALL
Rahva Raamat, 2018

Louise on alati teadnud, et kui tõde kunagi päevavalgele tuleb, siis võib ta kõik kaotada. Oma töö. Oma poja. Oma vabaduse. Maria äkiline taasilmumine ähvardab need ohtu seada ja sunnib Louise’i võtma ühendust kõigiga, kellega ta on minevikust vabanemiseks sidemed katkestanud. Kuid püüdes jõuda selgusele, mis täpselt sel ööl juhtus, avastab Louise, et loos peitub veel midagi, millest tal polnud aimugi. Oma saladuse hoidmiseks tuleb tal esmalt avastada kogu tõde.

Autorist: Pärast ligi kaht aastakümmet tööd konverentside organiseerimise alal otsustas Laura Marshall 2015. aastal, et on aeg teha teoks oma eluaegne unistus – kirjutada romaan. Ta pani end kirja kolmekuulisele romaani kirjutamise kursusele Curtis Brown Creative’is ning 2016. aastal osutus tema esimene romaan „Sõbrakutse“ teise koha vääriliseks Bath Novel Awardi võistlusel. Romaan valiti välja ka Lucy Cavendish Fiction Prize’i nominentide sekka. 2017. aasta juulis avaldas „Sõbrakutse“ Little, Browni kirjastus ning praeguseks on romaani Suurbritannias müüdud üle 350 000 eksemplari. Sunday Times’i bestsellerite seas on romaan kümne müüdavaima hulgas ning Kindle’i platvormil bestseller number üks. „Sõbrakutset“ on müüdud ka enam kui kahekümnes riigis üle kogu maailma, sealhulgas USAs, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hollandis.


SÕNAD ON ÕHK. 13 INTERVJUUD TÄNAPÄEVA KIRJANIKEGA
Kaksikhammas, 2018

Kogumik koondab Loomingus ilmunud intervjuusid kolmeteistkümne omanäolisema tänapäeva eesti kirjanikuga. Sarnastele küsimustele vastab igaüks erinevalt, avades oma loomingu tagamaid. Kirjanikke küsitles Carolina Pihelgas, intervjuud on algselt avaldatud ajakirjas Looming aastatel 2013—2018. Intervjueeritavate hulka kuuluvad Eda Ahi, Jim Ashilevi, Kristjan Haljak, Mart Kangur, Jüri Kolk jt.

Koostanud ja küsitlenud Carolina Pihelgas.




TAGASI KOJU
MARGIT PETERSON
Heli Kirjastus, 2018

Trevor otsustab minna Rootsi tööle, kuid pettub oma otsuses veel enne, kui tööga peale hakata jõuab. Eestisse tagasi jõudnud, saab ta ootamatult teada, et oli jätnud sõbra võõrsile köögilaua äärde surema. Mathilde uurib Lembitult, ega vend tema eest ometi midagi olulist saladuses hoia. Venna salajased telefonikõned ja veidrad jutud hemofiiliast sunnivad õde aina enam muret tundma, kuni lõpuks teeb temagi elu hoopis ettearvamatu pöörde. Maris läheb Rahuli juurde ehtepoodi tööle. Tal on raske mõista, mida Rinaldo tema jaoks tähendab. Trevorit on raske unustada – ja lõpuks ta ei tahagi enam unustada. Maria Pia sillast saab sümbol nii algava kui lõppeva elu tarvis.



TEMA VIIMANE ESIMENE KOHTING
SUSAN MALLERY
Ersen, 2018

Mida teha siis, kui testiribale ilmub kaks kriipsu?

Tehke test uuesti… ja uuesti… ja uuesti.
Üritage end veenda, et need viis testi, mis te olete juba teinud, olid kõik defektsed.
Leppige sellega, et olete rase… teist korda elus.
Hakake tegema plaane, kuidas öelda lapse isale, et üks koosoldud öö on teile üheksa kuu pärast üllatust toomas.
Suudelge meest, et teda uudiseks ette valmistada.

Mõistke, et selle mehe suudlemine paneb teid unustama kõike, mida kunagi mõtlesite… Hingake sügavalt sisse ja edastage oma uudis. Mõnikord on ootamatu uudis kõige parem uudis…


TOP DOGG
JENS LAPIDUS
Varrak, 2018

Juba mitu aastakümmet on üks ühiskonna kõrgemates kihtides tegutsev võrgustik ära kasutanud noori tüdrukuid. Kõik katsed kurjategijaid tabada on liiva jooksnud. Politsei on moodustanud eriüksuse, et võrgustiku liikmeid tuvastada, ent ometi jõuab vägivald üha uutele tasemetele.

Üliõpilane Roksana, kes tahab tegelikult ainult kõige ägedamatel pidudel käia ja õigesse ringkonda kuuluda, elab ohtlikku elu. Nüüd aga on tal kannul hull narkokuningas. Ellujäämiseks peab ta tegema midagi päris pöörast.

„Top dogg“ on kolmas raamat Teddyst ja Emeliest, kogemata kokku juhtunud endisest kriminaalist ja advokaadist, ja siin käib mäng elu ja surma peale. Kui keegi soovib äärmuslikke meetodeid kasutades ka Teddy ja Emelie teelt kõrvaldada, peavad nad tegema olulisi valikuid.

„Top dogg” on menuromaanide „Vipiruum” ja „STHLM DELETE” järg ja loo viimane osa.


TÕUSUVESI
LIZ FENWICK
Varrak, 2018

Kahe õe lugu saab alguse 1943. aastal sõjaaegses Cornwallis. Reetmine viib Adele ja Amelia teed igaveseks lahku. Aastakümned hiljem on selle kergemeelse teo tagajärgi ikka veel tunda. Ent kui palju aega on vaja, et minevik jõuaks õdedele uuesti järele?

„Tõusuvesi“ tutvustab lugejatele imekaunist Cornwalli rannikut, mis on tulvil salapära ja mõistatusi.



VAATA OMA HINGE
VALERIE RUSSEL
Odamees, 2018

Haiglapalatis meelemärkusele tulles näeb Julia enda kõrval meest, kes väidab, et on tema abikaasa. Mees teatab, et naine sattus autoavariisse, kuid füüsiliselt on temaga kõik korras. Samas taipab Julia õudusega, et ei mäleta ei meest, nende pulmi ega mesinädalaid, küll aga kõiki teisi sündmusi oma elus. Nüüd peab ta valima, kas mehega uuesti suhe luua või temast lahku minna.





VALE NIMEGA MEES
IRA LEMBER
Canopus, 2018

Ira Lemberi 23. romaan viib lugeja 1944. aasta septembrisse. Saksa kõrgem väejuhatus on teinud otsuse Eesti kaitsmisest loobuda ning Wehrmachti poolt mahajäetud Tallinna vallutavad Punaarmee tankid. Sel pöördelisel ajal, kui Pika Hermanni mastis lehvib veel viimaseid tunde sinimustvalge lipp, ummistavad tuhanded eestlased, niihästi tsiviilisikud kui ka Saksa armees või soomepoiste ridades bolševike vastu võidelnud Läänemaa sadamaid. Kes vähegi sai, põgenes oma eluga riskides punaste vallutajate eest üle tormise Läänemere vabasse Läände, liigagi hästi olid veel meeles 1940. a vene okupatsiooniga kaasnenud õudused.

Haapse rannas astub aga üks mees ülekoormatud paadist hoopis tagasi kuivale maale ning seab sammud Tallinna poole. Soomepoiss ning ühtlasi ka saksa mundris venelaste vastu võidelnud Ottomar Aus otsustab viimasel hetkel, et ei jäta oma armastatud tüdrukut Tallinnas saatuse hooleks.

Mis aga edasi sai, kuidas juhtus, et Ottomar võttis endale kattevarjuks oma noorpõlvesõbra, Tehumardi lahingus langenud punaväelase Koit Kaugemäe identiteedi, kuidas edenes vale-Koidu elu okupeeritud Eestis vale nime all ning millist segadust inimsuhetes see nimevahetus endaga kaasa tõi, sellest ei tahaks küll lugejale rohkem ette ära rääkida.


VEEL ÜHEKS PÄEVAKS
KELLY SIMMONS
Ersen, 2018

Keegi ei taha olla ema, kelle laps kaob. See on mõeldamatu, luupainajalike unenägude teema. Aga selliseks emaks saab Carrie Morgan, kui ta pöörab pojale selja, et parkimisautomaati raha pista. Ben kaob ja rohkem kui aasta hiljem on selge, et ta ei tule enam kunagi tagasi.

Kuni ta tuleb… ainult kahekümne neljaks tunniks, et seejärel uuesti jäljetult oma võrevoodist kaduda. Väikelinnas, kus Carrie elab, hakkab ringlema kuulujutte. Sosistatakse, et ta näeb asju. Et tema alibi ei ole päris vettpidav.

Carrie abikaasa ja sõbrad hakkavad mõtlema, et naine on hulluks läinud. Politsei hakkab kahtlustama, et ta on süüdi. Uurimise käigus peab Carrie otsustama, mida jagada ja miks. Sest kuritegu laheneb varsti… ja tema saladus tuleb ilmsiks.


VEENJA
LEE CHILD
Varrak, 2018

Pooleldi juhuse tahtel kaasatakse endine sõjaväepolitseinik Jack Reacher operatsiooni, mille eesmärk on üles leida FBI kadunuks jäänud agent. Saadud ülesannet täites satub ta Maine'i osariigi rannikul asuvasse majja, mille asukad on lasknud end muust maailmast eraldada kõrge kivimüüriga. Ja on ka põhjust. Maja peremees näikse tegelevat idamaiste vaipade importimisega USA-sse, kuid loo arenedes selgub, et see on tema jaoks kõigest kattevari.

Jack Reacherit ajendab tegutsema ka üks isiklik motiiv: kümme aastat tagasi luhtus tema ja ta toonaste kolleegide katse vahistada armeeluures kõrgel ametikohal töötav isik, kes müüs pärast Lahesõda Lähis-Ida riikidele USA ülisalajaste relvade jooniseid.


VINGUV JALALUU
JOEL JANS, MEELIS FRIEDENTHAL, INDREK HARGLA, MANIAKKIDE TÄNAV, JAAGUP MAHKRA, MANN LOPER, ANDRUS KIVIRÄHK, MART SANDER, SIIM VESKIMEES
Raudhammas, 2018

„Vinguv jalaluu“ on teine raamat kirjastuse „Raudhammas“ algupäraste temaatiliste ulmeantoloogiate tsüklis. See raamat on sündinud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi loomingu tähistamiseks ja ilmub Euroopa kultuuripärandi aastal. Antoloogias on „Eesti rahva ennemuistsete juttude“ ainetel kirjutatud kümme juttu üheksalt tunnustatud kirjanikult.

Antoloogias on näiteks Andrus Kivirähki novell „Puulased ja tohtlased“, mis vaatleb hirmutavat võimalust, mis võib juhtuda, kui pöörduda tänapäeval muinasmaagia poole ja kasutada seda poliitikas. Meelis Friedenthal loos „Vinguv jalaluu“ satub ajaloolane kummalise leiu otsa, mis hakkab temas tekitama salapäraseid nägemusi. Mart Sanderi „Üksinduse allikas“ on muinasjutuline ja romantiline ajarännuteemaline kõhedusjutt. Indrek Harglalt on kaks teksti, millest esimene jutustab loo, kuidas 1932. aastal leidis üks folklorist senitundmatu Kreutzwaldi muistendi ja selle jälgi ajades avastas, et mõni muinasjutt võib päris tõsi olla; teine jutt –„Kahitud kuningatütar“– on mõtteline järg kuulsale „Kullaketrajate“ muinasjutule. Joel Jansi „Tarkmees taskus“ on küberteemaline põnevusjutt häkkerist ja Kreutzwaldi universumil põhinevast virtuaalreaalsusmängust.


VÕILILLEVEIN
RAY BRADBURY
Kirjastus Paradiis, 2018

Ameerika kirjanik Ray Bradbury (1920–2012) on eesti lugejale tuntud peamiselt kui romaanide „451° Fahrenheiti“ ja „Marsi kroonikad“ autor. Käesolev teos erineb kirjaniku muust loomingust, kuivõrd tegu on realistliku ja lüürilise koega lapsepõlveromaaniga. Ent rääkides kaheteistaastase Douglas Spauldingi suvest Illinoisi väikelinnas Greentownis, loob autor justkui terve inimelu mudeli ja pöördub seeläbi ikkagi täiskasvanud lugeja poole. Kuldkollane võilillevein on kui kõige ilusa, meeldiva ja elus allesjääva sümbol.





KÖIELKÕNDIJA
MIINA HINT
2018

Kirjanik Miina Hint on käsitlenud oma uues luulekogus "Köielkõndija" tänapäeva Eesti ja maailma kõige teravamaid probleeme. Samuti ka inimesest üleüldse ja tema elu mõttest.






VIIMANE KUSTUTAB TULE
REIN RAUD
Kirjastus Salv, 2018

Pärnu üleujutuse tõrjetöid oma silmaga üle vaatama tulnud peaminister Holger Tramm annab Endla teatri peaukse ees intervjuud, kui korraga hüppab rahvahulgast välja keegi noormees, tabab otse telekaamerate ees turvameest jalahoobiga pähe ning lööb oma hambad toimuvast justkui halvatud peaministrile unetuiksoonde. Veri pritsib joana.

Peaministri jõhkra tapmise jälgi ajades satub uuriv ajakirjanik Kairit Nõlvak varsti palju suurema saladuste puntra otsa — ja taipab ühtlasi, et sama pundart püüab temaga võidu lahti harutada ka keegi teine, temast palju võimsam... “Viimane kustutab tule” on korraga lugu võimust ja vastutusest, vassimisest ja usaldusest, eeskätt aga sellest, mille kõigega võivad inimesed oma põhimõtete kaitsel eneselegi ootamatult hakkama saada.

Rein Raua ootamatu otsus kirjutada poliitiline ulmethriller on andnud meile põnevaid ideid täis raamatu, mis paneb küsima, kas Eesti on saanud endale oma Stieg Larssoni? — Daniel Vaarik, poliitilise kommunikatsiooni ekspert, endine peaministri pressinõunik

See raamat on haarav rännak, mitte lihtsalt põnevus või ulme, vaid mõistatus, mille igal killul on mitu tähendust. Kui ohtlik on ühiskond, kus pea iga inimest saab millegi eest karistada? Valmidus teiste elude ja saatustega omakasuliselt riskida ju võimusuhetest ei kao. Inimloomuse tumedam külg, vandenõud ja usk neisse võtavad ses raamis uusi vorme. Aga äkki ongi elu palju salapärasem kui arvata oskame? — Ülle Madise, Eesti Vabariigi õiguskantsler


ELU ON TEATER
VIRVE OSILA
Põhjarannik, 2018

Virve Osila raamatusse "Elu on teater" on autor valinud välja 10 näidendit, mis kirjutatud aastatel 1983-2008. Mõeldud olid need külalavadele ja neist kaante vahele mahtunuist on 8-t ka üle Eesti edukalt mängitud. Näidendid on lihtsakoelised ja elulised, autor on väitnud, et ta on lood elust maha kirjutanud; neid omalt poolt utreerinud ja pannud ühte tegelasse mitme persooni teod ja ütlemised. Kuigi tegemist on näidenditega, sobivad need juttudena lugemiseks, andes ülevaate meie külaelu ilust ja valust eelmise sajandi lõpukümnenditel ja uue sajandi algusajal.



SALAELUD
KAI AARELEID
Varrak, 2018

"Salaelud” sisaldab aastatel 2010–2018 kirjutatud novelle ja miniatuure, osa on varem avaldatud ajakirjanduses, suurem osa seni avaldamata. Täpses ja tihedas naiselikus käekirjas käsitleb autor oma proosaloomingus läbivaid teemasid, nagu mälu, juured, reetmine, kaotusvalu ning habras joon tõeluse ja väljamõeldise vahel.

Tõlkija taustaga kirjanik Kai Aareleid on varem avaldanud romaanid „Vene veri” (Varrak, 2011) ja „Linnade põletamine” (Varrak, 2016), luulekogud „Naised teel” (EKSA, 2015) ja „Vihm ja vein” (EKSA, 2015) ning novelle, luulet ja artikleid ajakirjanduses. Novelli „Tango” eest pälvis ta 2013. aasta Friedebert Tuglase novelliauhinna, mõlemad tema romaanid on kandideerinud olulistele kirjandusauhindadele. „Linnade põletamine” on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.



IGAL HETKEL OLEME VEEL ELUS
TOM MALMQUIST
Eesti Raamat, 2018

Tom ja Karin ootavad oma esimest last, kui Karin äkki haigestub ja haiglasse satub. Laps aidatakse keisrilõikega ilmale. Nagu painajalikus unenäos jookseb Tom haigla all kulgevate tunnelite kaudu intensiivraviosakonna ja vastsündinute osakonna vahet – elu ja surma vahet.

Ta naaseb koju lapsega, aga ilma Karinita, ootamatust kaotusest vapustatuna. Mõni kuu hiljem sureb ka Tomi isa, kellega pojal on kogu elu olnud keerulised suhted.

„Igal hetkel oleme veel elus” on valus ja ilus lugu armastusest ja surmast, isadusest ja hetkhaaval elatavast elust. Ka siis, kui pinev olevikulugu surmast võtab tempo maha, rändab ajas tagasi ja hakkab kokku panema mosaiikpilti Tomi ja Karini ühisest elust, säilib terav reaalajatunne. Tasapisi hakkab lugeja aru saama, kuidas Tomi ja Karini armastus välja kujunes, ja mõistab, et see lugu ei räägi ainult vapustusest ja leinast, vaid eelkõige räägib see elust.

Malmquisti keel on täpne, ta hoidub ülespuhutud väljenditest. Teose muudab eriti haaravaks autori oskus kasutada kirjutades osavalt tempomuutust, tormates kord raevuka hooga ning siis peatudes ja kirjeldada mingit väikest, kuid olulist detaili. Ta teeb seda tasakaalustatult, oma isikupärases rütmis, hoides lugejat haardes, kuni viimane lehekülg on loetud, ega lase ka siis päriselt lahti. See lugu jääb väga kauaks meelde.

Tom Malmquist (snd 1978) on luuletaja ja muusik. Rahvusvaheliselt menukas autobiograafiline romaan „Igal hetkel oleme veel elus” on tema esimene proosateos, mis pälvis Rootsis Dagens Nyheteri kultuuriauhinna ja Karin Boye kirjandusauhinna ning kandideeris 2016. aastal Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnale.


PÄRAND JA KESKKOND
VIGDIS HJORTH
Eesti Raamat, 2018

Kartmatu norra kirjanik Vigdis Hjorth (snd 1959) ja käesolev romaan põhjustasid norra kirjanduse viimase suurema skandaali (pärast Karl Ove Knausgårdi „Minu võitlust“), mistõttu seda on ohtralt tõlgitud ja tunnustatud. Võib julgelt öelda, et see on kirjaniku senise loomingu tipp.

Raamat räägib jõukast norra perekonnast, kus väliselt kõik klantsib, aga seest on midagi väga mäda, suhted on keerulised, pärandiküsimus tekitab vastastikust vihavaenu ja tagatipuks süüdistab tütar oma isa seksuaalses kuritarvitamises. Skandaalselt mõjub romaan aga sellepärast, et lugu on võetud kirjaniku enese elust, mille tõendiks avaldas Vigdis Hjorthi noorem õde Helga aasta hiljem „kättemaksuromaani“, kus püüab esitatud fakte ümber lükata ja ennast puhtaks pesta. Norras joosti ka sellele romaanile tormi.

Hjorth debüteeris lastekirjanikuna ja hakkas seejärel kirjutama täiskasvanutele. Ta pälvis laiemat tähelepanu romaaniga „Draama Hildega“, mis ilmus 1987. aastal. 2006. aasta suvel valisid ajalehe Dagbladet lugejad tema romaani „Oleks“ (2001) viimase kahekümne viie aasta üheks olulisemaks teoseks. Hjorthi raamatud käsitlevad inimese elusituatsioone ja -valikuid, aga ka poliitilisi teemasid. Romaanidega „Rattavahetus“ (2007), „Räägi minuga“ (2010), „Kolmkümmend päeva Sandefjordis“ (2011), „Elagu postisarv!“ (2012) ja „Norra maja“ (2014) on kirjanik end tõestanud julge poliitilise autorina.


SAMURAI
ENDŌ SHŪSAKU
Gallus, 2018

Jaapani kirjandusklassiku Endō Shūsaku silmapaistvaimaks teoseks nimetatud tõestisündinud loost jutustav romaan „Samurai” räägib, kuidas 17. sajandil Jaapani delegatsioon kaubandussuhete loomise eesmärgil üle ookeani purjetas. Autor näitab, kuidas tänapäeva Mehhiko aladel põrkuvad ida, lääne ja Uue Maailma mõtteviisid. Üles kerkib küsimus, kuidas saavad olla eri kultuuride mõtteilmad niivõrd erinevad, kui inimpsühholoogia oma põhiolemuselt on üks ja sama.

Üheks romaani peategelaseks on frantsiskaani preester Velasco, kes viibib Jaapanis misjonitööl. Peale selle, et ta loodab jaapanlasi ristiusku pöörata, on tal ka suur soov saada kohalikuks piiskopiks. Et oma väärtust tõestada, veenab ta üht Jaapani ülikut korraldama uskumatuna näiva retke Mehhikosse, mis võiks jaapanlastele õnnestumise korral rohkelt kasu tuua. Talle antakse kaasa samurai Rokuemon Hasekura, kes loodab selle reisiga kaotatud varanduse taastada. Aastate pikkune reis kujuneb aga hoopis teistsuguseks, kui keegi aimata oskas.

Jaapani ühel tuntuimal kaasaegsel kirjanikul Endō Shūsakul on erakordne võime mõista inimest sügavuti ja see meisterlikult sõnadesse panna. Teda on nimetatud Jaapani Graham Greene’iks ja nii nagu Greene’igi, on ka teda esitatud Nobeli kirjandusauhinna nominendiks. Kirjastus Gallus on varem andnud välja Endō Shūsaku romaani „Vaikus” (e k 2016). Aastal 2016 esilinastus tolle romaani põhjal valminud film, režissööriks Martin Scorsese.


JA MEIE KOHAL VAID SININE TAEVAS
LUTZ DETTMANN
Sinisukk, 2018

Eesti aastal 1946. Noor eestlanna Anu arreteeritakse NKVD poolt, tema baltisakslasest sõber Christoph pääseb põgenema Rootsi. Noor naine aga mõistetakse süüdi ja saadetakse Gulag-i.

Eesti aastal 2006. Noor eestlanna Irja uurib oma perekonna minevikku. Tema soov on murda oma ema poolt senini rangelt järgitud vaikimise müüri ning saada vastust oma tõelise isa kohta. Viimaks hakkabki ema rääkima ning saladused tulevad päevavalgele. Lugu ülekohtust, kehvadest elutingimustest, stalinistlikust terrorist ja surmast, aga ka inimeste solidaarsusest, julgusest ja nende lootustest. Suure armastuse lugu.

Lutz Dettmann jutustab selles raamatus edasi Anu Lina ja Christoph Scheerenbergi lugu, mis ilmus 2012. aastal Saksamaal ja 2013. aastal Eestis pealkirja all „Anu ̶ aja, sõja- ja armastuslugu Eestimaal“.


LESKEDE KLUBI. ARMULAUAMÕRV
EHA VEEM
Tänapäev, 2018

Leskede Klubi, ühe Eestimaa küla krapsakate pensionäride sõpruskonna vastu on saatus armuline olnud: lisaks bridžimängus teravdatud mõistusele ja suurepärasele tervisele veeretab elu nende päevadesse väljakutseid, mis erinevalt „Midsomeri mõrvade“ järjekordse osa nautimisest diivanil nõuavad reaalset nutti ja julgust ja veidi seiklusvaimu. Laip kirikus, kadunud teismeline, vana piirivalvetorni väisav salapärane isik ja kõige krooniks haihtunud armulauakarikas ...




EESTI TUNNE
Rahva Raamat, 2018

"Eesti tunne" on äsja ilmunud luulekogumik, mille koostas poetess Doris Kareva. Enam kui 400 isamaalisest luuletusest ja laulutekstist koosnev tervikteos koosneb üheksast osast, mis peegeldavad erinevaid järke Eesti ajaloost.

See annab hea terviku pea kogu poeesiast, mis Eesti ja eestlaste kohta aja jooksul kirja pandud on. Erinevate luuletuste autoreid on ligi 100.

Alates Jannsenist, Koidula, Mats Traadi või Jürgen Roosteni on raamatu koostaja Doris Kareva sõnul tegemist perekonna looga, kus kõiki tekste ühendab suur hoolimine kodumaast.

Vaata ka Doris Kareva intervjuud ERR kultuuriuudistele:

Doris Kareva:

"Igaühel on oma Eesti. Igal ajastul on oma tundetoon. Üle 400 laulu ja luuletuse on selles raamatus põimitud omamoodi kirivööks, milles keerdub lahti Eesti lugu kogu oma tunderikkuses.

Laulda ja luuletada võib kõigest, mis hinges ja hingel – elust, armastusest ja surmast, aga ka oma maast, selle loodusest, keelest ja kommetest – ikka kõneleb see olemise viisist ja viisil.

Isamaaluule oli märksõna, millest lähtudes see raamat hakkas kuju võtma. Silma, kõrva ja meelde jäänut kokku kogudes, lõputuid lehekülgi läbides sai selgeks, kui erinevaid tundevarjundeid ja -seoseid on kätkenud mõte Eestist läbi ajaloo.

„Eesti tunne“ pole niivõrd pidupäevateos kui raamat igiomasest, mida lapata ikka ja jälle, leida hingetuge rõõmsamatel ja raskematel aegadel. Siin on nii laule, mida teab peast enamik eestlasi kui ka vähem tuntud värsse; tekste, mis omavahel kõnelevad ja sõnelevad, sageli südant valutades, kuid siiski ühte hoides.

Pea iga luuletus on ise kutsunud juurde järgmise, samast juurest pärineva, mis sest, et sündinud teisel ajal või kirja pandud teistsuguse käekirjaga. Nagu ringmängus või rahvatantsus on niimoodi moodustunud üheksa sõõri, igaühel erinev tundetoon.

Mitte kõik luuletajad, kellest lugu pean, mitte kõik mulle olulised tekstid ei ole siia raamatusse jõudnud – aga kõigis siin sisalduvais luuletustes olen ära tundnud midagi ainuomast, mida kokku võtta sõnadega: Eesti tunne.

Usun, et see äratab äratundmist ka lugejas."


HÄSTIJÄTT
SIIRI SISASK
Petrone Print, 2018

Siiri Sisaski „Hästijätt“ on mitmekihiline lugu. Autor jagab siin oma vanaema, sada aastat tagasi sündinud Elleni mälestuskilde, mis leiti ülestähendustena pärast tema surma. Samas peegeldab autor vanaema mälestuste pealt iseenda elu seiku. Tasapisi joonistuvad välja kaks sarnast naist eri ajastutes: tugevad, oma joone ajajad, igasugustes oludes hakkama saajad. Loo kulminatsiooniks on dialoogid vanaema surivoodil ning järelmänguks kingitused metsavaimudelt pärast vanaema surma.