Ilukirjandus

 


VERIHURMADE AED
PIRET RAUD
Tänapäev, 2019

Ella Valter on veidrikust vanaproua, kes kogub äravisatud toataimi.

Renate Grünberg on pereajakirja peatoimetaja, kes otsib argistest seikadest väikseid imesid.

Joonatan Klaassen on noor fotograaf, kes üritab saada üle õnnetust armastusest.

Juhus viib nad kokku.

“Verihurmade aed” on raamat lähedusest, läheduse haprusest ja lõputust lootmisest, mis kujundab elusaatusi. Kolme värvika tegelase lugu otsib puutepunkte inimeste vahel, kelle maailmanägemine ja arusaamad tugevasti erinevad. Raua irooniline pilk seguneb omapäraselt poeetilise helgusega, mis saadab tema tegelaste õnnetumaidki hetki.

"Verihurmade aed" on Piret Raua teine romaan, 2018 sügisel ilmus "Initsiaal purjeka ja papagoiga".


KELLATA TORN
PAUL RAUD
Tänapäev, 2019

Unustatud sõbra salapärane kadumine viib noore Nicolase unenäolisele rännakule läbi veidrate paikade ja muutlike tundemaastike. Sinisilmsed väikekodanlased kõrvuti deemonlike moosekantide ja ülbe kõrgaadliga; suitsused jazz’i-klubid läbisegi kummituslike metsade ning maagiliste raamatukogudega. See on lugu kuninglikest kõrvaltänavatest ja lärmakast üksildusest.

Ühtaegu ebamaiselt kummastav ja kibedalt inimlik, Paul Raua mosaiikromaan “Kellata torn” on stilistiline tour de force.

Raamatu käsikiri pälvis Kirjanike Liidu romaanivõistlusel EKI ja Emakeele Sihtasutuse keeleauhinna.

Paul Johannes Raud (sünd. 1999) õpib Tallinna Ülikoolis itaalia keelt ja kultuuri ning filosoofiat. „Kellata torn“ on tema esimene raamat.


TROOPIKAMAJA KÄRBESTE OSAKOND
ANNELI LAMP
Hea tegu, 2019

Tegu on kogupereraamatuga, mis sisaldab lihtsat luulet ja paari juttu. Siit leiavad endale lugemist nii vanavanemad kui lapselapsed ja keskminegi põlvkond. Luule ulatub oktoobrist oktoobrisse ning kajastab aastaringi looduses ja inimeste elus. Sisuks on tõsisemad ja kergemad teemad. Kellele riim, kellele vabavärss ... Raamatust leiab mõne salmikese jõuluvanalt kingi lunastamisekski.

Kui luule ei kõneta, saab lugeda proosat. Nende kaante vahel on üks lugu kaugetest aegadest ja üks lõbus loodusmuinasjutt. Viimane sobib unejutuks neile, kes ise veel lugeda ei oska.

See on üks kirev, sumisev ja rõõmus raamat, nagu pealkiri ka väidab.


KURI HUNT
NELE NEUHAUS
Tänapäev, 2019

Ühel kuumal juulipäeval tõmmatakse Maini jõest Frankfurdi lähistel välja 16aastase tüdruku surnukeha. See kannab märke aastaid kestnud jõhkrast füüsiliselt vägivallast, lisaks võib tema välimuse järgi oletada, et laps on elanud näljas ja eemal päevavalgusest. Keegi ei näi teda taga otsivat ega tea, kes ta on.

Pia Kirchhoff saab väljakutse klassikokkutulekul, kus ta on just uuesti kohtunud oma vana sõbratari Emma Finkbeineriga. Lisaks uurimistööle, mis juhtlõngade puuduse tõttu paigal tammub, on Pia hädas endise kolleegi Frank Behnke kiusuga, kelle ta kunagi eemale tõrjus ja kes ihkab nüüd kättemaksu.

Linna teises servas saab telereporter Hanna Herzmann samal ajal jälile süngele loole, millesse on segatud süüdimõistetud lastepilastaja Kilian Rothemund ja teenekas kõrilõikaja Berndt Prinzler. Ta teab, et see on midagi nii võimast, et temast saaks hetkega täht, kuid produtsent keelitab teda ohtlikust loost loobuma. Hanna jätkab uurimist ning uudishimu läheb talle kalliks maksma.

Veelgi kallimalt maksavad aga terve hulk süütuid lapsi − alates Pia meessõbra lapselapsest Lillyst kuni Emma tütre Louisani−, keda Suur Kuri Hunt terroriseerib.


CHARING CROSS ROAD 84
HELENE HANFF
Rahva Raamat, 2019

„Teie kuulutus Saturday Review of Literature’is ütleb, et spetsialiseerute läbimüüdud raamatutele. Fraas antikvariaat-raamatukauplus hirmutab mind küll veidi, kuna antikvaarset seostan ma kallidusega. Olen vaene kirjanik, kellele meeldivad antikvaarsed raamatud, aga kõike minu soovitut on siin võimatu saada, kui välja arvata ülikallid haruldased köited või siis Barnes & Noble’i liiga kõrge hinnaga võidunud väljaanded, mis on kooliõpilaste käest läbi käinud.“

Nii algab New Yorgist pärit miss Helene Hanffi muhe kirjavahetus kauplusega Marks & Co., mis keskendub haruldastele ja kasutatud raamatutele ning tegutseb Londonis aadressil Charing Cross Road 84. Kakskümmend aastat vahetab see otsese ütlemisega New Yorgi kirjanik sõnumeid märksa vaoshoituma Frank Doeliga, Londoni raamatukaupmehega, ning nende sõprus süveneb üha, kuni 1949. aasta detsembris, kui Suurbritannias valitseb sõjajärgne toidupuudus, jõutakse sinnamaani, et Helene muretseb, kas tema saadetud sealihast jõulusink äkki juutidest omanikele solvavalt ei mõju...

Peagi vahetatakse üha isiklikuma sisuga uudiseid Hanffi karjääri ja Franki pere kohta. Helene’i sõnumitest Frankile selgub, et tegu on ebatavaliselt paljulugenud, väga vaimuka ja erakordse iseloomuga naisega. Aja jooksul kaob ta kirjadest Doelile algne ametlik viisakus ning need võtavad humoorikalt tuttavliku tooni. Paljude lugejate lemmikuks on 18. septembril 1952 saadetud kiri, mis lõppeb nii: „Aga kuula nüüd hästi, Frankie, see saab olema pikk ja külm talv ja õhtuti hoian ma last JA MA VAJAN LUGEMISMATERJALI, NII ET ÄRA ISTU NIISAMA, MINE OTSI MULLE RAAMATUID.“ Varsti hakkasid Hanffile kirjutama ka teised poetöötajad, nagu ka Frank Doeli naine ja tütred, sest neidki huvitasid New Yorgist tulevad põnevad sõnumid.

Kahtlemata oleks nende kirjavahetus edasi kestnud, ent 1969. aastal annab firma sekretär Helene’ile teada, et Frank Doel suri ootamatult. Eelviimases kirjas ärgitab Helene Hanff turistina Londonisse läinud sõpra: „Kui juhtumisi Charing Cross Road 84 kanti satute, vahest siis suudlete seda? Võlgnen sellele nii palju.“

Loe ka teist osa sõnaka kirjaniku reisist Inglismaale "Bloomsbury Streeti hertsoginna".


BLOOMSBURY STREETI HERTSOGINNA
HELENE HANFF
Rahva Raamat, 2019

Kui sinu arust on Nora Ephron väga vaimukas ja armastad Nancy Mitfordi teoseid ning „Bridget Jonesi päevikut“ lugedes naeru lagistad, siis jumaldad ka Helene Hanffi. Tal oli stiili. Tal oli oma hääl. Tal oli üks neist jäljendamatu ellusuhtumisega naisintellektuaalidest 20. sajandi New Yorgis, kes ei hoolinud põrmugi, mida neist arvatakse.

Näiteks kirjastust üleuputavatele lugejakirjadele lubas ta vastata nii: „Mina pole sedasorti autor, keda peaks avalikkuse eest kaitsma. Iga fänn, kes teile helistab, võib tahta mulle süüa pakkuda, ning õhtusöögikülalisena olen ma alati kättesaadav. Võite mu aadressi vabalt jagada.“

Teos, mida käes hoiad, on järg Helene Hanffi esimesele raamatule „Charing Cross Road 84“, mis ilmus esimest korda inglise keeles 1970. aastal. Naudid seda raamatut mitu korda rohkem, kui kõigepealt esimese osa läbi loed.

See on võluv lugu eluunistuse täitumisest keskeas. Ja tänu autori imepärasele väljendusoskusele sisaldab see raamat tosinate kaupa häid tsitaate. Nagu Helene ise võinuks öelda, ÄRA ISTU NIISAMA SELLE SISSEJUHATUSE KALLAL, MINE LOE MU RAAMATUT.


KORTERIKAASLANE
BETH O'LEARY
Varrak, 2019

Tiffy Moore vajab kibekiiresti odavat elupaika, öövahetustes töötav Leon Twomey aga sularaha. Tiffy sõbrad peavad plaani hullumeelseks, kuid nende endi arvates on see täiuslik lahendus: Leon on ainult ühe voodiga korteris päeviti, kui Tiffy on tööl, ning ülejäänud ajal on see Tiffy päralt.

Kuid mõistagi pole miski kunagi nii lihtne, kui algul tundub. Kui mängu tulevad armukade endine poiss-sõber, aega ja tähelepanu vajavad töösuhted, alusetult vangi sattunud vend ning muidugi asjaolu, et korterikaaslased pole isegi näost näkku kohtunud, selgub peagi, et täiusliku kodu nimel tuleb loobuda nii mõnegi reegli järgimisest.

Beth O’Leary on noor briti kirjanik, kes õppis inglise keelt ja kirjandust ning asus seejärel tööle lastekirjanduse toimetajana. Elades Londoni lähistel, et kodukandis oleks võimalikult palju loodust, kirjutas ta oma debüütromaani „Korterikaaslane” rongisõitude ajal tööle ja koju tagasi. Tavaliselt võib Bethi leida kusagil mõnusalt raamatut lugemas, tass teed käeulatuses ja seljas mitu villast kampsunit, olgu ilm milline tahes.


KROKODILLILIND
KATRINE ENGBERG
Eesti Raamat, 2019

Mõrvalood Kopenhaagenis. Kørneri ja Werneri esimene lugu

„Krokodillilind“ on kõhedusttekitav krimilugu leidliku, keeruka ja üllatava süžeega.

Ühes Kopenhaageni südalinna majas astub pensionär Gregers Hermansen ettevaatlikult trepist alla. Alumise naabri uks on irvakil, ja kui Gregers tahab uksepiidale toetada, kukub ta õnnetul kombel korterisse. Aga miski muudab kukkumise pehmemaks … Toibudes avastab ta, et lamab noore naise laibal.

Juhtumit, mis pöörab elu selles linnamajas pahupidi, asuvad lahendama inspektor Jeppe Kørner ja tema kolleeg Anette Werner. Peagi selgub, et üks majaelanikest kirjutab krimiromaani – raamatut, kus mõrvatud on noor naine korteris Gregersi all.

„Krokodillilind“ on esimene raamat Jeppe Kørneri ja Anette Werneri sarjas. 2016. aastal ilmunud „Krokodillilind“ on Engbergi debüütromaan, milles põimuvad reetmine, kadedus ja kättemaks ning mida iseloomustavad tundlikult kujutatud inimsaatused.

Katrine Engberg on üks edukamaid Taani naiskrimiautoreid. Tema raamatuid on avaldatud enam kui 15 keeles. Kopenhaageni Østerbro linnaosa on Katrine kodu juba tema lapsepõlvest saati, praegu elab ta seal koos oma poja ja mehega.


PAINE
AMANDA ROBSON
Tammerraamat, 2019

Carly ja Rob on täiuslik paar. Nad on õnnelikus abielus, neil on lapsed ning lähedased sõbrad Craig ja Jenny. Neil on vedanud. Ent pealispinna all pole ükski suhe lihtne – kas teise naise mees ja teise mehe naine saavad ikka head sõbrad olla?

Tasapisi paneb Carly süütu küsimus teda kahtlema kõiges, millesse ta kunagi on uskunud, ning ta kaotab oma elu üle kontrolli. Keda usaldada? Kas meest, kellega ta on vahetanud abielutõotusi, või parimat sõpra, keda ta on aastaid tundnud? Ja kas Carly ise on kummagagi neist lõpuni aus?

„Paine” on Amanda Robsoni debüütromaan, millest sai Sunday Timesi bestseller. Ta on töötanud nooruses teadurina ja mürgieksperdina ning olnud pikka aega Londonis koduperenaine, otsustades siis teoks teha ammuse unistuse ja hakata raamatuid kirjutama. Praegu elab ta vaheldumisi Walesis ja Londonis koos abikaasa ja lemmikloomadega.


KUUSEÄRI
KARMO MÄGI
Ärilugu, 2019

Kord aastas võtavad paljud inimesed omale tuppa jõulukuuse. Kes toob selle ise metsast, kes ostab turu pealt või kaubakeskuse parklast.

Kuusemüügist on kujunenud omaette äri, kus toimub karm konkurents ja riskeerimine. Noor mees proovib ka selle tegevusega rikastuda ja siin raamatus on tema seiklused sel ettevõtmisel. Kus liigub palju raha, seal ei jää ka probleemid tulemata ning on värvikalt kirjeldatud põnevaid olukordi Tallinnas ja Saaremaal.



SALADUSTE VARJUD
ARTUR I. ERICH
Canopus, 2019

Romaan "Saladuste varjud" kuulub küll kaheksanda raamatuna sarja Äikese varjud, kuid on loetav ka teistest sõltumata, nagu ka romaanitsükli eelnevad raamatud Enne äikest (2007), Äike (2008), Pärast äikest (2008), Välgust tabatud (2009), Varjud (2009), Varjude allee (2010) ja Äikese varjud (2012). Käes on aasta 1992, Eesti on taas vabaks saanud. Romaani tegevus toimub paralleelselt nii Berliinis, kus elab neljast õest veel ainsana elus olev Alla kui ka Eestis. Alla tunneb ennast suguvõsa tõelise matriarhina ning käitub ka sellele vastavalt, järgides tahtmatult varem selles rollis tema enda kriitikat pälvinud õde Ollit.




KÜLALISMAJA RANNAL
KAT FRENCH
Ersen, 2019

Winnie, Stella ja Frankie on lapsest saati parimad sõbrannad olnud.

Kui nende kõigi elu ootamatult samal ajal laiali laguneb, otsustavad nad hetke ajel koos ühel eraldatud Kreeka saarel asuva külalismaja osta. Kuuma päikese all seisev Villa Valentina on ideaalne paik, kuhu reaalsuse eest põgeneda. Aga kui Winnie nende kurjakuulutavat naabrit Jesset kohtab, mõistab ta, et ka Kreekal on talle varuks katsumusi, millest üks olulisemaid on see, kui nägus see mees on…

Samal ajal avastavad Frankie ja Stella, et Villa Valentinagi varjab endas mõndagi saladust: alustades suurest džinnikogusest selle keldris ja lõpetades kuulsa rokkbändi saabumisega nende sekka. Ja üks selle bändi väga nägus liige ähvardab Frankie mõtteid abikaasalt kõrvale meelitada…


ALLHOOVUSED
NORA ROBERTS
Ersen, 2019

Noor Zane Bigelow tunneb end Põhja-Carolinas Blue Ridge’i mäestiku lähedal asuva maitseka ja ideaalses korras maja seinte vahel kui vang. Võõrad – isegi Zane’i lihane tädi, kes elab teisel pool järve – näevad tema vanemates edukat kirurgi ja viimase stiilset abikaasat, kes käivad oma laste balletiesinemistel ja pesapallivõistlustel. Zane ja tema õde teavad tõtt: midagi on väga valesti.

Kui isa vägivaldsed, kontrollimatud raevuhood – ema kaassüül – muutuvad aina ängistavamaks, loeb Zane aastaid, kuid ja päevi selle ajani, kui võib kodust lahkuda. Ta hoolitseb väikese Britti eest, manitsedes teda olema tark. Olema ettevaatlik. Oma elu pärast kartes teeskleb Zane, et kõik on korras, ja paneb oma tõelised mõtted kirja salapäevikusse, mida ta peab hoolega peitma.

Ent kui üks jõhker, purustav õhtu viimaks paljastab fassaadis praod, hakkab Zane aru saama, et mõned inimesed on valmis tõele näkku vaatama isegi siis, kui see on valus. Meheks saades ja uut perekonda luues avastab ta, et ehkki mineviku süngus varjutab teda igavesti, näitab see talle ühtlasi, mida on vaja, et headus võidutseks – ja annab jõudu, kui ta peab taas püsti tõusma ning kaitsma ennast ja neid, keda armastab…


MARGOT’ JA SUNSHINE’I SUVI
SUSAN MALLERY
Ersen, 2019

Etiketiõpetaja Margot Baxter teab täpselt, kuidas isepäiste klientidega toime tulla… kuni tal tuleb näost näkku seista Bianca, hunnitu vananeva filmistaariga, kes on kurikuulus oma šokeeriva ja aukartust äratava käitumise poolest. Margot’ karjääri suurim väljakutse on koolitada Biancat nii, et too hakkaks diplomaadi naisena valdama peent käitumist. Peagi hakkavad hargnema lahti saladused, mis naisi lähendavad ja sunnivad Margot’d silmitsi seisma tõega, et muutumine ei juhtu lihtsalt niisama. Ta peab olema piisavalt julge, et püüelda elu ja armastuse poole, mida on alati igatsenud.

Sunshine Baxter on aastaid olnud õdedest see lõbujanuline, kes hülgab töökohti, et taga ajada unistusi, mis iial ei täitu. Kuid nüüd aitab. Ta ei taha enam olla „selline” tüdruk. Seekord tahab ta lõpetada kolledži ja pühenduda tulevikule. Ning ta on sada protsenti kindel, et ei lase enam ühelgi mehel end rööbastelt maha meelitada – ükskõik kui ahvatlev see mees ka oleks.

Meisterlik jutuvestja Susan Mallery seob peredraamat, vaimukust, südameid ja igatsust täis õhkkonna kokku väga südant liigutavaks raamatuks.


MISTER
E.L. JAMES
Pilgrim, 2019

Romantiline ja kirglik armulugu „Viiekümne halli varjundi“ menuromaanide sarja autorilt

Maxim Trevelyani elu on siiani olnud vaid lust ja lillepidu. Aristokraadipere noorem poeg pole pidanud päevagi tööl käima ja tänu heale välimusele nopib ta Londoni ööelust vürtsikaid lühisuhteid, nagu vaid ise soovib. Kuid siis tabab Maximi perekonda tragöödia ning mees leiab end silmitsi vastutuse ja kohustustega. Samal ajal jätkub tal silmi vaid sinises nailonkitlis haldjale, kes on ootamatult ilmunud koristama tema Chelsea linnaosas asuvat luksuskorterit.

Alessia Demachi on kaunis ja graatsiline ning mängib klaverit nagu tõeline virtuoos. Aga ta ei taha endast midagi rääkida – ja veel vähem sellest, kuidas või miks ta Inglismaale sattus. Kes see neiu on ja mille eest ta põgeneb? Ja kas Maxim suudab teda kaitsta?

„Viiekümne halli varjundi“ autori E L Jamesi uus romaan toob lugejate ette täiesti uued tegelased ja veelgi põnevama, veelgi romantilisema, veelgi seksikama armuloo. Kirelõõma, seikluste ja hädaohtude uperpallid hoiavad lugeja enda kütkes kuni päris viimase leheküljeni.


LÕPMATUS

TÕNU ÕNNEPALU
EKSA, 2019

Sellel maratonil pole finišijoont. Jooksed, kuni kukud. Muidu on maraton nagu maraton ikka. Oma tõusude ja mõõnadega. Väsimusega ja tundega, et enam ei jõua. Ja ei jõuagi. Ja mis mõtet sellel jooksmisel üldse on?
Kuhu see viib? Eikuhugi! Loobud. Ja just sellel hetkel, kui oled juba täiesti loobunud, kui oled raja kõrvale maha langemas, tabab sind jõupuhang nagu ilmutus. […] Sa oled jõudnud Lõpmatusse. Finišil polegi enam tähtsust. Ta tuleb: omal ajal. See tähendab: sinu ajal. Su aeg saab kirja. Millal ja milline: oled unustanud selle üle muretsemast.


POOLA POISID
MUDLUM
Strata Books, 2019

Hea lugeja, sa uurid praegu raamatut, mille kohta võib-olla hakkavad levima kuuldused, et see on „otse elust maha kirjutatud”, et kõik juhtus täpipealt nii ja ei kuidagi teisiti. Autor ei kavatse eitada, et ta toetus osaliselt tegelikkusele, millele muule tal ikka on toetuda? Aga mis ta sellest tegelikkusest teeb, see võib osadele tunduda „tõde ja ilu”, osadele aga mingi arusaamatu jamps. Isegi kui paistab, et tegu on tõestisündinud juhtumustega Poola Rahvavabariigis, siis tegelikult püüdis autor kirjutada raamatut noorusest, auahnusest, ebaõnnestumistest, armastuse haavadest, laste saamisest ja kõigest sellest vahvast ja valusast, mis noorusega kaasas käib. Ja sellised asjad juhtuvad igal pool ja igal ajal.

„Olgu jumal armuline süütalastele, kes alustavad oma elu! Noor inime, see on just nagu mägikits, külg ees peab ta ronima mööda elu püstloodis nõlvu, üles, üles, kõrgele, sinna, kust on vaade kogu maale, sinna, kus terendab viimane soolakas tarnatutt, kõige maitsvam kõikidest, sinna, kuhu pole roninud ühegi kitse jalg, maailm on kuri ja värviline: selle kurjuse võidavad nemad, uued inimesed, sest nemad jaksavad võidelda ja kui nemad enam ei jaksa, on nende kannule roninud järgmised põlved, järgmised lilitad ja adamid, oh, kas pole see maailm ikkagi targasti seatud…”

* Lugesin seda lugu huviga. On ju igas eestlases peidus poolakas: Juhan Liiv oli Poola kuningas, Bruno Oja poola näitleja. Meenusid veel Marek Piegus, Pan Kleksi akadeemia ja kapten Kloss. Otse loomulikult tulid meelde ka Poola piraatkassetid, millest suurem osa küll vist valmistati Tallinnas. Mõneti on kirjanik Mudlum samasugune piraat – ta võtab pundi lihtsaid poolakaid ja teeb nendega, mida ise tahab. Väga lõbus! - MART JUUR


EUROOPA KEVAD
KASPAR NIELSEN COLLING
Varrak, 2019

Lähitulevikus on kogu maailmas rahutud ajad. Taanis rajab rühm tunnustatud uurijaid ja ettevõtjaid uue ühiskonna, mis ühendab vana maailma hõllandusliku harmoonia ja kõige uuemad tehnoloogilised saavutused. Sellesse kõrgtehnoloogilisse maaidülli kolivad galerist Stig, tema naine, aju-uurijast Elisabeth, nende idealistist tütar Emma ja kunstnik Christian.

Elisabeth värvatakse Lollandi kõrgetasemelisse ja rahvusvahelisse uurimisrühma. Tulemused on murrangulised, ent naise eriline suhe katsealuse ahvi Felixiga tekitab ärevust. Anorektikust Emma kolib pärast Kopenhaagenis toimunud terrorirünnakuid Mosambiiki, konteineritest rajatud põgenikelinna, kuhu on saadetud kõik ebasoovitavad muslimi põgenikud. Christian maalib alaarenenud inimesi, kes sulavad loodusega ühte. Inspiratsiooni saab ta kooselust verinoore Miaga. Galerist Stig on kaotanud illusioonid ja usu kunstniku rolli ühiskonnas. Ootamatu õnnetus annab talle aga võimaluse luua kunstiteos, mis looks kunsti ja ühiskonna vahele hoopis uue seose.

„Euroopa kevad” on groteskne ja provokatiivne lugu vabadusest, võrdsusest ja kokkukuuluvusest lähitulevikus, mis on ühtaegu hirmutav ja kütkestav.


TAEVATREPP
MART KIVASTIK
Väike Öömuusika, 2019

Viimsel hingetõmbel usaldab kunstnikust sõber Georg Uule saladuse, kuidas käia minevikus. Uu on insener ja imedesse ei usu, aga trikk toimib! Minevikus on mõnus, igavene suvi ja Procol Harum, pikad juuksed, tüdrukud ja Jenkki näts. Päriselus on sügis, sõbrad kiilakad ja kibestunud, tüdrukud abielus ja isa, kes vanasti oli spordimees, põeb Alzheimerit. Miski ei kisu siia tagasi. Lõpuks peab Uu siiski otsustama, kuhu jääda või kuidas üldse. 

„Taevatrepp" on Mart Kivastiku uus romaan ajast, muusikast, sõprusest ja armastusest lapsepõlve ja tänapäeva Tartus.



DEEMONITALTSUTAJAD
KERSTI KIVIRÜÜT
Tänapäev, 2019

„Oli neid, kes uskusid, et Kambja ja Ülenurme valla sundliitmine tuleb mõlemale omavalitsusele kasuks. Enamik inimesi aga mõistis, et sellest kujuneb katastroof. Linnalähedase kinnisvarabuumivalla ning põllumajandusest elatuva hajakülade valla ühteliitmist võis võrrelda punasõstra ja sinivaala kokkupookimisega – niivõrd erinevad olid liidetavad.”






MAJAKAVAHT
CAMILLA LÄCKBERG
Pegasus, 2019

On valge varasuvine öö. Naine hüppab autosse, käed verised. Tagaistmel on tema väike poeg ja nad põgenevad ainsasse turvalisse paika, mida naine teab ‒ Fjällbacka lähistele Gråskäri saarele.

Paar päeva hiljem tapetakse oma korteris üks mees, äsja ametisse astunud valla finantsjuht Mats Sverin, kes oli pärast paljusid aastaid pöördunud tagasi oma lapsepõlvekoju Fjällbackasse. Korralik ja meeldiv inimene – ent kui Tanumshede politsei hakkab tema kohta andmeid koguma, tuleb päevavalgele rida saladusi. Selgub ka, et mees külastas enne surma Gråskäri – saart, mida rahvasuus kutsutakse Gastholmeniks, vaimude saareks, ja mida on alati ümbritsenud sünged kuuldused. Räägitakse, et surnud ei lahku kunagi saarelt ja neil on elavatele midagi öelda…

„MAJAKAVAHT“ on seitsmes raamat Camilla Läckbergi Fjällbacka-sarjast, kus tegutseb politseiinspektor Patrick Hedström. Sarja raamatuid on avaldatud 60 riigis.

CAMILLA LÄCKBERG (s 1974) on Rootsi menukamaid krimikirjanikke.


MINU MEHHIKO. RIKKAD TŠILLIT EI SÖÖ
DORIS KRISTINA RAAVE
Petrone Print, 2019

Lakkamatult saan sõnumeid, mis algavad küsimusega „Oled sa elus?“. Kui taas kord selge, et mind polegi vahepeal paljaks röövitud, orjaks müüdud ega organite turul värskeks kaubaks parseldatud, järgneb tavapärane „Kas tuled juba tagasi? Kas on juba kõrini?“. Mis mõttes?

Mehhikos on kultuure ja keeli ju rohkem kui terves Euroopas kokku. Siin saab nautida päikesetõusu paradiisirannal, varjuda seniidis paistva päikese eest vihmametsade lopsakusse ja jälgida viimaste päikesekiirte kadumist lumiste mäetippude taha. Igaks lõunasöögiks saab proovida midagi täiesti uut. Siinsete inimeste soojus, heatahtlikkus ja avatus pole mind lakanud üllatamast; tänu neile taipan viimaks kodu ja pere sügavamat tähendust. 

Nagu tõelises telenovela’s, lasen ma end kaasa viia rikaste tuultel ja säraval elukeerisel, ent ühel hetkel leian end rahatuna ja passita tänavalt. Paar nädalat pooltuttava diivanil, juhuslik võimalus asendada koolis õpetajat ja üks toimumata jäänud pimekohting avavad mu silmad ja südame uutele horisontidele. Kõrini? Ei, kõrini mul veel pole.

 
MINU TENERIFE. KOMPASSIGA KLIIMAPAGULANE
OLAVI ANTONS
Petrone Print, 2019

Olavi Antonsi kassidel on huvitav elu. Sügisel astuvad nad autosse ja sõidavad väärikalt aknast välja vahtides läbi kogu Euroopa: ühelt Läänemere saarelt ühele Atlandi ookeani saarele. Kevadel ootab ees sama teekond, ikka Tenerifelt tagasi Saaremaale.

Kuidas Olavi sellise eluni jõudis? (Ja mis kassid asjast arvavad? Ja miks keeldusid kassid kuunariga ookeanile seilama minemast?) Olin raamatut toimetades Olavi mõtteviisi, (enese)iroonia ja jutuoskuse lummuses. Mõnusalt voolavate lugude taga on aga inimene oma õppetundidega. Mõni inimene lihtsalt peab oma elu raskeks elama. Seeasemel et suunduda palgatööle, hakkas Olavi Tenerife päikese käes jalgratast leiutama ja Ameerikat avastama. Aimas tuulesuundi, trükkis kaarte, jauras vene turistide ja hispaania ametnikega, tegi kõikvõimalikke vigu ja muutis maailma põnevamaks.

„Võtkem end kokku, olgem targad!“ laulis Olavi kunagi lapstähena Eesti kõige hirmsamate telesaadete sekka valitud „Kollase maski“ lavastuses. Mis on tarkus ja kuidas end kokku võtta? Kassid ehk teavad.


MÕRV VIIRPUUVILLAS
BETTY ROWLANDS
Eesti Raamat, 2019

Saage tuttavaks, see on Melissa: kassiarmastaja, hell ema, krimikirjanik … julge ja vapper detektiiv?

 Melissa Craig on oma uuest elust vanas päevinäinud majakeses tohutus vaimustuses, kavatsedes veeta oma päevi roose kärpides ja naabri punase Binkie-nimelise kassiga tutvust sobitades. Ta soovib vaid seda, et oleks taibanud juba varem maale kolida. Aga koputus uksele toob uudiseid šokeerivast avastusest ning naine leiab end ühtäkki jahmatava mõistatuse keskpunktist: metsast tema maja tagant leiti äsja noore naise luud. Ehk ei olegi väike Ülem-Benbury külake nii idülliline, kui esimesel pilgul tundus?

 Veidrad öised telefonikõned veenavad Melissat, et politsei on kõike muud kui õigel teel, niisiis ei suuda naine kiusatusele vastu panna ja hakkab ise väikest viisi nuhkima. Bingosaali, ilusalongi ja mujalegi oma nina toppides torgib ta üksjagu herilasepesi ning toob päevavalgele mõned selle küla kõige skandaalsemad saladused, kuid kurjami tabamisele see teda lähemale ei vii … Sahtlist leitud vana päevinäinud foto on viimane kild, mida ta asja lahendamiseks vajab, aga kas Melissa, uustulnukas kokku hoidvas kogukonnas, suudab üksinda selle erakordse mõrvamüsteeriumi tuumani jõuda?

Raamatuga „Mõrv Viirpuuvillas“ alustame Melissa Craigi müsteeriumite sarja. Betty Rowlands tutvustab meile väljamõeldud Ülem-Benbury külakest, mis ei jää maalilisuse osas sugugi alla telest tuntud Midsomerile. Melissa Craigi lood on ehe külakrimi parimal kujul: kaunis ümbrus, (enda meelest) kole kavalad amatööruurijad, kassid, koogid, skandaalsed kuriteod, kuulujutuveskid ja kukalt kratsima panevad müsteeriumid, mis kohaliku külakogukonna ja muidu nii uniselt kulgeva elu Ülem-Benburys põhjalikult kihama panevad.

Mõnus kerge krimilugu sobib ideaalselt kõigile, kes hindavad üle kõige vana head vajaduspõhist kuritegu ja loevad oma lemmikuteks Miss Marple’i (Agatha Christie) ja Jessica Fletcher („Mõrv sai teoks“) stiilis lugusid „Midsomeri mõrvadele“ omases keskkonnas.

Kas te arvasite tõesti, et maalilistes Inglise külakestes valitsevad rahu, vaikus ja idüll? Kahjuks peame selle mulli purustama …


ÜHEKSA VÕHIVÕÕRAST
LIANE MORIARTY
Hea Lugu, 2019

Kirjanik Frances Welty, kunagine menukate lemberomaanide autor, saabub Tranquillum House’i, et ravida selja- ja südamevalu ning erakordselt tigedat paberihaava pöidla otsas. Teised külalised – kellest enamik ei paista küll mingit ravi vajavat – pakuvad talle otsemaid huvi, ent veel rohkem paelub teda tervenduskeskuse kaunis ja karismaatiline juhataja Maša. Kas sel inimesel on tõesti vastused, mida Frances enese teadmata otsib? Kas Frances peaks kahtlused kõrvale heitma ja süüvima kõigesse, mida Tranquillum House’il pakkuda on – või hoopis põgenema, kuni veel suudab?

Õige pea esitavad endale sama küsimuse kõik Tranquillum House’i külalised.

Ühendades kõike, mis on teinud tema loomingust nende inimeste lemmiku, kes otsivad teravmeelset, põnevat, naljakat ja kohati ahhetama panevat lugemist, näitab Liane Moriarty oma romaaniga „Üheksa võhivõõrast“ taas, miks ta on oma ala meister.


VIIMANE TÜDRUK
NADIA MURAD
Sinisukk, 2019

Enamasti langesime ühe ja sama vägivalla ohvriks. Meid osteti turult või kingiti uuele värvatule või kõrgele ülemale, kes viis meid oma koju, vägistas ja alandas, enamikku meist ka peksti. Siis müüdi või kingiti meid edasi, vägistati ja peksti jälle, siis müüdi või kingiti järgmisele sõdalasele, kes meid omakorda vägistas ja peksis, ning müüdi või kingiti, vägistati ja peksti ikka edasi, kuni me olime veel piisavalt ihaldusväärsed ja elus.

Nadia elab koos oma perekonnaga Põhja-Iraagis väikeses Jeziidide külas nimega Kocho. 2014. aastal tungib Isis Nadia kodukülla ning hävitab kõik, mis nende teele jääb. Naise ema ning vennad hukatakse ning Nadiast saab inimkaubanduse ohver. Naist müüakse turgudel ja Facebookis vaid tühiste summade eest. 

Viimane tüdruk“ on Nobeli rahupreemia laureaadi Nadia Muradi kannatusterikas lugu, mis räägib jõhkrast ja verisest jeziidigenotsiidist ning vapra tüdruku võitlusest Islamiriigi vastu.


KÕIK SU TÄIUSLIKKUSED
COLLEEN HOOVER
Pegasus, 2019

Kas täiuslikult alanud armastus jääb kestma ka kahe ebatäiusliku inimese vahel?

SIIS. Viimane, mida Quinn oodanuks, on see, et kohtab oma eluarmastust toonase kihlatu ukse taga. Aasta pärast petlike kaaslaste mahajätmist on Quinn ja Graham täiuslikus suhtes, mis näib olevat saatusest ette määratud.

NÜÜD. Seitse aastat hiljem seab Quinni ja Grahami ebatäiuslik abielu nende armastuse ohtu. Aastatega kogunenud mälestused, vead ja saladused ähvardavad neid lahku viia. Ent ainus, mis võiks armastajaid päästa, on ühtlasi see, mis võib nende abielu kuristikku tõugata.

„Kõik su täiuslikkused” on emotsionaalselt sügav, teravalt eluline ja ääretult liigutav lugu probleemidega maadlevast abielupaarist, kelle tulevik ripub minevikus antud lubaduste küljes, tuletades lugejaile meelde, et armastuse vägi on ütlemata võimas jõud. 

Colleen Hoover on neliteist romaani kirjutanud New York Timesi menuautor, kelle teoste hulka kuuluvad muu hulgas eesti keeleski ilmunud „Lootusetu”, „Ei iial enam” ja „Pihtimused”. Kolm aastat järjest on Goodreadsi lugejad Hooveri raamatu nimetanud armastusromaanide kategoorias parimaks. „Kõik su täiuslikkused” on tema seni uusim teos.


ASJAD, MIDA ME HOIAME
SALLY HEPWORTH
Ersen, 2019

ANNA FOSTER on ainult 38-aastane, kuid mälu libiseb aeglaselt temast eemale. Ta teab üksnes oma terase mõistuse ja kindla otsustavusega, et tema perekond teeb, mida usub olevat kõige parema, kui nad viivad ta Rosalind House’i, hooldekodusse. Ent Annal on saladus: ta ei kavatse sinna jääda. Samuti ta teab, et seal on ainult veel üks temavanune elanik: Luke. Ent ta ei oska oodata armastust, mis puhkeb tema ja Luke’i vahel õitsele. Kuna haigus röövib üha rohkem ja rohkem tema mälust, võitleb Anna, et kinni hoida sellest, mida ta teab, kaasa arvatud suhe Luke’iga.

 Eve Bennett, jäänud ootamatult üksikema rolli särava ja energilise seitsmeaastase tütrega, rakendab nüüd oma kulinaarsed oskused ja tahtejõu Rosalind House’i teenistusse. Kui ta kohtub Anna ja Luke’iga, liigutab teda side, mille see paar on sõlminud. Aga kui traagiline õnnetus sunnib Anna ja Luke’i perekonnad neid teineteisest eraldama, leiab Eve endalt küsimas, kas ta soovib riskida noorte aitamisega. Eve’il on omaenda saladused ja keerulised probleemid ning see tõstab panused veelgi kõrgemale.

Sally Hepworth loob suure sisendusjõu, südamlikkuse ja inimloomuse kaastundliku mõistmisega köitva romaani armastuse jõust, mis peab vastu isegi kõige laastavamatele takistustele. Te ei unusta seda raamatut.


MAJAKAS TÄHTEDE ALL
CYNTHIA ELLINGSEN
Ersen, 2019

Dawn Connersi vanemad on kuulsad ajalooliste aarete leidmise poolest, aga tema kipub asju pigem kaotama – töö, meessõbra ja nüüd ka oma maine. Laimava dokumentaalfilmi tulemusel peetakse Dawni vanavanaisa vastutavaks sajandi eest toimunud laevahukus kaduma läinud hõbeda varguse eest. Tema nime puhtaks pesemise lootuses tuleb Dawn tagasi Starlight Cove’i, idüllilisse kodulinna Michigani järve kaldal, kus hävinud laev lagunenud majaka valguskiire all järves puhkab.

Tema plaan on majakas renoveerida ja maha müüa, tegeldes samal ajal keeruka perekonnamüsteeriumi lahti harutamisega. Kumbki ettevõtmine pole kerge, eriti kui tema heatahtlikud vanemad ja veidrad kohalikud – sealhulgas mereuurija ja Starlight Cove’i ihaldatuim poissmees Kip Whittaker – asjasse sekkuvad. Külgetõmbest hoolimata ei taha Dawn Kippi ega ka seljad tihedalt kokku pannud linnarahvast kuigivõrd usaldada. Ent tõde tükkhaaval kokku pannes hakkab Dawni müüride taha varjunud süda avanema. Ja kui ta seda lubab, võib majakas juhtida ta paika, mida ta ei lootnud kunagi leida, ja kus minevik põimub täiesti uue ereda algusega.


JUHUSED VÕI SIISKI SAATUS
ADENA SEPP
Ersen, 2019

Ühel õhtul halba ilma trotsides otsustab Annaliisa siiski tervisejooksu tegema minna, kuid jääb ootamatult tormituule kätte ja kui tema kõrval peatunud kaubikujuht kutsub naist autosse varjule, ei oska ta aimatagi, milliste olukordadeni see viib. Kas see on juhuste kokkulangemine või on siiski mängus saatuse käsi, seda ei oska keegi täpselt hinnata.






SININE SARVEDEGA LOOM
ANDRUS KIVIRÄHK
2019

Ostsin enesele täna kaustiku. Küll on ilus kaustik! Seest ruuduline, aga kaaned niisugused laigulised, justkui mõne isevärki looma nahk. Ega ta päris nahk küll muidugi ei ole, ikka papp, aga naha moodi. Tumesinised laigud helesinise peal justkui vihmapilved suvetaevas. Mina kujutan ette, et see võiks üks uhke elajas olla, kellel niisugune nahk seljas kasvab. Tal võiksid sarved ka peas olla, aga kits või põder ta ei oleks, ta oleks hoopis isemoodi. Hommikuti võiks teda kusagil metsaservas näha saada, kui ta tuleb puude vahelt välja kastesele aasale. Vaatad – ja suu vajub ammuli.

Ei tea, mis häält see loom teha võiks? Mingit häält ta kindlasti teeks, kui ta sedasi metsast lagedale ilmub. Seda mina usun üpris kindlasti.

Mina ei tea, kas ta oleks kuri loom, kes väiksemaid pudulojuseid sööb, või oleks ta selline rahulik, nagu lammas või jänes. Mina tahaks uskuda, et tema on rahulik, aga suursugune. Kellelegi häda ei tee, aga enesele ka liiga teha ei luba. Ja hääl võiks temal kõlada nagu mõni suur pasun.

Nii et kostaks päris kauge maa taha, justkui kirikukell. Just, tema võikski teha sellist häält, nagu löödaks kirikutornis kella! Ja kõik, kes seda kuulevad, mõtlevad, et oh-oh-oh-oo! See ilus sinine loom on üles ärganud.


ISEVÄRKI KALMISTU ASUKAD
ANDREI IVANOV
Varrak, 2019

Ajaloolis-poliitiline põnevik „Isevärki kalmistu asukad” jutustab sündmustest 20. sajandi Prantsusmaal, kulmineerudes 1968. aasta kevadsuvel toimunud Pariisi rahutustega. Kirju tegelaskonnaga romaani keskmes on Nõukogude Liidust põgenenud ajakirjanik ja 1917. aasta revolutsiooni järel Pariisi elama sattunud vene emigrandid.

Vahetult pärast II maailmasõja lõppu asus Prantsusmaa territooriumil kümneid repatrieerimislaagreid, kus hoiti ajutiselt sõjapõgenikke ja väljarännanuid, keda nii vabatahtlikult kui ka sunniviisiliselt saadeti Prantsusmaalt Nõukogude Liitu. Stalin oli lubanud "amnestiat" kõigile emigrantidele ja kutsus neid kodumaale tagasi. Tagasipöördumisele ei järgnevat mingeid sanktsioone – see oli loomulikult vale. Paljud inimesed läksidki tagasi Venemaale ja kadusid seal jäljetult.

Andrei Ivanov uurib oma uues romaanis inimhinge pimedaid soppe ning kompab madaluse ja ülevuse piire. Mismoodi saaks inimene vastastikuse umbusu, kahtlustuste ja hirmu õhustikus säilitada oma nime, tõelise eluloo, väärikuse ja tõe? Kuidas mitte reeta, mitte manduda ja mitte hävida?


TUUL
MAARJA KANGRO             
Nähtamatu Ahv, 2019

Selles raamatus leidub kõike, mida teie lüüriline või antilüüriline hing võib ihata: tuul, kõrtsikaklused, Balti kett ja Minerva öökullid, Tel Avivi gigolo'd ja kaputsiinide katakombid, külajoodik ja keskklass, Hiina turistid, laevahukk ja luuleklassiku kondid, veri ja kirg, vihane poliitluule ja imekaunis erootika. Siin on viiteid ja tsitaate maailmaklassikast, mille tabamata jäämine ei kahanda sugugi lugemiselamuse intensiivsust ega tekstide üldist arusaadavust. See on luule neile, kes muidu luulet ei loe, ja neile, kes on ses vallas tõelised Feinschmecker'id.

***

meie tulime siis
kui veri enam ei voolanud
karjeid enam ei kostnud
suitsu ei tõusnud
õhk polnud enam tolmust paks
haavad olid puhastatud
kannatanu seisis jälle püsti
polnud enam nakkusohtlik
ja tegi enda üle nalja /…/


MEES OTSIB NAIST
ANDRUS KASEMAA
EKSA, 2019

Seekordne Andrus Kasemaa luulekogu "Mees otsib naist" on inspireeritud ajakirjanduses ilmunud tutvumiskuulutustest. Iga luuletus algab kuulutuse tekstiga ja edasi kulgeb sujuvalt autori sõnamängudega.

***
Sooviks tutvust naisega, kes harrastab ka veidi extreemsemat
seenekastet kärbseseentega

***
Ära anda tutvumiseks pärnu noormees
kui oled ära tutvunud saada tagasi


MIKS TEISI EI LÖÖDA
MAARJA-LIIS MÖLDER
Vihmakass ja Kakerdaja, 2019

Maarja-Liis Mölder ei kiirusta. Selline on ka tema kirjutamise stiil: ta ei jaga lugejaga teekonda oma teksti ideeni, ei vahuta, eksle ega toppa, vaid esitab idee puhtalt ning viimistletult selle kõige nõtkemas ja saledamas vormis.

Toetas: Eesti Kultuurkapital

 

 

 


JOOSEPI NAISED
ANNELI LAMP
Hea tegu, 2019

Armastuse nelinurk. Üks mees ja tema kolm naist. Päriselt elanud inimeste lood eelmisest sajandist. Üks enesetapp, üks mõrv ja üks sajandipikkune elu.







SUVINE PÖÖRIPÄEV
ANU ALLIKVEE
2019

„Pööripäev oli pööranud Johannese elu täitsa pea peale. Kas ta pidi tulema välja oma mugavustsoonist, nagu viimasel ajal oli kombeks öelda, ja uute tuultega kaasa minema? Mis teda selles keerises ees ootas, sellest polnud tal õrna aimugi. Ta tundis, et oli sattunud lausa tormise pöörise keskpunkti. Vaat sulle siis suvist pööripäeva!”

Johannes on vana mees, nii seitsmekümne tuuris, kes elab üksinda oma talus, naine on surnud ja lapsed läinud linna elama. Ühtäkki aga hakkavad Johannese rahulikku elukorraldust mõjutama isevärki tagaselja sepitsused ning esile kerkivad vanad saladuses hoitud lood. Kuigi lapsed püüavad olla isale toeks, tuleb ka neil samal ajal tegeleda oma argielu keerdkäikude ning kummaliste müsteeriumitega.

Nii mõnelgi seigal on kriminaalne maik juures ja probleemsete sõlmede lahti harutamine osutub keeruliseks ettevõtmiseks. Veelgi suuremaks väljakutseks on leida viis võidelda oma õiguste ja väärtushinnangute eest. Kas võidelda millegi vastu või võidelda millegi eest? Või üldse mitte võidelda? Erinevate põlvkondade esindajad vaatavad maailma erinevate nurkade alt ning seetõttu on neil ka probleemidele lähenemine isemoodi.

Romaani tegevus algab 2016. aastal mõned päevad enne suvist pööripäeva, kuid peagi selgub, et suur osa sündmustest oli käima lükatud juba varem. Sekeldused maaga, ühe firma põhjalaskmine, mitmetahulised armulood ja sõbrasuhted ning mõistatamine, keda või mida uskuda– see kõik mahub ühe suve sisse. Sügisene pööripäev toob kaasa uued pöörded ning annab vastused paljudele küsimustele, kuid nagu elus ikka, tuleb igaühel teha valikuid ning leida edasiminekuks oma teeots.

„See teos sündis tõestisündinud lugude põhjal. Autorina nihutasin erinevaid sündmusi ja kuuldud lugusid vastavalt oma fantaasiale ajas ja ruumis, lisasin juurde pisut vürtsi ning põimisin need kokku üheks jutustuseks. Alustasin konkreetsest juhtumist, mis oli seotud maade jagamise ja ametnikega, ülejäänud lood pugesid nagu iseenesest sinna sisse.

Enamik lugusid selles raamatus on tänapäevasest maaelust ja kaasaegsest ärimaailmast, kuid vahele on lipsanud ka esivanemate käest kuuldud meenutusi. Romaani peamiseks tegevuskohaks sai valitud pika ajalooga vana talukoht, mis kannab endas ideed kodu ja juurte tähtsusest ning eestlaste igipõlisest seotusest maaga.

„Esialgse hariduse sain filoloogiateaduskonnas, mõned aastad olin koolis õpetaja, kuid hiljem sidusin oma igapäevase töö arvudega. Toimetanud olen ärikeskkonnas üle kahekümne viie aasta ja kokku puutunud ligi tuhande ettevõtja looga.” Anu Allikvee


TA TULEB LÄBI SEINA
MAREK KAHRO
Pilgrim, 2019

Ühe Tartu kortermaja trepikojast leitakse noore naise surnukeha. Juhtumit asuvad lahendama samas majas elav ambitsioonikas kriminaaluurija Martti Aulis ja tema kolleeg Hando Oras. Pealtnäha lihtne mõrvalugu toob kaasa keerukaid mõistatusi: tapetud naist ei tundnud õieti keegi ning tema pereliikmed on jäljetult kadunud. Kuriteopaigal nähakse uitamas salapärast daami, kes kannab mõrvatud naise kõrvarõngaid. Uurimisse sekkub populaarne juutuuber, kelle arvates eirab politsei ilmselgeid fakte, lastes mõrvaril uusi kuritegusid sepitseda. Müsteerium võtab üha uusi pöördeid ning korraga satuvad kõik asjaosalised silmitsi oma suurimate luupainajatega.

“Ta tuleb läbi seina” on psühholoogiline põnevik, mis pakub lugejale rohkelt närvikõdi. Varem on samas sarjas ilmunud mitme auhinnaga pärjatud “Seal, kus näkid laulavad” (2016) ja “Kuradil on lapse nägu” (2017).


PÄÄSU LEND
INGRID LEKK
Tänapäev, 2019

Kesk inimesi üksi. Ukule taoline eraklikkus sobib, talle meeldibki omaette olla. Vaid õde Pääsut külastab ta kordagi vahele jätmata igal pühapäeval. Pääsu on samuti üksi, lenneldes igavese lapsena mööda muinasjutulisi radu.

Siis järsku on kõik teisiti: Uku värvatakse elustsenaristiks. Mitte et ta ise tööd otsinud oleks. Ja veel enam – kõik on teisiti tolles naises, tolles imelises kaunis kuningannas, kelle silmad on kergelt oranžika varjundiga pruunikassinised nagu taevastiiva liblikamuster.

Ingrid Leki romaanis kulgeb tegevus une piiril, kus uksed on valla ja aknad pärani.

„Pääsu lend“ on Tänapäeva 2018. a romaanivõistlusel äramärgitud töö.


OODATUD LAPS
MARJE ERNITS
Eesti Raamat, 2019

Politseiuurija Ira Teveri kuues juhtum menuautor Marje Ernitsalt

Loo sündmustik areneb väikeses maakonnalinnas, kus inspektor Ira Tever juba aastaid töötab. Tal tuleb koos jaoskonna uue ülemaga lahendada oma kodutrepist alla tõugatud naise surmajuhtum. Vägivallatunnused laibal viitavad nii mõnelegi lähikondsele, kuid faktiliselt pole kedagi süüdistada. Ainsad tunnistajad, kes võiksid juhtumi kohta midagi täpsemalt teada, on lapsed: naise väike poeg ja kõrvalmajas elav teismeline tüdruk, kes laiba leidis. Naabrid pole aga midagi näinud ega kuulnud, vaikivad või siis esitavad juhtunust oma versioone, mis osutuvad ebatõesteks. Nii jääb Irale mulje, nagu oleks noor naine ise teinud kõik selleks, et märkamatuks jääda ning seda ka oma elu viimasel hetkel.

Marje Ernitsa populaarsete inspektor Ira Teveri lugude sarjas on varem ilmunud viis raamatut: „Tapjakaev“ (2018), „Jänesehaak“ (2017), „Kaks lasku (2016), „Mees puukastis“ (2015) ja „Tüdruk mäelt“ (2014).


ENNUSTUS
AGNETA PLEIJEL
Varrak, 2019

Ma tahaksin aru saada, mis juhtus. Ja mis järjekorras. Mälust. Kõik küsimused, mis on jäänud vastuseta. Kes me olime? Mis on armastus? Natuke armastust peab ju ometi alles jääma, kui see kord olemas on olnud? Muidu on ainult surm ja ükskõiksus. Aga mälu on muidugi petlik.

Põhiliselt tahtsin kolme asja. Vabaks saada, kirjutada, orgasmi kogeda.





RAAMATUKAUPMEHE PÄEVIK
SHAUN BYTHELL
Ühinenud Ajakirjad, 2019

Elu Šotimaa suurimas vanaraamatupoes on kõike muud kui üksluine.

Arusaamatu meelesegadushoo tagajärjel ostis Shaun Bythell ära hinge vaakuva raamatupoe. Vaimusilmas kujutles ta idüllilist lesimist tugitoolis leegitseva kamina kõrval, jalad toatuhvlites ja piip hambus. Ta unistas meeldivate klientide tulvast, kes tõmbavad teda esmalt intelligentsesse vestlusesse ja seejärel jätavad talle oma rahakoti sisu.

Shaun eksis rängalt. Juhmide küsimuste katkematu tulv, raamatuäri kaelamurdvad rahaasjad, lakkamatud vaidlused töötajatega ja lõputu hulk väsitavaid, tingivaid ja ilmselgelt põrunud kliente viivad ta igapäevaselt närvivapustuse äärele. Kui sellest veel ei piisa, langetab Amazon tema reitingut, poodi saabub kibeda pissihädaga turismigrupp või hakkab katus jälle läbi laskma.

Tänaseks on ta seda poodi pidanud juba 18 aastat.


KIRJAD KRISTOFERILE
LIINE ROOS
Eesti Raamat, 2019

Ma ei oska oma üüratut kurbust ja segadust kuidagi enda sees taltsutada. Sellised asjad ei juhtu ju meiega, sellised asjad juhtuvad kellegagi kusagil kaugel. Meie ei pea ometi matma oma last? Isegi see on valus, kui seda peavad tegema teised kusagil kaugel. Kuidas ometi elada edasi teadmisega, et oled oma elu lõpuni surnud lapse ema?

Liine Roosi tõsielul põhinev kiriromaan on siiras ja hingeminev lugu suurest kaotusest, igatsusest, leinast, segastest tunnetest ja sellest, kuidas leida jõudu edasi elamiseks. Ema avameelsed ja pihtimuslikud kirjad oma seitsmeaastasele pojale aitasid tal oma hingevaluga tegeleda ja sellega toime tulla. Kirjadest sai raamat lootuses, et sellest kurvast loost on abi ka teistele lähedase kaotanud inimestele.

„Kirjad Kristoferile“ on Eesti Kirjanike Liidu 2019. aasta romaanivõistlusel esile tõstetud ja Margus Karu Sihtasutuse eriauhinna pälvinud teos.

Raamatut ostes toetad lapse kaotanud vanemaid abistavat MTÜ-d Hingesillad.


KETT
Adrian McKinty
Tänapäev, 2019

Kõigepealt saad telefonikõne, kus teatatakse, et su laps on röövitud ja sina pead röövima ühe teise lapse. Kui sa seda ei tee, siis nad tapavad ta ära. Kui sa politseisse lähed, siis nad tapavad ta ära. Kui sa kunagi sellest kellelegi räägid, siis nad tapavad ta ära. Sa oled nüüd Ketis.

Kett on julm meetod, mille abil kasutatakse ära kõige tähtsamat inimlikku tunnet – võimet armastada – selleks, et raha teha.

Edgar Allan Poe ja mitmete teiste auhindadega pärjatud krimikirjaniku Adrian McKinty psühholoogiline thriller on ingliskeelse maailma raamatumüügiedetabeli tipus.


NIIDITÕMBAJA
JUSSI ADLER-OLSEN
Pegasus, 2019

Kopenhaageni politseimaja keldriseinte vahel kaikuv telefonihelin katkestab kriminaalinspektor Carl Mørcki igapäevase hommikuuinaku. Kui Carl kuuleb, et kolleeg Bornholmi saarelt palub Q-osakonna abi traagilise õnnetusjuhtumi lahendamisel, püüab ta hakatuseks sellest keelduda, mispeale pannakse liini teises otsas toru vaikselt hargile. Mõni tund hiljem selgub, et Carli külmaverelise keeldumise tagajärjed on katastroofilised.

Q-osakond tõmmatakse seitsmeteistkümne aasta tagusesse tragöödiasse. Carl ja tema kolleegid Assad, Rose ja uustulnuk Gordon asuvad uurima, mis juhtus noore elurõõmsa naisega, kes kadus Bornholmi rahvaülikoolist ja leiti mõne kilomeetri kauguselt puu otsast, kuhu ta oli paiskunud autoõnnetuse tagajärjel.

Juurdlus viib nad Taani Bornholmi saarelt Rootsi Ölandi saarele, kummalise päikesekummardajate usulahu juurde, kus Q-osakond püüab tabada ja peatada osavat manipulaatorit, kes ei kohku tagasi millegi ega kellegi ees, et ennast ja omasid kaitsta.

„Niiditõmbaja“ on Jussi Adler-Olseni kuulsa „Osakond Q“-krimisarja kuues osa. See on lugu, mis räägib hukutavast kirest, armukadedusest ja kinnismõtetest.


KURJA LOOMUS
LUCA D`ANDREA
Varrak, 2019

„Kurja loomus” on põnevusromaan, mille sündmustik leiab aset väikeses Põhja-Itaalia mägikülas. New Yorgist pärit filmirežissöör Jeremiah Salinger kolib ajutiselt sinna koos oma naise Annelisega, kes on külakeses üles kasvanud. Salinger väntab mägedes dokumentaalfilmi, mille võtete käigus ta satub kohutavasse õnnetusse. Ainsa ellujäänuna piinab teda Koletise sisin, mida ta üha jälle kuuleb. Et oma üleelamisi unustada, pühendub Salinger aastatetaguse kuritöö uurimisele, mis pandi toime lähedalasuvas Bletterbachi kanjonis. Kolm noort inimest tapeti elajalikul moel ühel 1985. aasta ööl, mil ümbruskonnas möllas metsik torm. Mõrvar on siiani leidmata ja keegi külaelanikest ei soovi seda lugu meenutada. Võib-olla sellepärast, et ainuüksi mõte metsikusest, millega kolm noorukit tapeti, tekitaks neis õudusvärinaid, aga võib-olla ka sellepärast, et neil kõigil on põhjust midagi varjata. Kohalike ja abikaasa Annelise vastupanust hoolimata jõuab Salinger uurimise käigus tõele üha lähemale, kuni päevavalgele tuleb enneolematu hirmutav tegelikkus.


MINU ARMAS NAINE
Samantha Downing
Tänapäev, 2019

Meie armastuse lugu on lihtne. Ma kohtasin imekaunist naist. Armusime. Saime lapsed. Kolisime äärelinna. Rääkisime teineteisele oma suurimatest unistustest ja süngeimatest saladustest. Ja siis hakkas meil igav.

Me näeme välja nagu tavaline paar. Me oleme teie naabrid, teie lapse sõbra vanemad, tuttavad, kellega mõtlete kunagi õhtustama minna. Meil kõigil on oma saladus, kuidas abielu elus hoida. Aga meie oma on juhtumisi seotud mõrvaga.


MINU AASIA
MARGUS KALAM
Petrone Print, 2019

Margus Kalam on ebatavaline eestlane, just see, keda Hemingway igas sadamas kohata võiks. Kord elab Margus Taimaal, nädala pärast tervitab Indiast, siis on ta juba Sri Lanka kaudu Hiinasse lennanud, vahepeal Hongkongis peatudes, edasi on plaan põigata Jaapanisse ja sealt Laosesse ja Kambodžasse suunduda... Margus on eksootilise poeketi "Universaal Universum" varustaja, just seetõttu elab ta enamuse oma aastast ratastel: tuulates mööda eksootilisi käsitöökülasid, vaieldes Aasia kargofirmadega, kembeldes tolliametnikega. Vahele tuleb seiklusi öistes baarides ja aasia pruudi otsingutel, ning ikka ja jälle üllatab ka mõni tõlkes kaduma läinud salapärane sekeldus. Miks ei tohi perenaist toidu eest kiita? Miks magab see naine laua peal? Miks teeb see ärimees nii ohjeldamatult välja? Miks külarahvas kaamera ette tööd tegema jookseb?



MOUNTOLIVE
Lawrence Durrell
Eesti Raamat, 2019

„Mountolive“ on kolmas raamat Lawrence Durrelli neljaosalisest romaanist „Aleksandria kvartett“. Osa kannab selle peategelase, Egiptuse suursaadiku David Mountolive’i nime, nii nagu kõik teisedki osad kannavad selle tegelaste nimesid: „Justine“, „Balthazar“ ja „Clea“.

Kolmas osa erineb teistest selle poolest, et siin ei ole minategelane Aleksandrias elav inglise keele õpetaja ja kirjanik Darley, kes jutustab lugu esimeses, teises ja neljandas köites. Kolmandas osas, mille tegevus toimub 1930. aastate Aleksandrias, räägib lugu jutustaja hääl. Igas järgnevas osas selguvad varasemate sündmuste põhjused. Selliste kompositsioonivõtetega meelitab autor lugejat kätte võtma romaani iga järgmist osa, sest avades tegevustiku tagaplaane järk-järgult saab lugejagi aimu asjadest, mida varasemates osades pole selgitatud.

Lawrence Durrell (1912‒1990) on 20. sajandi menukamaid Briti kirjanikke, matkamees Gerald Durrelli vanem vend. „Aleksandri kvarteti“ esimene raamat „Justine“ ilmus eesti 2016., teine osa „Balthazar“ 2017. aastal.


AINULT ÜKS KORD
Lori Handeland                   
Ersen, 2019

Frankie Sicari ärkab ühel hilisõhtul selle peale, et keegi kolistab võtmetega ta välisukse kallal. See on tema endine abikaasa Charley Blackwell – mees, keda ta pole näinud peaaegu veerand sajandit. Arusaamatu on aga see, et Charley näib arvavat, nagu oleksid nad endiselt abielus ega mäleta oma praegust abikaasat Hannah’t.

Kui meditsiiniuuringud paljastavad ehmatava tõe, avastab Frankie vastumeeli, et hoolib mehest, kes jättis ta kakskümmend aastat tagasi maha, samal ajal kui Hannah on nüüd kõrvale tõrjutud. Kuidas saab Frankie andeks anda mehele, kes ta hülgas, kui ta teda kõige enam vajas? Ning kuidas suudab Hannah toime tulla teadmisega, et kaotab peagi surmale mehe, keda ta on armastanud viimased kakskümmend aastat, eriti kui seisab silmitsi rusuva tõega selle kohta, et Charley pole kunagi lakanud armastamast oma esimest naist Frankiet?


AIA SÜDA
Victoria Connelly
Ersen, 2019

Morton Hall oma kauni, kuid hooletusse jäetud ümbruse ja aiaga on väga salapärane paik, nagu ka selle eraklik perenaine Emilia Morton. Vabakutseline toimetaja Anne Marie, kelle abielus puudub armastus, leiab lossi metsikust aiast pelgupaiga, kus keegi teda ei häiri. Aeda külastab regulaarselt ka Cape, kes teeb seal poole kohaga aednikutööd. Ta ei tohi hoolitseda muu kui vaid imelise labürindi eest, samuti ei tohi ta kohtuda oma mõistatusliku tööandjaga.

Kui Emilia sureb, leiavad Cape ja Anne Marie end hämmastuseks kesk omapärast külaelanike gruppi, kelle naine oli oma veidrasse testamenti kirja pannud. Morton Hall koos võrratu kunstikollektsiooni ja kunagi oivalise ümbrusega võib igaveseks kogukonna omaks saada, aga ainult juhul, kui testamendis nimetatud aia ühe aasta jooksul uuesti ellu äratab.

Erimeelsusi kõrvale jätta üritades püüavad külaelanikud metsa kasvanud aeda taastada. Töö käigus tulevad aga ilmsiks kaua peidus olnud saladused. Kas minevikus tehtud kurja on võimalik andestada, kui lootus ärkab ja uus armastus õitsele lööb?


WAYFAIRI VÕÕRASTEMAJA
Christine Nolfi
Ersen, 2019

Linnie Wayfair teab, kui paljud inimesed temale loodavad, kuid teadmine ei tee midagi lihtsamaks.

Igaüks Sweet Lake’is tahab, et ta kasutaks oma ärivaistu ja taastaks Wayfairi võõrastemaja endisaegse hiilguse. Tema vanemad loodavad, et ta andestab oma kaabakast vennale ja lepitab perekonna. Ekstsentrilised Sweet Lake’i Sireenid tahavad, et ta avaks võõrastemaja – ja oma südame – uutele võimalustele. Ja tema eluaegsed sõbrad Jada ja Cat teevad mitte eriti peenetundlikke vihjeid selle kohta, et ta võiks alustada romantilist suhet seksika advokaadi Daniel Ketteringiga, kes on teda juba aastaid taga igatsenud...

Šokeeriv pööre sündmustes rebib lahti vanad haavad ja keerab pea peale maailma, mida Linnie on hoolikalt üles ehitanud. Ta peab midagi kiiresti muutma – ja tulemused, kuigi mitte päris sellised nagu oodatud, võivad olla just need, mida ta on alati igatsenud.


TALISMAN
Helena Hunting
Ersen, 2019

Lilah ei teagi, kumb oli valusam: päev, mil Ethan ta maha jättis, et keskenduda hokimängija karjäärile, või päev, mil ta kaheksa aastat hiljem tagasi tuli. Mees võib ju mõelda, et nad jätkavad sealt, kus kõik pooleli jäi, aga Lilah ei ole enam sama tüdruk ega tahagi kunagi olla.

Ethan tahab oma kõrghetki tagasi. Ja see tähendab ka Lilah’t tema kõrval. Lilah’ga koos oli ta imeline. Nemad olid imelised. Nüüd peab ta selle ainult naisele selgeks tegema.

Ent just siis, kui Lilah on ehk lõpuks valmis Ethani oma südamesse laskma, saab ta teada, et nende taaskohtumine on rohkem seotud mehe mängu kui nende armastusega. Aga Ethan on juba korra temast ilma jäänud ja isegi kui see läheb talle maksma karjääri, on ta valmis kõigeks, et naist mitte jälle kaotada.


PARIM PRUUT
SUSAN MALLERY
Ersen, 2019

Elizabeth Abbott on linnas uus ja alustab lõpuks ometi oma elu puhtalt lehelt. Ta on valeliku eksabikaasa tõttu piisavalt südamevalu kannatanud ja otsustanud tütrele õnnelikku elu pakkuda. Just seetõttu peakski ta hoidma eemale Travis Haynesist, Glenwoodi šerifist, keda tuntakse Stetsoni kaabu ja seksika naeratuse järgi. Murtud südame tõttu igatseb Elizabeth legendaarset seadusemeest usaldada, lasta teda hoolikalt üles ehitatud müüride taha. Kuid kas kildudeks purunenud minevik hoiab teda siiski igavesti pantvangis, isegi armastuse eest, mis võiks ta jälle terveks teha?



LONDON LANGEB
Audrey Carlan
Pegasus, 2019

Uus sari „Kalendritüdruku“ autorilt! Ma olen võimeline tundma. Sügavalt. Rohkem, kui enamik inimesi. Nimetage seda empaatiavõimeks või milleks tahate. See ei muuda asjaolu, et armastada ma ei suuda … enam mitte. Kui sul on olnud kõik, ent oled selle kaotanud, siis uut võimalust ei tule. Kildudeks purunenud südant juba ei paranda. Minu nimi on London Kelley ja ma ei armu kunagi.

* * *

Selle asemel et jahtida härra Õiget, naudib noor ja edukas sisekujundaja London Kelley juhusuhteid. Viimased neli aastat on talle sellest piisanud ja nii see peabki jääma. Siis aga kohtab ta Collier Stone’i – seksikat inglast, kes kehastab kõike seda, mida London oma elust välja tõrjub, kuid samas nii väga ihaldab. Juba ainuüksi mehe kohaolu liigutab Londonis midagi, mille ta arvas ammu surnud olevat. See oivaline aktsent ja linade vahel särisema lööv keemia raputab Londoni senise maailma pea peale. Kuid on sel tähtsust naise jaoks, kes on otsustanud, et ei andu kogu hingega enam ühelegi mehele?

„London langeb“ on „Kalendritüdruku“ romaanide autori, ameeriklase Audrey Carlani uue, kolmeosalise erootiliste lugude sarja teine raamat. Loe ka sarjas juba ilmunud romaani „Ingel langeb“.


ELULUGU. KAKS ESIMEST NÄDALAT
DAVID VSEVIOV
Tuum, 2019

David Vseviovi „Elulugu. Kaks esimest nädalat“ kirjeldab sündmusi tuntud ajaloolase ja arvamusliidri esimestel elunädalatel 1949. aasta mais/juunis. Kuigi tegevuskohti on ainult kaks – esimesel nädalal sünnitusmaja, teisel nädalal aga vastsündinu esimene kodu – tuba Tallinna „Saarineni maja“ ühiskorteris, kohtame teoses väga palju tegelasi. Teoses põimuvad fiktsioon ja reaalselt aset leidnud sündmused. Stalini aja groteskset tegelikkust võimendab paljude tegelaste ülimalt entusiastlik suhtumine ajastu propagandistlikesse klišeedesse, ja nii saab valgustatud ka traagilise ajastu koomiline külg.

David Vseviovi „Elulugu“ on võimalik lugeda ka kui paljude Eesti viimase aastakümne elulugudebuumi sünnitatud raamatute paroodiat.



ILLUMINATI
MARKUS VÄIN
Tänapäev, 2019

Naine on elupüramiidi tipus, tark, võimukas, halastamatu. Tütarlaps on elanud kaitstud elu, vati sees kasvanud. Päeval, mil nende kahe teed ristuvad, käivituvad sündmused, mis võivad peatada maailma mootorid.

Tänapäeva 2018. aasta romaanivõistlusel 3. koha pälvinud romaani autor ütleb, et vandenõu või põneviku asemel võlub teda allegooria. „Illuminati“ on eelkõige suureks saamise lugu.



LEGOIST
CONTRA
2019

Contra ise ongi Legoist. Võtab oma luulega maailma lahti ja paneb kokku nagu tahab.

Käesolev kogu sisaldab viimaste aastate vilju, kust leiab nii Contrale iseloomulikku sõnadega vigurdamist kui ka filosoofilisemat-antropoloogilisemat luulet. Kuna Legoist ei ole egoist, leiab 196 lehekülje pealt kokku üle saja luuletuse.





MINU SETOMAA. KÜLATÜDRUKUST KUNINGRIIGI PEAKS
ANNELA LAANEOTS
Petrone Print, 2019

2014 augustis valib rahvas mu ülembsootskaks ehk seto kuninga Peko asemikuks maale, mis asub 12 000 inimese südames. See maa on Setomaa. Setomaa asub kahes riigis: suurem osa on praeguse Venemaa territooriumil ja väiksem osa Eesti vabariigis. Igal aastal, Seto kuningriigi päeval, valitaksegi ülembsootska. Peale kuningriigi on setodel oma laul – seto leelo, mis on kantud Unesco vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Ka oma keel, lipp, vapp, hümn ja raha ning rahva esindusorgan Seto kongress. See raamat on lugu sellest, kuidas laveerida mitme armastuse – Setomaa ning seto rahva, oma pere ja väikeste laste ning maailmaparandamise – vahel. Kirjutasin nii ülevatel laineharjadel kui ka oigamapanevas kaotusvalus. Samal ajal astun suure sammu isiklikul arenguteel. See on nüüdisaegseim seto lugu – keda ülembsootska valitsemissau kiior on kord puudutanud, see ei muutu enam kunagi endiseks.


VERITASU TARTUS
ERKKI KOORT
Hea Lugu, 2019

14.sajandi lõpul on Tartu õitsev kaubalinn, mis suudab vastu panna nii Pihkva kui ka Saksa ordu Liivimaa haru sepitsustele. Piiskopkonna pealinna saabub Vastseliina linnuse endine sõjasulane Markus, plaaniga ennast õemehe lodjale kaubelda. Ta põgeneb mineviku eest ja loodab lodjasulasena eemale hoida paikadest, kus ta enam teretulnud pole. Ometi ei pääse ta nii lihtsalt ning Tartu piiskopi ja ordu vaheline võitlus ei jäta Markust puudutamata. Ordu ootab temalt salakuulamist Pihkva kaubareisidel ega kohku tagasi ka piiskopi alamate ja Markuse lähedaste ründamisest. Markuse osaks saab lootusetuna näiv vastasseis orduga.

„Veritasu Tartus“ on seiklusjutu „Kättemaks Kirumpääl“ järg, mis viib lugeja 14. sajandi viimase veerandi intriigidesse Tartu piiskopkonnas ja Liivimaal ning jutustab inimestest nende keskel.

Raamatu autor Erkki Koort on tunnustatud julgeolekuekspert, kes on aastaid töötanud Kaitsepolitseis ja siseministeeriumis. Peale Eesti Vabariigi valitsuse on ta nõustanud ka Euroopa Liidu liikmesriike ning Ameerika Ühendriike. Hetkel töötab Erkki Koort Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku Instituudi juhatajana.

Erkki Koorti ajaloohuvi on ammune ning pärast keskkooli lõpetamist kaalus ta ka ajaloo õppimist. Eriti huvitab teda 13.-16. sajand. Koortide suguvõsa on pärit Lõuna-Eestist, enne teist ilmasõda elas osa tema esivanemaid Kirumpääl. Põldu tehes leidsid nad sealt münte ja vana sõrmuse. Need leiud ergutasidki Erkki Koorti ajaloohuvi, andes ehk isegi tõuke kirjutada ajastust, kuhu leiud kuuluvad.


NUGA
JO NESBØ
Varrak, 2019

Uurija Harry Hole ärkab hommikul pärast joomingut, riided verised, ega mäleta eelmisest õhtust midagi.

Ta on tagasi nullpunktis: tema elu armastus Rakel on ta välja visanud, ta on langenud tagasi alkoholismi küüsi, jäänud ilma õppejõuametist Politseikõrgkoolis ja müünud maha talle kuulunud baari.

Vanad tuttavad Oslo politsei vägivallaosakonnas leiavad Harryle töö politsei ametiredeli kõige madalamal pulgal, aga see kuulsat sarimõrvade uurijat ei rahulda. Sest Harry teab, et Svein Finne – esimene kurjategija, kelle ta oma karjääri alguses trellide taha saatis – on pärast kahekümneaastast vangistust jälle vabaduses ja on andnud Harryle mõista, et haub kättemaksu.

Siis aga selgub, et järgmine mõrvajuhtum, millega Harryl tuleb silmitsi seista, puudutab teda isiklikumalt kui ükski varasem, ähvardades ta täielikult hävitada.

Sest nagu Harry pikaajaline kogemus näitab, saab alati minna veel hullemaks.


PALMIK
Laetitia Colombani
Varrak, 2019

Kolm naist, kolm saatust, kolm põimuvat lugu, mida seob üks vabadusekihk. Smita, Giulia ja Sarah elavad eri maailmades ja eri maailmajagudes. Nad kõik peavad üles näitama erakordset vaprust ja trotsima ühiskondlikke eelarvamusi, et võidelda selle eest, millesse nad usuvad.

Smita elab Indias, väikeses Badlapuri külakeses Uttar Pradeshi piiri ääres. Ta kuulub ühiskonna heidikute hulka, puutumatute kasti. Tema ametiks on latriinide tühjendamine paljakäsi – amet, mida antakse edasi emalt tütrele. Niisugune on kord ja kastisüsteemi reeglite rikkumine on seadusega karistatav. Smita on valmis mängu panema nii enda kui ka oma pere elu ja turvalisuse, et võimaldada oma tütrele kooliharidust. Et anda talle võimalus elada teistsugust elu.

Giulia töötab oma isa ettevõttes, mis on viimane traditsiooniline parukatöökoda Palermos. Kui tema isaga ühel päeval õnnetus juhtub, avastab neiu, et töökoda on pankroti äärel, nii tööliste kui ka Giulia perekonna saatus ripub juuksekarva otsas – sõna otseses mõttes.

Sarah on mainekas advokaat, tema büroo on üks edukamatest kogu Montréalis ja kõigest neljakümneaastasena ootab Sarah'd ees osanikuks ülendamine. Karjääri nimel on Sarah ohverdanud kogu isikliku elu, vaba aja ja suhted. Nüüd on ta jõudmas karjääri tippu, kui ta kuuleb sünget uudist, mis paiskab segi kogu ta elukorralduse.

L a e t i t i a C o l o m b a n i (snd 1976) on prantsuse stsenarist, režissöör ja näitleja. „Palmik“ on tema esikromaan ja tõlgituna paljudesse keeltesse on see saavutanud laialdast rahvusvahelist tähelepanu.


EMA SALADUS
MICHAEL ROBOTHAM
Petrone Print, 2019

Kõigil on ettekujutus ideaalsest elust. Agatha arvates elab seda Meghan Shaughnessy. Vähemalt nii ta arvab. Kaugelt vaadates tundub nii … Neil kahel täiesti erineva taustaga naisel on midagi ühist: mõlemal on ohtlik saladus, mis võib hävitada kõik, mida nad kalliks peavad. Nad mõlemad on tugeva emainstinktiga, valmis riskima suurelt.

„Ema saladus“ on menukirjanik Michael Robothami mõjuv psühholoogiline põnevik, mis hoiab teid enda kütkes ja murrab südame.

Enne romaanikirjanikuks hakkamist oli Michael Robotham uuriv ajakirjanik ja töötas Ameerikas, Austraalias ja Suurbritannias. Ajakirjaniku ja kirjanikuna on ta uurinud kurikuulsaid juhtumeid, näiteks sarimõrtsukatest abielupaari Fred ja Rosemary Westi lugu. Ta on teinud koostööd kliiniliste ja kohtupsühholoogidega, kes aidanud politseil uurida psühholoogiliselt keerulisi kuritegusid. Robothami sulest on ilmunud 13 psühholoogilist põnevikku, mida on tõlgitud 25 keelde ja avaldatud 50 riigis. Aastal 2015 võitis ta Suurbritannia krimikirjanike ühenduse maineka auhinna põnevusromaani „Life or Death“ („Elu või surm“) eest. Ta elab Sydneys.

„Valisin selle raamatu meie kirjastuse psühholoogiliste pōnevike riiulisse, sest ma ei suutnud seda lugemise ajal käest panna. Hiljemgi mōtlesin sisu üle veel pikalt. Olulisem kui süžeega üllatamine on siin loos minu meelest tegelaste motiivistik. Mis vōib juhtuda emaarmastusega, kui kokteili lisada süü, lein, igatsus ja probleemsed peremustrid?“


55
James Delargy
Eesti Raamat, 2019

Wilbrook on Lääne-Austraalia äärealal asuv unine linnake, mis piirneb miilide ulatuses metsiku loodusega, kuhu inimese jalg pole kunagi astunud. Linn on koduks politseiseersant Chandler Jenkinsile, kes juhib uhkustundega sealset väikest politseijaoskonda. Põhiliselt tuleb tal tegeleda kodutülide ja kaebustega lärmi üle.

Kõik muutub ühel kuumal päeval, kui Chandleri jaoskonda vaarub vigastatud mees. Teda katab kuivanud veri. Ta nimi on Gabriel. Mees räägib Chandlerile kõigest, mida mäletab. Ta uimastati ning sõidutati mägedes olevasse majakesse, kus ta käed ahelaisse pandi. Mehe nimi, kes ta sinna viis, oli Heath. Heath ütles Gabrielile, et temast saab number 55. Tema viiekümne viies ohver.

Heath on sarimõrvar.

Kui algab jaht mõrvarile, satub samasse jaoskonda Heathi-nimeline mees, kes väidab, et keegi Gabriel võttis ta vangi. Gabriel oli Heathile öelnud, et temast saab ohver number 55.

Gabriel on sarimõrvar.

Kaks kahtlusalust. Kaks täpselt ühesugust lugu. Kumb neist räägib tõtt?

James Delargy on kirjutanud ühe 2019. aasta põnevaima debüütloo. Ta kirjeldab meisterlikult kauget Lääne-Austraalia linna ja selle elanikke, kes kõik on haaratud jahist sarimõrvarile. Romaani põhjal on valmimas ka film.


VETEVALD
ARNE DAHL
Eesti Raamat, 2019

Ta viibis vetevallas.

Raskusjõudu ei olnud, tõstejõudu ei olnud. Kurssi ei olnud. Orientiire ei olnud. Järgmised ujumisliigutused võisid ühtviisi vabalt viia teda sügavikku või veepinnale või avamerre.

Sam Berger jäi paigale, hõljus suures tühjuses ja iga ujumisliigutus võis viia teda surmale lähemale.

Sam Bergerit kahtlustatakse mõrvas, mida ta ei ole toime pannud, ja tema partner Molly Blom on koomas. Berger põgeneb saarestikku ja ootab kaitsepolitsei juhtkonnalt korraldusi. Peale politsei ajab teda taga ka Carsten, kaitsepolitsei raudvara, kes on poolt vahetanud ja töötab nüüd terroristide heaks. Stockholmi ähvardab terrorioht ja tagaotsitav mõrvar – kes on pealegi röövinud ühe tüdruku – võib pääseda. Kas Berger on lahendus või osa probleemist?

„Vetevald“ on Arne Dahli menukate romaanide „Piirimaa“ ja „Sisemaa“ järg, rahvusvahelise haardega kriminaalromaan, kus autor näitab taas oma meisterlikkust.


SALADUSTE SUVI
NIKOLA SCOTT
Varrak, 2019

August 1939. Sõda terendub ähvardavalt, kui Cornwalli suvi lõpule hakkab jõudma. Summerhilli mõisas ootab kuueteistaastane Maddy murelikult oma õe Georgiana kojutulekut. Kui Georgie toob kaasa oma uue võluva kallima Victori, on kõik mehest vaimustatud. Ainult Maddy kahtlustab, et Victor pole sugugi see, kes ta paistab olevat ...

Tänapäev. Chloe abielu eduka ja tegusa Aidaniga kadestavad kõik. Nüüd, kui õhus on beebiuudised, tõotab nende elu muutuda täiuslikuks. Aga Chloe elus on ka tumedam külg ja kohtumine Madeleine’iga Summerhillis sunnib teda lõpuks sellega silmitsi seisma.

Olles tõmmatud kaasa 1939. aasta salapärastesse sündmustesse, hakkavad mõlemad naised aru saama, kuidas pahaendeliste motiividega mees võib väänata tõde, et jõuda oma eesmärkidele.

Kas mineviku mõistmine aitab Chloel astuda vastu tulevikule? Tema veel sündimata lapse turvalisus sõltub sellest.


KOSJASOBITAMINE ALGAJATELE
MAGGIE DAWSON
Eesti Raamat, 2019

Marnie MacGraw ihkab tavalist elu – abikaasa, lapsed, väikebuss ja elu äärelinnas. Ja nüüd, mil teda ootab abielu unistuste mehega, on see kõik käeulatuses. Siis kohtub Marnie Blix Holliday, oma peiu temperamentse kosjasobitajast tädiga, kes on juhtumisi suremas ja kõik muutub – täpselt nii, nagu Blix tüdrukule lubas.

Kui Marnie abielu kahe vaevalise nädala pärast lõpule jõuab, on tüdruk mõistagi šokis. Veel suurem šokk aga ootab teda siis, kui ta saab teada, et Blix pärandas talle koos oma lõpetamata jäänud „projektidega“ – murtud südamega mees, kiiksuga sõbrad ja oma õnne eest ummisjalu pagevad naabrid – ka väärika kinnisvara Brooklynis. Marnie ise küll ei ole endast kuigi heal arvamusel, aga miskipärast pidas Blix teda ideaalseks kandidaadiks, kes sobiks ta kosjasobitaja karjääri üle võtma.

Ja lisaks oli Blixil õigus ka paljude muude õppetundide osas, mille omandamine Marniel üle kivide ja kändude kulgeb: armastust on raske ära tunda ja sageli tõrjuvad armastust just need inimesed, kes seda tegelikult kõige enam vajavad.


TÜDRUK, KES PEAB SUREMA. MILLENNIUMI SARJA 6. RAAMAT
DAVID LAGERCRANTZ
Varrak, 2019

Stockholmi ühes pargis leitakse amputeeritud sõrmede ja varvastega kerjuse surnukeha. Esmapilgul ei kahtlustata surmajuhtumi põhjusena kuritegu. Kuid kohtuarst Fredrika Nymani vaist ütleb, et midagi on valesti, ja ta võtab ühendust Mikael Blomkvistiga.

Mikael tunneb loo vastu pehmelt öeldes leiget huvi. Kerjus oli oma segastes juttudes korduvalt maininud Rootsi kaitseministri Johannes Forselli nime. Kas see oli vaid hullumeelse sonimine, mõttetu jamps? Või on mingi seos valitsusega tõepoolest olemas?

Mikael palub Lisbethilt abi. Kuid pärast Holger Palmgreni matuseid on Lisbeth riigist lahkunud ja kellelgi pole temaga mingit kontakti.

Keegi ei tea, et Lisbeth on Moskvas. Ta tahab oma õe Camillaga asjad ära klaarida. Ta on otsustanud: ta ei ole enam tagaaetav. Edaspidi on tema see, kes jahti peab.

Tüdruk, kes peab surema – David Lagercrantzi Millenniumi-sarja raamatute suur finaal – seob poliitilised skandaalid ja kõrgel tasemel võimumängud ühte DNA-uuringute, Himaalaja-ekspeditsioonide ja lõhestumist külvava, organiseeritud netivihaga, mille juured viivad Vene trollivabrikutesse.


VÄIKE PRANTSUSE KÜLALISMAJA. SUVI
HELEN POLLARD
Pegasus, 2019

Kauni külalismaja La Cour des Roses värske juhataja Emmy Jamieson armastab oma uut elu Prantsusmaa lopsakal maastikul keset päevalillede välju. Peagi abiellub ta karamellikarva silmadega Alainiga, nii et parem ei saaks elu ollagi. Klaasike (või mõned liitrid) veini aitab leevendada ärritust, mida pulmi korraldav ema põhjustab oma nõudlike telefonikõnede ja sõnumitega, ning Alaini lahutatud naiselt kostvad ärevust tekitavad noodid pole ju kindlasti muretsemist väärt. Külalismaja omanik Rupert ning vanad ja uued sõbrad üheskoos aitavad hoolitseda selle eest, et mitte miski ei häiriks Emmy õnne.

Aga pulmapäeva lähenedes lööb üks minevikust päevavalgele ilmuv saladus kõik pea peale. Kas idülliline pulm Prantsusmaal leiab ikka aset nii, nagu plaanitud, või paneb murtud südamega Emmy plehku ja põgeneb tagasi Inglismaale?

„Väike Prantsuse külalismaja. Suvi“ on kolmas ja ühtlasi viimane osa Inglise kirjaniku Helen Pollardi ülimenukas sarjas, mis pakub hea ajaviitekirjanduse austajale täpselt parajas koguses äratundmist ja kaasaelamist, huumorit, helgust ja meeleliigutust, taustaks idülliline Lõuna-Prantsusmaa miljöö.


HANNAH' NIMEKIRI. SEITSMES RAAMAT
DEBBIE MACOMBER
Ersen, 2019

Oma armastatud naise surma-aastapäeval saab doktor Michael Everett kirja, mille Hannah on talle aasta eest kirjutanud.

Selles kinnitab naine talle oma armastust ja esitab viimse palve. Ühe võimatu palve. Ta tahab, et mees uuesti abielluks. Ta ütleb mehele, et too ei peaks järelejäänud aastaid leinates veetma ja ta on selleks välja valinud kolm naist, keda ta mehel kaaluda palub.

Esimesena on Hannah’ nimekirjas tema nõbu Winter Adams, kokk, kellele kuulub kohvik Seattle’is Blossom Streetil. Teine on Leanne Lancaster, Hannah’ onkoloogiaõde. Michael tunneb neid mõlemaid. Aga kolmas nimi on tema jaoks täiesti võõras – Macy Roth.

Järgnevate kuude jooksul veedab ta aega kõigi kolme naisega, nende… ja ka iseenda kohta rohkem teada saades. Seda, mida Hannah juba teadis. Ta on mees, kes vajab täiuslikkust, mida ainult armastus pakkuda suudab. Ja Hannah’ nimekiri juhib ta naiseni, kes teda selle leidmisel aidata saab.


HEA SAM
Dete Meserve
Ersen, 2019

Kümme pealtnäha juhuslikku inimest Los Angeleses leiavad oma eestrepilt 100 000 dollarit. Keegi ei tea, kust või miks see raha on tulnud. Kui kogenud telereporter Kate Bradley hakkab küsimusi esitama, muutub see heategevusena tundunud lugu mõistatuseks. Kui kaugele Kate läheb, et avastada see suuremeelne hing, keda tuntakse Hea Sami nime all ja kes ei paista soovivat, et ta leitaks?

Pärast kõiki isehakanuid, valejälgi ja isegi kiindumist ühte oma „kahtlusalustest” leiab Kate end kahtlemas kõikide motiivides – kaasa arvatud võõraste, perekonnaliikmete või isegi ta enda omades. Kõige ohtlikum asi, mida Kate võib teha, on kaotada valvsus ja uskuma hakata. Aga Hea Sam on maailmas midagi käima lükanud: see on muutus. Ja võib juhtuda, et Kate mitte ainult et leiab oma elu suurima loo, vaid ka elab ise selles.


PELGUPAIK
Lauren K. Denton
Ersen, 2019

Kui Sara Jenkinsi viimane elus olnud pereliige sureb, läheb Sara tagasi koju Alabama Sweet Baysse, kus asub tema vanaema lagunenud külalistemaja Pelgupaik. Ta plaanib lahtised otsad kiiresti kokku sõlmida ja minna siis tagasi New Orleansi oma kiire elu ja eduka antiigipoe juurde.

Selle asemel saab Sara teada, et Mags on pärandanud Pelgupaiga temale ja teinud talle ülesandeks maja remontida. See töö ei ole lihtsate killast, sest majas elavad ikka veel vanaema parimad sõbrad – värvikas seltskond vanainimesi. Selle asemel et rutata tagasi New Orleansi, jääb Sara Sweet Baysse ja alustab oma karjääri suurimat renoveerimisprojekti. Keset kipsplaaditolmu ja vanu mälestusi kohtab ta sarmikat töödejuhatajat ning avastab, et Pelgupaiga ellu tagasi astuda on palju lihtsam, kui ta oli oodanud.

Siis avastab Sara kasti, mille Mags talle pööningule leida oli jätnud. Kast on täis asju, mis vihjavad vanaema minevikule, millest Saral polnud aimugi olnud. Magsi sõprade abiga hakkab Sara tükkhaaval kokku panema pilti, mis jutustab salapärasest vaprusest, kirge ja valikuid täis elust, mis muutis tema vanaema saatust imelisel, aga ka südantlõhestaval moel.

Kui närukaelast kinnisvaraarendaja ähvardab Pelgupaiga Saralt ära võtta, on Sara sunnitud langetama valiku, kas jääda Sweet Baysse ning maja ja talle armsaks saanud inimeste eest võidelda või uuesti lahkuda ja minna tagasi oma eduka, kuid üksildase New Orleansi elu juurde.


UUTE ALGUSTE SUVI
Bette Lee Crosby
Ersen, 2019

Ajakirjanikuks pürgiv Meghan Briggs on olnud alati vastutustundlik pereliige. Kui isa ootamatult sureb, jättes maha pisut riskantse ettevõtte, võtab just Meghan isa pärandi enda kanda, ehkki peab seetõttu oma unistuste täitumise edasi lükkama.

Tracy erineb õest täielikult. Tema on alati olnud mässumeelne ega ole tal ka mingeid kindlaid eluplaane. Oma nurjunud suhte kiiluvees naaseb ta koju üksikvanemana.

Samal ajal kui Tracy kogeb värske emaduse muresid, peab Meghan oma võitlust, üritades mitte kiinduda kutsikasse, kelle elu ta päästis. Pole õige aeg kiindumusteks – ei imearmsasse Soxi, kelle omanik võib iga hetk välja ilmuda, ega ka linna nägusasse uude veterinaari. Suve edenedes avastab ta aga, et nagu Sox, nii võib ta ka ise päästmist vajada.

Sedamööda, kuidas õed ootamatute proovikivide ja uute suhetega rinda pistavad, avastavad nad, et mineviku seljataha jätmine võib avada tee ilusatele uutele algustele.


RANNAKÜLA TARK EHK KÄSS MUU
MEELIS LIIVLAID
Ammukaar, 2019

Eesti rannarahva ajalugu ulatub sajandite taha ning mere ääres on elatud kaua. Kord põgusamalt, kord paiksemalt. Ammuste randlaste tegemiste kauge kaja kostub meieni kord kärarikkamalt, kord vaiksemalt.

Mereäärses külas kasvava Meeme seiklused viivad ta metsa, merele ning ka kunagise Tarvanpää linnuse ehitamise juurde. Ta elab karmil ja põneval ajal ning mõtleb nii maal kui merel oma kaunile Saalele.

Meelis Liivlaid on kirjutanud ajaloolise jutustuse tegelased toimetama metsa ja mere vahele, paika, kus tänapäeval asub Käsmu kapteniküla.


VANA ARMASTUSKIRI
TIINA TAMMAN
Eesti Raamat, 2019

Ah, see kiri, see kiri! Olen kindel, et see on adresseeritud Konstantin Pätsile, sest selles on viide riigivanemale, ja ometi olen täielikus segaduses, kuidas niisugune kiri Giffeyde paberite hulka sattus. Oletasin kirja silmates, et see on Giffey kiri Pätsile. Siis plahvataski mu peas uskumatuna tunduv lootus, sellepärast tahtsingi kirja endale. Oletasin, et Giffeyl oli mingi põhjus Pätsile kirjutamiseks ja et üks väike avastus viib järgmiseni ... Aga tegelikkus on karm: kiri ei ole Giffeylt, autoriks on keegi tundmatu. Allkirjaks on märgitud vaid üks täht – L. Kindlasti naisterahvas, see on kirja sisust selge. See on armastuskiri. Käsitsi kirjutatud, vene keeles, Tallinnas, ilusa käekirjaga, kuupäevaks 6. veebruar 1931, algab sõnadega „Kallis Konstantin“.

Tiina Tamman (sünd 1948) käis koolis Türil, õppis inglise keelt Tartus ja ülikooli lõpetamise järel läks elama Inglismaale. Mitu aastat töötas ta ühes Londoni veiniäris, siis kakskümmend aastat BBC-s, kus tema ülesandeks oli Eesti Raadio uudiste kuulamine. Seejärel kaitses ta Glasgow’ Ülikooli juures doktorikraadi. Väitekiri ilmus ka eestikeelse raamatuna „August Torma – sõdur, saadik, salakuulaja“ (2011). Järgnesid veel kaks biograafiat: ingliskeelne „Portrait of a Secret Agent“ (2014) ja eestikeelne „Paul Oras – punane admiral“ (2016). Tamman on kirjutanud ka romaane: „Ärkamine“ (1999), „Tihe udu Tallinnas“ (2000), „Õie teekond“ (2001) ja „Pärandus“ (2018).

MINU SALAJANE ELU. TEEKOND ALGAB ALATI KUSAGILT KAUGEMALT KUI JAAMAST
KATRIN PAUTS
Rahva Raamat, 2019

Mis juhtub siis, kui ei suuda enam edasi minna?

Aga siis just tulebki seda teha, suruda oma viimase jõuga gaas põhja ning söösta tundmatusse. Olin oma elus jõudnud kriisi, mis oli ligi hiilinud nii vaikselt ja märkamatult, et ma ei näinud ühtki hoiatusmärki. Ning samal ajal ärkas minus mingi tung. Seesama tung juhatas mind lõpuks ilusasse võõrasse linna. Linnaga sulasin ma ühte ning siin lehekülgedelgi ei ole võimalik vahet teha, kummast parajasti jutustan.

Tšehhimaa pealinn Praha, kus olen viimastel aastatel palju kordi käinud, on inimese sisemise võitluse areeniks ideaalne koht. See kuulub oma pika ja sageli julma ajaloo ning võimetuks tegeva iluga nn igaveste linnade hulka (nagu ka Rooma, Pariis või London), milles möödanik, ajaloo pöördepunktid ja kriisihetked ning neis hetkedes elanud ja teinekord väga meeleheitlikke tegusid teinud inimesed segunevad kuldseks tolmuks, mis rahustab ja lohutab. Kõike on alati ka varem ette tulnud. Inimloomus ei ole kuigi palju muutunud. Sa ei ole üksi.

Selles raamatus tänan oma imelist linna enda elu eest.


PEIDUS SU SILME ALL
CAROLINE LOUISE WALKER
Helios Kirjastus, 2019

Kaunisse sadamalinna Sag Harborisse on saabunud suvi. Doktor Robert Hart on just nimetatud linnakese Aasta Kodanikuks. Tema arstipraksis on üliedukas. Robertil on imeline kodu, tema käevangus vastupandamatult kena noor naine ja muidugi ootab teda linnakese kai ääres ka uhke 61. aasta Lymani paat. Ta on just korda saanud suhted oma ainsa pojaga eelmisest abielust. Kadestamisväärne elu! Seda seniks, kuni nende juurde tuleb suvevaheaega veetma poja parim sõber Nick.

Ühel hetkel märkab Robert, et Nickil on arenemas liiga lähedane suhe tema kauni abikaasa Elizabethiga. Kahtlustused ja väikesed paranoilised valed hakkavad kuhjuma ning kuigi Robert väidab endale kindlameelselt, et nii kaitseb ta vaid oma perekonda, kulgeb kõik allamäge.

“Peidus su silme all” on pinget kruviv psühholoogiline põnevik, mille ootamatuid pöördeid ja lõpplahendust ei oska keegi ette aimata.

KOJUTULEKUD
MARCIA WILLETT
Varrak, 2019

Sadamaserval paneb kalurihüttide reale punkti vana graniitmaja. Algul kuulus see Nedi vanematele. Siis heitis Ned merel teenitud aastate järel siin ankrusse ja kodunes. Viimaks kolis sisse ka Nedi kadunud abikaasa õepoeg Hugo, kes vahetas Londoni väikese Cornwalli kaluriküla vastu. Olid ju siin möödunud tema rõõmuküllased koolivaheajad.

See mereäärne maja on pelgupaik – ning nüüd tõmbab ta ligi teisigi sõpru-sugulasi. Nende seas on Dossie, keda vaevab pärast ema-isa surma ja poja abiellumist üksildus. Ning üle pika aja naaseb siia ka Nedi ja Hugo sugulane Jamie, kelle särav lendurikarjäär sai ootamatu punkti. Nii Dossie kui ka Jamie peavad uue eluga kohanema.

Sedamööda, kuidas uustulnukad saabuvad ja vanad sõbrad taasühinevad, paljastuvad saladused, pannakse proovile uued suhted ning tärkavad tundevärelused. Sest siia tulijad taipavad, et see maja sadamamüüri ääres võtab nad avasüli vastu ning annab võimaluse … puhtalt lehelt alustamiseks.


VASKSÜDA
LEENA LEHTOLAINEN
Pegasus, 2019

Maria Kallio läheb suveks Põhja-Karjalasse, oma lapsepõlve kodulinna politseiülema asetäitjaks. Ta kavatseb veeta Arpikyläs rahuliku suve sportides ja maratoniks treenides, aga töötempo kasvab üle pea, kui vana kaevandustorni jalamilt leitakse surnukeha. Kas kunstnik Meritta Flöjt kukkus tornist alla või aitas keegi sellele kaasa?

Uurimist ei tee lihtsamaks ka see, et kahtlustatavate hulgas on Maria vanu sõpru ja tuttavaid, näiteks tema kooliaja rokkbändikaaslane ja esimene armastus Johnny, kes paneb Maria südame siiani kiiremini tuksuma. Ja peagi leitakse ka teine surnukeha ...

LEENA LEHTOLAINEN (sünd 1964) on Soome kuulsaim naiskrimiautor, keda on nimetatud ka Soome Henning Mankelliks. Tema Maria Kallio raamatusari on saavutanud Soomes kultusliku staatuse, Leena raamatud on võitnud ohtralt auhindu ja ta on kandideerinud ka Põhjamaade krimikirjanike suurimale auhinnale Klaasvõti.


TAEVAS KUULUB MEILE
Luke Allnutt
Rahva Raamat, 2019

Kõikevõitev lugu isast ja ta väikesest pojast – ning armastusest, mis ei tunnista piire.

Rob Coates on ellujääja. Enda meelest oli ta saanud eluloteriilt peavõidu: kaunis kodu, imeline naine Anna ja armastatud poeg Jack, kes muudab iga päeva erakordseks seikluseks. Kuid siis tabab perekonda tragöödia ja Robist saab iseenese kõige kurjem vaenlane, kes kõike kunagi kalliks peetut enda ümber hävitama hakkab. Kui maailma pole ühtäkki enam võimalik mõista, pöördub Rob fotograafia poole, hakates jäädvustama kauneid paiku, mida kunagi külastas – mälestusi hetkedest, mil ta perekond oli õnnelik. Ja just siis, kui tundub, et kõik on kadunud, asub Rob unustamatule teekonnale, mis aitab taas leida rõõmu ja armastust.

„Taevas kuulub meile” on liigutav ja südantlõhestav, kuid kokkuvõttes läbi ja lõhki elujaatav raamat, mis puudutab kõiki, kes on kogenud kaotust või suurt armastust. Luke Allnutt on jahmatava sõnaosavuse ja läbinägelikkusega paberile pannud erakordse debüütromaani ja eheda tunnistähe armastuse jõust, mis näitab, kuidas isegi kildudeks purunenud süda võib taas tuksuma õppida.

Kaunilt kirja pandud ja sügavalt liigutav „Taevas kuulub meile” näitab, milleks me armastatud inimeste nimel valmis oleme. Luke Allnutt on uus suur anne kirjanduse vallas ja tema debüüdist ei tohi mööda vaadata.


VIIE SÕRME HARJUTUS
J.M. ILVES
Post Factum, 2019

Kesk sumedat suve röövivad kogenud kriminoloogi hingerahu mõistatuslikud mõrvad. Algab jaht ebatavaliselt halastamatule mõrtsukale, kelle esimesteks ohvriteks langevad vaiksel suvilateel ema koos lapsega. Palgamõrvana paistnud loost hakkab üha enam läbi kumama kättemaks. Aga mille eest? Üliandeka, autistliku detektiivi Kari Sorjoneni ehmatuseks on asjasse segatud tema parem käsi, kunagine FSB agent Lena. Kas ta saab usaldada naist, kelle minevik ühendab teda Venemaa vanglas istuva narkoärikaga? Jahtunud jäljed viivad neid kättemaksuhimulise kurjategija kannul 2000. aastate Peterburi allilma ning Tšetšeenia julma sõjani.

Põhjamaine nordic noir’ stiilis kriminaalromaan on kolmas raamat sarjast „Piirilinn“, mille Euroopas äärmiselt menukas televersioon on Netflixis tuntud pealkirja „Bordertown“ all.

Sarja esimesed kaks osa on „Nukumaja“ ja „Lõppmäng“.


Ü NAGU ÜKSIKEMA
DAGMAR LAMP
Pegasus, 2019

Vägivaldse suhte lõpetamine ei käi üleöö, eriti kui sul on laps, kes teid igavesti seob. Sa võid asjad kokku pakkida ja ära minna, aga see ei ole lõpp.

Lõpuks ei saagi aru, millal on lõpp. Kui ta sulle enam ukse taha ei ilmu? Kui ta sind enam ei sõima? Kui ta sind enam ei jälita või jõuga autosse ei topi, metsa ei sõiduta ja ära ei ähvarda tappa? Kui sa teda enam ei igatse? Või siis, kui sa enam ei karda? Tuleb aeg, mil sa enam ei karda, kuigi seda on kartes nii raske uskuda.

Iga vägivald ja iga vägivaldne suhe on erinev. Neil kõigil on ühist see, et need peavad lõppema. Sa pead ära minema, kuigi arvad, et ei suuda. Sa pead asjad kokku pakkima, kuigi arvad, et ei saa üksi hakkama.

Dagmar Lambi „Ü nagu üksikema“ räägib loo ühe naise lõpust ja uuest algusest, hakkamasaamisest ja põrumisest, headest ja halbadest otsustest. See on kurb, naljakas, kohutav ja seksikas üheaegselt. „Ü nagu üksikema“ on kindlasti Dagmar Lambi parim romaan. See on sõltuvusttekitav ja tõeline, sest ajakirjanikuna on Lamp korduvalt väärkoheldud naiste lugudest kirjutanud. Lamp teab, millest ta räägib, ning tema jutustus on pagana kaasakiskuv.


CALIFORNIA TÜDRUKUD
SUSAN MALLERY
Ersen, 2019

California päike ei paista just eriti säravalt kolme õe peale, kes jäetakse kõik samal nädalavahetusel maha.

Finola on LA populaarse hommikusaate juht. Ta on alati heatujuline, kuni teda rabatakse ootamatult otsesaates uudisega, et ta abikaasa magab noore ja kuulsa poplauljaga. Finola üritab vältida kõmuajakirjanikke ja teeb näo, et kõik on hästi, kuigi tegelikult on ta sisimas kokku varisemas ja ihkab üle kõige, et mees tuleks mõistusele ja elu läheks tagasi normaalsesse rööpasse.

Zennie lahkuminek pole eriline kaotus. Kuigi maailm nõuab, et ta leiaks endale paarilise, käib tema meelsamini surfamas. Nii et nõustumine hakata sõbranna heaks surrogaatemaks pole mingi probleem – tal on vaba emakas ja tal pole vaja muretseda suhete pärast. Ainult et kõik teised – kaasa arvatud vanem õde – leiavad, et ta teeb suure vea, ja rasedus osutub märksa üksildasemaks ja komplitseeritumaks, kui ta oli ette kujutanud.

Ali, kes pole iial olnud õdedest kõige kõhnem või kõige ilusam, on harjunud sellega, et ta jääb tähelepanuta, aga kui ta kihlatu saadab oma venna ütlema, et pulmad jäävad ära, on see uus madalseis. Kuid Daniel ilmub ikka ja jälle teda toetama, nii et Ali hakkab mõtlema, et võib-olla keegi märkab teda siiski sellisena, nagu mitte keegi pole varem märganud.

Õed, kes on üksteisele toeks, alustavad otsast peale ja rajavad uue elu. Mallery on kirjeldanud seda – nagu ikka – soojalt, võluvalt ja terava huumoriga.


OOTAMIST VÄÄRT
Jamie Beck
Ersen, 2019

Kolmteist aastat tagasi joonistas Vivi LeBrun kukke ja sõi Oreo küpsiseid, kui kohtas esimest korda sõbranna venda David St. Jamesi ja armus temasse. Sestsaadik on tema armastus Davidi vastu ainult kasvanud tänu aastatepikkusele sõprusele viimase perekonnaga, kes päästis ta üksildasest rahutust lapsepõlvest. Kui Vivi sõidab koos St. Jamesi vendadega Blocki saarele puhkama, unistab ta taaskohtumisest Davidiga, lootes, et mees näeb temas viimaks ometi hingesugulast.

Pärast ema surma tõmbus David õest ja vennast eemale, olles otsustanud varjata laastavat peresaladust. Nüüd on ta kaasa võtnud oma sõbratari, kes ootab temalt tõsisemat pühendumist. Davidil on niigi muresid, ja see, et tema tunded Vivi vastu nüüd järsku muutuvad, ajab olukorra veel keerulisemaks.

Pinged kasvavad ning Davidi käitumine vallandab sündmusteahela, mis võib röövida temalt armastuse, millesse ta on seni suhtunud iseenesestmõistetavalt, ja Vivilt ainsa tõelise perekonna, kes tal olnud on.


PÄEVIKUKÜTID
EET TUULE
Eesti Raamat, 2019

Taivo on vabakutseline ornitoloog, kel lisaks looduses viibimisele tuleb ka pikki tunde arvuti taga töötada. Abielukriisi tõttu väldib ta kodu, pealegi on hiljuti tema ellu ilmunud noor lindude vaatlemisest huvitatud naine. Teesalude pereelule see teadagi kasuks ei tule.

Kevadel hakkavad toimuma sündmused, mis paljastavad mitmeid saladusi ka teiste linnuhuviliste tegevuses ja suhetes. Võimuvõitlus vaevu hingitsevas linnuklubis, hämarad lood metsas, vanade vaatluspäevikute vargus, kallaletungid maakodus ja segased juhtumised pankrannikul ...

Järjest kriminaalsemaks muutuvaid sündmusi asuvad uurima raamatutest „Jaanituli Käopesas” ja „Kuristik raiesmikul” juba tuttavaks saanud kriminaalpolitseinikud Marko Tammik ja Piret Velliste. Mõistatused küll lahendatakse, kuid mõndagi jääb veel varjatuks.

Eet Tuule on varem avaldanud üheksa raamatut: „Trompetid udus” (2014), „Tagalaane valitsejad” ja „Poisike rukkis” (2015), „Sundsuvitaja” (2016), „Juured ja võrsed” ning „Keset ilu ja valu” (2017), „Eraku eksitus”, „Jaanituli Käopesas”, „Metsatalu saladused” (2018) ja „Kuristik raiesmikul” (2019).


PÄRISEKS JÄÄDES
Catherine Bybee, KERSTI CARSTEN
Ersen, 2019

Klassikaaslased võisid Zoe Browni pidada kõige kindlamalt kodulinna jäävaks, aga tema pere haagiselamu paberõhukesed seinad ja rusuv õhk ei olnud see, mida ta elult tahtis. Peale parimate sõbrannade Melanie ja Jo oli ainus, kes Zoed keskkooli ajal terve mõistuse juures hoidis, tema poiss-sõber Luke Miller.

Ta ei lahkunud linnast, ta põgenes – keeras selja mustadest lammastest õele-vennale ja vangis istuvale isale. Olles nüüd Dallases kuulus kokk, saab ta endale lubada kõike, mida tal lapsepõlves kunagi ei olnud. Ent kui ta tuleb tagasi maalähedasse metsikult kaunisse River Bendi, peab Zoe seisma silmitsi kõigega, mille ta maha jättis – kaasa arvatud Luke.

Kuigi Luke oli Zoe jaoks minevikus pelgupaik, teab ta, et nad elavad nüüd täiesti eri maailmades. Vanemate lähedal elav ja isa töökojas mehaanikuna töötav Luke ei tundnud kunagi tungi River Bendist lahkuda – kuni Zoe tagasitulekuni.

Ent kui nad vana armu uuesti lõkkele puhuvad, on Zoe sunnitud vastu võtma elu kõige raskema otsuse: jääda River Bendi ja seista silmitsi oma minevikuga, enne kui see ta hävitab, või jätta hüvasti kõigiga, keda ta on eales armastanud… seekord igaveseks.


UNISTUSTE TÜTAR
DIANE CHAMBERLAIN
Ersen, 2019

Kui Carly Sears, noor naine, kes jäi Vietnami sõja tõttu leseks, saab teada, et ta veel sündimata tütrel on südameviga, on ta meeleheitel. On 1970. aasta ja talle öeldakse, et tema lapse abistamiseks pole võimalik midagi teha. Aga ta õemees, salapärase minevikuga füüsik, ütleb talle, et lapse päästmiseks võib siiski leiduda võimalus. Tema ettepanek on midagi niisugust, mis lööb segi kõik Carly arusaamad. Midagi, mis nõuab tugevust ja julgust, mille olemasolust endal tal ei olnud varem aimugi. Ja mis nõuab Carlylt kujuteldamatut usaldust.

Kõik armastusest veel sündimata lapse vastu.

Sisukas, žanri piire avardav, äärmiselt kaasahaarav romaan ühe ema riskantsest teekonnast, et päästa oma laps, ühendada perekond ja uskuda uskumatut. Diane Chamberlain nihutab usu ja teaduse piire romaaniga, mida te iialgi ei unusta.


VIIMANE LIHV
Betty Neels
Ersen, 2019

Charity arvas, et tal on kõik olemas: ta on abielus lugupeetud doktori Tyco van der Bronsiga ja on ema tema kahele lapsele. Miks ta süda siis mehe armastust igatses? Neiu teadis ju algusest peale, et neil on mõistuseabielu – oleks rumal veel midagi soovida…






VULKAANI JALAMIL
MALCOLM LOWRY
Eesti Raamat, 2009

On november 1938. Tähtede pahaendeline seis tõotab suurt katastroofi. Mehhikos peetakse surnutepüha ja karnevali. Diplomaatilised suhted Mehhiko ja Inglismaa vahel on katkenud, konsulid koju kutsutud. Endine Briti konsul Geoffrey Firmin aga ei kavatsegi lahkuda, sest elul pole tema jaoks enam kuigi suurt mõtet ega väärtust. Ja siis saabub hommikuse lennukiga naine, kelle poole on ta hüüdnud nii palveis kui sonimistes.

Selles mitmetasandilises romaanis on sügavat kaemuslikkust, jõudu ja poeesiat.


UITMÕTTEPÄEVIK. VÕIMALUS JÄÄB
INDREK KOFF
Härra Tee ja Proua Kohvi, 2019

Kui märkad detaili ja pilgu sellesse puurid, võib mingil kummalisel ja ootamatul viisil nähtavaks saada suurem muster või osa sellest. Vastupidine kehtib muidugi ka, lõkkesse vahtides võib pilk juhuslikult pidama jääda üksikule sädemele, mis võib õigete asjaolude kokkulangemise korral aidata mõista midagi olulist.

Sealt edasi saab kõik minna ainult paremaks.

„Indrek Koff valdab sõna, seda tõestavad ainuüksi tema meisterlikud tõlked. Aga ta valdab ka seda, mis teeb sõnast kirjanduse. Ta võib kirjutada proosalistest asjadest, tulemuseks on poeem proosas. Võimalus on antud, tasub lugeda.” - Tiit Aleksejev

„Inimene elab ja koob tühjusesse kangast: tegutsedes, mõeldes ja suheldes. Sellest kangast antud raamat ju ongi: kirjutamisest, rutiinist, kahest kuni 7,3 miljardist inimesest – pöörates pilgu ka suure tühjuse enese poole. Kui vaadata sinna Indrek Koffiga koos, ei olegi nii hirmus.” - Helena Läks

„Võimalus jääb” on tervikuna poeetilis-irooniline päevikulaadne tunnel, mille läbimise juures vilksatavad üksikud tulukesed ja mõttekäigud, kuigi enamus teest kulgeb tühjuses. Kirjapandus on surma-eelset mõistvat leplikkust, milles peitub tugev allasurutud ootus ja üksindus. Hüpnootiline poeem kapseldumisest ja valmisolekust, ootusest millegi poole, mille olemasolust veel aimugi pole, kuid mis ei piirdu siiski muutustega nende harjumuspärases võtmes. Raamatut võib näha ka kui anti-päevikut, kus päev piirdub tavapäraselt ""tühi"" lühikokkuvõttega, mis paneb aga küsima, kas ""tühi"" on seda ikka tühjuses või nimelt see, mida teoses sõna-sõnalt ei leia, aga mis varjatult siiski kõik üle ujutab ja milles peitubki olemise tegelik väärtus.” - Mait Vaik


AAKER
TÕNU ÕNNEPALU
EKSA, 2019

„Mujal kodus“ odüsseia jätkub Kanadas Muskoka metsade keskel, kuhu kord Eestist ja siis veel ka Euroopast põgenenud inimesed rajasid oma pisikese riigi, mida nad kutsuvad Kotkajärveks. See pidi neil aitama meenutada kadunud kodu, aga sai lõpuks ise koduks – koduks mujal, koduks eksiilis, uueks kodumaaks. Sest seda vana, kust kord mindi, pole õieti ju enam kuskil: minevikku tagasi ei pääse. Ja kas tasub tahtagi?




VANAPOISS
ANDRUS KASEMAA
Kultuurileht, 2019

Soovisin täna ühele vanapoisile palju õnne sünnipäevaks. Ta on vanem kui mina. Poole vanem või lausa 70 vist saab. Ma ei teagi täpselt. Ta ei puhka kunagi, ta ütleb, tal on nii palju tööd, saadab valda kirju, teeb järelepärimisi, miks on prügimajandus halvasti korraldatud ja millal vald külatee korda teeb. Püüab me kodumaad kenamaks ja paremaks teha. Vahel harva leiab ta aega, et kodus tikripõõsa taga päevitada, sest rannas käia talle ei meeldi. Liiga palju koledaid inimesi. Tema seda päris korda tegemist ei näegi, enne ta sureb, sest selle maa korda tegemine võtab veel aastakümneid, kui mitte sajandeid. Ma tean, et minugi surres on see riik veel endine, endiselt asub ta Ida-Euroopas ja siia ta jääbki. Aga kindlasti, kui ta sureb, see tuttav vanapoiss, siis peaks ta hauale panema kivi, mälestuskivi, et vaatamata kurjusele, vanapoisi üksikusele, ta sassis toale, kõigile neile kummalistele nõudlikele kirjadele, mis ta valda ja ministeeriumitesse saatis, ja hoolimata sellest, et kõik olid juba tüdinud, kui nägid ta e-kirja postkastis ja et ta neid kiusas – vaatamata kõigele ta tahtis me riiki paremaks muuta ja kindlasti natuke muutis ka. Mulle endalegi meeldib kirjutada palju kirju, pommitada ametnikke kirjadega. Kogu aeg on nii palju mõelda, teha järelepärimisi, ettepanekuid, kirjutada valda, miks on külatee ääred niitmata, kuigi teised külad on kõik korras. Miks meie vald on nii vaene. Miks on nii hoolimatu. Vanapoisid on nagu vanamutid, ei karda kedagi, hoiavad üleval seda maailma. Vanapoisi süda on julge, kartmatu, hulljulge, hull. Jobu ja kirglik.

Vanapoiss on see, kui sa täna küsisid käterätti ja ma andsin sulle padjapüüri ja sa küsisid, et kas see ongi käterätt. Ja ma vastasin, et jah. Ja sa leppisid sellega ja pühkisid käsi padjapüüri sisse. Kui nii, siis nii. Ütlesid sa. Ja ma imestasin, et sa leppisid.

Vanapoiss elab tavalist elu. Nagu kõik inimesed. Võib-olla on ta natuke kurjem, sest ta on kogu aeg üksi. Tal on nii palju aega mõelda endamisi. Arutada. Üksikud inimesed kasvavad vist rohkem sissepoole.

Vanapoisi toad on jahedad, aga ta ei viitsi kütta. Ta on isegi puudega kooner, kuigi mets tuleb aknast peaaegu sisse, aga puid on vaja saagida, lõhkuda. Kui raske see on. Ta ei viitsi. Küll tulevad soojemad ööd. Mõtleb ta. Jahe öö on täna. Mõtleb ta. Vanapoiss paneb jope selga ja magab koos riietega võidunud linade vahel.

Vanapoiss on see, kes kuuleb öösel voodist kähriku kisa, appihüüdu, kriiskamist nagu Aafrikas või džunglis. Jookseb paljalt õue ülestõusmispühade ööl ja kisab ja karjub üle küla, kisab ja röögib, sest ta vihkab vägivalda. Sest ta ei kannata seda. Sest tal on hinges raske. Ta ei saa magada, kui keegi seal pimedas kisab ja karjub, ja ta tahab peletada ära vaid selle, kes teeb kellelegi haiget. Minge kaugemale metsa, kui tahate, seal ma ei kuule, aga kaduge minu maa pealt, kaduge minu kõrvade äärest, sest ma ei suuda seda taluda. Sa ütled küll, et ära kisa nii palju ja mida inimesed mõtlevad. Mind pole see kunagi huvitanud. Olen sündinud sellisena siia maailma, olen alati selline olnud, olen tundnud nooremana häbi, et olen selline imelik, olen tahtnud muutuda, aga ikka olen jälle tagasi see, kes olen. Ma ei suuda seda muuta. Pigem kurb, et sa kardad teiste arvamust.

Vanapoiss on see, kes sõidab rattaga suveööl trussikute väel läbi küla, sest und ei tule ja toas on palav.

Vanapoiss sõidab toas rattaga.

Vanapoiss limpsib taldrikud üle ja ei pese nõusid.

Sa tahad mu voodiriideid ja katteid pesta, aga õudne, ma ei taha, et pesed. Siis on päev läbi asjatamist, toimetamist, sa pesed nii põhjalikult. Terve mu päev on häiritud... Vanapoistele meeldib, kui vaikus on majas. Ära pese palun.

Vanapoiss sobrab poodi minnes alati prügikastides ja veab sealt vanu ajakirju ja lehti koju. Parmud, hirmsad põhjakäinud joodikud lähevad poodi õlle ja viina järele, vanapoiss mõtleb küll, et natuke häbi on, aga siis mõtleb, et nemad joovad, mulle aga meeldib lugeda Loominguid, Akadeemiaid, Eesti Loodusi, teiste äravisatud ajakirju. Ise olen nii vaene, ei suuda osta midagi ja ei taha raisata raha ka. Ja vanapoiss sobrab puhta südamega teiste asjades edasi ja loeb teiste vanu arveid ja imetleb teiste äravisatud asju.

Vanapoiss istub kuni hommikuni üleval. Ta vaatab vahel oma kõhtu, kas see on suuremaks läinud. Ta sööb viimasel ajal tõesti rohkem. Ta ei liigu enam palju. Nüüdki on öö, varsti päike tõuseb, valgeneb, öösorr soristab juba ja mets kohiseb kaugel.

Vanapoiss on see, kes üksinda öös tantsib, kes veab välja raadio, paneb muusika kõvasti mängima ja laulab ja tantsib, keerutab ennast, ja kui keegi peaks seda nägema, siis mõtleks, et puha segi. Aga vanapoiss on õnnelik ja tantsib, ja laulab nii hästi, kui oskab, nagu kooliski, kui muusikatund oli, siis viisi ta ei pidanud, aga ta laulis kogu südamest. Nii palju, kui ta kõrist tuli. Nagu maailmas poleks olemas teisi lauljaid ega inimesi. Enda noodi järgi, enda südame rõõmuks. Ta liigutused, kui vanapoiss liigutab end, kui maailm peaks seda jälgima, kui vaimustav see on. Millised puusanõksud, suur paks keha, nagu padakonn. Vana särk seljas. Uus suvine soeng, enda lõigatud, sest juuksur on nii kallis. Vanapoiss.


RISTI SOLDATI MÕISTATUS. SAGADI PARUNI MÕRVALOOD
AIN KÜTT
Hea Lugu, 2019

Kriminaalloo „Risti soldati mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood“ tegevus viib lugeja 1828. aastasse ja mitmesse mõisa, mis jäid praeguse Lahemaa rahvuspargi maadele. Enamik raamatus mainitud mõisahooneid on praegugi alles.

Kriminaalne liin on puhtalt autori väljamõeldis, kuid teosesse on põimitud ka mitmeid sündmusi, mis neis mõisates toona tegelikult juhtusid. Ajastutruult on püütud kirjeldada toonast eluolu, õhustikku ja hooneid, tegelaste käituminegi vastab igaühe seisusele ja staatusele.

Ilusal maihommikul avastatakse Oandu karjamõisa keldrist Karula mõisniku Justus von Breverni surnukeha, kuigi seal peaks olema hoopis saeveskis õnnetult hukkunud töömees. Salapärase mõrvaloo peab lahendama Sagadi mõisahärra Paul Aleksander Eduard von Fock, sest ta on kohaliku meeskohtu assessor ja talle kuulub Oandu karjamõis. Asja aitavad tal uurida naabermõisa Annikvere veidi ebatavaliste kommetega preili Maria Juliana von Nottbeck ja ülikoolikaaslasest mõisavalitseja Wagner.


POISID! VIIGE MIND SIISKI JAOSKONDA! TÕSIELULISI LISANDUSI EESTI KULTUURILOOLE
HEINZ VALK
Fookus Meedia, 2019

Millise skandaali põhjustas kirjanik Smuuli kehv vene keel?
Kuidas purustas kilekott maalija lõua?
Milliseid ohte peidavad augud rannaliivas?
Mismoodi sattus armastatud karikaturist naistesauna?
Millega lõppes kunstnike klubi iludusvõistlus?
Miks oli skulptori talvemantli tasku hapukapsastest pungil?

Vaimuka sulega kunstnik Heinz Valk pajatab raamatus kõikvõimalikest veidratest ja absurdsetest juhtumistest, mida siinses kunstielus nõukogude ajal pahatihti ette tuli.


HEA JA KURJA TUNDMISE PUU
HELEN KÄIT
Tänapäev, 2019

Kui Mirjam kuuleb oma mehelt, et too läheb tema ja nende tütre juurest lihtsalt ära, ei oska ta esiotsa midagi arvata, see uudis tuleb talle selleks liiga äkki. Ometi on selge, et nii ongi ja edaspidi tuleb tal hakkama saada üksi. Ehkki see ei tähenda terve tema senise elu kokkuvarisemist ja hirmsat kitsikust, tähendab see siiski väga selgelt uue eluetapi algust ning vajadust oma elu põhjalikult ümber vaadata.




TIIU TALU TÜTREKENE
MARJE ERNITS
Eesti Raamat, 2019

Ühel õhtul põleb väikese Tiiu kodutalu maani maha ning ta ema ja väikevend hukkuvad. Orvuks jäänud tüdruk kasvab üles võimuka tädi peres koos täditütre ja kaksikutest tädipoegadega. Tal pole justkui millestki puudu, pigem vastupidi, sest saatuse poolt on talle antud erilised võimed. Samas on ta ilma jäänud ema õpetussõnadest, mida Tiiu talu naised põlvest põlve oma tütardele edasi andsid. Lõpetanud talutöö kõrvalt Maaülikooli, jääb neiu endiselt seotuks kasuvanemate taluga, kuid iidse suguvõsa otsese järeltulijana otsustab ta kunagise kodutalu taastada.

Romaan toob haaravalt lugejani väikese tüdruku naiseks kujunemise loo ning kirjeldab tänapäeva maaelu rõõmusid ja muresid ning keerulisi inimsuhteid.


MINU ITAALIA. MAGUS JA MÕRU
KÄRT VILT
Petrone Print, 2019

Saapa hiilgeajad jäävad mägede taha. Praegu on ta kulunud eksponaat vabaõhumuuseumis: saabast pitsitab tööpuudus, konts on vajunud korruptsiooni- ja bürokraatiamülkasse, kanna peale on astunud maffia ja ninast immitsevad sisse roiskuma läinud laenud. Saabas astub aga kindlalt edasi. Ta on läbi imbunud ajaloost ja kultuurist, sääres punnitab tootmis- ja turismiettevõtete kindel kasum ning augud tallal on vaid fenomen, mida firmamärgiks pidada.

Kummalisi kontraste kohtab Itaalias igal sammul. Saapamaa on ühekorraga nii vaene kui ka glamuurne, ilus ja inetu, magus ja mõru! Koos sõbrannaga põhjast lõunani reisides mõistan, et riiki valitseval kaosel on oma korrapära ning sellele annab kuju vaid Itaaliale omane harmoonia. Seal teatakse, et elu suurimad väärtused on inimesed ja hästi veedetud aeg ühes hea toidu ja veiniga. Itaallaste vahetu suhtlus ja elustiil kutsuvad mind tagasi ning nõnda jätkan oma elu- ja ülikooliteed kodust kaugel Apenniini poolsaarel. Niiviisi õpin tundma Saapamaa keerulist mosaiiki ja iseenda uut emotsionaalsemat versiooni.


MINU ŠOTIMAA. SÜDA SELJAKOTIS
MARION JÕEPERA
Petrone Print, 2019

Kahe eriti suure mäe vahele jõudes ootas meid ees tihe pilv, millest ei olnud võimalik läbi näha. Pilv oli nagu pehme värav, mille avamiseks tuli lihtsalt ennast usaldada. Seisin seal ja vaatasin pilve sisse. Maailm hakkas mind endale avama. Mitte millelgi ei olnud enam vahet. Taevas ja maa said üheks, minu jalad ja maa said üheks. Nahk minu kehal hingas iga pooriga. Minu mõtted, mu keha ja ala minu ümber moodustasid ühes taktis hingava terviku. Sain aru, et tegelikult ei oleks vahet, kui minu asemel seisaks siin kuusepuu, rebane või sirmik. Sest kõik on üks. Sest kohalolu on üks. Ja igasugune looduses viibimine on alati kahepoolne suhtlus. Astusin pilve sisse.

…Šotimaale tõi mind elu parim rännukaaslane – juhus. Sattusin Šotimaa lähedusse elama aastal 2011. Just siis hakkasin nii dramaturgi kui ka seiklejana huvituma sellest, kuidas me tajume ennast ümbritsevat ja miks meid tõmbavad tundmatud keskkonnad. Nii jutustangi rohkem õues kui toas viibimisest. Raamat sobib kõigile, kellele meeldib kohtuda millegi sõnulseletamatuga, olgu see siis viskiklaasis või matkaradadel.


SELLISED ME OLEME
GOLNAZ HASHEMZADEH BONDE
Varrak, 2019

Nahidil on jäänud elada kuus kuud. Vähemalt nii arvavad arstid. Kuid Nahid pole inimene, kes kedagi usuks. Ta lükkab tagasi talle pandud vähidiagnoosi ja arsti, kes selle pani. Tema sisemine meelepaha on ühtlasi kantud põlgusest selle elu vastu, mis talle antud on, ja teadmise vastu, et see jätkub varsti ilma temata. Ta tunneb end olevat üksi oma haiguse ja mõtetega. Ta igatseb oma tütre Arami järele, kuid ei saa temaga kuidagi ühele lainele. Haiguse karm silmus tõmbub koomale ja Nahid tahaks kaitsta Arami valu eest. Ta saab aru, et ta peaks seda tegema. Sest mida muud on üks tütar kui keegi, kes on siia ilma sündinud jagamaks oma ema valu?

Esitatud raevuka purskena, on „Sellised me oleme” lugu juurtetusest ja kaotusest, see on jutustus tugevast, kuid piinavast suhtest emade ja tütarde vahel.

Oma väga otsese ja mõjusa stiiliga esitab Golnaz Hashemzadeh Bonde meile raskeid küsimusi. Mida me anname edasi oma lastele? Ja mida me võlgneme neile, keda armastame?


SURMAV VALGE
ROBERT GALBRAITH
Varrak, 2019

Eradetektiiv Cormoran Strike’i büroosse tuleb kasimata noormees Billy, kes usub, et nägi lapsepõlves pealt koletut kuritegu. Kuigi on selge, et noormehe mõistusega pole kõik korras, jääb midagi tema jutu juures Strike’i häirima ja ta asub tõe jälgi ajama.

Õige varsti vajab büroo teeneid üks tuntud poliitik ning Strike ja büroo kaasosanik Robin Ellacott hakkavad tegelema väljapressimisjuhtumiga, millel on ootamatu seos Billy looga. Taustaks 2012. aasta Londoni olümpiamängude sagin, sukelduvad Strike ja Robin, kelle tunded teineteise vastu muutuvad aina keerulisemaks, rikaste ja ilusate maailma, mille glamuurse fassaadi taga paljastub aga midagi sootuks inetumat ...

ROBERT GALBRAITH on Harry Potteri lugude sarja ja romaani „Ootamatu võimalus“ autori J. K. Rowlingu pseudonüüm. Detektiiv Cormoran Strike’ist jutustava sarja kolm eelmist romaani „Käo kukkumine“, „Siidiuss“ ja „Kus on kurja kodu“ jõudsid kõik menukite edetabelite tippu ning praegu väntab BBC 1 Strike’i lugudest ka teleseriaali, produtsendiks Brontë Film and Television.


HARAKAD
MARK EDWARDS
Pegasus, 2019

Hirm elab naaberkorteris … Jamie ja Kirsty on oma esimesse ühisesse kodusse kolides optimistlikud. Nende helges tulevikus ootab abielu ja pere loomine. Uue maja elanikud tunduvad sõbralikud: kirjanik ja keskealine taimetark üleval ning otse nende all abielupaar Lucy ja Chris Newton, kes neid avasüli tervitavad.

Algus uues kodus on kui idüll, aga siis hakkab juhtuma veidraid asju. Nende lävele jäetakse surnud rotte. Nad kuulevad häirivaid hääli, pealegi – mis kõige hullem – öösiti. Kui Jamie parim sõber kohutavas õnnetuses viga saab, avastavad nad, et tegu polnud pelgalt halva juhuse ja kokkusattumusega – toimumas on midagi palju pahaendelisemat. Kui Jamie ja Kirsty meeleheite äärele aetakse, vannub Jamie, et hakkab vastu. Ent tal pole aimugi, millega silmitsi seisab.

„Harakad“ on pingeline psühholoogiline põnevik, mille koletisteks pole vampiirid ega deemonid, vaid inimesed naaberkorterist. Mark Edwards on tänapäeva üks menukamaid ja produktiivsemaid briti põnevuskirjanikke. „Harakad“ on tema esimene ja senini loetuim romaan, mida on üle maailma ostetud ligi miljon eksemplari.

„Väga kaval ja tempokas lugu, mis jäi lõpuni ootamatuks.“ – Elizabeth Haynes


61 TUNDI
LEE CHILD
Varrak, 2019

Jack Reacher on tagasi. 61 tunni pärast juhtub midagi. Turismibuss satub Lõuna-Dakotas Boltoni väikelinna lähistel lumetormi ajal õnnetusse ja kõik sõitjad, nende hulgas juhuslikult bussis viibinud Jack Reacher, toimetatakse Boltonisse. Reacher kavatseb liikuda edasi niipea, kui lumetorm on möödas, aga siis selgub, et linnas toimetavad mingid kurjad jõud, keda ohustab üksainus vanem naine. Nimelt on ta paljudest linlastest ainus, kes söandab minna kohtusse tunnistusi andma, seetõttu on karta, et vanaproua elu on ohus. Poolkogemata leiab Reacher end politsei abilisena tähtsa tunnistaja elu kaitsmast. Samal ajal arenevad sündmused näitavad, et tegu on palju kurjaendelisemate jõududega, kui algul tundus ...


USALDUSE KÜSIMUS
PENNY VINCENZI
Varrak, 2019

Kui mees seisab silmitsi dilemmaga, mis ähvardab hävitada tema maine, abielu ja lapse, mis valikuid ta siis teeb?

Tom Knelston on karismaatiline ja võluv mees, kelle kireks on poliitika ja reformid. Ta on ka ambitsioonikas mees, kellel avalikkus silma peal hoiab. Tema naine, endine meditsiiniõde Alice jagab ta ideaale. Nad näivad olevat täiuslik paar.

Järsku aga kohtab Tom lapsepõlvetuttavat, kaunist ja õnnetus abielus olevat modelli Diana Southcotti. See naine kehastab paljuski kõike, mille vastu Tom võitleb, kuid samas on ta ka vastupandamatu ja nii hakkavadki nad ohuga flirtima, ehkki armulugu võib nad mõlemad hävitada. Kui Tomi laps haigestub, on mees sunnitud langetama otsuseid oma põhimõtete, karjääri ja abielu üle ning ennekõike küsima endalt, kui suur on ta armastus oma lapse vastu.

„Usalduse küsimus” on Penny Vincenzi romaan elust eelmise sajandi keskel ja selles on palju huvitavaid tegelasi, elumuutvaid otsuseid, armastust, iha ja konflikte. Lugu on nii lummavalt kaasahaarav kui ka silmaringi laiendav.


ULTIMA
L.S. HILTON
Pilgrim, 2019

Kogu maailmas laineid löönud seksikas põnevik jõuab nüüd haripunkti!

Glamuurne Veneetsia galeriiomanik Elisabeth Teerlinc teab võltsingutest nii mõndagi. Õigupoolest on ta ju ise võltsing! Tema tegelik mina – Liverpooli vaesest linnaosast välja rabelenud Judith Rashleigh – on peidetud mitme kihi valede alla.

Kuid Serbia maffiabossi ja Itaalia politseis tegutseva topeltagendi vahele lõksu jäädes on naine sunnitud looma veelgi suurema võltsingu – täiusliku maali, mille eest makstakse kõrgetasemelisel kunstioksjonil mitusada miljonit naelsterlingit.

Judith teab, et isegi kui ta sellega hakkama saab, kaotab ta tõenäoliselt elu. Aga ta ei tea, et pööraste ja seksikate seikluste käigus kaotab ta seekord ka südame.


ARMASTUSKIRI
LUCINDA RILEY
Varrak, 2019

London, 1995. Kui oma põlvkonna üks silmapaistvamaid näitlejaid Sir James Harrison üheksakümne viie aastasena sureb, ei jää temast maha mitte üksnes murest murtud perekond, vaid ka saladus, mis on nii šokeeriv, nii vapustav, et võib põhjalikult raputada Inglismaa ladviku alustalasid …

Joanna Haslam on noor ambitsioonikas ajakirjanik, kellele antakse ülesanne legendaarse näitleja matustest artikkel kirjutada. Mälestustseremooniale on kogunenud maailma kuulsuste koorekiht. Joanna aga komistab kogu selle glamuuri taga peituvale hämarale saladusele: talle mainitakse kirja, mille James Harrison endast maha jättis ja mille sisu on üle seitsmekümne aasta meeleheitlikult varjatud. Saladust katvaid valede kihte üksteise järel maha koorides põrkab ta kokku jõududega, mis püüavad teda igati takistada, et tõde päevavalgele ei tuleks. Ning et kiri enne teda kätte saada, ei kohku need jõud millegi ees tagasi …


SWEET LAURELI KOSK
RAEANNE THAYNE
Ersen, 2019

Kevad peaks tooma tärkamist, kuid Maura McKnight-Parker ei suuda oma mineviku eest põgeneda. Leinates ikka veel oma kadunud tütart, üllatab endist vaba hinge vanema tütre Sage’i ja ta esimese armastuse, Sage’i isa naasmine. Jackson Lange ei teadnud oma tütrest midagi – ta ei teadnud isegi seda, et oli väikelinnast jalga lastes oma eluarmastuse rasedana maha jätnud –, kuid ta pole Maurat unustanud.

Nüüd on nad tagasi, ent Sage’il on saladus, mis paneb taasühinenud pere haprad suhted proovile. Juhuse tahtel koos ning pühendunud neile, keda armastavad, peavad Maura ja Jackson õppima, kuidas edasi minna ja minevikus tehtud vigadest lahti lasta, selleks et neid ja nende Hope’s Crossingi sõpru ootaks särav tulevik.


EI SAA SINUST ÜLE
SUSAN MALLERY
Ersen, 2019

Silver Tesdalil on ettevõtluseks loodud pea ja suudlemiseks huuled ning pankur Drew Lovato silm on jäänud pidama mõlemal. Aga pärast seda, kui Drew oli nii rumal, et lasi Silveri käest, on naine hoidnud temaga distantsi. Kui pank keeldub Silverile laenu andmast, näeb Drew kahekordset võimalust: rahastada Silveri fantastilist ja ainulaadset ideed ja võita ühtlasi naise usaldus.

Vaatamata tugeva naise reputatsioonile pole Silver siiski nii tugev, nagu välja paistab. Drew’ kaotamine mõjus talle väga rängalt. Aga Drew’ suudlused on sama ahvatlevad kui tema pakkumine Silveri ärisse investeerida. Kui Silveril ei õnnestu temast üle saada, võib-olla tuleks siis hoopis alla anda ja see mees lõplikult peast visata.

Aga kui Silver avastab, et ta on mehesse armumas veelgi sügavamalt kui keskkooli ajal, kipuvad tema plaanid jooksma liiva. See tähendab, et ta peab kõik ausalt üles tunnistama ja rääkima mehele saladusest, mida ta on tolle eest aastaid varjanud – ning riskima, et võib seeläbi mehe igaveseks kaotada.

Sarja eelmised raamatud: Ütle sina seda esimesena. Esimene raamat, Teise võimaluse ootuses. Teine raamat, Miks mitte täna õhtul. Kolmas raamat


LASKMATA KARU PEIED
JÜRI KOLK
Kingitud Hobune, 2019

Millistele takistustele põrkab järve rännuhimu?
Mida arvab jõgi taevast?
Kas kuu on tõepoolest valemängija või ehk hoopis vastutustundetu looder?
Milleks laulikule lestakala?
Mis häält teeb patuta inimene?
Kuidas lõhnab vaikimine?
Kus on tõde?
Kas süda ei võiks ennast selgemini väljendada?
Miks mitte käia vee peal kui asi tagakäpas?
Neile ja veel paljudele elutähtsatele küsimustele saab sellest raamatust vastuse või siis ikkagi ei saa.


KÕIKIDE ASJADE VALGUS
MIKK PÄRNITS
EKSA, 2019

„Pärnitsa luule haare on lai, maapõuest magma ja mulla mant liigutakse linnutiivul lausa kosmosesse välja, vaikse metsaaluse kohal laotub kõuekõminast rappuv taevas.” – Janika Läänemets

„Kohati meenutab tema luulekeel arbujaid – peamise paralleeli võiks tõmmata Uku Masingu emotsionaalse ja müstilise loodusluulega.” – Hele-Mai Viiksaar




EESTI NOVELL 2019
URMAS VADI, TAUNO VAHTER, TOOMAS HAUG, ARMIN KÕOMÄGI, TAAVI EELMAA, KAAREL B. VÄLJAMÄE, MAARJA KANGRO, KAI KASK, TOOMAS VINT, MARGIT LÕHMUS, JANAR ALA, ANDRUS KASEMAA, RISTE LEHARI, TÕNIS TOOTSEN, AVE TAAVET, MADIS AESMA, JAN KAUS, TIIT ALEKSEJEV, JOHANNES SEMPER
Eesti Jutt MTÜ, 2019

EESTI NOVELL 2019 on teine raamat uuest sarjast, kuhu neli koostajat on valinud põnevaid ja eriilmelisi palu möödunud aasta novellisaagist. Sest lisaks Tuglase novelliauhinna saanud lugudele on uudisjutumaastikul muudki huvitavat, mis aga pahatihti laiema lugejaskonna ja tunnustuse eest varjule jääb. Sel aastal on kogumikus 18 lugu, sajanditagust kirjanduspilti esindab otse Siuru kaante vahelt tänapäeva tõstetud Johannes Semper. Novelliregistrid on mitmekülgsed – leiab lõikavat satiiri, muhedat huumorit, tõsipaatoslikku elukaemust, kirjanduslikku koomiksit, elu pärast surma, seksuaalhälbeid, kasside hingeelu, järsku ilmub keset uusaastaööd tank T-72.

Kõige rohkem, nagu arvata võibki, on raamatus surma ja armastust, neid elu suurimaid müsteeriume. Ja maaelu. Sest me oleme ikkagi maarahvas, kes tunneb ennast ainult siis kindlalt, kui külmal talvel puud otsa ei saa.


PAUNVERE LÕPP. KUIDAS EESTI KIRJANIKUD „KEVADET” KIRJUTAKSID. 69 PAROODIAT
TOOMAS KALL
EKSA, 2019

1912.aastal avaldas Oskar Luts jutustuse „Kevade”, mis sai kohe lugejate lemmikuks, peagi aga üheks eesti kirjanduse tüvitekstiks.1975. aastal kuulus „Kevade” meie kultuuriruumi juba nii orgaaniliselt, et ma tõesti uskusin: mingisugune „Kevade” oleks meil isegi siis, kui Luts ei oleks seda omal ajal kirjutanud. Ainult et missugune „Kevade” täpselt? Nii hakkasingi otsima vastust küsimusele, kuidas eesti kirjanikud „Kevadet” kirjutaksid.

Esimesed vastused — Mati Undi, Holger Puki ja Vaino Vahingu moodi „Kevaded” — ilmusid ajakirja „Pikker” 16/1975 paroodialisas „Käkker”, viimane — Mehis Heinsaare laadi „Kevade” — ajakirjas „Looming” 12/2017.

Nüüd jõuavad ühtede kaante vahele kõik kahekümne viie eesti kirjaniku kujuteldavad „Kevaded”, mis seni on ilmunud, lisaks tosin veel avaldamata paroodiat. Enamik neist uus-„Kevadetest” on kas lühemad või pikemad jutustused, kuid on ka luulet, samuti on esindatud aforismid (Arvo Valton), kuuldemäng (Jüri Tuulik), päevik (Tõnu Õnnepalu), kirjavahetus (Jaan Kaplinski), e-kirjavahetus (Mart Juur) ja koguni traktaat (Olev Remsu).

Soovitan „Paunvere lõppu” kõigile, eriti neile, kes hindavad eesti kirjanduse (vahel raskesti märgatavat) mitmekesisust.

Jan Kaus soovitab: "See eesti kirjanikke parodeeriv raamat ajas mind ikka päris mitmes kohas kõva häälega naerma. Ideaalne raamat kõigile neile, kelle meeldib intelligentne nali, mis ammutab eesti kultuurist."


KOOLIRAHVA VÄLIMÄÄRAJA
ALO SAVI
Studium, 2019

Raamat on humoorikas pilguheit koolitöötajate võluvasse, pühendunud ja sõbralikku maailma. Lihtsalt, illustratiivselt ja ülevaatlikult kirjeldatakse õpetajate ning direktorite tüpaaže ja teisi koolis töötavaid inimesi ning antakse mõistlikke soovitusi, kuidas nendega edukalt suhelda. Kõik kirjeldatud õpetajate ja koolijuhtide tüübid on autori poolt märgatud aastakümnete jooksul koolis õppides ning töötades. Nagu kujunes alkeemiast keemia, võib sellestki raamatust kunagi saada surematu klassikaline teos, mis pani aluse teaduslikule uurimisvaldkonnale – pedagogogloogiale. Lugege ning nii mõnigi seik Teie lapse või Teie enda õpetaja kohta leiab mõistliku selgituse ning mõnigi kolleeg muutub järsku palju mõistetavamaks. Rõõmsat avastusretke koolidžunglis!


PUUDUTUSE AEG
EERIK PURJE
Argo, 2019

Romaani peategelane, sõja tõttu kodumaa kaotanud Mihkel Rand on jõudnud oma eksirännakuil Austraaliast Kanadasse. Seal, Toronto suurlinnas ja Põhja-Ontario ürgmetsades, kulgevad ta heitlikud elusündmused ja jätkuvad lootusetuna tunduvad otsingud, põimitud kriitiliste arutelude ja enesehinnangutega. Tõeline puudutuse aeg seisab aga alles ees. 2014. aasta üldlaulupidu toob elatanud mehe lõpuks tagasi Eestisse. Laulukaare all algab sündmuste ja kokkusattumuste jada, kus ootamatult hargneb lahti nii mõnigi umbsõlm. Näiliselt igal rindel lüüa saanud sõdur tajub, et võit on varjatud kujul siiski saavutatud.

Mihkel Rand on kui 1944. aasta sügisel tekkinud sundpagulase etalon, kelle saatuses kajastub üks tahk meie rahva tollasest traagikast ja hilisemast leevendusest. Rahva killustamiseks piisas võõrvõimu julmusest ja hoolimatusest, laialipaisatud kildude taasliitmiseks vajame armastuse ühendavat jõudu.

Romaani autor Eerik Purje on töötanud aastakümneid ajakirjanikuna Kanadas ja avaldanud mitu raamatutki. “Puudutuse aeg” on järg tema 2017. aastal ilmunud esikromaanile “Aja puudutus”.


KIRJAD MAARALE
ANDREI HVOSTOV
Petrone Print, 2019

“Teos mida te käes hoiate, on kirjutatud ühele kindlale inimesele – noorele naisele, kes saab sajandi keskel kolmekümne kolme aastaseks. Ma olen elus tähele pannud korduvat tragöödiat – kui me teatud hetkel jõuame sinnamaale, et tahaks hakata oma vanavanematele küsimusi esitama, on juba liiga hilja. Nad on läinud. „Kirjad Maarale“ on sündinud katsest aimata ära need küsimused, mida mu lapselaps võiks mulle sajandi keskel esitada. Mitte ainult tema, vaid kõik need noored täiskasvanud, kes selles uues mitteilusas maailmas tahaks meil, vanavanematel, rinnust kinni haarata ja karjuda – mida te tegite?!”

Näkku vaadatakse näiteks sellistele küsimustele: kuidas olla õnnelik; kas vene nimi on Eestis koormaks; kuidas tajub maailma autist; millest sai alguse ajakirjanduse allakäik; kas kodusõda Eestis on reaalne oht või ullikeste foobia; kas „Tõde ja õigus“ võiks saada järje; kuidas töötab matriarhaat; kas Tartus sõitis tõesti tramm?


ELU JA AEG
ENN NÕU
EKSA, 2019

Enn Nõu mälestusteraamat tugineb päevikutekstidele aastatest 1949–1955 ehk autori gümnaasiumiajast, õpingutest arstiteaduskonnas ja kirjanikuks kujunemise alguse perioodist Uppsalas.

Raamat kirjeldab eesti pagulaste elu Korea sõja ja kodumaa vabastamise lootuste varjus. Eesti organisatsioonid ja tuntud tegelased läbivad raamatut, milles paistab ka autori maaniline huvi 1950-ndate kinofilmide ja staaride vastu. Lisaks lähemalt lootusetust elukaaslase otsimise vaevast.

Vilksatavad tuntud pagulased, nagu Oskar Loorits, Andrus Saareste, Arvo Mägi, Karl Ristikivi, Gustav Suits, Eduard Tubin, Rudolf Penno, Märt Raud, Aksel Mark, Heinrich Laretei, Valev Uibopuu, Artur Adson, Johan Kõpp, Armin Tuulse, Aarne Viisimaa, Tõnis Kint, Artur Mägi, Marie Under, Helmi Mäelo, Enno Penno, Vello Salo, Gustav Ränk, Ilmar Jaks, August Torma ja paljud teised. Teos on täpne, aus ja ajakohane eesti paguluse kirjeldus Rootsi ülikoolilinnas ja detailne ajapeegeldus nii kirjanduse kui ka ajaloo vaatenurgast.


ELUPÕLETAJAD
ERIK TOHVRI
Erik Tohvri Romaan OÜ, 2019

Käesoleva aasta aprillikuus ilmub Erik Tohvri romaan jääb tõenäoliselt ränga silmahaigusega võitleva eaka kirjaniku viimaseks raamatuks. Autor ise teeb selle kohta niisuguse kokkuvõtte:

Nii, nagu ei ole võimalik pimedalt sündinule edasi anda lillede ja liblikate värve, ei saa ka tundetule kirjeldada seksuaalsust – seda on võimalik ainult ise tunnetada. Olen oma senistes romaanides seda kogu maailma elu liikuma panevat jõudu vaid põgusalt puudutanud; nüüd, juba kõrvalseisjana, pole see teema enam sedavõrd tabu, et mitte selle kaudu inimloomuse olemusele läheneda ja näha, et see ürgne jõud võib ennast väga mitmel viisil avaldada.

Tegelikult on see raamat eksperiment – kas minus on veel 86aastasena säilinud midagi, mis suudab lugejat köita? Ma tänan kõiki, kes minu ajaviiteks kirjutatud romaanidest on osa saanud!

Erik Tohvri, kodanikuna Hans-Erik Laansalu


HELEDAM KUI PÄEV
MIRKO BONNÉ
Eesti Raamat, 2019

Raimund Merz tunneb Moritzit ja Florianet juba lapsepõlvest, nende elu keskpunktiks on üks metsistunud aed külaserval. Kui nendega liitub Inger, taanlasest kunstniku tütar, moodustub nelikust sõpruskond, kuniks mõlemad poisid tüdrukusse armuvad. Inger valib Moritzi, paar saab ka Raimundist ja auahnest Florianest. Aastaid hiljem ristuvad nende teed uuesti, andes Raimundile võimaluse selgelt näha, kui tühine on tema elu ilma Ingerita. Meeleheitlikult otsib ta teed tagasi iseenda ja oma minevikuga leppimise juurde. Otsingud kulmineeruvad reisiga Lyoni, ühe maali juurde, mis lummab teda samamoodi nagu lapsepõlv metsikus aias.

Mirko Bonné suur armastusromaan toob Goethe „Hingesugulaste“ teema tänapäeva. See uurib tüllimineku ja võõrdumise põhjuseid ning loob haarava portree mehest, kes leiab jõudu oma olemuse varjust välja astuda.

Mirko Bonné (snd 1965) on avaldanud romaane, luulekogusid, esseesid ja reisikirju, tõlkinud saksa keelde muu hulgas Sherwood Andersoni, Emily Dickinsoni, John Keatsi, Grace Paley ja William Butler Yeatsi teoseid. Oma loomingu eest on Bonné pälvinud mitmeid kirjandusauhindu.


ARMASTUS KÜLMAS KLIIMAS
NANCY MITFORD
Varrak, 2019

„Armastus külmas kliimas” on säravalt romantiline teos, mis kirjeldab värvikalt aristokraatide kadunud hiilgust kahe maailmasõja vahelisel Inglismaal ja kuulub kindlalt inglise kirjanduse klassika hulka. Ehkki romaanis on kujutatud kõrgaadli elu, võib vaimukuste pillerkaari varjus aimata ka nukramaid alatoone, sest armastus võtab sageli ootamatu kuju või jääb hoopis tabamatuks. Nagu heades raamatutes ikka, on selleski teoses midagi rohkemat, kui esmapilgul paistab, ning küllap sellepärast püsib see seniajani värskena.

Nancy Mitford (1904–1973) oli üks kuuest Mitfordide õest, kes on Inglismaal olnud mitmete raamatute ja käsitluste aineks. Peaaegu kõik õed on midagi kirjutanud, avaldatud on nende kirju ja päevikuid, kuid üksnes Nancy on leidnud tunnustust kirjanikuna. Tema loomingut iseloomustavad kaasasündinud anne, terav pilk ja oskus omaaegse kõrgkihi elu vaimukalt tabada. Kõige kõrgemalt on tema loomingus hinnatud kaks pooleldi autobiograafilist romaani „Armastust otsimas” ja „Armastus külmas kliimas”.


MINU IIRIMAA. ARMASTUS TULEB KARJUDES
RENE SATSI
Petrone Print, 2019

Mida Iirimaa endast kujutab? Ilmselt ujuvad seda saart mainides silme ette pildid liigagi rohelisest loodusest, härjapõlvlastest, silmatükkivalt punastest juustest, sulnistest mägedest ja Guinnessi õlust. See kõik on muidugi väga pinnapealne. Ja mina üritan sellist pinnapealsust omamoodi korrigeerida.

Mind pandi Iirimaal p ä r i s e l t tööle. Ma jagasin korterit ööklubides poksida armastava iirlasega; aitasin kaugelt maalt pärit prostituudil oma teadmata Iiri väikelinnas maad kuulata; mind kahtlustati maffiavõsukese peksmises ja poolakaks olemises. Mu lugudesse mahuvad kummituskoer ja delfiin, kes pole normaalne. Kirjutan läbi irooniaprisma Eduard Vildest, hostelitest, oma eluraskustest võõral maal ja Iirimaa ajaloost. Kirjutan ka armastusest. Üritan keskenduda päris Iirimaa inimestele, päris probleemidele, päris eludele. Iirimaal oleks minu kohta ka kindlasti üht-teist öelda, aga õnneks saan ainult mina seda teha. Ebavõrdsus, mis mulle ainult kasuks tuleb.


MÕTTETU MEHE PÄEVARAAMAT
WEEDON GROSSMITH, GEORGE GROSSMITH
Rahva Raamat, 2019

„Mõttetu mehe päevaraamat” on huumoriklassika tippu kuuluv teos, mille peakangelane Charles Pooter ilmus lugejate ette esmakordselt Inglise satiiriajakirja Punch lehekülgedel 1888. aastal. Sellest ajast peale on hiljem raamatuna ilmunud teost antud uuesti välja pea igal aastal. Samuti on peategelase nimest saanud omamoodi sünonüüm kõigi kohta, kes peavad oma igapäevaelu tähtsusetuid pisiasju nii oluliseks, et neist peaks tingimata kuulma ja hoolima ka kogu ülejäänud maailm. Nüüd on The Telegraphi poolt kõigi aegade viieteistkümne parima huumoriraamatu sekka valitud teos kättesaadav ka eesti keeles, andes meie lugejatele viimaks võimaluse tutvuda maailma kõige tähtsama mehega ning saada osa tema tarkadest mõtetest ja tähtsatest igapäevategemisest.

See koomiline meistriteos, mis kätkeb endas naeruväärselt pompoosse ja äpardustele alti Charles Pooteri, tema abikaasa Carrie ja nende tülika poja Lupini tegemisi, on pakkunud lugemisrõõmu mitmetele põlvkondadele lugejatele ning andnud inspiratsiooni paljudele hinnatud kirjanikele nagu J. B. Priestley, Evelyn Waugh, Helen Fielding ja Sue Townsend.

2007.aastal valmis „Mõttetu mehe päevaraamatust” ka film, kus nimiosa mängib Eestiski armastatud näitleja Hugh Bonneville („Notting Hill”, „Downton Abbey”).


VAIKIV PATSIENT
ALEX MICHAELIDES
Pegasus , 2019

Alicia Berenson peab päevikut, et oma mõtteid lahti kirjutada ning tõestada armastatud abikaasale, et kõik on hästi. Ta ei tahaks ealeski Gabrieli muretsema panna või talle valu põhjustada.

Kuni ühel õhtul tulistab Alicia Gabrieli viis korda näkku ega räägi pärast seda enam sõnagi.

Psühhoterapeut Theo Faber on veendunud, et tema võimuses on Alicia rääkima panna, ehkki kuue aasta jooksul pole see kellelgi õnnestunud. Alicia loo uurimisest saab Theole kinnismõte ja ta avastab, et naise vaikimise põhjus peitub palju sügavamal, kui esiotsa arvata võis.

Aga kui Alicia viimaks rääkima peaks, kas siis Theo ikka on valmis tõde kuulma?

„Vaikiv patsient” on Kreeka-Küprose-Inglise päritolu Alex Michaelidese esimene romaan, 2019. aasta kõmulisim põnevik, mille tõlkeõigused müüdi juba enne ilmumist rekordiliselt 37 riiki. Raamat tõusis kiiresti nii New York Timesi kui ka Sunday Timesi edetabelite esikohale ja Brad Pitti eestvedamisel on romaani põhjal valmimas film.


MÄGEDE KUNINGANNA
DANIEL WISSER
Tänapäev, 2019

Robert Turini elu on elatud, kuigi ta on alles neljakümne viie aastane. Ent üks siht on tal veel: ta tahab iga hinna eest jõuda Šveitsi. Sest seal saaks ta ise otsustada, millal on lõpp. Veelgi rohkem meeldiks talle see, kui ta poleks ravimatult haige, aga diagnoos on vääramatu: hulgiskleroos. Selleks et oma naisele mitte koormaks olla, kolib ta ära hooldekodusse, vabatahtlikult ja varakult. Kuid see joodik ja naistemees, kes kõik ilustamata välja ütleb, pole just kerge hoolealune, seda märkavad õed peagi. Oma seisukorra halvenedes otsustab ta ise oma elule punkti panna, enne kui selleks on liiga hilja.

Südantlõhestavalt koomiliselt jutustab see romaan viimastest asjadest, ja eelviimastest – elust selle kohutavas ilus ja võimatusest öelda, millal tuleks lugeda see lõpetatuks.


VESTLUSED SÕPRADEGA
SALLY ROONEY
Varrak, 2019

Frances on 21 aastat vana, tüüne ja tähelepaneliku loomuga. Üliõpilase ja algaja kirjanikuna pühendub ta intellektuaalsetele otsingutele ning oma ilusale ja lõputult enesekesksele sõbrannale Bobbile. Tüdrukud esinevad Dublinis luuleõhtul, kus Melissa-nimeline ajakirjanik nende ande avastab. Kui nad Melissaga lähemalt suhtlema hakkavad, tuleb Francesel vastumeelselt tunnistada, et Melissa peen kodu ja kena abikaasa avaldavad talle tegelikult muljet. Frances usub, et eraomand on saatanast, ja Nick, Melissa näitlejast abikaasa, paistab kui patriarhaadi kehastus. Ent kuitahes lõbus flirt Nickiga ka esialgu ei tunduks, areneb sellest kummaline lähedus, mida ei Frances ega Nick oodatagi ei oska.

Briljantselt täpne ja teravalt taiplik „Vestlused sõpradega” kujutab elavalt nooruse võlu ja karisid.

Sally Rooney (snd 1991) on üks enim tähelepanu pälvinud noori Iiri kirjanikke. „Vestlused sõpradega” on tema esimene romaan, mis sai kohe ilmudes suure tunnustuse osaliseks. Tema teine romaan „Normal People” valiti 2018. aasta Man Bookeri preemia kandidaatide hulka.


TÕDE TÕUSEB, VESI VAOB
S.K. TREMAYNE
Pegasus, 2019

Mõnikord ei saa isegi ennast usaldada ... Natuke kiilasjääd, natuke ebaõnne, ja Kath Redway elu oleks Dartmoori kauni rahvuspargi paisjärves peaaegu lõppenud. Imekombel pääses Kath õnnetusest mõne verevalumi ja lühiajalise mälukaotusega. Ta on šokis, kuid õnnelik, et jõudis tagasi oma kaugesse koju keset nõmmetühermaad, kena abikaasa Adami ja armsa, ent isemoodi tütre Lyla juurde. Ta on elus! Kuid tema perekond ei ole sama rõõmus. Abikaasa on korraga arusaamatult jahe, isegi vaenulik. Ja unistajast tütar räägib muudkui mingist „mehest nõmmel“.

Siis hakkavad taastuma jubedad mälukillud ning Kath saab aru, et tema õnnetus polnud mingi õnnetus ... Sammhaaval õõvastavat tõde avastades vajub ta elu pimeduse, hirmu ja õuduste sohu.

A.K. Tremayne on Devonis sündinud ja võimalikult anonüümseks jääda sooviva autori kirjanduslik pseudonüüm. Ta on tegutsenud ajakirjanikuna ja kirjutanud (Tom Knoxi pseudonüümi all) arheoloogiat ja religiooni käsitlevaid põnevikke. Autori esimene raamat S. K. Tremayne’inime all oli „Külmakaksikud” (e k 2016), mis osutus väga menukaks; edukas oli ka teine raamat „Tulelaps”.


LÕPETAMATA MÕRV
ANN GRANGER
Varrak, 2019

„Lõpetamata mõrvas” kohtub lugeja taas Campbelli ja Carteri, aga ka tegevusse naasnud Mitchelli ja Markbyga.

Pensionipõlve nautiv Alan Markby kuulab hämmastunult oma aedniku Josh Browningu tunnistust. Viimane räägib, et lapsepõlves, kahekümne aasta eest, leidis ta koos oma õe Dilysega linnakese lähedalt metsasalust noore naise laiba. Pahandust kartes jätsid lapsed avastuse enda teada, kuid nüüd avastas Browning õe asjade hulgast surnule kuulunud käeketi ja otsustas juhtunu üles tunnistada. Ja kellele veel, kui mitte mehele, kellega ta on aeda hooldades sõbraks saanud – endisele politseikomissarile Alan Markbyle.

Kahekümne aasta tagune kadumisjuhtum võetakse uuesti uurimise alla. Kahe põlvkonna ja kahe jaoskonna politseinikud ühendavad jõud, et osutada kadunud tüdrukule viimane teene – tuua tõde päevavalgele.


KOHTUNIKU NAINE
ANN O'LOUGHLIN
Varrak, 2019

Emma naaseb üle hulga aja Dublinisse oma võõraks jäänud ja hiljuti lahkunud isa päranduseasju korda ajama. Seda tehes hakkab tal kujunema pilt isa elust Grace’iga – emaga, keda Emma polnud tundnud. Oma isa mäletab ta vaid kui kohtunikku, kes oli kodus sama karm ja eemalolev kui kohtusaalis. Kohtuniku isiklikke asju läbi vaadates saab Emma oma ema kohta teada fakte, mis teda sügavalt vapustavad.

Lugu murdmatust armastusest ning skandaalist, mis sai alguse 1950. aastate Dublinis ja jätkub läbi aastakümnete eri kontinentidel, mille käigus tulevad päevavalgele ammu maha maetud perekonnasaladused – „Kohtuniku naine” tõstatab küsimuse, kas armastus võib tõepoolest olla igavene.


ÄRA KAOTA LOOTUST
CHRISTINA RICKARDSSON
Sinisukk, 2019

Inimesed vaatasid meid imelikult. Mõned koguni sülitasid meie peale, kui me kerjasime, ja mina ei saanud mõhkugi aru, mida mina või ema siis valesti olime teinud. Me olime head inimesed, kes polnud kellelegi liiga teinud! Lihtsalt proovisime natuke raha hankida, et me nälga ei sureks.

Christiana esimesed eluaastad mööduvad koos ema ja väikevennaga Brasiilia metsades, koobastes ja tänavatel. Tema lapsepõlv on kõike muud kui helge. Ta peab söögi nimel kerjama, magama, kus juhtub ning taluma, et inimesed tema peale sülitavad.

Seitsme-aastaselt pannakse Christiana ja tema vend lastekodusse, kust nad varsti adopteeritakse. Uus perekond ootab neid Brasiiliast väga kaugel – Rootsis.

Kuigi pärast Rootsi kolimist ümbritseb Christianat turvaline keskkond, pole uue eluga harjumine lihtne, mistõttu võtab ta täiskasvanuna ette teekonna oma lapsepõlve radadele, et taaskohtuda oma emaga ning ühtlasi leida iseennast.


KIVIST KOHTUNIK
RUTH RENDELL
Eesti Raamat, 2019

Eunice Parchman tappis Coverdale’i pere sellepärast, et ta ei osanud lugeda ega kirjutada.

Kui romaani esimene lause ütleb, kes kelle tappis ja miks, siis tundub, et edasi pole enam millestki rääkida. Ometi oskab Ruth Rendell lugejat lummata üksikasjaliku kirjeldusega, kuidas asi selleni jõudis. Mängus on hulk värvikaid karaktereid, kelle tegutsemist või olemust esitab autor kohati läbi eluterve huumoriprisma. Aga et aru saada, mida pealkiri tähendab, tuleb lugemisega jõuda romaani viimasesse veerandikku.

Ruth Rendelli 1977. aastal ilmunud psühholoogilist põnevikku „Kivist kohtunik“ peetakse üheks paremaks tollase Briti ühiskonna klassierinevuste analüüsiks ja autori väljapaistvamaks teoseks.

Ruth Rendell (1930–2015) on tänapäeva säravamaid detektiivkirjanikke. Ta on avaldanud üle 70 kriminaalromaani (osa neist Barbara Vine’i nime all) ning hulgaliselt lühiproosakogumikke. Tema teoseid on tõlgitud ligi 30 keelde ja need on saanud mitmeid auhindu nii Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides kui ka Põhjamaades.


KÜSIMÄRK ON POOL SÜDANT
SOFIA LUNDBERG
Eesti Raamat, 2019

Kas on võimalik armastada, kui pool sinu südamest on täidetud küsimärkidega? Kuidas sind ennast armastada, kui su süda pole avatud, vaid peidab saladusi? Kuidas saada üle süü- ja häbitundest, mis on aastatega maha surutud, kuid pole kuhugi kadunud?

Elin Boals on edukas fotograaf New Yorgis. Samiga on nad abielus olnud juba kaua ning neil on seitsmeteistkümneaastane tütar Alice. Ent pealtnäha laitmatu fassaadi taga kriibib miski, mis tekitab barjääri Elini ja ta perekonna vahele.

Ühel päeval postkastist leitud tähekaart lapsepõlvesõbralt toob talle meelde vaesuses elatud lapsepõlve Gotlandil ja sündmused, mis teda sealt lahkuma sundisid, süü- ja häbitunde, mille ta oli alla surunud ning mille tõttu oma tegelikku päritolu ka lähedaste eest varjanud. Sam ja Alice püüavad teda suunata vaatama oma südamesse ning täitma seal olevad küsimärgid vastustega, mis aitaksid neil kõigil armastuses edasi minna. Elini tee viib teisele poole ookeani teisele mandrile, aga ka teise aega ja teise ellu.

„Küsimärk on pool südant“ on haarav romaan sellest, kuidas vastamata küsimused, rääkimata lood ning mahasurutud mälestused võivad inimelu mõjutada. See on lugu enese ja tõe leidmisest ning sellest, kuidas õppida armastama.

Sofia Lundberg (1974) on kirjanik ja toimetaja, ta elab Stockholmis oma pojaga. Tema debüütromaan „Punane aadressiraamat” ilmus sarjas „Tõlkes leitud“ 2018. aastal.


INGEL LANGEB
AUDREY CARLAN
Pegasus, 2019

Aspen Reynoldsil on olemas kõik: jõukus, ilu ja koht Forbesi kümne edukaima naise edetabelis. Kõrvaltvaatajale paistab tema elu täiuslik. Välimus ja staatus võivad aga olla petlikud. Aspen ei taha olla seltskonnategelane, kelleks pere ta kasvatanud on. Kahekümne kaheksa aastasena on ta edu tipul, ent järjest enam hakkab talle tunduma, et puudu on midagi sellist, mille ihalemisest polnud tal seni aimugi.

Ootamatu õnnetus, millest Aspen vaid tänu juhusele tervena pääseb, paiskab noore naise elu pea peale. Hank Jensen, mees, kes ta päästab, on töökas Texase maapoiss – täielik vastand rikastele suurlinnameestele, kellega Aspen harjunud on. Ta on jõuline, sitke ning jalustrabavalt seksikas ega vaevugi varjama, et tahab Aspenit oma ellu ja voodisse.

Kas kaks eri maailmadest pärit inimest leiavad ühise õnne?

Audrey Carlan on The New York Timesi menuautor, keda Eesti lugeja tunneb ennekõike siinmailgi ülipopulaarse „Kalendritüdruku“ erootiliste romaanide sarja järgi.

„Ingel langeb“ on Carlani uue, kolmeosalise sarja avaraamat, kus „Kalendritüdrukule“ omaselt lõõmavad kired ja sulavad südamed.


KÕIGI MU HOMSETE NIMEL
DEBBIE MACOMBER
Ersen, 2019

Lynn Danfort oli alati lootnud politseinikule, keda armastas – oma abikaasale Garyle –, ent ta ei saanud mehele igavesti loota. Gary sai töökohustuste täitmisel surma, jättes Lynni leseks ja üksikemaks. Gary paarimees ja parim sõber Ryder Matthews lahkus peagi pärast seda linnast. Nüüd, kolm aastat hiljem, on Ryder tagasi... ja paistab, nagu sooviks ta võtta Lynni elus Gary koha!

Lynnil on õigus: Ryder soovib seda. Tõde on see, et Ryder on temasse armunud. Ta pole lihtsalt kindel, kas Lynn on valmis teda armastama. Kas mälestus Lynni abikaasast seisab Ryderi teel ees?


OOKEANILAINER
MARIUS GABRIEL
Ersen, 2019

Kui sõda neelab Euroopa, riskivad 1500 reisijat kõigega, et leida helgem tulevik.

Nõod Maša ja Rachel Morgenstern lähevad New Yorki suunduva luksuslaeva SS Manhattan pardale, püüdes meeleheitlikult põgeneda koonduslaagri eest, kuhu saadeti nende ülejäänud perekond. Ameerika pakub rahusadamat, kuid sinna jõudmiseks peavad nad ohtlikul üle Atlandi reisil ellu jääma.

Nende sõja eest põgenevate kaasreisijate hulgas, kellest igaühel on oma mured, saladused ja üllatused, on pärast kümne aasta pikkust tragöödiat uue alguse leidnud helilooja Igor Stravinski ning oma neli last ohust välja tuua otsustanud Rose Kennedy. Eriti teeb Rose’ile muret tema tütar Rosemary – elurõõmus, kuid probleemne noor naine, kelle armastus ühe California muusiku vastu võib rikkuda perekonna poliitilisi ambitsioone. Ja siis on seal veel Thomas, väike nats, kellel on oma saladus…

Kuid allpool vett luurab Manhattanit Saksa allveelaev. Kas mõni neist ookeanilaineri pardal viibijatest üldse jõuab oma unistuseni uuest elust Ameerikas?


ÕDEDE KINGADES
ASHLEY FARLEY
Ersen, 2019

Samantha Sweeney on alati olnud see, kes perekonda koos hoiab, jagades teistele armastust ja toetust. Kui ta teismeline poeg ATV-õnnetuse tõttu ratastooli jääb, kaotab naine oma hoolikalt üles ehitatud enesekontrolli.

Pärast kardetud viiekümnendat sünnipäeva ja mehe truudusetuse avastamist saab Jackie aru, et peab leidma üles oma endise mina, et saavutada rahulolu edasiminekuks.

Faithil ei jätku julgust vägivaldsele abikaasale vastu hakkamiseks. Ta otsib õdedelt abi, seades seeläbi nende kõigi elu ohtu.

Oma isiklike valikute kõrval peavad õed Sweeneyd toime tulema ema vaimsete probleemidega. Kas Loviel on Alzheimeri varajane staadium või on niisugune kummaline käitumine tema vanuses naise puhul normaalne? Keegi, kaasa arvatud Lovie ise, ei saa aru, miks ta vana roostes võtit ketiga kaela ümber kannab.

„Õdede kingades” on moodne naisteromaan, mis tõestab veel kord, kui tähtsad on perekonna abi ja toetus.


SURROGAATEMA
LOUISE JENSEN
Ersen, 2019

Kat ja tema abikaasa Nick on proovinud kõike, et lapsevanemateks saada. Nad tahavad väga last, keda armastada, kuid hakkavad kaotama lootust. Siis annab juhuslik kohtumine Kati lapsepõlvesõbranna Lisaga neile viimase võimaluse.

Kat ja Lisa olid kunagi lähedased nagu õed. Jagatud saladused tähendavad usaldust elu lõpuni… kas see on ikka nii? Just siis, kui Kati ja Nicki unistus näib olevat käeulatuses, hakkab Kat kahtlustama, et teda jälgitakse ja et Nick valetab talle. Kas praod, mis hakkavad tekkima Kati ideaalsesse tulevikupilti, on ainult tema peas või peaks ta kartma enda ja oma pere elu pärast?

Populaarse autori psühholoogiline põnevik, mis küsib, kui kaugele oleme valmis minema ideaalse pere loomise nimel.


NÕGESNURME
SIIRI LAIDLA
Eesti Raamat, 2019

Kui Juljuse suhted kasuisaga ei suju ja ta tervis halveneb, saadetakse teismeline poiss elama maale vanavanemate juurde, et ta saaks rahulikus ümbruses ja väikses koolis oma haiget südant turgutada. Loodetud rahulikku kulgemist Julli jaoks aga ei tule. Seda „segab“ uus klassiõde Maria, kes on koos oma vaibakunstnikust emaga asunud elama lähedalasuvasse vanasse talusse. Selgub, et süda võib valutada mitte üksnes haiguse, vaid ka tüdruku pärast ...

„Nõgesnurme“ on eelkõige lugu keerulistest peresuhetest, aga ka armastusest ja vihkamisest ning väikestest rõõmudest ja suurest valust. Juljuse elusündmusi raamistab kirev tegelastegalerii. Oluline tegelane selles loos on ka kauni looduse keskel olev Nõgesnurme talu koos oma asukatega, alates mammast-papast kuni küülikute ja külanõiani.


HIRMU JA ÕUDUSE JUTUD II
Fantaasia, 2019

"Hirmu ja õuduse jutud II" pakub valiku tondijutte ja teisi ebamaiseid lugusid briti üleloomuliku kirjanduse kuldajast ehk siis 19. sajandi viimasest ja 20. sajandi esimesest kahest kümnendist, lisaks paar uuemat õuduslugu 1960ndatest ja uue sajandi algusest.

Kogumikus on esindatud briti õuduskirjanduse raskekahurvägi: William Hope Hodgson oma tondipüüdja-detektiiv Carnackiga, vennad E. F. Benson, A. C. Benson ja R. H. Benson oma tondijuttudega, šoti põnevuskirjaniku John Buchani hoogne lühiromaan õudsest maa-alusest väiksest rahvast, "Redonda kuninga" M. P. Shieli klassikaline ja dekadentlik "Usheri maja"-töötlus, tänapäeva autori Eric Browni lummav ja eleegiline lühiromaan salapäraselt kadunud kummalisest kirjanikust, nobelist Rudyard Kipling oma vahest mõjusaima tondijutuga ning aukülalised Ameerikast: pulpõuduse vanameister Joseph Payne Brennan õudustäratava šoti mägilossi ja selle jõleda asukaga ning Pulitzeri-laureaat Edith Wharton kõigi aegade ühe tuntuima tondijutuga. Lisaks tutvustatakse Kolga mõisniku ja briti dekadentliku poeedi krahv Stanislaus Eric Stenbocki loomingut.


TEEKOND UUTE VÕIMALUSTENI
ROBYN CARR
Ersen, 2019

Neitsijõe kogukond nägi Vanessa Rutledge'i tema süngeimatel päevadel ja nüüd on ta pööranud pilgu helgemasse tulevikku.

Mõne kuu jooksul on Vanessa matnud abikaasa Matti ja sünnitanud talle poja – tema süda ühtaegu murdus ja täitus uut laadi armastusega. Kuid ainuke mees, kellega ta igatseb seda armastust jagada, käitub nii, nagu poleks teda olemas.

Paul Haggerty elu moto on merejalaväelaste „Semper Fi” – „Alati ustav”. Austusest oma parima sõbra vastu on ta kohelnud Matti leske nii hästi, kui oskas... võttes arvesse, et on naisest juba aastaid salaja sisse võetud. Ja nüüd, mil ta on otsustanud esimese lähenemiskatse teha, püüab üks teine naine ta püünisesse – püünisesse, millest on raske pääseda.

Tänu julgusele, alandlikkusele ja Neitsijõe asukate vahelesegamisele võivad Vanni ja Paul saada uue võimaluse kogeda armastust, mida mõlemad ihaldavad ja väärivad.


PARIIS. 25 AASTAT HILJEM
TÕNU ÕNNEPALU
EKSA, 2019

See raamat on esimene osa triloogiast, kus ollakse kodus mujal kui kodus. Järgmine köide, „Muskoka, Ontario. Märkmeid ühelt aakrilt“, viib mõistagi Kanada vaigust lõhnavatesse laantesse. Ja viimases köites jõutakse välja ühele meresaarele. Need pole reisiraamatud, need on koharaamatud, ühest maailma kohast maailma ja iseendasse vaatamise raamatud. Võib-olla ka koduotsimise raamatud. Sest kus see inimese kodu siis õieti on, kas kuskil paigas maailmas, iseendas või hoopis kusagil sealpool maailma ja ennast? Kõigis neis mujal-kodudes kohtab muidugi ka nende paikade teisi asukaid: inimesi, taimi, loomi, linde, raamatuid, mälestusi, kummitusi ja muid vaime. Sest kõik paigad on ju asustatud enne meid.


MIDAGI TÕELIST
MARTIN ALGUS
Varrak, 2018

Leo elab pealtnäha tavalist pereelu. Argielust tülpinuna otsib ta samas oma ellu midagi, mis päriselt puudutaks. Ja ta leiabki, aga see puudutus on ohtlikum ja valusam, kui ta oleks osanud eales arvata.

Karl vabanes äsja vanglast. Ühel päeval tekib tal riukalik plaan, kuidas oma elu lõpuks tõeliselt sisse seada. On vaja vaid lõksu ja sööta ning mäng võib alata.

Martin Alguse debüütromaanis põimuvad ootamatul moel kahe eesti mehe saatused. Vaheldumisi kummagi tegelase vaatepunktist jutustatud põnev ja kohati šokeerivgi lugu peegeldab teravalt tänaseid võtmeteemasid: küsimusi emotsionaalsest lähedusest, hirmust muutuva maailma ees, ärakasutamisest ja õnne võimalikkusest tarbimisühiskonnas.

See lugu haarab käest kinni ja tõmbab endaga kaasa, ei lase enne lahti kui kogu distants on läbitud. Martin Algusel on harukordne võime näha varjude maailma heledat ja inimlikku kõla. - Andres Noormets

Ma tahaksin ka niimoodi kirjutada osata. - Mihkel Raud


MINU KUNINGLIKUD KAELKIRJAKUD
EEVA PARK
Hea Lugu, 2018

Eeva Park (snd 1950) jagab oma mälestusi kirjanikest, kellega ta on kohtunud, suhelnud ja lähedaseks saanud. Puutunud luuletajate, kirjanike ja tõlkijatega kokku juba varasest lapsepõlvest, on tal meeles vahetuid mälestusi eri põlvkondade esindajatest, keda nüüd ajas tagasi vaadates näib lahutavat terve igavik. Raamatust aimub ka põhjus, mis sellise mulje tekitab. Mõnusalt vahendatud ja helgena mõjuvatesse lugudesse lõikub taustalt Eesti 20. sajandi loomeinimeste saatus, ajaloo vapustuste ja 1950. aastate ideoloogilise tagakiusamise mõju.



SÕDA JA RAHUTUS
EDA AHI
Verb, 2018

Eda Ahi viies luuleraamat on sündinud peaasjalikult Ukrainas. Kohatundlik, küps, keelemänguline, teravmeelne, romantiliselt riivav.

Kaunis ja metsik kui pika okkaga punane roos.
selle maa keel
meie – liivlased, alliksaarlased,
punapõsised valgeklaarlased,
köhalased ja nohulased,
pidevahädaohulased, okkalised, mägised, raudsed,
rabavad, metsikud, tammelaudsed.
jää-ääri, töö-ööd ja ennast täis,
meie pärisorjus on päris –
ta on meil raamatuis, suudes ja päis.
kes ta kord juba sündides päris,
sõnas ja lihas ta köit mööda käis
küllap selline saatus, kui tabab,
ühele rahvale õnne ei too –
kui me ainult, ka kaelani rabas,
ei oskaks öelda nii lihtsalt: ah soo.


PRESIDENDI VASTUVÕTT
MART KADASTIK
Hea Lugu, 2019

29-aastasele Kätlinile, kes töötab sööklas toidujagajana, tehakse pöörane ettepanek: asuda maineka raamatukirjastuse juhiks koos väljavaatega teenida kümneid, heal juhul sadu tuhandeid eurosid. Miks on välja valitud just tema, kes ta on läbi lugenud vaid ühe raamatu – muinasjutu Hansust ja Gretest? Kas kirjastuse uus salapärane omanik tahab Kätlinit naeruvääristada, ära kasutada või teda tõepoolest tiivustada? Kui palju võib noor naine uskuda ja usaldada teda ümbritsevaid mehi?

Olukorra muudab eriti pikantseks see, et Kätlinisse kiindunute seas on ka kõrge aukandja – vabariigi president, kellele pole võõrad lihtsureliku tunded, mõtted ega vajadused.

Mart Kadastiku kuues romaan „Presidendi vastuvõtt“ üllatab lugejat sündmustega, mis näivad võimatud, kuid siiski juhtuvad. Autori realistlik ja kohati grotesknegi kujutamisviis ühendab haaravaks looks erinevas vanuses inimesed, kellest kõigist kiirgub ometi üksinduse kurbust ja armastuse ihalust.

„Kas see on Sinu meelest naistekas?“ küsisin. Abikaasa rehmas käega ja pomises midagi eituselaadset, prillid puurimas teksti. „Kas tuleb midagi tuttavat ette?“ üritasin uuesti, sest selline süvenemine MINU raamatusse, mille olin äsja läbi lugenud, tegi uudishimulikuks, lausa tõrksaks ja kadedaks.

Tegelikult olin kogu aeg kõrval piilunud, sest püüdsin ise lugemise ajal meelde jätta autori sädelevat sõnavara ja uskumatult visuaalseid kirjeldusi – aga sündmused lippasid ootamatute kurvidega eest ja ma ei tihanud tagasi vaadata.

Millal ma viimati teksti nii suure isuga ahmisin? - Signe Kivi, kunstnik

„Presidendi vastuvõttu“ ei ole võimalik pooleli jätta. See on kergesti loetav, algusest lõpuni pinget hoidev romaan, samas pole selle sisu sugugi kerglaslik. Kõik me oleme ainult inimesed, järeldub eri põlvkondadesse kuuluvate tegelaste lugudest, mis on meisterlikult tervikuks põimitud. Just seetõttu soovitan „Presidendi vastuvõttu“ erinevas vanuses inimestele, nii naistele kui ka meestele. - Peep Pree, ilukirurg


ÄRA UNUSTA MIND
HELJU PETS
Tänapäev, 2019

Romaani "Meelespead" järg jätkub sealt, kus esimene osa lõppes. Ede läheb Hiiumaalt Tallinna õppima ja seal ootab teda ees hoopis teistsugune maailm, kui kodukülas. Eneseleidmine, mured, rõõmud ja armumised ootavad siiski ka teda ning romaan ulatub läbi peategelase elu kuni eelmise sajandi üheksakümnendate aastateni.

 




BRITT-MARIE OLI SIIN
FREDRIK BACKMAN
Varrak, 2019

Kuuekümne kolme aastane Britt-Marie ei ole tegelikult üldse passiiv-agressiivne vinguviiul. Ta on lihtsalt kultuurne inimene, kelle hing kisendab, kui ta näeb mustust, kriime või valesse sahtlilahtrisse pandud nuge-kahvleid. Ta on äsja jätnud selja taha nelikümmend aastat kestnud abielu ja pannud koduperenaise ameti maha. Ainus töökoht, mida talle pakutakse, asub Borgis, majanduskriisist räsitud alevis, kus kõik ärid peale ühe õllehaisuse pitsabaari on uksed kinni pannud. Britt-Marie vihkab jalgpalli, aga jalgpall on ainus rõõm, mis Borgi elanikele veel jäänud on. See ei ole just kõige parem alus heaks läbisaamiseks, aga kui kohalik noortevõistkond vajab nii hädasti treenerit, et on valmis leppima ükskõik kellega, ei tehta pisiasjadest numbrit.

Romaan „Britt-Marie oli siin” on südamlik lugu naisest, kellel on tulnud oma elu algust eluaeg oodata. See on romaan armumisest, uutest võimalustest ja ootamatutest sõprustest. Fredrik Backmanile omaselt on selles loos küllaga sooja huumorit ja sügavat kurbust.


SAJA ÜHE AASTANE, KES MÕTLES, ET TA MÕTLEB LIIGA PALJU
JONAS JONASSON
Varrak, 2019

Allan istub koos sõber Juliusega Bali saarel paradiisirannal. Tal on peaaegu sama igav nagu aasta tagasi, kui ta päev enne oma sajandat sünnipäeva hooldekodust akna kaudu ära põgenes. Tulemas on järgmine sünnipäev. Julius otsustab Allani tähtsat päeva tähistada õhupallisõiduga. Allan leiab, et kaasa tuleks varuda ka jooki puhuks, kui neid peaks ootamatult tabama tuulevaikus.

Neid ei taba aga tuulevaikus, vaid korralikumat sorti torm. Tuul ja asjaolud viivad sõbrad pikale reisile läbi hullunud maailma. Selle keskpunktis on tuumavõidurelvastumine, maailma liidrite vaheline kukepoks, inimlik lollus ja salakavalus. Nende teele jäävad Kim Jong-un, Donald Trump, Vladimir Putin, Angela Merkel ja Rootsi välisminister, kes ei jõua ära imestada, kas see, mis toimub, juhtub ikka päriselt.

„Saja ühe aastane, kes mõtles liiga palju” on iseseisev järg Jonas Jonassoni menuromaanile saja-aastasest Allan Karlssonist. Kirjanik lahkab taas inimkonna puudusi ja teeb seda oma kordumatu stiili, huumori ja soojusega.

Esimest raamatut Allan Karlssonist pealkirjaga „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus” on müüdud 45 riigis kokku üle kümne miljoni eksemplari.


TÄIESTI TAVALINE PEREKOND
MATTIAS EDVARDSSON
Eesti Raamat, 2019

Lundi äärelinna kenas villas elab n-ö täiesti tavaline perekond, kelle elu oleks justkui täiuslik. Kuni saabuva krahhini ... 19 aastast Stellat süüdistatakse 32 aastase ärimehe brutaalses mõrvas ja ta vahistatakse. Meeleheitel vanemad ei mõista, mis juhtus. Nad on valmis tegema kõik, et oma tütart päästa, kuid … kas nad üldse tunnevad teda. Või teineteist.

Geniaalselt komponeeritud triller avab kronoloogilise sündmuste käigu kolmest – jumalasulasest isa, taltsutamatu tütre ja advokaadist ema – vaatenurgast, mis on esitatud lugu haaval, avades nii pereliikmete nägemuse üksteisest, kuritöö käigust kui ka omavahelistest suhetest. Mis juhtub, kui inimesed usuvad, et tunnevad üksteist, kuid tegelikult elab igaüks otsekui eri planeedil. Tõde ja vale, hea ja halb – piir nende vahel võib ekstreemolukorras olla üpris nõrguke.

„Täiesti normaalne perekond“ on erakordne põnevik, mis viskab õhku kriipivaid küsimusi. Kui hästi sa tunned oma lapsi? Kui kaugele oled valmis minema, et kaitsta neid, keda armastad? Kas tapmist saab õigustada?

Mattias Edvardsson (snd 1977) on Rootsist Trelleborgist pärit kirjanik ja õpetaja, kelle sulest on varem ilmunud kolm romaani ja kaks noorteraamatut. Psühholoogilist põnevikku „Täiesti tavaline perekond“ peetakse tema läbimurdeteoseks, selle tõlkeõigused on müüdud rohkem kui 25 riiki. Edvardsson elab koos oma perega Rootsis Löddeköpinges.


USU MIND
JP DELANEY
Varrak, 2019

Suurbritanniast pärit lavakunstiõpilane Claire elab New Yorgis tööloata ja haarab kinni ainsast käeulatuses olevast teenimisvõimalusest, etendades hotellide baarides kergemeelseid näitsikuid, et aidata ühel lahutusadvokaatide firmal truudusetuid abielumehi vahele võtta.

Kui üks tema sihtmärk muutub mõrvajuurdluse objektiks, palub politsei Claire’ilt, et too kasutaks oma näitlemisoskusi kahtlusaluselt ülestunnistuse väljameelitamiseks. Aga Claire’il on kahtlusi selle osa suhtes, mida teda tahetakse mängima panna. Kui Baudelaire’i surmahõngulise luule uurimisele pühendunud kirjandusteadlane Patrick Fogler on tõesti mõrtsukas? Või on ta hoopiski kõige korralikum abielumees, keda Claire on kunagi kohanud? Ja kas selles lavastuses on peidus veel midagi peale selle, mida temale on räägitud?

Ja siis taipab Claire, et ta on võtnud vastu kõige ohtlikuma rolli oma elus. Enam ei ole selge, kas tema jahib tapjat või jahib ülimalt rafineeritud sadist teda ennast …

Et kahtlusaluse haigeid erootilisi kihusid täpsemini paika panna, ühineb Claire põrandaaluse BDSM netikogukonnaga ja käib piitsutamiskeldrites. Aga see kõik on lapsemäng võrreldes baudelaire’likul dekadentsimaastikul aset leidvate tõeliste roimadega.


SÜDAMEGA
TAWNA FENSKE
Ersen, 2019

Teleprodutsent Kate Geary on seitsmendas taevas. Talle tehakse ülesandeks teha uut tõsielusarja, mille üks saatejuhte on tema lemmikkirjanik, eneseabiguru dr Vivienne Brandt. Doktor Vivi targad nõuanded on aidanud Kate’i nii mõnestki eluraskusest üle. Kate arvab, et tänu Vivienne’ile on ta elust ja inimestest peaaegu sotti saanud. Seda seni, kuni saate eelkoosolekule ilmub raamatukoi Jonah Porter, kellega Kate’il oli hiljaaegu imeline kohting.

Jonah ei taha lasta end väntsutada maailmas, mis on täis pealetükkivaid operaatoreid, ennasttäis teleülemusi ja teatraalsusnõudeid, kuid seos saate teemaga ei jäta talle valikut. Õnneks aitab veetlev, tark ja teravmeelne Kate muuta filmivõtted talle talutavaks. Peagi on mõlemad lepingu rikkumise äärel, kui avastavad end seatud tingimustest kõrvale hiilimas. Aga kaameral on eriline anne välja nuhkida saladusi, eriti neid, mis võivad südame murda.


DEVERILLIDE VIIMANE SALADUS. DEVERILLIDE KROONIKA 3. RAAMAT
SANTA MONTEFIORE
Varrak, 2019

Deverillide kroonika kolmanda osa tegevus algab 1939. aastal. Ballinakellys on mõndagi muutunud. Deverilli loss kuulub Bridie Doyle’ile, kellest on saanud krahvinna di Marcantonio. Aga krahvi päritolus on midagi kahtlast ja kuigi Bridie armastab teda jäägitult, tundub mees olevat temast tüdinud. Kitty on leppinud, et Jack O’Leary läks Ameerikasse, ja ta on harjunud elama Roberti, Florence’i ja JP-ga. Aga siis on Jack korraga tagasi Ballinakellys. Martha Wallace leiab Iirimaalt oma pärisema asemel JP ja noored armuvad.

Ka teine maailmasõda jätab Deverillidele oma jälje. Celia tuleb tagasi Lõuna-Aafrikast ja tal on ootamatu tulevikuplaan.

Milliseks kujunevad suhted elavate vahel ja mis saab lossi vangistatud vaimudest?


VÄIKESED TULUKESED
JAMIE MCGUIRE
Ersen, 2019

Esimene kord, kui Elliott Youngblood Catherine Calhouni märkab, on ta kõigest fotokaamerat hoidev noormees, kes pole kunagi näinud kurvemat, aga samas ilusamat vaatepilti. Nii Elliott kui ka Catherine tunnevad end tõrjutuna, ometi leiavad nad kiiresti ühise keele. Aga kui saabub aeg, mil Catherine teda kõige enam vajab, on Elliott sunnitud lahkuma.

Elliott naaseb lõpuks, kuid nüüd on nad Catherine’iga muutunud. Poisist on saanud kooli tähtsportlane, tüdruk aga veedab vaba aja emale kuuluvas salapärases külalismajas töötades. Catherine pole Elliottile lahkumist andestanud, kuid noormees on otsustanud tagasi võita nii tema sõpruse kui ka südame.

Just siis, kui Catherine on taas valmis teda täielikult usaldama, saab Elliottist peamine kahtlusalune kohalikus tragöödias. Ehkki linn muutub tema suhtes üha vaenulikumaks, klammerdub Catherine oma armastuse külge. Ent kohutav saladus, mida Catherine on hoidnud, võib hävitada lootuse nende haprale õnnele.


OLED PAREMAT VÄÄRT
MARIA LEPMAA
Hea Tegu, 2019

Kerstin on tugev isiksus, kes ihkab elada vabana ja võtta elult, mis võtta annab. Ta ei mõista naisi, kes pühenduvad perele ja jätavad oma elu elamata. Kerstin arvab, et elu on elamist väärt üksnes siis, kui saab teoks teha unistusi ja elada oma soovidele vastavalt. Ta ei usu, et unistusi on võimalik teostada ka laste kõrvalt, kuna lapsed nõuavad tema arvates ühelt naiselt liiga palju aega ja pühendumist. Eluõhtul tagasi vaadates teeks Kerstin paljugi teisiti, kuid siis on juba hilja …




ENNE KUI MA TEADSIN
JAMIE BECK
Ersen, 2019

Abikaasa enesetapu teisel aastapäeval on Colby Cabot-Baxter valmis lahti laskma oma leinast ja tormilise abielu jooksul tehtud vigadest. Ta loobub juristikarjäärist ja otsustab restorani CertainTea kasuks, mille ta kavatseb oma perekonna abiga avada Lake Sandys Oregonis. Aga kui restorani peakokk lahkub ainult mõni nädal enne suurt avamispidu, on Colby sunnitud palkama vana perekonnasõbra, kunagise tipprestorani omaniku Alec Morgani. Colby ja Aleci sõprus on katkenud sellest ajast peale, kui Colby abikaasa hoolimatu väljakutse läks maksma Aleci venna elu ning sellega seotud asjaolude tõttu oli Alec kaotanud ka oma kuulsa restorani.

Karjäär rusudes, on Alec otsustanud kasutada võimalust, et taastada oma maine ja aidata naisel, keda ta juba lapsepõlvest peale on armastanud, jälle õnne leida.

Kui aga Aleci saladused välja tulevad, võivad need hävitada uue elu, mida tema ja Colby on koos taas üles ehitanud.


AED TÄIS VALGUST
HEATHER BURCH
Ersen, 2019

Kui kolmekümne ühe aastane Charity Baxter pärib Florida lääneranniku saarel vanavanemate maja, on see talle iselaadi kojutulek. Kasvanud enesearmastajast emaga, pärinevad tema ainsad armastava koduga seotud mälestused lapsepõlvest, kui ta veetis suved vanaema ja vanaisa juures. Aga tema helgeimaid mälestusi varjutab sügav lein: armastatud vanaema suri ja Charity lakkas uskumast nende aias kõrguva leinapaju maagilist ravivõimet.

Nüüd on Charity tagasi ning tema hing on täis igatsust ja kahetsust, kuni ta kohtub oma naabri Dalton Reynoldsiga, keda on toonud Gaslampi saarele tema enda südamevalu. Charity ellu ilmuvad teisedki üksiklased – saladusi varjav vanaonu ja kodust ära jooksnud teismeline – ning ta hakkab mõtlema sellele, mida perekond tegelikult tähendab. Kui ukse taha saabub võõrandunud ema, kelle elu on karile jooksnud, pole Charity kindel, kas leiab oma südamest andestust. Aga selleks, et andestada iseendale, võib tal vaja minna maagiat, mis on pärit väga ootamatust allikast.


POISSMEESTE OKSJON
RACHEL VAN DYKEN
Ersen, 2019

Jane pole päris kindel, kas Tuhkatriinul ikka oli nii vilets elu. Alguses oli tal muidugi keeruline, aga viimaks sai ta ju endale printsi ja õnneliku lõpu, eks ole? Jane peab aga teenindama oma nõudlikke, privilegeeritud õdesid, juhtima koristusfirmat ja... jah, printsi pole kusagil. Kuni üks pidu ja murtud kontsaga king annavad põhjust arvata, et printsid – või vähemalt ülimalt seksikad miljardärid – on siiski olemas.

Ainult et Brock Wellington ei ole kellegi unistuste mees. Kurat, prints ei nõustuks ju iialgi enda oksjonil mahaparseldamisega ja abiellumisega kõige kõrgema pakkumise tegijaga. Ega käituks ka nagu ennasttäis tropp – isegi kui see on kõigest teesklus. Nüüd ootab Brock oksjonikirve kukkumist ja avastab, et ilmselt on karma tulnud talle kätte maksma seksika ja krapsaka naise näol, keda ta omale ei saa. Ent kuigi nad ei saa muinasjutulist lõppu, võivad nad ehk endale lubada väikest fantaasiat...


JARED MACKADE’I UHKUS. TEINE RAAMAT
NORA ROBERTS
Ersen, 2019

Jared MacKade usub, et igas asjas tuleb seisukoht võtta ning võitlusest ei tohi kunagi kõrvale hoida. Kui advokaaditöö viib Jaredi kokku Savannah Morningstariga, ei lase ta end naise ebaviisakast käitumisest ja trotsivaimust heidutada – hoopis vastupidi. Suutmata häbematult otsekohest ja paheliselt seksikat naist peast välja saada, leiab Jared ikka ja jälle tee Savannah’ majja. Mida rohkem ta naist tundma õpib, seda enam ta veendub, et tahab alatiseks Savannah’ kõrvale jääda.

Eelmine raamat: Rafe MacKade’i tagasitulek. Esimene raamat




KUSTUTATUD POISS
GARRARD CONLEY
Pegasus, 2019

Kaunis, hingekriipiv ja kaastundlik lugu identiteedist, armastusest ja mõistmisest.

„Conley oskus kirjutada seksuaalsusest ja armastusest vaat et lüüriliselt muudab selle loo iseäranis võimsaks.“ – Los Angeles Times

Baptisti pastori poeg, Arkansase väikelinna kirikuelus innukalt tegutsev noormees Garrard Conley oli oma seksuaalsuse pärast hirmul ja endaga vastuolus. Üheksateistaastase kolledžiõpilasena jäi ta sellega oma vanematele vahele ja oli sunnitud langetama elumuutva otsuse – ta kas nõustub läbima teraapiaprogrammi, mis tõotas tema homoseksuaalsuse „õigeks“ pöörata, või riskib kaotada nii pere ja sõbrad kui ka Jumala, kelle poole ta kogu elu iga päev oli palvetanud.

Kinnises raviasutuses läbi viidav kaheteistkümneastmeline programm pidi muutma ta heteroseksuaalseks, puhastama ta räpastest ihadest ja tugevdama pärast patust vabanemist tema usku Jumalasse. Garrard küll alustas seda piinarikast teekonda, kuid leidis endas hoopis jõu ja mõistmise, mis aitasid tal leida enda tõelise olemuse.

Nende kaante vahel jutustab Garrard meisterlikult oma loo. Mõnikord on ta lugu südantlõhestav, mõnikord võidukas, jätmata hetkekski lugejat külmaks. „Kustutatud poiss“ on testament armastusele, mis suudab kõige kiuste ellu jääda. 2018. aastal valmis Garrard Conley raamatu põhjal suur linateos, mille peaosades astusid üles Nicole Kidman, Russel Crowe ja Lucas Hedges.


MINU SÕNA, SINU SÕNA
ERIN KELLY
Tänapäev, 2019

1999.aasta ilusal suvel sõidavad Kit ja Laura ühele Cornwalli festivalile täielikku päikesevarjutust vaatama. Kit on nimelt varjutusekütt, aga Laura pole kunagi varem ühtki varjutust näinud. Nad on noored, armunud ja täis teadmist, et see sündmus saab olema vaid üks paljudest, mida nad elus jagavad. Kuid hämaratel hetkedel pärast varju möödumist satub Laura peale millelegi hirmsale. Ta teab, mida ta nägi. Mees eitab seda. On tema sõna Laura sõna vastu.

Ohver näib olevat tänulik. Mitu kuud hiljem ilmub seesama naine järsku nende ukselävele nagu hulkuv koer. Aga kui tema tänulikkus hakkab võtma järjest kummalisemat kuju, tikub Laura mõtetesse aina sagedamini kahtlus – kas ta uskus vale inimest?

15 aastat hiljem elavad Kit ja Laura valenimede all ja väldivad täielikult igasugust pildilesattumist – neil pole Facebooki kontot, nad kasutavad vaid kõige algelisemaid mobiiltelefone ja nende numbrit ei leia ühestki kataloogist. Ent kui tõde neile viimaks kandadele astub, on selge, et nad ei saa enam minevikust mööda vaadata.


MINU OSLO. MITTE NII MEELEHEITEL KODUPEREMEES
HEIKKI VÕSU
Petrone Print, 2019

Diplomaadi töö on huvitav ja mitmekesine. See hõlmab palju reisimist ja mitmeaastaseid välislähetusi. See raamat räägibki just ühest sellisest lähetusest, nelja aasta pikkusest elulõigust Oslos. Aga seda mitte diplomaadi, vaid temaga kaasas oleva abikaasa pilgu läbi. Milline tundub elu Norra pealinnas kõrvaltvaatajale, mida saatkonnas tegelikult tehakse ja mida on vaja selleks, et olla üks korralik koduperemees? „…Oot-oot. Seda juttu ma juba kuulsin! Ja tõepoolest, laevagiid jutustas täpselt sama lugu, mida ta reisi esimesel kolmandikul oli teinud. Ei hakka siinkohal pinevust üleval hoidmagi ja ütlen kohe ära, et kolmas kolmandik ei erinenud eelnevast kahest. Sel hetkel puges mu hinge kahtlus, mis järgnevate päevade, nädalate ja kuude jooksul leidis paraku ainult kinnitust: Oslo on üks äraütlemata igav linn.“

Kas tõesti? Otsustage ise.


ELA JA LASE ELADA
HENDRIK GROEN
Eesti Raamat, 2019

Hendrik Groeni salapäevikute autori uus raamat.

Arthur Ophof oli oma elu endale teisiti ette kujutanud. Põnevate reiside asemel kaugetesse maadesse istub ta neli korda nädalas ummikus teel Purmerendist Breukeleni ja Breukelenist Purmerendi. Suurejooneliseks ja meeliköitvaks ei saa tema kiretut ja lastetut abielu ning autovaba hooviga ridamaja just nimetada. Nädala ainsaks tipphetkeks on kolme sõbra seltsis veedetud reeded. Ta saab viiskümmend aastat vanaks, nii et aeg tiksub.

Kuid kui tööandja ta „kahjuks“ koondama peab ning ta endale kopsaka koondamistasu välja suudab kaubelda, avanevad ootamatult imelised väljavaated alustada hoopis uut elu...Hendrik

Hendrik Groen avaldas oma esimese raamatu „Salapäevik. Hendrik Groen, 83¼ aastat vana“ aastal 2014. Raamat kujunes väga menukaks: tõlkeõigused omandas 35 riiki, selle põhjal on sündinud tv-seriaal ja teatrilavastus. 2016 omistati raamatule Hollandi lugejapreemia. Ka teine salapäevik „Kuniks elu“ sai bestselleriks.


KURISTIK RAIESMIKUL
EET TUULE
Eesti Raamat, 2019

Tavaliselt vaikne Soodevahe on suve jooksul üllatavalt populaarseks muutunud. Pikalt kestnud ilusad ilmad meelitavad inimesi loodusesse: ühed lihtsalt matkavad või panevad ujumiskohas peo püsti, teised peavad fotojahti, käivad marjul ja seenel, püüavad kala, teevad trenni ning jooksutavad koeri. Ent on ka praktilisemaid tegevusi – kohalik talumees müttab traktoriga ringi ja haagiselamus suvitav tallinlane valvab püssiga suurt kartulipõldu.

Aga miks kunagised Soodevahe elanikud oma taluvaremete juurde tulevad? Kas neid on tabanud nostalgialaine, et raiesmikuks raadatud metsa ühiselt taga nutta? Või tahavad vanad arved klaarimist?

Kui laupäeva õhtul kõlavad lasud ja voolab veri, ilmuvad kohale raamatust „Jaanituli Käopesas” juba tuttavad kriminaalpolitsei uurijad Marko Tammik ja Piret Velliste, kes peavad asjasse selgust ooma. Nagu elus sageli, peituvad kurbmängu põhjused minevikus.


VAHEPEALNE ÕNN
GRACE GREENE
Ersen, 2019

Sandra läheb tagasi suguvõsa kodukohta, et peita end mineviku vigade eest ja leiab sealt veel ühe võimaluse õnnele.

Sandra Hurst on oma abikaasa maha jätnud. Jälle. Ta jättis kolledži pooleli, et abielluda Trentiga, lahutada temast ja abielluda temaga uuesti ning on nüüd vanemate ukse taga, et haavu lakkuda. Ent tema vanemad keelduvad seekord aitamast – emotsionaalselt ja rahaliselt.

Ta püüab meeleheitlikult kuidagimoodi raha teenida ja otsast alustada ning võtab vastu tädi pakkumise valvata suguvõsa talu Cub Creeki maaliliste Virginia metsade vahel. Kui Sandra kohale jõuab, avastab ta, et maja on käest lastud, tädi koer kadunud ja aed hirmsal kombel rohtu kasvanud. Ja ta kardab, et tema peatne endine abikaasa on tal kannul.

Tuttavas majas end sisse seadma hakates kerkivad esile võimsad saladused ja valusad mälestused, ent Sandra avastab, et mineviku valust eemale saamiseks peab ta omaks võtma tuleviku ilu.

Juurte juurde tagasi pöördumine – saades abi kenalt naabrilt Coltonilt ja tema pojalt, tädi truult koeralt Honeylt ja lopsakalt aialt, mida on võimalik korda teha – on ehk just see, mida Sandra vajab. See viimane võimalus võib anda talle tagasi eneseaustuse, aidata perekonnaga ära leppida ja avastada, millisest puust ta tegelikult tehtud on... ning saada selliseks naiseks, kes ta alati on olla tahtnud. Sel teel võib ta igas päevas natuke õnne leida.


VÄIKE PRANTSUSE KÜLALISMAJA. TAGASITULEK
HELEN POLLARD
Pegasus, 2019

Uus elu, uus ja seekord päris armastus, sõbrad, päike, sinine taevas ja klaasike hõrku Bordeaux’ veini! Kõlab nagu tõeline idüll, eks ole.

Kui Emmy kolib Inglismaalt Prantsusmaa õdusasse väikelinna, et hakata juhtima viinamarjaväljade keskel asuvat külalismaja, pole tal aimugi, et selle juurde võiks käia ka näiteks üks uneskõndija, kes ei pea vajalikuks pidžaamat kanda. Ja nipsakas klient, kellel on hästi palju soove, aga vähe empaatiat. Ja külalismaja peremehe Ruperti fuuriast eksnaine, kes teatab vihahoos midagi väga šokeerivat, mis paneb proovile nii Emmy kui ka kõigi teiste kannatuse.

Kas kõik laguneb koost? Kas ta peab taas kord armastuses pettuma? Ent Emmyl pole kahtlustki, et ta saab kõige sellega hakkama – eriti pärast väikest enesehaletsushoogu ja patja poetatud pisaraid.

„Väike Prantsuse külalismaja. Tagasitulek“ on kauaoodatud järg esimesele, 2018. aastal ülimenukalt eesti keeles ilmunud Helen Pollardi romaanile „Väike Prantsuse külalismaja“, milles lugejad kohtuvad taas armsaks saanud tegelaste ja lummava Lõuna-Prantsusmaa eluga.


KÕIK SEE, MIDA ME KUNAGI EI ÖELNUD
MARC LEVY
Ersen, 2019

Rahvusvaheliste menukite autorilt Marc Levylt, populaarselt tänapäeva prantsuse kirjanikult, on ilmunud ebatavaline ja võluv armastuslugu, mis ühendab kõige ootamatumal kombel isa ja tütart, minevikku ja olevikku.

Enne oma pulmi on Julia Walsh kaks korda vapustatud: esimene kord temast võõrdunud isa ootamatu surma tõttu ja seejärel siis, kui isa ilmub pärast oma matuseid ta ukse taha, valmis heaks tegema minevikuvigu ning hoidma tütart uute eksimuste eest.

Julia on tohutult üllatunud ja nõustub vastu tahtmist muutma oma mesinädalad spontaanseks reisiks koos isaga, et tasa teha kaotatud aega. Aga kui tuleb ilmsiks vapustav saladus, mis puudutab naise endist suhet, muutub nende teekond pööraseks ning viib neid Montréali, Pariisi, Berliini ja lõpuks tagasi koju, kus Julia saab teada, et väikseimgi asi, mida ta on võtnud endastmõistetavalt, võib muuta alatiseks ta elu.


MÕNIKORD ÕED
CAROLYN BROWN
Ersen, 2019

Kolm üksteisest võõrdunud õde toob üle pika aja taas kokku vanaemalt saadud pärandus. Perekonnal, usaldusel ja andestusel on nende elus suur roll.

Dana, Harper ja Tawny kasutasid endi kohta väljendit „mõnikord õed”. Nad said kokku vaid suviti, kui veetsid kuu aega Põhja-Texases järveäärses puhkekülas oma vanaema juures. Viimasest korrast, kui kõik koos olid, on loo alguseks möödunud kümme aastat: vahepeal polnud nad üksteisega peaaegu et suhelnudki. Ja see oli nende vanaema väga kurvastanud.

Nüüd oli vanaema surnud, olles pärandanud lastelastele oma puhkeküla – kaksteist puhkemaja, väikse elumaja, kohviku, kaupluse ja palju-palju mälestusi. Seal olid Dana, Harper ja Tawny kunagi nii toredasti aega veetnud. Naastes painavad neid kõiki kahetsus, usaldamatus ja süütunne. Ent saladused, mis neid üksteisest eemale viisid, hakkavad neid nüüd ka vähehaaval lähendama – eriti kui nad avastavad, et ka vanaemal oli oma saladus...

Õdedele on jäänud veel üks võimalus olla perekond – et minevik seljataha jätta ja olla tulevikus õnnelik.


MÜÜRILILLE SALADUSED
AMANDA MCCABE
Ersen, 2019

Diana Martin on elevil, et saab ajakirjanikuna kajastada Pariisi maailmanäitust. Aga tema uuest rollist ei tohi keegi teada, sest vanemad ei lubaks seda iial. Kui salapärane Sir William Blakely tema riuka avastab, teab ta, et see võib neiu ohtu seada. Säde, mis nende vahel tekib, paneb Williami mõistma, et ainuke viis Dianat kaitsta on olla talle nii lähedal kui võimalik.





MÜÜRIDETA AED
TIIT ALEKSEJEV
Varrak, 2019

11.sajandi Lähis-Idas toimuva sündmustikuga ajalooline romaan räägib esimese ristisõja lõpuaastatest. Romaani peategelaseks on lindpriiks kuulutatud endine rüütel. Tegemist on järjega teostele „Palveränd” ja „Kindel linn”.





LOODAME PARIMAT
CAROLINA SETTERWALL
Eesti Raamat, 2019

Viimane kord, kui sulle head ööd soovin, ei tea ma, et see on viimane kord. Kui oleksin teadnud, siis oleksin pannud hüvastijättu rohkem energiat. Aga mina ütlen, et lähen vist Ivani juurde magama. Sina ei vaidle vastu. Lased mu minema, pilk ekraanil, mina lähen, lähen, kõige viimast korda lähen sinu juurest ära. Arvan, et me näeme hommikul. Me ei näe. Me ei näe enam kunagi.

Ühel hommikul leiab Carolina oma mehe voodist surnuna. Naine jääb väikese pojaga üksi ja on sunnitud alustama täiesti uut elu, vaadates samal ajal tagasi elule, mida elas seni.

„Loodame parimat“ räägib ühe armastuse puhkemise, arengu ja ootamatu lõppemise loo kahe paralleelse narratiivina. Üks lugu räägib kahe noore inimese armumisest ja nende suhte arenemisest, teine – peategelase püüdest oma leinaga toime tulla. See on liigutav kokkulepe surma, kuid ka eluga: armastuse ja lapsevanemaks olekuga, moodsa suhte ja selle halastamatute ootustega. Lugeja saab jälgida Carolina elu kümne aasta jooksul, armumist ja leina, elu, mis vaatamata rangele plaanile otsustab olla hoopis midagi muud.

Carolina Setterwall on sündinud 1978. aastal Rootsis Salas. Ta on õppinud meediat ja kommunikatsiooni Uppsalas, Stockholmis ja Londonis. Ta elab koos pojaga Stockholmis. „Loodame parimat“ on tema esimene romaan.


AGATHA RAISIN JA ARMASTUS, VALED, ALKOHOL
M.C. BEATON
Tänapäev, 2019

Neid ei saanud küll täiuslikeks teisteks mesinädalateks nimetada. Rääkimata sellest, et Agatha võtab kaasa kohvritäie valesid riideid, on tema eksabikaasa Jamesi „armas suvituslinnake“ otsekui teiselt planeedilt: kõle, tuuline, mahajäetud. Kõige krooniks leitakse hommikul rannalt surnukeha ja Agatha jaoks ei tee olukorda sugugi lihtsamaks asjaolu, et just tema on lubanud tolle vuhva maha lüüa.




BALTIMORE´IDE RAAMAT
JOEL DICKER
Tänapäev, 2019

Baltimore’i poisid. Goldmanide gäng. Nii kutsutakse Marcust, Woodyt ja Hillelit, kolme lahutamatut nõbu, keda kõigi meelest ootab hiilgav tulevik – Marcust kirjanikuna, Woodyt jalgpallurina ja Hillelit advokaadina. Ent ootamatute saladuste ja valede, armukadeduse ja reetmise raskuse all hakkab nende kuningriik lagunema, hävides tragöödiaga, mis jätab kogu perekonna kunagisest kuulsusrikkusest alles vaid häbi ja varemed.

Pärast aastaid painavaid minevikumälestusi otsustab Marcus möödunule silma vaadata ning enda ja oma nõbude perekonna traagilise loo kirja panna, aimamata, et see viib ta taas kokku ka ühega nende hävingu põhjustajatest.


KADUNUD TÜDRUKUD
ANGELA MARSONS
Pegasus, 2019

Kaks tüdrukut on kadunud. Ainult üks pääseb koju tagasi.

Oma tütart näeb jälle abielupaar, kes teeb teisest parema pakkumise. Ärge hauduge asjatuid lootusi – üks laps peab surema.

Kui 9-aastased sõbratarid Charlie ja Amy jäljetult kaovad, paiskab see kaks perekonda elavasse põrgutulle. Tekstsõnum kinnitab midagi mõeldamatut: tüdrukud on langenud kohutava lasteröövi ohvriteks. Ja kui järgmine sõnum kaks perekonda oma laste elu nimel teineteise vastu üles ässitab, hakkab uurija Kim Stone´i ja tema rühma kell tiksuma.

Vastased näivad pidevalt neist sammukese ees olevat. Laipade jälgi mööda minnes mõistab Stone, et nii halastamatute tapjatega pole tal kunagi varem tegemist olnud. Tüdrukute elusana kojutoomise võimalused kahanevad iga tunniga...

Mõlema perekonna minevikusaladuste sünge võrgu harutamine näib andvat juhtunu lahendamise võtme. Aga kas Kim püsib nii kaua elus? Või peab kellegi laps maksma ülimat hinda?

„KADUNUD TÜDRUKUD“ on kolmas raamat vaneminspektor Kim Stone’i juhtumite sarjas.

Angela Marsons on sündinud ja kasvanud Black Countryl. Tema loodud Kim Stone’i sarja raamatuid on müüdud 27 riigis ja kokku üle 3,1 miljoni eksemplari, nüüdseks on sari saanud populaarseks ka Eestis.


KIRI
KATHRYN HUGHES
Varrak, 2019

Tina Craig täidab võimaluse korral kõik oma tunnid tööga ja on lisaks veel ka vabatahtlik heategevuspoes, et mitte olla oma õnnetus kodus. Kui ta vaatab läbi ühe kantud ülikonna taskuid, satub ta kätte vana kiri, mille ümbrik on pitseeritud ja postmark templita. Tina avab kirja ja loeb seda – otsus, mis muudab ta elu jäädavalt.

Billy Stirling teab, et ta on olnud rumal, ent loodab, et asju saab parandada. 4. septembril 1939 istub ta kirjutama kirja, mis peaks muutma ta elu. Seda see teebki ... ja palju rohkem, kui ta suudab ette kujutada.


KIUSAMINE EESTI MOODI EHK ÜKS ELU VEEL
MARJE ERNITS
Eesti Raamat, 2019

Väikse maakooli õpetaja kolib pärast pensionile jäämist ühest Eesti servast teise, et vanaduspõlves oma lastele lähemal olla. Ta planeerib maalt ära kolimist hoolega ette ning loodab, et saab aleviku kortermajas inimeste keskel elades veel ühe elu, et väärikalt vananeda. Kuid oma suureks üllatuseks peab ta taluma hoopis midagi sellist, millega polnud arvestanud – kiusamist. Kohalike meelest pole selles midagi erilist, et naabrid tülitsevad ja ropendavad ning noored samamoodi käituvad, aga seda vaid seni, kuni juhtub midagi, mis kõiki vapustab.


AJA MÜRA
JULIAN BARNES
Varrak, 2019

Julian Barnesi „Aja müra” on romaan vene helilooja Dmitri Šostakovitši elust ja loomingust, võimu ja vaimu suhetest ning loomingu võimalikkusest terrori valitsemise all. Autor annab küll kolmandas isikus, ent sisemonoloogi vormis pildi Šostakovitšist kolmel raskel eluhetkel: hukatuse ootuses pärast ooperi „Mtsenski maakonna leedi Mac­beth” hukkamõistmist ajalehes Pravda, millele järgnesid ka teised mitmesugused repressioonid; häbitundes pärast fiaskoga lõppenud Ameerika-reisi ning viimaks ka kommunistliku partei ridadesse astumise eelõhtul. Neid hetki elustavad iroonia ning eneseirooniaga vürtsitatud mõtisklused võimu ja vaimu vahekorrast, muusikast ja elu keerdkäikudest.

Raamat avab nüansirikkalt helilooja raske saatuse ja siseheitlused. Selgesti on märgatavad autori suur kirjanduslik ja muusikaline eruditsioon ning kindlasti on huvipakkuv tema püüe heita n-ö seestpoolt pilk teisele, tema enda omast paljuski väga erinevale ajastule ja kultuurile.


ARMASTUSETA
BRIGITTA DAVIDJANTS
Tänapäev, 2019

Gümnaasiumi lõpetaval Rebekal on tunne, et ta on armastust otsinud aastaid. Aga armastust ei tule. Või kui tuleb, siis on nii lihtne selles kahtlema hakata. Brigitta Davidjantsi romaan kirjeldab noore naise teekonda vägivaldsesse suhtesse ja sealt väljamurdmist, mille käigus asendub teadmine, et kõige tähtsam on armastus, veendumusega, et tegelikult on kõige tähtsam vabadus.

Autorilt on varem ilmunud „Ida läänepiiril: Türgi, Armeenia, Gruusia“ (2010), „Minu Armeenia: aus vastus“ (2017), „(Mitte just) armastuslugu“ (2017).



EILSE JA HOMSE VAHEL
KAREN WHITE
Ersen, 2019

Eleanor Murrayle on igaveseks meelde jäänud lapsepõlv Edisto saarel, kus tema kadunud isa, kohalik krevetipüüdja, jagas tema kirge muusika vastu. Nüüd on mälestused isast kõik, mis leevendavad süüd õnnetuse pärast, mille tagajärjel ta õde sattus ratastooli... ja tunnete pärast, mis tal on õe abikaasa vastu.

Õe toetamiseks töötab Eleanor päeval ühes Charlestoni investeerimisettevõttes, kuid ta põgeneb muusikasse, mängides klaverit kohalikus baaris. Kuni õhtuni, mil tema salapärane ülemus astub baari ja pakub talle poole kohaga tööd Edistol, kus ta peaks mehe eaka vanatädi Helena eest hoolitsema. Eleanorile on see võimalus viibida taas Edistol koos leinava Helenaga, kelle õde hiljuti salapärastel asjaoludel suri.

Lopsaka muulaheina ja rannikusooga Edisto on olnud rahulik pelgupaik Helenale, kes põgenes koos õega 1944. aastal sõjakeerises Ungarist. Nüüd uurib Eleanor lõpuks välja tõe nende mineviku kohta ning saab teada saladused, mis aitavad tal parandada suhet oma õega ja lasevad ta vabaks...


HIPI
PAULO COELHO
Varrak, 2019

Kui tahad iseennast tundma õppida, siis uuri alustuseks maailma, mis on su ümber. Oma elukogemusele tuginedes viib Paulo Coelho meid ajas tagasi, et saaksime uuesti tuttavaks põlvkonnaga, kes ihkas rahu ja julges minna vastuollu väljakujunenud ühiskondlike normidega.

Kõhn pikajuukseline brasiillane Paulo, kes tahab saada kirjanikuks, otsib kaugetelt maadelt elu sügavamat tähendust. Otsingud viivad noormehe Amsterdami, kuulsale Dami väljakule, mis kihab kirevaid rõivaid kandvatest vaimsete huvidega noortest – nemad ongi hipid, kellesse ülejäänud ühiskonnaliikmed suhtuvad hirmu ja põlgusega.

Seal kohtab ta Karlat, kellega koos võetakse ette bussireis Nepali. Reisiseltskond on kirju, igaühel on jutustada oma lugu, ja nagu pikkadel rännakutel ikka, tuleb ette tormilisi pöördeid ja sügavaid sisemisi muutumisi.

„Hipi” on lugu eneseotsingutest, vaimsetest püüdlustest ja ennekõike muidugi Armastusest.


KODULOOM
CAMILLA GREBE
Tammerraamat, 2019

Rootsi väikelinnas Ormbergis toimunud jõhker mõrv toob kokku kolm inimest: noore politseiniku Malini, kes on seni elanud vaikset korralikku elu, psühholoogilise portreteerija Hanne, kes on sattunud väga keerulisse olukorda, ja poisi nimega Jake, kellel on suur saladus. Mõrvari jaht osutub üliohtlikuks ja tõde, nagu tihti juhtub, maksab kõrget hinda.

Camilla Grebe „Koduloom“ on sünge ja ääretult põnev jutustus meie kaasajast ning valedest, mida räägime teistele ja ka nendele, kellesse tahaksime ise uskuda.

„Koduloom“ valiti 2017. aastal Põhjamaade parimaks krimiromaaniks.


KUIDAS LEIDA ARMASTUST RAAMATUPOES

VERONICA HENRY
Eesti Raamat, 2019

Igaühel on oma lugu ... kuid kas sellel on ka vääriliselt õnnelik lõpp?

Emilia on just naasnud oma idüllilisse Cotswoldi kodulinna, et päästa pereäri. Nightingale’i raamatupood on raamatusõprade jaoks nagu täitunud unistus, ent parimad palad pole mitte ainult raamatutes, mida ta müüb – Emilia klientidel on jutustada omaenda lood. On mõisaproua, kes peidab saladust sügaval oma südames; üksikisa, kes otsib raamatuid, mida jagada pojaga, kuid kes pole päris see, kes ta näib olevat; ning lootusetult häbelik kokk, kes üritab koguda julgust, et jutelda mehega, kes talle meeldib ... Ja mis puutub Emiliasse, kas tal õnnestub täita isale antud lubadus ja päästa Nightingale’i raamatupood?

Veronica Henry „Kuidas leida armastust raamatupoes“ on ülistus kõikidele raamatupoodidele, milles viibimine on autorile olnud suurim rõõm. See on nauditav lugemine kõigile neile, kellele meeldib aega veeta raamatuid sirvides ‒ aega, mis möödub kiirelt, kuid pole kunagi raisatud.


KUUÕDE
LUCINDA RILEY
Varrak, 2019

Raamat viib lugejad Põhja-Šoti mägismaa suursuguse looduse keskele ja Hispaania Granada mustlaskoobastesse. Romaan saadab kaht naist rännakul, mille mõlemad oma tõelist saatust otsides ette võtavad.

Tiggy D’Aplièse’i päevad mööduvad keset Põhja-Šoti ürglooduse ilu, kus ta töötab hirvede varjupaigas. Kui varjupaik on sunnitud uksed sulgema, pakutakse talle töökohta kaugel mõisas, mille mõistatuslik omanik Charlie Kinnaird maadleb raskustega. Tiggyl pole aimugi, et see samm muudab pöördumatult mitte ainult tema tulevikku, vaid paneb ta ka seisma silmitsi minevikuga. 1912.aastal sünnib vaeses mustlaste kogukonnas Granada linnamüüri taga Lucía Amaya-Albaycin. Saatuse poolt oma põlvkonna kuulsaimaks flamenkotantsijannaks määratud Lucíat kihutavad tagant auahnus ja andekast kitarristist isa ning ta hakkab vaid kümneaastasena tantsima Barcelona flamenkobaarides. Kui lahvatab Hispaania kodusõda, on Lucía sunnitud koos tantsutrupiga elu eest põgenema, misjärel viib teekond nad üle ookeani New Yorki – Lucía unistuste linna. Aga et oma unistust järgida, peab ta valima tantsijakarjääri ja jumaldatud mehe vahel.

„Kuuõde” on viies osa Lucinda Riley ülipopulaarsest raamatusarjast.


KÄTTEMAKS. ROMAAN IMELIKUST TEEKONNAST
REIN PÕDER
Eesti Raamat, 2019

Elmo Kond, hariduselt geograaf, päriselus aga kirjanik, leiab end hommikul pärast järjekordset kursuse kokkutulekut valutava peaga üksi mahajäetuna peopaigast. Temalt on ära võetud kõik isiklikud asjad: rahakott, dokumendid, koduvõtmed. Ei tükikest leiba ega lonksukest vett. Üksnes kiri laual, millest selgub, et kunagised kursusekaaslased on otsustanud Elmot karistada tema eelmise romaani eest, kus nad end prototüüpidena ära tundsid ja solvusid. Sestap otsustasid kaaslased kirjanikuhärra proovile panna: kui temas on veel vähegi säilinud geograafi ja matkajahinge, peab ta ilma abivahenditeta, ainult iseenda nutikusele toetudes, läbima kaheksa päevaga jalgsi 200 kilomeetri pikkuse teekonna peopaigast Tallinnasse. Kõik probleemid, sealhulgas ööbimine ja toidumured, tuleb tal endal lahendada. Kui Elmo ülesandega hakkama saab – mis küll vaevalt juhtub – ootab teda jõuka kursusevenna väljapandud aastane stipendium.

Mis jääb vaesel kirjanikul üle – kuidagi peab ta ju koju Tallinnasse saama. „Kättemaks. Romaan imelikust teekonnast“ jäi Rein Põdra (1943‒2018) viimaseks lõpetatud tööks. Tema loomingus tõusevad esile kaks läbivat motiivi: retked ja rännakud ning keskendumine inimestevahelistele suhetele, konfliktsetele olukordadele ja neist lähtuvatele eetilistele probleemidele. Selles raamatus on ühendatud kirjaniku mõlemad meelisteemad.


KÜLMAL PIMEDAL MEREL
ELIZABETH BLACKWELL
Ersen, 2019

  1. aprillil 1912 istusid kolm naist päästepaati nr 21 ja vaatasid õudusega, kuidas Titanic jäistesse voogudesse kadus. Tookord olid nad üksteisele võõrad...

Elukunstnik Charlotte Digby pääses valedega Londonis edasi ja lõpuks Titanicu pardale. Katastroof võis olla tema võimalus alustada uut elu, kui ta ainult varjab tõde oma mineviku kohta. Esme Harper, jõukas ameeriklanna, nuttis taga oma kirgliku armuloo lõppu ja kartis, et jääb kõigest ilusast ilma. Rootsi talutüdrukut Anna Halverssoni, kes lootis Ameerikas uut elu alustada, piinasid merelt kostvad karjed. Kas keegi hüüdis tema nime?

Kakskümmend aastat hiljem tõi ootamatu surm kolm naist uuesti kokku. Nad olid sunnitud seisma silmitsi oma võimatute valikute, kirjeldamatu kaotuse ja saladustega, mida nad on liiga kaua varjanud.


LAVENDLITUBA
NINA GEORGE
Varrak, 2018

Romaan raamatute võluväest, armastusest ja lõunamaise valguse maagiast

Ta teab täpselt, milline raamat millist hingehäda leevendab: raamatukaupmees Jean Perdu müütab oma raamatulaeval La pharmacie littéraire – Kirjanduslik Apteek – romaane nagu ravimit elu tervendamiseks. Ainult iseennast ei mõista ta ravida, pärast toda ööd kakskümmend üks aastat tagasi, kui kaunis provanslanna Manon lahkus, sellal kui tema magas. Naine ei jätnud maha midagi muud peale kirja – mida Perdu lugeda ei julgenudki. Kuni selle suveni. Suveni, mis muudab kõike ja viib härra Perdu väikeselt Montagnardi tänavalt reisile mälestustesse, Provence’i südamesse ning tagasi ellu.


MAAPÕU II OSA
PETER V. BRETT
Varrak, 2018

Ennemuistsetest aegadest luusisid öös verejanulised deemonid, hõrendades inimkonna laialipillatud riismeiks, keda kaitses pooleldi unustatud võlukunst. Siis kerkis esile kaks sangarit – lähedased kui vennad, aga lahutatud kibeda reetmise tõttu. Arlen Põldaja sai kuulsaks Maalingutega Mehena, temale tätoveeritud vägevad loitsumärgid võimaldasid lüüa deemoneid käsitsivõitluses. Võlujõuliste loitsurelvadega Jardir kuulutas enese Päästjaks, ammutõotatud ühendajaks, et juhtida inimsugu võidule Sharak Ka’s – viimses deemonitevastases sõjas.

Nüüd on Arleni, Jardiri ja Arleni naise Renna pingutused viia sõda deemonite juurde jõudnud haripunkti: algab rännak alla Maapõue, kurjuse lätetele, kus Deemonite Ema sigitab ammendamatut armeed. Nende teejuhiks on Alagai Ka, vangistatud riuklik deemonivürst, kelleta pole rajaleidmise lootust, kuid kelle usaldamine ähvardab minna kalliks maksma. Senikaua on maapinda asunud ründama sülem, ning Leeshal, Ineveral, Ragenil ja teistel tuleb mängu panna kogu oma vaprus üleüldise hävingu vältimiseks, sest saatusliku vastasseisu otsustav lõppjärk on käes.

„Maapõu”, mis ilmub eesti keeles kahes köites, on Peter V. Bretti viieosalise „Deemonite” sarja viimane jagu. Eelmised raamatud olid „Maalingutega mees”, „Kõrbeoda”, „Päise päeva sõda” ja „Pealuutroon”.


MEES MAJAKAS
ERIK VALEUR
Varrak, 2019

Valge majakas on juba sajandeid olnud tunnistajaks laevade ja meremeeste hukule kohas, mida on põlvest põlve nimetatud Põrgusügavikuks. Nüüd elab majakas üks eriskummalise saladusega mees.

Malin mõistab, et Viggo Larssen on lapsepõlves kogenud nii mõndagi hirmsat − ja et ta sai juba lapsena teada midagi, mida keegi poleks mingil juhul pidanud teada saama. Saladus ähvardab ilmsiks tulla, samal ajal kui Malin üritab pääseda kohtadesse, kus keegi pole varem käinud: hämaratesse ruumidesse, kus mees majakast omal ajal koos ema ja vanavanemate ning kolme kollase kanaarilinnuga üles kasvas, „Väike prints” padja all.

Aasta esimesel päeval kaob riigi kõige võimukam vana daam ja keegi ei oska selgitada, mis juhtus. Päikeseaia vanadekodu toas aknalaual seisab tühi linnupuur − ent leskproua, kes on riigi peaministri ja justiitsministri ema, on kadunud ning teda otsitakse üle kogu riigi.

„Mees majakas” on tugeva ühiskondliku sõnumiga põnevik. See räägib isemoodi lastest, kes kasvavad oma eripäraga üles ega saa sellest iial päriselt lahti. Vaimudest ja surmast − ja universumist − ning võimumeestest, ärigurudest ja meediastaaridest. Ning saladustest, mida üritatakse varjata nii iseendi kui ka teiste eest.


MEIE VÄIKE SALADUS
ROZ NAY
Rahva Raamat, 2019

Uurija tahab teada, mis Saskiaga juhtus, nagu peaksin ma lihtsalt lõpu ära rääkima ja kõik saab jälle korda. Kuid lood algavad algusest ja mõned saladused tuleb välja teenida.

„Meie väike saladus” on vastupandamatu, judinaid tekitav romaan kadunud naisest, ohtlikust armukolmnurgast ja saladustest, mida kiivalt enda teada hoitakse või jagada otsustatakse. Angelat hoitakse politsei ülekuulamisruumis. Tema kunagise peigmehe abikaasa on kaduma jäänud ja uurija Novak on kindel, et Angela teab midagi, ehkki väidab vastupidist. Novaki pinnimise peale jutustab Angela kümne aasta taguse loo. Kas Angela on haavunud endine kallim, kellel on halvad kavatsused? Või on ta ettur kellegi teise kättemaksuplaanis? Keda ta kaitseb? Ja miks? Ootamatuid pöördeid ja pinevust täis „Meie väike saladus” on pingeline kassi-hiire mäng ja haarav triller valedest, mida räägime teistele – ja iseendale.


MINU AUSTRIA. SUUSAMÄGEDEST PÕGENIKENI
LIINA MITTERMAYR
Petrone Print, 2019

Inimesele on omane avastamiskirg. Mina avastasin Austria juba üle 20 aasta tagasi, kuid juba ammu ei hoia mind siin kinni inimene, kelle pärast tookord tuldud sai.

Olen avastanud nii palju, millest ma enam loobuda ei saa. Olgu see ooperi- ja operetimuusika võlu ning sellele naudingule keiserlikult uhkeldavat raami pakkuvad ehitised, Mozarti fenomen või „Helisev muusika”. Või hoopis Austria muinasjutuline talv, paksu lumekatte all uhkeldavad mäemassiivid, hõrgult söögi ja joovastavalt hõõgveini järele lõhnavad mägihütid, kus heatujuline peremees pistab eine lõppedes pihku pitsi ise tehtud napsiga. Mu siiajäämise põhipõhjused on lihtsad ja samas keerulised...

Esiteks suusamäed ja tegutsemine suusainstruktorina – töö ja lõbu nauditavaim kooslus. Ning teiseks töö põgenikega – valus teema paljude umbsõlmedega, mille harutamine käib tihtipeale üle jõu ka kõige nobedamatele näppudele.

Sel pisikesel ja maagiliselt maalilisel maalapil on pakkuda rohkem, kui usute. Tuleb vaid tulla ja avastada. Või siis süda mägedele kaotada ja nende keskele jäädagi...


NAINE, KES IHKAS ÕIGLUST
MICHAEL HJORTH, HANS ROSENFELDT
Helios Kirjastus, 2019

Uppsalas külvab hirmu vägistaja, kes hiilib ohvritele ligi, uimastab nad süstiga, tõmbab koti pähe ja viib siis elajaliku teo lõpule. Toimunud on juba mitu kuritööd, aga keskkriminaalpolitsei mõrvajuurdluse osakond ei ole veel jalgu kõhu alt välja võtnud: Sebastian sõidab ringi mööda Rootsit ning räägib oma raamatutest. Teised uurijad, Torkel, Billy ja Ursula, on hõivatud oma muredega, ainult Vanja töötab ajutiselt Uppsalas ja uurib seda kohutavat juhtumit.

Kui üks vägistamisohvritest surnuna leitakse, tuleb kogu meeskond jälle kokku. Jättes kõrvale omavahelised hõõrumised ja probleemid, asutakse juhtlõngade jälile: selgub, et ohvrid pole juhuslikult valitud. Mis neid ühendab ja miks tundub uurijatele üha enam, et väga paljud inimesed ei taha, et tõde ilmsiks tuleks?


PALGASÕDUR IV OSA. AGENT VASTU TAHTMIST
KALLE KLANDORF
2019

Tallinna abilinnapea, endise kriminaalpolitseiniku ja eriteenistuse juhi Kalle Klandorfi põnevusromaanide sarja„Palga sõdur“ neljanda osa tegevus toimub aastatel 1971 kuni 1991.

Paljud tolle aja sündmused – alates KGB ja GRU agentide värbamisest kuni suure kunstiröövi ja julmade mõrvadeni – tunduvad tänapäeval juba pöörased ja uskumatud, kuid just nii see kõik omal ajal juhtus.

Selles raamatus avab autor lugejale juba tuttava antikangelase, GRU kindrali Nikolai Dmitrievitši kujunemisloo. Loomulikult tegutsevad raamatu lehekülgedel ka kindrali jooksupoiss „Palgasõdur“ ning komissar Mändmaa.

Kalle Klandorfil on varem raamatutena ilmunud „Palgasõduri“ sarja kolm osa ning koostöös Anneli Ammasega elulooline raamat „Jälitaja ja jälitatav“. 2018. aastal avaldati „Palgasõduri“ I ja II osa ka vene keeles.


PEIDETUD LUGU
VALENTINA NAZAROVA
Tammerraamat, 2019

Peterburis elava 21aastase Nika vanem õde Ženja läks Inglismaal kaduma, kui Nika oli 13aastane. Tüdrukul on õest mälestuseks vaid suur kogu kultusbändide indie-rokialbumeid, mis on kujundanud ta olemust ja arusaamu elust, ilust, armastusest ja iseendast. Nüüd otsustab Nika minna Inglismaale õppima ning seal olles küpseb ta peas plaan minna Notowni, kus Ženja enne kadumist elas. Seal aga algab rock'n'rollist, andekusest, veresidemetest, armastusest ja reetmisest tulvil elu, mis kujuneb ohtlikumaks, kui Nika oleks iial võinud arvata.

„Peidetud lugu” on Valentina Nazarova (1987) debüütromaan, mis pälvis sedamaid kriitikute kiidusõnad ja mille esmatiraaž müüdi Venemaal läbi paari kuuga.


PIERRE JA LUCE
ROMAIN ROLLAND
Eesti Raamat, 2019

1915.aastal Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Prantsuse kirjaniku Romain Rolland’i (1866‒1944) lühiromaan „Pierre ja Luce“ annab haarava läbilõike 1918. aasta kevadel sakslaste rünnaku kartuses elavast Pariisist, kus surmahirmust hoolimata areneb kahe noore pariislase vahel aeglaselt suhe, alustades esimesest häbelikust kohtumisest ja kasvades kirglikuks armastuseks, mis lõpeb hävinguga nende ümber. Romaani peategelased meenutavad nii klassikalisi antiikaja kui ka keskaja armastajaid. Pierre ja Luce ei hävi selles tapvas rüsinas, vaid elavad armastuse kaitsva kilbi varjus väljaspool elajalikuks muutuvat ühiskonda.




POISS TEISEL POOL LUKUAUKU
STEPHEN GILES
Pegasus, 2019

Iga kriuks põrandal, iga samm trepil, iga võtmepööre lukuaugus – see maja räägib oma lugusid kõigile, kel on vähegi oidu kuulata. See maja ei pea su saladusi, vaid reedab nad.

Üheksa-aastane Samuel elab koos majapidajanna Ruthiga Inglismaal Surreys, kunagi nii suurejoonelises härrastemajas. Poisi isa on surnud ja ema viibinud juba neli kuud välismaal, väidetavalt selleks, et oma abikaasa kiratsevale ärile elu sisse puhuda. Ema lahkus rutakalt ühel ööl, kui Samuel magas, ega jätnud pojaga isegi hüvasti. Kui harvad postkaardid välja arvata, pole Samuel emast midagi kuulnud.

Päev-päevalt muutub poisi igatsus ahastavamaks, ent talle on seltsiliseks vaid Ruth, kes juhib majapidamist raudse käega ja pakub tröösti harva. Ainult tema ja Samuel teavad, kui rangelt naine majas tegelikult korda peab. Samueli ja Ruthi pealtnäha üksluisesse ellu murravad aga ühel päeval sisse linnakeses hoogu võtnud kuulujutud, ning Samueli hakkab painama kahtlus: mis siis, kui tema ema ei olegi ära sõitnud, vaid pere üksildases maahäärberis on teoksil midagi hoopis pahaendelisemat?

Klaustrofoobset õhkkonda loov ja pinevusest pakatav „Poiss teisel pool lukuauku“ on Stephen Gilesi vapustav debüütromaan, mis räägib ohtlikust köielkõnnist tõe ja läbinägelikkuse piirimail ning jahmatavatest tegudest, mida suletud uste taga teinekord toime pannakse.


RAFE MACKADE’I TAGASITULEK. ESIMENE RAAMAT
NORA ROBERTS
Ersen, 2019

Kümme aastat pärast Marylandist Antietami linnast lahkumist naaseb paha poiss koju. Nüüd igati ontlik ja edukas – kuigi endiselt ohtlikult nägus –, lööb Rafe MacKade kogu linnakese kihama... ja paneb paljud keeltki lõksutama. Isegi kaunis Regan Bishop, kes on linnas uustulnuk, ei jää tema veetluse suhtes külmaks. Kuigi Regan väidab, et ta ei taha mässumehega mingit tegemist teha, on Rafe üsna kindel, et naise kirglikud suudlused räägivad teist keelt...





REISIJA
JEAN-CHRISTOPHE GRANGE
Koolibri, 2018

Psühholoogilise põnevusromaani peategelane on psühhiaater Mathias Freire. Politsei toob tema juurde ravile mälu kaotanud mehe, kes leiti kohutava kuriteo toimumiskohalt. Tasapisi patsiendi mälu lahti harutades tekivad psühhiaatril aga küsimused iseenda identiteedi kohta. Kas ka tal on „pagasita reisija” sündroom või on tema sees peidus teisi isiksusi, kelle minevikust ta mingil põhjusel midagi ei mäleta? Kas ta võib üldsegi usaldada mõrvu uurivat võluvat naispolitseinikku Anaïs Chatelet’d?

Prantsuse Stephen Kingiks tituleeritud Jean-Christophe Grangé on üks tuntumaid Prantsuse nüüdiskirjanikke, kes on pärjatud mitmete kirjandusauhindadega. Grangé puudutab oma teostes mitmeid tänapäeva ühiskonna sõlmküsimusi sotsiaalsest vastutusest ja võimupiiridest narkomaania ja heidikluseni ning kõik need teemad avalduvad teravalt ka „Reisijas“.

Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 35 keelde ja müüdud miljoneid eksemplare üle maailma, paljudest põnevikest on valminud mängufilm.


ROOTSI KUMMIKUD
HENNING MANKELL
Varrak, 2018

„Rootsi kummikud” on iseseisev järg Henning Mankelli romaanile „Itaalia kingad”. Vaheda sulega kirjeldab autor eaka mehe eluvõitlust: armastust, kaotusi, valesid ja vananemist.

Ühel hommikul ärkab pensionile jäänud arst Fredrik Welin selle peale, et tema maja on üleni leekides. Ta jõuab vaevu eluga välja, kaasas ainult kaks vasaku jala kummikut. Hommikuks on tema armsast saarestikumajast järel ainult tuhk. Kogu tema elu on hävinud ja ta tunneb end liiga vanana, et otsast alustada ja uus kodu rajada. Selle asemel asub ta elama vanasse haagiselamusse, piirdudes vaid eluks hädavajalikuga. Nagu sellest oleks vähe, kahtlustab politsei, et ta pani ise oma majale tule otsa. Fredriku ellu toob veelgi rohkem segadust tütar Louise’i saabumine, kelle hulljulge ja kompromissitu elustiili tõttu satub isa vanuigi veel Pariisi oma noorusaja radadele. Lisaks armub ta ülepeakaela endast kolmkümmend aastat nooremasse ajakirjanikku Lisa Modini, kes tuleb tulekahjust artiklit kirjutama.

Uusaastaööl põleb saarestikus maha veel üks maja ja kohalike seas hakkab levima ärevust tekitav kuuldus salapärasest sarisüütajast. Sügisel alguse saanud sündmused viivad lahenduseni, mida Fredrik Welin poleks osanud uneski näha.


SUVI BLOSSOM STREETIL
DEBBIE MACOMBER
Ersen, 2019

Need seisnevad mõlemad alustamistes… ja lõpetamistes. Sellepärast pakub Lydia Goetz, Seattle’is Blossom Streetil asuva A Good Yarni lõngapoe omanik, kudumiskursust nimega „Koo, et loobuda”. See on inimestele, kes tahavad millestki – või kellestki – loobuda ja oma elus uue etapiga alustada.

Esimene, kes sellega liitub, on Phoebe Rylander, kes üritab üle saada ühest mehest. Alix Turner ja tema abikaasa tahavad saada last, seega tuleb naisel loobuda suitsetamisest. Ja Bryan Hutchinson vajab moodust, kuidas perefirma juhtimisega kaasneva stressiga hakkama saada.

Siis on veel Lydia sõbranna Anne Marie Roche. Tema ja ta lapsendatud tütar Ellen on lõpuks saavutanud turvalise ja õnneliku elurütmi… kuni saabub üks võõras ja hakkab küsimusi esitama.

Samal ajal on aga Lydial ja tema abikaasal Bradil rohkesti tegemist ühe vihase, trotsliku kaheteistaastasega, kellest ootamatult nende kasulaps saab. Aga kui sinu elu ja silmused sassi lähevad, saavad sõbrad alati aidata!

Sarja eelmised raamatud: Kauplus Blossom Streetil, Juhuslik kohtumine, Muutuste suvi, Tagasi Blossom Streetile, Kakskümmend soovi.


TEATER| NÄIDENDID| SKUESPIL
PEETER ASMUSSEN, LEMAN RHEA, LOLLIKE CHRISTIAN, ASTRID SAALBACH
Eesti Teatri Agentuur, 2019

Eesti Teatri Agentuuri "teater | näidendid" kogumik sisaldab nelja uuemat taani näidendit. Kogumikust leiab nii paarile näitlejale kui ka suuremale trupile kirjutatud näidendeid lähisuhteprobleemidest laiemate ühiskondlike teemadeni. Taani tekstide teravus ja huumor haakuvad eestlaste mõttemaailmaga, mistõttu võiksid siit lugemis- ja lavastamisainest leida nii teatritegijad kui ka kirjandus- ja kultuurihuvilised laiemalt. Raamatule on põhjaliku järelsõna kirjutanud teatriuurija Annelis Kuhlmann.

Astrid Saalbach "Kutse" (Kaldet, 2016). Peter Asmussen "Keegi ei kohta kedagi" (Ingen møder nogen, 2010). Rhea Leman "Gorilla" (Gorilla, 2012). Christian Lollike "Normaalne elu ehk Keha ja võitlusväli" (Det normale liv eller Krop og kampplads, 2011).


UUDISEID NEBOŠOVOST
INDREK SILVER EINBERG
Varrak, 2018

Raamatu peategelane on särtsuvat uudishimu täis Hiiumaa tüdruk Liisa, kes tuleb läinud sajandi algul saarelt mandrile Tallinna ja asub tööle tehnikakaupluses. Liisa osutub osavaks müügiagendiks ja muidu ka väga tubliks ning tehniliselt taibukaks abiliseks, seega pole ime, et temast saab Telefunkeni firma esindaja Eestis.

Pärast Nõukogude vägede saabumist saadetakse Liisa asumisele, kus sureb tema poeg. Liisa ise pääseb tagasi Eestisse ja abiellub NKVD kapteniga, et saada puhtad paberid oma kunagisele kallimale Tambetile, kes on end pärast sõda võimude eest varjanud ja on ellujäämise huvides sunnitud abielluma Liisa õe Hildaga.

Seesama NKVD kapten aitab vajalikul hetkel teha nii, et Tambeti ja Hilda poeg saaks Nõukogude Liidust põgeneda ega satuks sõjaväekohuslasena Afganistani.

Tugevad karakterid, hoogne süžeearendus, taustaks nii igapäevaelu kui ka ajaloolised keerdkäigud – „Uudiseid Nebošovost” on värvikas panoraam, mis hõlmab 80 aastat meie lähiminevikust (1921–2000).


VAIMUDE LABÜRINT I OSA
CARLOS RUIZ ZAFON
Varrak, 2019

„Vaimude labürint“ on ohtralt tunnustust pälvinud Hispaania kirjaniku Carlos Ruiz Zafóni tetraloogia „Unustatud raamatute surnuaed“ neljas ja viimane osa. Eelnevalt on romaanisarjas ilmunud „Tuule mäng“, „Ingli vari“ ja „Taeva vang“ (tlk Kai Aareleid).

Salapolitseis töötatud kakskümmend aastat on jätnud Alicia hinge armid ning ta palub oma ülemuselt Leandrolt luba erru minna. Enne aga tuleb tal lahendada viimane juhtum ja leida üles saladuslikul moel kadunud Hispaania kultuuri- ja haridusminister Mauricio Valls. Too oli Teise maailmasõja ajal vanglaülem Montjuïci kindluses, kus kandsid karistust paljud kirjanikud, nende seas lugejale romaanisarja varasematest osadest tuttavad David Martín ja Víctor Mataix. Nende kirjanike otsinguil kohtub Alicia Barcelona vanaraamatukaupmeeste Semperetega, kes, nagu selgub, tundsid kunagi ammu tema vanemaid. Koos elutormidest räsitud politseiniku Vargasega asub Alicia lahendama inimröövide ja mõrvadega pikitud salapärast juhtumit, mille käigus tuleb ilmsiks üha uusi võikaid üksikasju, kõik seotud Franco režiimi korruptsiooni ja kuritöödega.


VERA
ANNE SWÄRD
Varrak, 2018

Vale nime all põgeneb noor Sandrine sõja süngustest päikesesse uppunud varasuvisesse Rootsi. On aasta 1945. Tema ainsaks pagasiks on laps, kellest ta kavatseb lahti saada, ja ohtlik saladus.

Seitse kuud hiljem seisab ta saarestiku kõige kaugemal saarel, seljas pruudirüü. Kõrgklassi külmas Cederite perekonnas õpib Sandrine uusi saladusi hoidma, samal ajal kipub tema minevik talle järele jõudma. Kes ta on? Mis sõja ajal juhtus?

Siis sünnib tütar Vera. Koos temaga hakkab tõde kildhaaval päevavalgele ilmuma.

„Vera” on võimas jutustus põgenemisest ja ellujäämisest, emadest ja tütardest, põlvest põlve kanduvast süüst ja armastusest.

„Ühte looduse mõistatust ei suuda keegi seletada: kuidas saab mererohi veemasside tohutu surve all nii kaalutult hõljuda? Mõnikord, kui mul und ei olnud, kerkisid mu silme ette mere põhjas otsatult pehmelt heljuvad kaalutud adruvarred. Siis mõtlesin, et pean muutuma samasuguseks. Hoolimata survest olema kaalutu. Hõljuma, ehkki see tundub võimatuna.”


VESI MINU SÜDAMEST
CHARLES MARTIN
Ersen, 2019

Charlie Finn on nelikümmend aastat elanud privilegeeritud seltskonna äärealal ja seal kenasti hakkama saanud. Ta on olnud iseseisev alates kuueteistkümnendast eluaastast ja sai stipendiumi Harvardisse, mis muutis ta elu. Seal sai ta rohkem elukogemust kui akadeemilisi teadmisi, omandades oskuse teenida teiste pahede arvelt. See oskus aitas teda jõhkras ärimaailmas edasi, nagu ka nüüd Miami ranniku lähedal tulusamat, ent ka ohtlikumat äri ajades.

Charlie on alati isiklikke suhteid tööasjadest rangelt lahus hoidnud, ent kui ta kaks maailma järsku põrkuvad, toovad tema valikud talle kallitele inimestele kaasa hävitavaid tagajärgi. Otsus tehtud ülekohut kuidagi heastada viib ta teekonnale läbi Kesk-Ameerika. Nicaraguas kohtub ta süütute inimestega, kes on tema tegude eest maksnud kõrgeimat hinda, kaasa arvatud üks noor naine ja tema väike tütar. Selle saatusliku kohtumise kaudu saab Charlie võimaluse elada elu, mida pidas võimatuks – ja tema süda võib viimaks olla vaba, et armastada üht naist nii, nagu ta kunagi poleks lootnud armastada.


KIRJAD TÄDI ANNELE
URMAS VADI
Kolm Tarka, 2018

Imeline rahu valitseb selles hubases ja valgusküllases korteris. Nagu te näha võite, on siin kõik eluks vajalik olemas. Peatuge pilguga kasvõi sellel väga stiilsel roostetanud tünnil, mille peal te saate istuda, juua hommikukohvi, veelgi parem, lattet, sirvida hommikusi lehti ja heita pilk läbi spetsiaalselt karestatud ja loomulikes tingimustes vanutatud sinakashallide männilaudade. Hall on selle sügise värv. Mänd on eestlase puu. Vaistlikult soovime me tema kiudude lähedalolekut. Paljudes majades, mida on kiiruga kinnisvarabuumi ajal rutakalt ehitatud, on mureks ventilatsiooniprobleemid. Majas lihtsalt ei ole õhku, kõik avad on kinni, inimestel tekivad hingamisraskused, areneb tuberkuloos, vähk. Siin aga puhub läbi laudade meeldivalt kostutav briis. Feng-shui ütleb meile, et energia ruumis peab liikuma, seepärast on selle elamu puhul kasutatud avatud ruumi põhimõtet. Ent siiski on selgelt piiritletud ruumi eri osade otstarve. Selles nurgas paikneb õdus vannituba, meistrid on vanast kastekannust teinud käsitööna dušisegisti. Ka naabritega on teil väga vedanud. Nad on vaiksed, liikumist on vähe. Ümberringi on kõrghaljastus ja palju pinke, kus istuda ja puhata jalga väsitavast tööpäevast oma hurmavas kodus, kus argimured näivad kauge minevikuna.


ALMA, MU KODU
J.M.G. LE CLEZIO
Eesti Raamat, 2018

Raphus cucullatus’e, oksendajalinnuks kutsutud, kunagi inimeste poolt hävitatud Mauritiuse dodot otsiva Jérémie lugu põimub Dominique’i alias Dodo, teiste naerma ajamiseks sündinud imelise kodutu looga. Neid seob Alma, Mauritiuse saarel asuv kunagine Felsenite mõis, mille moodne aeg on muutnud Mayaks, illusioonide maaks.

Minategelane, Mauritiuselt pärit, Prantsusmaal elav Jérémie Felsen tuleb viiekümneaastasena isa lapsepõlvemaale oma juuri otsima. Selle käigus avastab ta, et oli veel teinegi Felsenite perekonna haru, kes jäi ilma kõigist oma varadest. Saarel ringi liikudes ja inimestega rääkides rullub pikkamööda lahti kaheks lõigatud perekonna traagiline saatus.

Prantsuse kirjaniku J. M. G. Le Clézio perekonna juured on Mauritiuse saarel. Raamatu „Alma, mu kodu“ puhul on tegemist omalaadse tagasipöördumisega, perekondliku sisevaatlusega. Tüüpiliselt Le Clézio hilisemale loomingule iseloomustab ka käesolevat teost suurem isiklikkus ja autobiograafilised elemendid. Tema läbivaiks inspiratsiooniallikaiks on olnud kauged ja eksootilised maanurgad ning neid ohustav moodne tsivilisatsioon.

  1. M. G. Le Cléziole 2008. aastal Nobeli kirjandusauhinda määrates tutvustas Rootsi Akadeemia teda kui „uute teeleasumiste, poeetiliste seikluste ja tundelise joovastuse autorit, valitsevast tsivilisatsioonist välja- ja allapoole jääva inimlikkuse maakuulajat“. Käesolevas teoses maalib autor pildi Mauritiuse keerulisest ja kurvast ajaloost koos mitmete värvikate kujudega ning kirjeldab selle tänapäeva, milles ei puudu sünged toonid."Alma, mu kodu" annab hea ettekujutuse ka Le Clézio stiilimeisterlikkusest, narratiivi sisse on osavalt põimitud katkendeid ajalookroonikatest, muistenditest, päevikutest, kirjavahetusest.


ESSEXI SIUG
SARAH PERRY
Gallus, 2018

Briti kirjaniku Sarah Perry haaravalt jutustatud „Essexi siug” viib lugeja Victoria ajastu Londonisse ja Essexi külakesse, aega, mil teedrajavad avastused loodusteaduste vallas asetasid uude valgusesse kõik selle, mida seni usuti.

Peategelasteks on kirglik loodusteadustehuviline, äsja abikaasa kaotanud Cora Seaborne ja kohalik vikaar Will. Kui külakeses hakkavad ringlema jutud, et müütiline Essexi siug, koletis ammustest aegadest, on taas välja ilmunud, püüavad nii Cora kui Will olukorda omal moel lahendada. Naine on veendunud, et tegu on mõne uue liigiga, mis tuleb „avastada”. Vikaar Willi peamiseks mureks on hoida külakest sattumast paanikasse, mis võiks kaasa tuua moraalse allakäigu ja usust taganemise. Ehkki Cora ja Will on pea kõiges erimeelt, liidab tekkinud segadus nad kokku ja tasapisi hakkab arenema suhe, mille jooksul nende armastus eri vorme võtab.

  • Waterstone’i poeketi 2016. aasta raamat
  • 2017. aasta Costa Romaani Auhinna nomiment
  • 2017. aasta Baileyse Naiste Kirjandusauhinna nominent

Briti kirjanik Sarah Perry (snd 1979) on pärit Essexist tõsiusklike baptistide perekonnast. Lapsepõlves polnud tal pea mingit kokkupuudet popkultuuriga, küll aga õppis ta põhjalikult tundma klassikalist kirjandust, muusikat jne. Tänaseks on ilmunud temalt kolm romaani. Lisaks „Essexi siugile” ka debüütromaan „After Me Comes The Flood” (2014) ja „Melmoth” (2018).


LAATSARUS
LARS KEPLER
Pegasus, 2018

Oslos leitakse ühest korterist surnud mees. Kui politseinik avab köögis sügavkülmiku, teeb ta õõvastava leiu. Ohvriks osutub keegi seni tundmatu hauarüvetaja ja trofeede koguja.

Mõni päev hiljem võtab Joona Linnaga ühendust üks saksa politseikomissar ja palub abi seoses Rostocki lähedal kämpingus toimunud mõrvaga. Joona mõistab, et muster, mis sealt paistma hakkab, on hullumeelne, kuid samas on seda võimatu eirata. Mõned nimetaksid surnust tagasitulemist imeks, teised aga õudusunenäoks.

Põnevikumeister Lars Kepler on tagasi oma seitsmenda raamatuga Joona Linnast. Lars Kepleri pseudonüümi taga on rootsi kirjanikud Alexander Ahndoril ja Alecandra Coelho Ahndoril. Nende Joona-Linna sari on ülimenukas kõikjal maailmas ja müünud nüüdseks üle 13 miljoni raamatu.


POISI PESA PUU OTSAS
TOIVO TOOTSEN
Absoluutne OÜ, 2018

Kirjamees Toivo Tootsen pajatab talle omasel muhedal moel oma lapsepõlvest ja kooliajast looduskaunis Rõuges. Need on lood ajast, mil koolitööd tehti petrooleumilambi valgel, nutitelefoni asemel oli nina juturaamatus, parim toit oli soustiga kartulid ja mil õues poole ööni palli taoti.

Lahe lugemine kogu perele, ja parajalt palju teadmisi annab ka.




JENNY DAHLGREN
KETLIN PRIILINN
Tänapäev, 2018

Järve äärest leitakse surnuks pussitatud noor naine. Keegi ei näi temast puudust tundvat, ka ei leia politsei surnukeha juurest ühtegi dokumenti. Tüdruku taskus on vaid üks hõbedane medaljon, millele on graveeritud rootsipärane nimi. Uurija Rebecca Lindeberg on sünnituspuhkusel, kuid ei suuda vastu panna soovile oma kolleege paeluva juhtumi lahendamisel aidata.

„Ühtäkki oli tal tekkinud tunne, nagu oleks ta jälle tööl, nagu oleks ta taas veel keegi peale selle ülimalt üksildase tulevase ema, kes viimased kuud polnud inimestega õieti rääkinudki. „Martin... Räägi mulle sellest tüdrukust veel. Kas te siis mingeid tema asju ei leidnud, mis oleks aidanud teda tuvastada? Kotti, telefoni...?“

„Kotti ega telefoni me ei leidnud, ehkki terve see piirkond sai läbi otsitud. Võiks ju arvata, et tegu oli röövimisega. Samas, nende haavade järgi otsustades oli tegemist ikka väga tahtliku tapmisega. Aga ühe asja me siiski leidsime.“ Martin võttis oma pruunide kaantega mapi, avas selle ja võttis välja mõned fotod. „Me leidsime tema taskust medaljoni. Näed, sellise. See on hõbedast. Ja siia peale on graveeritud nimi.“ Fotolt oli näha ovaalse kujuga ja kergelt laineliste äärtega medaljon, mille keskele oli graveeritud väikeste korrapäraste trükitähtedega nimi. JENNY DAHLGREN.“

Rebecca Lindebergi sarjas on varem ilmunud raamatud „Enne kui on hilja“ (2015), „Kas keegi kuuleb mind?“ (2017) ja „Kommionu“ (2017). „Jenny Dahlgren“ on sarja eelviimane raamat.


KAHE EEMALOLIJA VILLA
URVE TINNURI
Canopus, 2018

Urve Tinnuri kolmas romaan „Kahe eemalolija villa” on otseseks järjeks 2016. aastal ilmunud romaanile „Kaks ööd mahajäetud majas”. Nagu eelmine, on ka uus raamat oma žanrilt kogupereromaan, mõeldud lugemiseks nii hilisteismelistele kui ka nende vanematele, romaani sündmused leiavad aset tänapäeval.

Eelmise romaani põnevatest ja dramaatilistest sündmustest on möödunud neli aastat, vahepeal kaheksateistkümneaastaseks saanud Hede otsustab veeta nädala, mil ta vanemad Hispaanias puhkavad, ihuüksi samas suvilas, kus aastatetagused traagilised sündmused aset leidsid. Ta on kindel, et seekord midagi ei juhtu...


UNENÄGUDE JÄRV
KIM EDWARDS
Ersen, 2018

„Mõtlesin, mis oli see, mille olin liikuma lükanud, ning kas ma lõpuks rõõmustan, et seda tegin.“

Lucy Jarrett on oma elus ristteel, teda painab endiselt isa salapärane surm kümne aasta eest. Teade, et emal juhtus õnnetus, toob ta tagasi kodulinna nimega Unenägude Järv. Ühel hilisõhtul, liikudes ringi perekonna suures järveäärses majas, avab ta aknaaluse istme luku ja leiab kummalisi asju. Esmalt tunduvad need lihtsalt põnevad, kuid peagi mõistab Lucy, et ta on komistanud hämarale saladusele. See juhib ta sügavale oma perekonna minevikku, jõulise ja edumeelse naise loosse, kelle veendumused ja tugevad küljed Lucyle sügavat muljet avaldavad. Vapustav tõde, mille ta päevavalgele toob, muudab teda ja ta peret alatiseks.

Täis lüürikat, osavõtlikkust ja põnevust, mis on iseloomulik ka Kim Edwardsi bestsellerile „Mälestuste talletaja tütar“, on „Unenägude järv“ võimas peredraama ja unustamatu lugu kaotatud ja leitud armastusest.


ALGAJA ÕNN
PIRET LAI
Ersen, 2018

Oletame, et olete värskelt väljaõppe läbinud ebakindel spioonihakatis, kes püüab lisaks muule saada hakkama tunnetega, mida selles seltskonnas liikuvad imeinimesed ühes parimas eas kodanikus tekitavad. Teile antakse esimene päris oma ülesanne ja võite nüüd kõigile, sealhulgas enesele, tõestada, et saate hakkama. Aga kas saate? Mis siis, kui ühtäkki saab põnevusest valu, mida pole vaigistada millegagi – peale mälestuste. Ja usu. Usu, et teid ei hüljata.

See järjelugu ei eelda romaani „Varitõde” kolme esimese raamatuga („Varitõde” 1. ja 2. raamat, „Kaheksasada nelikümmend seitse”) tutvumist, kuid neid lugenu elamustering on kindlasti suurem.


JÄRGMISEL AASTAL SAMAL AJAL
DEBBIE MACOMBER
Ersen, 2018

James Wilkensist oleks äärepealt saanud Manningite pere liige, sest ta oli abiellumas ühe Manningi-õega. Katkenud kihlus seljataga, veedab ta vana-aastaõhtu Las Vegases, kus kohtub Summer Lawtoniga. Naine on äsja valusa reetmise üle elanud ja James lubab talle, et aasta pärast on ta sellest üle saanud. Selle tõestuseks lepib ta Summeriga kokku uue kohtumise järgmiseks aastaks samal ajal. Ainult et sellest saab rohkem kui kohtumine – need on pulmad!

Sarja eelmised raamatud: Tingimustega abielu. Esimene raamat, Asendusabikaasa. Teine raamat, Põgenev pruut. Kolmas raamat



ARMUVALU
ÁNGELES MASTRETTA
Toledo Kirjastus, 2018

Liberaalse kasvatusega ning igas ettevõtmises kirglik ja jõuline Emilia Sauri teeb elus valikuid, mis XX sajandi alguse Mehhiko meestekeskses maailmas on lausa ennekuulmatud: ta võtab vabaduse armastada kahte meest, laseb end haarata revolutsiooni- ja sõjakeerisesse ning pühendab elu oma suurele kutsumusele – arstiametile. Emilia on moodne Ladina-Ameerika naine, kes pöördub ühtviisi nii kaasaegse kui traditsioonilise meditsiini poole ning tegutseb ühesuguse loomulikkusega nii New Yorgis kui ka kõige kehvemas Mehhiko kolkakülas.

Ángeles Mastretta kuulub silmapaistva Mehhiko autorina kaheldamatult Ladina-Ameerika kirjanduskaanonisse, oluline on ka tema tegevus naiste õiguste eest seismisel. Ligi kahekümnesse keelde tõlgitud romaani „Armuvalu“ eest pälvis Mastretta 1997. aastal esimese naisena Ladina-Ameerika tähtsaima kirjandusauhinna, Rómulo Gallegose preemia, mida antakse välja aasta parima hispaaniakeelse romaani eest.


BELLA FIGURA. KUIDAS ELADA, ARMASTADA JA SÜÜA ITAALIA MOODI
KAMIN MOHAMMADI
Tänapäev, 2018

2008.aastal leidis Kamin Mohammadi, et on kulunud. Aina ebarealistlikumad ootused tööl ajakirjades, aina enam kõikuv kehakaal ja terviseprobleemid ning olematu armuelu olid nõudnud oma.

End töölt lahti võtnud, pages ta Londoni kõledatelt tänavatelt sõbra päikeselisse korterisse Firenzes ning leidis sealt elule uue hoo. Heites kõrvale askeetlikud dieedid ja meeleheitlikud treeningud, püüdis ta pigem jäljendada kohalike naiste muretut eluviisi – hommikusi kohvirituaale, pikki lõunaid – ja nautida pisiasju. Mõne nädalaga oli tagasi ta tervis ja leitud kallim või isegi kaks.

Ühteaegu lüüriline ja praktiline “Bella figura” õpetab, kuidas muuta elu iga aspekt võimalikult ilusaks. Alates täiusliku tomati valimisest turul ja lõpetades eriti stiilselt tänaval kulgemisega. See on avastusretk Itaalia kultuuri argisemasse külge ja juhatus parema, elegantsema ja lõpuks suuremat rahuldust pakkuva elu juurde.


ELUNAUTIJAD
ANNE BIRKEFELDT RAGDE
Eesti Raamat, 2018

"Elunautijad“ on Neshovi-saaga viies raamat, järg romaanidele „Berliini paplid“, „Erakvähid“, „Rohelised aasad“ (eesti keeles kõik 2008) ja „Andestada saab alati“ (2017). Tormod Neshov elab nüüd hooldekodus ja tunneb end seal turvaliselt. Kuid ta on kaitsetu mälestuste ees, mis öösiti tema üle võimust võtavad. Mitte mingi hinna eest ei soovi ta külastada Neshovi, kuigi Torunn on nüüdseks talu üle võtnud ja vana räämas maja on korda saamas. Torunn osaleb üha rohkem Margido matusebüroo tegemistes. Erlend on end ajutiselt töölt vabaks võtnud, et hoida silm peal Klampenborgi villa remondil, ja tema elu oleks puhas nauding, kui Raasukese uued toitumisreeglid seda elu ei segaks.

Ragde on kirjutanud järjekordse haarava loo vanadest roostes peresuhetest, mis siiski on sisimas soojad; surmast, mis võib olla järsk ja halastamatu, ja elust, mis peab alati edasi minema. „Elunautijad“ on õrn, kuid jõuline lugu sellest, mis lahutab, ja sellest, mis seob inimesi ning just see teeb teose hingeminevaks tervikuks.

Norra kirjanik Anne B. Ragde (snd 1957) on kirjutanud hulgaliselt romaane ja novellikogusid. Tema raamatuid on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Sigrid Undseti eluloo eest pälvis ta Norra kõrgeima kirjandusauhinna. Suurima tunnustuse on ta saavutanud mitmete auhindadega pärjatud Neshovi-raamatutega. Saaga põhjal on valminud ka populaarne telesari. Eesti keeles on samalt autorilt ilmunud ka romaanid „Öine soov“ (2010) ja „Ma teen su nii õnnelikuks“


HEA TUJU RAAMAT
MART JUUR
Rahva Raamat, 2018

Naer mõjub tervisele kasulikult, alandab vererõhku, tugevdab südant, langetab stressi ja hoiab kehakaalu kontrolli all.

Keiti Vilms: "„Hea tuju raamat” on nagu Mart Juur isegi - hea tuju sünonüüm. On ju hästi teada tõik, et Mardi Facebook on midagi, mille lugemisega alustavad paljud oma hommikut, et saada päevane annus head tuju kätte. Käesolev kogumik koondab Mardi lustakaid salmikesi, muhedaid elutõdemusi ja taibukaid sõnamänge. Olulisel kohal on kodukant Otepää, siin avaldub autori lüürilisem külg. Mul oli õnn koos Mardiga kirjandusfestivalil Head Read esineda, üksjagu sellest materjalist tuli seal ette kandmisele ja võin öelda, et see töötas. Töötas nii vanema kui noorema publiku peal, sest ega nali taeva jää."


HELISEVAD ÖÖD SAAREL
HELI KÜNNAPAS
Heli Kirjastus, 2018

Eliisest ja Sanderist said Akadeemias õppimise ajal parimad sõbrad. Ühiselt jagati rõõme ja muresid ning mängiti hilisõhtuteni viiulit. Sanderiga jagas Eliise kõike seda, mida oma elukaaslase Margusega ta jagada ei saanud. Ootamatult otsustab Sander asuda saarele viiuliõpetajaks. Sõbra lahkumise järel hakkab Eliise ja Marguse kooselu viltu vedama. Eliise mõistab, et käib oma elukaaslasega täiesti erinevaid eluradu.

Kas taaskohtumine Sanderiga aitab Eliisel oma elu selgemaks mõelda? Või lööb hoopis suuremad mõrad niigi haprasse suhtesse?

,,Helisevad ööd saarel” on romantiliste lühiromaanide sarja ,,Mõni õhtu romantikat” kaheksas raamat. Kõik sarja teosed on eraldiseisvalt loetavad.


HIRM
DIRK KURBJUWEIT
Pegasus, 2018

Kui Randolph Tiefenthaler ühte Berliini vanasse majja oma perele kena korteri ostab, näib talle, et elu on täiuslik. Arhitekt ja tema perekond ei oska aimata midagi halba, kui soklikorrusel elav kummaline, ent sõbralik härra Tiberius nende ukselävele koogi toob.

Kuid peagi muutub veidrikust naabrimehe käitumine äärmiselt pahaendeliseks: Tiberius jälgib Tiefenthaleri naist, kirjutab tollele algul armsaid ja seejärel laimavaid kirju ning tagatipuks hakkab perekonda süüdistama nende endi laste kuritarvitamises.

Randolphi abielu satub kriisi, üksnes naabri olemasolu mürgitab nende elu. Katsed politseilt abi ja kaitset saada nurjuvad ning mees on meeleheite piirile aetud. Hävitatud turvatunne raputab Tiefenthaleri sügavaima sopini ja külvab hirmu, mis relvafanaatikust isa tõttu oli tema kaaslaseks juba lapsepõlves.

Ühtäkki tekib Randolphile mõte, kuidas sellest väljakannatamatust olukorrast pääseda. Milline samm võiks olla õigustatud perekonna kaitsmise nimel?

Dirk Kurbjuweit on saksa ajakirjanik ja raamatute autor. Põnevusromaanis „Hirm“ kirjeldab ta haaravalt, kuidas võimetus ja jõuetus viivad ühe perekonna meeleheitlike tegudeni. Ühtlasi on „Hirm“ Kurbjuweidi isiklik jutustus omaenda kogemusest langeda jälitaja küüsi. Ilmumise aegu tekitas romaan Saksamaal tõelise furoori ja püsis pikki nädalaid edetabelite tipus. Nüüdseks on see jahmatav ja aus põnevik ilmunud ligi 25 keeles.


IKKA MINA
JOJO MOYES
Kunst, 2018

Raamatutest „Mina enne sind“ ja „Pärast sind“ tuntud Louisa Clark saabub New Yorki, valmis alustama uut elu. Ta on kindel, et saab hakkama kõigega, mis teda ees ootab, ja suudab hoida elavana suhet kiirabis töötava Samiga ka siis, kui nad elavad teineteisest tuhandete miilide kaugusel. Alustades tööd Leonard Gopniku ja tema palju noorema teise abikaasa Agnese juures, avaneb Lou ees ülirikaste maailm.

Liikudes koos Agnesega New Yorgi kõrgseltskonnas, kohtub Louisa Joshua Ryaniga, kes elustab ootamatul moel midagi Lou minevikust. Peagi on Louisa otsekui kaheks kistud oma Viiendal avenüül asuva töökoha ja väikese aardeid täis vintage-rõivaste poe vahel, kus ta tunneb end nagu kodus. Louisa on sunnitud endalt küsima „Kes on tegelikult Louisa Clark? Kuidas leida ennast, kui süda on korraga kahes kohas?“.

Lõbus, romantiline ja liigutav „Ikka mina“ jälgib Lou püüdlusi leida iseennast ja sobituda samas oma uude maailma.


INIMORJUSEST
W. SOMERSET MAUGHAM
Canopus, 2018

Suures osas autobiograafiline monumentaalne suurromaan Inimorjusest, mis on kriitikute poolt hinnatud üheks kõigi aegade parimaks romaaniks maailmas, ilmus esmakordselt 1915. a ja seda loetakse William Somerset Maughami kuulsaimaks raamatuks, tema peateoseks.

Tegemist on meistriteosega üksildase, kerge füüsilise puudega tundliku noormehe valulisest kasvamisest ja eneseleidmisest.

Philip Carey on jäänud orvuks ning kasvab üles vikaarist onu perekonnas. Pikad ja rõõmutud kooliaastad täis kiusamist ja tuska mööduvad Inglismaal, Kentis, edasi keerab elu ette juba pisut helgema poole, kui Philip jätkab oma haridusteed vabakuulajana Heidelbergi ülikooli juures ning maalikursustega Pariisis, asudes lõpuks õppima arstiks Londonis. Verstapostiks tema arengus saab tutvumine Mildrediga ning algab noore arsti ülimalt mõru armulugu labase lõbutüdrukuga, mis muudab kogu tema ellusuhtumist.

Läbi terve romaani arutleb Philip Jumala olemasolu ja elu mõtte üle, lõpuks tundub vastus leitud olevat...


JAANIPÄEVAKS KÕRGEKS KASVAB ROHI
HANDO RUNNEL
Ilmamaa, 2018

Hando Runnel tuli eesti luulesse 1963. a. Üsna pea selgus, et tema luule tugev omapära on lauldavus. Aastate ja aastakümnete jooksul on ta sõnadest paljusid viisistatud ja lauldud. Osa laule pole olnud estraadil, vaid autori enda ümiseda elik laulda. Nii ka siinses kokkupanus. “Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi” on sisult justament lauluraamat. Tuntumaist võiks nimetada just sedasama nimilugu, siis “Üks veski seisab vete pääl”, “Nutikas lutikas”, ja muidugi tänases päevas üliaktuaalne hüüatus “Maa tuleb täita lastega”… Temaatiliselt on esindatud vanu maaelupilte ning liigutud tänase linnastunud Eesti elu momentvõteteni. Laulud on järjestatud mingit ebamäärast jutulõnga imiteerides, et lugeja võiks ühest tekstist teise kulgeda juturaamatuliku rahuga. On pikki ballaade ja väikesi vemmalvärsse ning huumorit.

Võib lugeda, võib laulda, või lihtsalt omagi laulmisi mäletada.


JURISTI PIHTIMUSED EHK KOHE KUTSUN MIILITSA
REIN PÄRTEL
2018

Rein Pärtel on sündinud 1961 aastal Pärnus. Ajanud juristina tuhandeid kohtuasju Tallinnast Valgani ja Narvast Hiiumaani. Tegutsenud uurija, advokaadi ja kohtunikuna, kuid jäänud truuks praktiseeriva juristi nimetusele.

See raamat on kokku pandud erinevate juristiametitega kaasnenud kiiksuga ja humoristliku alatooniga lookestest, millest ükski pole välja mõeldud. Paraku ei ole nende puhul tegu halastamatute paljastustega, vaid pigem aastatetagustesse vaatavate pihtimustega läbi juristi elukutse kõverpeegli. Võib-olla saab keegi neid lugedes veidi pahaseks või veab suunurgad üles, keegi imestab ja mõni kehitab õlgu. Meie elu on ka koomiline. Ja kui ei ole, siis saab ja peaks argipäeva vahel ka läbi vemmalvärsside huumori kujutama, peategelasteks meie elu tähtsad ametimehed ja –naised, sõbrad ja lähedased. Autoril on soov naljalugude ja vemmalvärsside kaudu kujutada teda eluteel kõnetanud inimesi ja teha nende ees sügav kummardus. Küllap on see Eesti mehe veidi omapärane viis näidata sõprust ja armastust headele inimestele tema kõrval, kellele seda otse öelda ei saa. Või ei julge. Raamat on lihtne tõdemus ja usk sellesse, et paberile salvestatu on jääv. Koos raamatuga ka meie.


JÄÄ MINU JUURDE
SILJA VAHER
Hea Tegu, 2018

Leevi on noor lapse kaotanud naine, kes võitleb oma abikaasa joomatuuridega. Kas jääbki kõik nii või on elul tema jaoks veel midagi paremat varuks? Kui talle tehakse ettepanek hakata koduabiliseks majas, kus tuleb hoolitseda kolme lapse ja majapidamise eest ja kuhu veel ükski töötaja pidama pole jäänud, ei oska ta hingeski aimata, millised sündmused sellest hargnema hakkavad. Kas ta annab alla või tuleb katsumustega toime?




KAHE EEMALOLIJA VILLA
URVE TINNURI
Canopus, 2018

Urve Tinnuri kolmas romaan „Kahe eemalolija villa” on otseseks järjeks 2016. aastal ilmunud romaanile „Kaks ööd mahajäetud majas”. Nagu eelmine, on ka uus raamat oma žanrilt kogupereromaan, mõeldud lugemiseks nii hilisteismelistele kui ka nende vanematele, romaani sündmused leiavad aset tänapäeval.

Eelmise romaani põnevatest ja dramaatilistest sündmustest on möödunud neli aastat, vahepeal kaheksateistkümneaastaseks saanud Hede otsustab veeta nädala, mil ta vanemad Hispaanias puhkavad, ihuüksi samas suvilas, kus aastatetagused traagilised sündmused aset leidsid. Ta on kindel, et seekord midagi ei juhtu...


KIRJUTAMISEST. MÄLESTUSTERAAMAT AMETIOSKUSTEST
STEPHEN KING
Hea Lugu, 2018

„KUI TEIL POLE AEGA LUGEDA, EI OLE TEIL KA AEGA EGA TÖÖRIISTU, ET KIRJUTADA.”

  1. 1999.aastal hakkas Stephen King kirjutama oma ametioskustest – ja oma elust. Aasta keskel pani need mõlemad ohtu laia kõlapinda leidnud õnnetus. Õnnetusest paranemise kuudel muutus ühendus kirjutamise ja elamise vahel olulisemaks kui kunagi varem. Harva juhtub, et kirjutamisest kõnelev raamat on nii selge, nii kasulik ja nii ilmutuslik.

„Kirjutamisest” algab lummava ülevaatega Kingi lapsepõlvest ja jutustab tema ebaharilikult varajasest pühendumisest kirjutamisele. Hulk elavaid mälestusi noorukieast, kolledžist ja rasketest aastatest, mis viisid esimese romaani kirjutamiseni, annab lugejatele värske ja tihti väga naljaka ülevaate kirjaniku kujunemisest. Seejärel tegeleb King oma ametioskuse peamiste töövahenditega – kuidas neid kasutamise abil teravamaks muuta ja nende arvu suurendada ning kuidas need peavad kirjanikul alati käepärast olema. Ta juhatab lugeja läbi kirjaniku kunsti ja elu olemuslike aspektide, pakkudes praktilisi ja inspireerivaid nõuandeid kõige jaoks alates süžeest ja tegelase arendamisest kuni äraütlemistega toimetuleku ja tööharjumusteni.

Suurepäraselt struktureeritud, sõbralikku ja inspireerivat raamatut „Kirjutamisest” on nimetatud kõigi aegade parimaks kirjutamisest rääkivaks raamatuks."


KUI KÄES ON JÕULUD
DEBBIE MACOMBER
Ersen, 2018

Emily Springer, ühe lapsega lesk, otsustab lahkuda Leavenworthist, et veeta jõulud koos tütrega Bostonis.

Charles Brewster, ajalooprofessor, toriseja ja Bostoni elanik, tahab kogu hingest jõule vältida. Ta arvab, et üks vanglalinn peaks pühade ajal olema piisavalt vaikne, aga ta peab silmas vale Leavenworthi.

Charles ja Emily lepivad veebilehe vahendusel kokku, et vahetavad pühade ajaks kodud. Nii sõidab Emily Bostonisse ja saab teada, et tütar läheb Floridasse. Ning Charles saabub Leavenworthi ja avastab, et see polegi vanglalinn, vaid pesuehtne jõulumaa! Kõikjal on jõulukuused, jõulumuusika ja… päkapikud.

Samal ajal sõidab Emily sõbranna Faith Kerrigan talle Leavenworthi külla ning leiab eest hoopiski Charlesi, pühendunud jõulupõlguri. Bostonis ilmub Charlesi koduukse taha ta vend Ray ning avastab, et noorema venna asemel on seal Emily.

Eksituste ja arusaamatuste, kaose ja segaduse keskelt võrsub ootamatult armastus. Sest jõulude ajal on kõik teisiti.


KÄTTEMAKS KIRUMPÄÄL
ERKKI KOORT
Hea Lugu, 2018

Ajalooline seiklusjutt viib lugeja 1389. aastasse. Vastseliina linnuse endine sõjasulane Markus peab segastel asjaoludel teenistusest lahkuma ja rändama läbi Tartu piiskopkonna selle pealinna Tartusse. Tema teele jääb Kirumpää piiskopilinnus praeguse Võru linna juures. 600 aastat tagasi oli seal üks suuremaid käsitööliste-kaupmeeste asulaid praegusel Eesti alal. Kirumpääl kuuleb rändur oma sõbra Tabbe surmast. Markusele tundub sõbra surm väga kahtlane. Ta jääb Kirumpääle tallimeheks ja asub juhtunut uurima, olles järjest kindlam, et tegu on mõrvaga. Tema loomus ei luba leppida teadmisega, et ta parim sõber on julmalt tapetud ning ta asub õiglust karmile ja lihtsakoelisele sõjamehele omasel viisil ellu viima – silm-silma, hammas-hamba vastu. Lugu vürtsitavad elavad kirjeldused 14. sajandi eluolust. Peategelase seiklused lubavad heita pilku aastasadade taha, rääkides lahti ühe maarahva hulgast sõjasulaseks sattunud mehe kättemaksu loo ja seda omavahel Liivimaa pärast võitlevate võimude – piiskopkonna, ordu ja pihkvalaste – suhete sasipuntras.

Raamatu autor Erkki Koort on tunnustatud julgeolekuekspert. Aastaid on ta töötanud Kaitsepolitseis ja siseministeeriumis. Lisaks Eesti Vabariigi valitsusele on ta nõustanud ka Euroopa Liidu liikmesriike ning Ameerika Ühendriike. Hetkel töötab ta Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituudi juhatajana.

Erkki Koorti ajaloohuvi on ammune ja pärast keskkooli lõpetamist kaalus ta ka ajaloo õppimist. Eriti huvitab teda 13.-16. sajand. Koorti suguvõsa on pärit Lõuna-Eestist, enne teist ilmasõda on osa tema esivanemaid elanud Kirumpääl. Seal põldu tehes leiti münte ja vana sõrmus. Need leiud ergutasid autori ajaloohuvi ning andsid osalt ka tõuke kirjutada ajastust, kuhu need asjad kuuluvad.


LAANEKURU SAAGA
ERIK TOHVRI
Erik Tohvri Romaan, 2018

Teekonna lõpul vaadatakse ikka tagasi ja meenutatakse teel läbielatut. Arvan, et mind lapsena kasvatanud vanaisa Alfred, eluaegne eesti keele õpetaja, võiks oma tütrepojaga rahul olla, sest tänu temale hakkasin juba nelja-viie aastasena raamatute ja kirjanduse vastu huvi tundma. Nii olengi läbi elu olnud kahe isanda teener: tehnika, mis andis leiva, ja kirjandus, mis tõi rõõmu ja rahuldust. Oma vanaisale Alfredile pühendan käesoleva raamatu nimiloo – ülevaate tema kodutalu käekäigust läbi aastakümnete, mis ilmub esmakordselt.

Peale selle on siia raamatusse koondatud minu põhitöö kõrval kirjutatud lühiproosat, samuti ka paar viimastel aastatel ilmunud, aga ka mõned seni ilmumata lühilood. Novell „Udu teel“ on minu debüütteos, mis märgiti ära 1963. aasta „Loomingu“ novellivõistlusel, kannab tolle ajastu pitserit ja on ära toodud originaalkujul. Jutustusena loetav on ka filmistsenaarium „Tuuline saar“, mis sai 1977. aasta võistlusel II (tol võistlusel kõrgeima) preemia. Režissöör Veljo Käsperi muudetud stsenaariumi järgi valmis sellest „Tallinnfilmis“ 1982. aastal film „Pihlakaväravad“. Novelli „Päevast päeva“ kirjutasin oma toonase ettevõtte Venemaalt tulnud direktori kohta ja see tähendas mulle uue töökoha otsimist. Ka teised lühemad novellid on sündinud tõsielust.ii et – head lugemist!


MINU EGIPTUS. KAUNIS KAOS
SANDRA PEETS
Petrone Print, 2018

Egiptusest mõeldes turgatavad esimesena pähe püramiidid, päike, liiv ja türkiissinine värviliste korallidega meri, kuid kui paljud on mõelnud seal elamisest? Mina ka ei mõelnud, aga pakkisin kohvrid ja minu elukohaks sai vaheldumisi Punase mere ääres paiknev Hurghada ja Ülem-Egiptuse linn Luxor. Esimene on eestlastele tuttav ja küllaltki läänelik kuurortlinn, teine äärmiselt konservatiivne ja klannikultuuril rajanev asula. Unistasin avastusretkedest Ramses II radadel ja maalilistest jalutuskäikudest päikeseloojangul Niiluse kallastel… Mind tervitas hoopis kultuurišokk – koduseinte vahele varjuvad naised, piiratud liikumisvabadus ja lõputu trall pulmade ümber. Kohalike tõekspidamiste mõistmine võttis aega, kuid lõpuks saime sinasõpradeks.

See on lugu sellest, kuidas ma 2012. aastal Hurghadas armastuse otsa komistasin ja peale viieaastast kaugsuhet Egiptusesse kolisin. See on ka lugu abieludest ja naiste rollist Egiptuse ühiskonnas. Lugu Egiptuse ühiskonna põletavatest probleemidest ja kaosest ning egiptlastest, kes seda kõike läbi huumoriprisma vaatavad.


PIIMARING
REIN VEIDEMANN
EKSA, 2018

„Piimaringis” näeme 18-aastast, kommunismiusku Andreas Wiiki 1965. aasta suvel „astumas ellu”. Pärast ebaõnnestunud katset pääseda õppima Tartu ülikooli, ootab noorukit ees sõjaväeteenistus Nõukogude armees. Enne seda sõidab Andreas autojuhina mõned nädalad Pärnu ümbruses piimaringi, avastades end olukorras, kus teda sunnitakse lunastama oletatava isa pattusid. „Elluastumist” kroonib hoopis kokkupõrge mineviku varjudega. Piimaringil kohatavatest inimestest saavad killud Andrease enesepeegeldusest. Pool sajandit hiljem vana mehena piimaringile naastes tõdeb Andreas, kuidas mõni unistus on määratudki jääma üksnes unistuseks. Elu liivakellas niriseb aeg vaid allapoole. „Piimaring” on kolmas ja viimane raamat Rein Veidemanni autobiograafiliste sugemetega romaanitriloogiast „Wiik” (eelmised kaks: „Lastekodu”, 2003 ja „Tund enne igavikku”, 2012).


PIKSE KÜÜSIS. PIKSELÖÖGI TRILOOGIA 2. RAAMAT
BARBARA FREETHY
Ersen, 2018

Põnevusromaanis külvab pikne armastust ja ohte ning toob päevavalgele ammu unustatud saladused, muutes sellega nii minevikku kui ka tulevikku…

Noor pühendunud arst Katherine Barrett saab oma vennalt TJ-lt hirmunud telefonikõne. Vend põgeneb Mehhikosse, et päästa end ja oma peret tundmatu mõrtsuka küüsist. Ta hoiatab, et õde talle ei järgneks ega pöörduks ka politseisse, sest keegi pole usaldusväärne. Ent Katherine taipab, et üht isikut võib ta siiski usaldada…

Ta pöördub keskkooliaegse kallima Jake Monroe poole, kelle südame ta kümme aastat tagasi murdis. Katherine palub, et Jake viiks ta lennukiga kaugesse ja ohtlikku Mehhiko piirkonda, kuhu keegi teine minna ei söanda.

Jake on alati uskunud, et Katherine ühel päeval enam temata olla ei suuda, kuid ta pole osanud aimatagi, et olukord just sel viisil laheneb. Ta ei tihka kaunile blondiinile, keda pole suutnud tänini unustada, ära öelda. Nad astuvad koos vastu seiklusele, mis kannab nad minevikku, harutab lahti aastakümne jagu saladusi ja tüürib nad keset äikesetormi, mis muudab nende vaateid perele, maailmale ja teineteisele…

Triloogia eelmine raamat: Tormi kütkeis. Pikselöögi triloogia 1. raamat


POOLKUUÖÖ
ANNELI TÕEVERE
Hea Lugu, 2018

Anneli Tõevere (s 1970) teine luulekogu „Poolkuuöö“ koosneb neljast tsüklist. Doris Kareva sõnul mõjuvad Anneli luuletused hästi tempereeritud tervikuna.

Anneli metafooriderikas luule on helge ja aktiivse eluhoiakuga. Seda just selle piirini, et luule veenvus ei kannata. Looduse suurde perekonda kuulumine on temale enesestmõistetav, otsekui midagi algset ja antut, mis ei sega luuletajat ometi olemast samast algest pidevalt inspireeritud.

Asta Põldmäe on kogu kohta öelnud: „Eriomased jooned, mida autoris tean, on kindlustunud ja leidnud meeldejäävama ja kujundlikuma väljenduse, sealjuures on suurenenud loomulikkus, kohati otsekui tantsides läbitakse oma emakeelt.“

Anneli luulet ja lühiproosat on ilmunud Loomingus 2005. aastast alates. Ta on avaldanud esseistikat ka ajakirjanduses. Luuleraamat „Mesiniku tütar“ (2015) ja novellikogu „Heade aegade lõpp“ (2016) pälvisid sooja vastuvõtu nii kriitikutelt kui lugejatelt.



PÕRGUTULES PARADIISISAAR
SAALE VÄESTER
Kentaur, 2018

Kruiisilaeval teenindajatena töötavad Mirtel ja Urmas sõlmisid kolleegidega kihlveo: ööbida üks öö laeva päästeparves otse ookeanilainetel. Ärgates on nende esimene mõte – võitsime! Ja seejärel kohe teine – aga kus siis laev on? Laeva ei ole. Keegi oli parve kinnitanud liiga lohakalt. Lähedal asuv paradiisisaar tundub päästva õnnena. Alles spioonidena vanglamüüride vahele suletuina ning surmanuhtlust oodates saavad Mirtel ja Urmas aru, et õnnest on asi väga kaugel.

 



RAAMATUPOOD JÕE ÄÄRES
PATTI CALLAHAN HENRY
Ersen, 2018

Bonny Blankenshipi kõige kallimad mälestused peituvad idüllilistes suvedes, mis ta veetis Lõuna-Carolinas Watersendis koos oma parima sõbranna Lainey McKayga. Liivaluidete ja hispaania samblaga kaetud tammede keskel käisid nad ujumas ja soovisid endale õnnelikku elu, lugesid kohalikus raamatupoes raamatuid ja vestlesid sosistades mõnusas jahedas vaikuses. Kuni üks öö muutis kõike – öö, mil kadus Lainey ema.

Nüüd tahab pisut üle viiekümnene Bonny meeleheitlikult selgitada mõtteid pärast traagilist eksimust, mis ähvardab seada ohtu tema karjääri kiirabiarstina, samal ajal variseb kokku ka tema abielu. Koos probleemse teismelise tütre Piperiga läheb ta tagasi armastatud jõemajja, kuhu saabub peagi ka Lainey oma kahe väikese lapsega. Soojadel suvepäevadel ja maagilistel öödel kohtuvad nad taas raamatupoe omaniku Mimiga, kes on seotud nende mineviku ja selle saladustega. Kuni kolm naist klammerduvad hapra rahu külge, kerkivad mahamaetud saladused ja kunagised armutunded taas nagu tõusuvesi.


SEGIPAISATUD ELUD
HILARY BOYD
Ersen, 2018

Annie Delancey on õnnelikus abielus kolme täiskasvanud lapse ema. Aga tal on üks suur saladus. Kaheksateistaastaselt sünnitas ta poisslapse ning andis lapsendamiseks ära.

Ootamatult saab ta kirja sotsiaalosakonnast. Tema poeg tahab temaga kohtuda. Tundmatu poja väljailmumine hakkab tekitama mõrasid perekonda, mida Annie püüab koos hoida.

„Soe ja hästi kirjutatud.” – Daily Telegraph

„Liigutav, hästi üles ehitatud ja imeliselt kirjutatud… südamekeeli puudutav.” – Closer


SINISTE KIILIDE LEND
HANDO RUNNEL
Ilmamaa, 2018

Nüüd oma kaheksakümnendat sünnipäeva tähistava Hando Runneli vastne valikkogu “Siniste kiilide lend” on luuletaja mehelik vaade siinse ilma naiselikule aspektile. Kuigi raamatu mõlemat poolt avavatel fotodel põrnitseb autor lugejat noorukiealisena ja nimiluuletuse pealkirja täpsustus – “Laul kaeblikule koolipoisihäälele vana lööklaulu viisil” – näib vihjavat hingelt noorele vaatepunktile, on luuletusi valitud kogu loometeelt, alates kuumadest kuuekümnendatest kuni tänase päevani. Raamatu esimene pool “Kell kevadet lööb” vaatleb eelkõige tüdrukut ja temaga seonduvat, teine, “Visiit vanale daamile”, küpsemat naiselikku kuju, olgu ta siis emalik, vanaemalik, tädilik, täiuslik, muidu imetlus- või tähelepanuväärne. Siin on salmid, mida mehed tahaksid ette lugeda ja naised kuulda, muuhulgas need, mida isegi raamatukogust pole enam kerge kätte saada või mis pole veel sinna jõudnud.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.


SÕBRAKUTSE
LAURA MARSHALL
Rahva Raamat, 2018

Louise on alati teadnud, et kui tõde kunagi päevavalgele tuleb, siis võib ta kõik kaotada. Oma töö. Oma poja. Oma vabaduse. Maria äkiline taasilmumine ähvardab need ohtu seada ja sunnib Louise’i võtma ühendust kõigiga, kellega ta on minevikust vabanemiseks sidemed katkestanud. Kuid püüdes jõuda selgusele, mis täpselt sel ööl juhtus, avastab Louise, et loos peitub veel midagi, millest tal polnud aimugi. Oma saladuse hoidmiseks tuleb tal esmalt avastada kogu tõde.

Autorist: Pärast ligi kaht aastakümmet tööd konverentside organiseerimise alal otsustas Laura Marshall 2015. aastal, et on aeg teha teoks oma eluaegne unistus – kirjutada romaan. Ta pani end kirja kolmekuulisele romaani kirjutamise kursusele Curtis Brown Creative’is ning 2016. aastal osutus tema esimene romaan „Sõbrakutse“ teise koha vääriliseks Bath Novel Awardi võistlusel. Romaan valiti välja ka Lucy Cavendish Fiction Prize’i nominentide sekka. 2017. aasta juulis avaldas „Sõbrakutse“ Little, Browni kirjastus ning praeguseks on romaani Suurbritannias müüdud üle 350 000 eksemplari. Sunday Times’i bestsellerite seas on romaan kümne müüdavaima hulgas ning Kindle’i platvormil bestseller number üks. „Sõbrakutset“ on müüdud ka enam kui kahekümnes riigis üle kogu maailma, sealhulgas USAs, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hollandis.


SÕNAD ON ÕHK. 13 INTERVJUUD TÄNAPÄEVA KIRJANIKEGA
Kaksikhammas, 2018

Kogumik koondab Loomingus ilmunud intervjuusid kolmeteistkümne omanäolisema tänapäeva eesti kirjanikuga. Sarnastele küsimustele vastab igaüks erinevalt, avades oma loomingu tagamaid. Kirjanikke küsitles Carolina Pihelgas, intervjuud on algselt avaldatud ajakirjas Looming aastatel 2013—2018. Intervjueeritavate hulka kuuluvad Eda Ahi, Jim Ashilevi, Kristjan Haljak, Mart Kangur, Jüri Kolk jt.

Koostanud ja küsitlenud Carolina Pihelgas.




TAGASI KOJU
MARGIT PETERSON
Heli Kirjastus, 2018

Trevor otsustab minna Rootsi tööle, kuid pettub oma otsuses veel enne, kui tööga peale hakata jõuab. Eestisse tagasi jõudnud, saab ta ootamatult teada, et oli jätnud sõbra võõrsile köögilaua äärde surema. Mathilde uurib Lembitult, ega vend tema eest ometi midagi olulist saladuses hoia. Venna salajased telefonikõned ja veidrad jutud hemofiiliast sunnivad õde aina enam muret tundma, kuni lõpuks teeb temagi elu hoopis ettearvamatu pöörde. Maris läheb Rahuli juurde ehtepoodi tööle. Tal on raske mõista, mida Rinaldo tema jaoks tähendab. Trevorit on raske unustada – ja lõpuks ta ei tahagi enam unustada. Maria Pia sillast saab sümbol nii algava kui lõppeva elu tarvis.



TEMA VIIMANE ESIMENE KOHTING
SUSAN MALLERY
Ersen, 2018

Mida teha siis, kui testiribale ilmub kaks kriipsu?

Tehke test uuesti… ja uuesti… ja uuesti.
Üritage end veenda, et need viis testi, mis te olete juba teinud, olid kõik defektsed.
Leppige sellega, et olete rase… teist korda elus.
Hakake tegema plaane, kuidas öelda lapse isale, et üks koosoldud öö on teile üheksa kuu pärast üllatust toomas.
Suudelge meest, et teda uudiseks ette valmistada.

Mõistke, et selle mehe suudlemine paneb teid unustama kõike, mida kunagi mõtlesite… Hingake sügavalt sisse ja edastage oma uudis. Mõnikord on ootamatu uudis kõige parem uudis…


TOP DOGG
JENS LAPIDUS
Varrak, 2018

Juba mitu aastakümmet on üks ühiskonna kõrgemates kihtides tegutsev võrgustik ära kasutanud noori tüdrukuid. Kõik katsed kurjategijaid tabada on liiva jooksnud. Politsei on moodustanud eriüksuse, et võrgustiku liikmeid tuvastada, ent ometi jõuab vägivald üha uutele tasemetele.

Üliõpilane Roksana, kes tahab tegelikult ainult kõige ägedamatel pidudel käia ja õigesse ringkonda kuuluda, elab ohtlikku elu. Nüüd aga on tal kannul hull narkokuningas. Ellujäämiseks peab ta tegema midagi päris pöörast.

„Top dogg“ on kolmas raamat Teddyst ja Emeliest, kogemata kokku juhtunud endisest kriminaalist ja advokaadist, ja siin käib mäng elu ja surma peale. Kui keegi soovib äärmuslikke meetodeid kasutades ka Teddy ja Emelie teelt kõrvaldada, peavad nad tegema olulisi valikuid.

„Top dogg” on menuromaanide „Vipiruum” ja „STHLM DELETE” järg ja loo viimane osa.


TÕUSUVESI
LIZ FENWICK
Varrak, 2018

Kahe õe lugu saab alguse 1943. aastal sõjaaegses Cornwallis. Reetmine viib Adele ja Amelia teed igaveseks lahku. Aastakümned hiljem on selle kergemeelse teo tagajärgi ikka veel tunda. Ent kui palju aega on vaja, et minevik jõuaks õdedele uuesti järele?

„Tõusuvesi“ tutvustab lugejatele imekaunist Cornwalli rannikut, mis on tulvil salapära ja mõistatusi.



VAATA OMA HINGE
VALERIE RUSSEL
Odamees, 2018

Haiglapalatis meelemärkusele tulles näeb Julia enda kõrval meest, kes väidab, et on tema abikaasa. Mees teatab, et naine sattus autoavariisse, kuid füüsiliselt on temaga kõik korras. Samas taipab Julia õudusega, et ei mäleta ei meest, nende pulmi ega mesinädalaid, küll aga kõiki teisi sündmusi oma elus. Nüüd peab ta valima, kas mehega uuesti suhe luua või temast lahku minna.





VALE NIMEGA MEES
IRA LEMBER
Canopus, 2018

Ira Lemberi 23. romaan viib lugeja 1944. aasta septembrisse. Saksa kõrgem väejuhatus on teinud otsuse Eesti kaitsmisest loobuda ning Wehrmachti poolt mahajäetud Tallinna vallutavad Punaarmee tankid. Sel pöördelisel ajal, kui Pika Hermanni mastis lehvib veel viimaseid tunde sinimustvalge lipp, ummistavad tuhanded eestlased, niihästi tsiviilisikud kui ka Saksa armees või soomepoiste ridades bolševike vastu võidelnud Läänemaa sadamaid. Kes vähegi sai, põgenes oma eluga riskides punaste vallutajate eest üle tormise Läänemere vabasse Läände, liigagi hästi olid veel meeles 1940. a vene okupatsiooniga kaasnenud õudused.

Haapse rannas astub aga üks mees ülekoormatud paadist hoopis tagasi kuivale maale ning seab sammud Tallinna poole. Soomepoiss ning ühtlasi ka saksa mundris venelaste vastu võidelnud Ottomar Aus otsustab viimasel hetkel, et ei jäta oma armastatud tüdrukut Tallinnas saatuse hooleks.

Mis aga edasi sai, kuidas juhtus, et Ottomar võttis endale kattevarjuks oma noorpõlvesõbra, Tehumardi lahingus langenud punaväelase Koit Kaugemäe identiteedi, kuidas edenes vale-Koidu elu okupeeritud Eestis vale nime all ning millist segadust inimsuhetes see nimevahetus endaga kaasa tõi, sellest ei tahaks küll lugejale rohkem ette ära rääkida.


VEEL ÜHEKS PÄEVAKS
KELLY SIMMONS
Ersen, 2018

Keegi ei taha olla ema, kelle laps kaob. See on mõeldamatu, luupainajalike unenägude teema. Aga selliseks emaks saab Carrie Morgan, kui ta pöörab pojale selja, et parkimisautomaati raha pista. Ben kaob ja rohkem kui aasta hiljem on selge, et ta ei tule enam kunagi tagasi.

Kuni ta tuleb… ainult kahekümne neljaks tunniks, et seejärel uuesti jäljetult oma võrevoodist kaduda. Väikelinnas, kus Carrie elab, hakkab ringlema kuulujutte. Sosistatakse, et ta näeb asju. Et tema alibi ei ole päris vettpidav.

Carrie abikaasa ja sõbrad hakkavad mõtlema, et naine on hulluks läinud. Politsei hakkab kahtlustama, et ta on süüdi. Uurimise käigus peab Carrie otsustama, mida jagada ja miks. Sest kuritegu laheneb varsti… ja tema saladus tuleb ilmsiks.


VEENJA
LEE CHILD
Varrak, 2018

Pooleldi juhuse tahtel kaasatakse endine sõjaväepolitseinik Jack Reacher operatsiooni, mille eesmärk on üles leida FBI kadunuks jäänud agent. Saadud ülesannet täites satub ta Maine'i osariigi rannikul asuvasse majja, mille asukad on lasknud end muust maailmast eraldada kõrge kivimüüriga. Ja on ka põhjust. Maja peremees näikse tegelevat idamaiste vaipade importimisega USA-sse, kuid loo arenedes selgub, et see on tema jaoks kõigest kattevari.

Jack Reacherit ajendab tegutsema ka üks isiklik motiiv: kümme aastat tagasi luhtus tema ja ta toonaste kolleegide katse vahistada armeeluures kõrgel ametikohal töötav isik, kes müüs pärast Lahesõda Lähis-Ida riikidele USA ülisalajaste relvade jooniseid.


VINGUV JALALUU
JOEL JANS, MEELIS FRIEDENTHAL, INDREK HARGLA, MANIAKKIDE TÄNAV, JAAGUP MAHKRA, MANN LOPER, ANDRUS KIVIRÄHK, MART SANDER, SIIM VESKIMEES
Raudhammas, 2018

„Vinguv jalaluu“ on teine raamat kirjastuse „Raudhammas“ algupäraste temaatiliste ulmeantoloogiate tsüklis. See raamat on sündinud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi loomingu tähistamiseks ja ilmub Euroopa kultuuripärandi aastal. Antoloogias on „Eesti rahva ennemuistsete juttude“ ainetel kirjutatud kümme juttu üheksalt tunnustatud kirjanikult.

Antoloogias on näiteks Andrus Kivirähki novell „Puulased ja tohtlased“, mis vaatleb hirmutavat võimalust, mis võib juhtuda, kui pöörduda tänapäeval muinasmaagia poole ja kasutada seda poliitikas. Meelis Friedenthal loos „Vinguv jalaluu“ satub ajaloolane kummalise leiu otsa, mis hakkab temas tekitama salapäraseid nägemusi. Mart Sanderi „Üksinduse allikas“ on muinasjutuline ja romantiline ajarännuteemaline kõhedusjutt. Indrek Harglalt on kaks teksti, millest esimene jutustab loo, kuidas 1932. aastal leidis üks folklorist senitundmatu Kreutzwaldi muistendi ja selle jälgi ajades avastas, et mõni muinasjutt võib päris tõsi olla; teine jutt –„Kahitud kuningatütar“– on mõtteline järg kuulsale „Kullaketrajate“ muinasjutule. Joel Jansi „Tarkmees taskus“ on küberteemaline põnevusjutt häkkerist ja Kreutzwaldi universumil põhinevast virtuaalreaalsusmängust.


VÕILILLEVEIN
RAY BRADBURY
Kirjastus Paradiis, 2018

Ameerika kirjanik Ray Bradbury (1920–2012) on eesti lugejale tuntud peamiselt kui romaanide „451° Fahrenheiti“ ja „Marsi kroonikad“ autor. Käesolev teos erineb kirjaniku muust loomingust, kuivõrd tegu on realistliku ja lüürilise koega lapsepõlveromaaniga. Ent rääkides kaheteistaastase Douglas Spauldingi suvest Illinoisi väikelinnas Greentownis, loob autor justkui terve inimelu mudeli ja pöördub seeläbi ikkagi täiskasvanud lugeja poole. Kuldkollane võilillevein on kui kõige ilusa, meeldiva ja elus allesjääva sümbol.





KÖIELKÕNDIJA
MIINA HINT
2018

Kirjanik Miina Hint on käsitlenud oma uues luulekogus "Köielkõndija" tänapäeva Eesti ja maailma kõige teravamaid probleeme. Samuti ka inimesest üleüldse ja tema elu mõttest.






VIIMANE KUSTUTAB TULE
REIN RAUD
Kirjastus Salv, 2018

Pärnu üleujutuse tõrjetöid oma silmaga üle vaatama tulnud peaminister Holger Tramm annab Endla teatri peaukse ees intervjuud, kui korraga hüppab rahvahulgast välja keegi noormees, tabab otse telekaamerate ees turvameest jalahoobiga pähe ning lööb oma hambad toimuvast justkui halvatud peaministrile unetuiksoonde. Veri pritsib joana.

Peaministri jõhkra tapmise jälgi ajades satub uuriv ajakirjanik Kairit Nõlvak varsti palju suurema saladuste puntra otsa — ja taipab ühtlasi, et sama pundart püüab temaga võidu lahti harutada ka keegi teine, temast palju võimsam... “Viimane kustutab tule” on korraga lugu võimust ja vastutusest, vassimisest ja usaldusest, eeskätt aga sellest, mille kõigega võivad inimesed oma põhimõtete kaitsel eneselegi ootamatult hakkama saada.

Rein Raua ootamatu otsus kirjutada poliitiline ulmethriller on andnud meile põnevaid ideid täis raamatu, mis paneb küsima, kas Eesti on saanud endale oma Stieg Larssoni? — Daniel Vaarik, poliitilise kommunikatsiooni ekspert, endine peaministri pressinõunik

See raamat on haarav rännak, mitte lihtsalt põnevus või ulme, vaid mõistatus, mille igal killul on mitu tähendust. Kui ohtlik on ühiskond, kus pea iga inimest saab millegi eest karistada? Valmidus teiste elude ja saatustega omakasuliselt riskida ju võimusuhetest ei kao. Inimloomuse tumedam külg, vandenõud ja usk neisse võtavad ses raamis uusi vorme. Aga äkki ongi elu palju salapärasem kui arvata oskame? — Ülle Madise, Eesti Vabariigi õiguskantsler


ELU ON TEATER
VIRVE OSILA
Põhjarannik, 2018

Virve Osila raamatusse "Elu on teater" on autor valinud välja 10 näidendit, mis kirjutatud aastatel 1983-2008. Mõeldud olid need külalavadele ja neist kaante vahele mahtunuist on 8-t ka üle Eesti edukalt mängitud. Näidendid on lihtsakoelised ja elulised, autor on väitnud, et ta on lood elust maha kirjutanud; neid omalt poolt utreerinud ja pannud ühte tegelasse mitme persooni teod ja ütlemised. Kuigi tegemist on näidenditega, sobivad need juttudena lugemiseks, andes ülevaate meie külaelu ilust ja valust eelmise sajandi lõpukümnenditel ja uue sajandi algusajal.



SALAELUD
KAI AARELEID
Varrak, 2018

"Salaelud” sisaldab aastatel 2010–2018 kirjutatud novelle ja miniatuure, osa on varem avaldatud ajakirjanduses, suurem osa seni avaldamata. Täpses ja tihedas naiselikus käekirjas käsitleb autor oma proosaloomingus läbivaid teemasid, nagu mälu, juured, reetmine, kaotusvalu ning habras joon tõeluse ja väljamõeldise vahel.

Tõlkija taustaga kirjanik Kai Aareleid on varem avaldanud romaanid „Vene veri” (Varrak, 2011) ja „Linnade põletamine” (Varrak, 2016), luulekogud „Naised teel” (EKSA, 2015) ja „Vihm ja vein” (EKSA, 2015) ning novelle, luulet ja artikleid ajakirjanduses. Novelli „Tango” eest pälvis ta 2013. aasta Friedebert Tuglase novelliauhinna, mõlemad tema romaanid on kandideerinud olulistele kirjandusauhindadele. „Linnade põletamine” on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.



IGAL HETKEL OLEME VEEL ELUS
TOM MALMQUIST
Eesti Raamat, 2018

Tom ja Karin ootavad oma esimest last, kui Karin äkki haigestub ja haiglasse satub. Laps aidatakse keisrilõikega ilmale. Nagu painajalikus unenäos jookseb Tom haigla all kulgevate tunnelite kaudu intensiivraviosakonna ja vastsündinute osakonna vahet – elu ja surma vahet.

Ta naaseb koju lapsega, aga ilma Karinita, ootamatust kaotusest vapustatuna. Mõni kuu hiljem sureb ka Tomi isa, kellega pojal on kogu elu olnud keerulised suhted.

„Igal hetkel oleme veel elus” on valus ja ilus lugu armastusest ja surmast, isadusest ja hetkhaaval elatavast elust. Ka siis, kui pinev olevikulugu surmast võtab tempo maha, rändab ajas tagasi ja hakkab kokku panema mosaiikpilti Tomi ja Karini ühisest elust, säilib terav reaalajatunne. Tasapisi hakkab lugeja aru saama, kuidas Tomi ja Karini armastus välja kujunes, ja mõistab, et see lugu ei räägi ainult vapustusest ja leinast, vaid eelkõige räägib see elust.

Malmquisti keel on täpne, ta hoidub ülespuhutud väljenditest. Teose muudab eriti haaravaks autori oskus kasutada kirjutades osavalt tempomuutust, tormates kord raevuka hooga ning siis peatudes ja kirjeldada mingit väikest, kuid olulist detaili. Ta teeb seda tasakaalustatult, oma isikupärases rütmis, hoides lugejat haardes, kuni viimane lehekülg on loetud, ega lase ka siis päriselt lahti. See lugu jääb väga kauaks meelde.

Tom Malmquist (snd 1978) on luuletaja ja muusik. Rahvusvaheliselt menukas autobiograafiline romaan „Igal hetkel oleme veel elus” on tema esimene proosateos, mis pälvis Rootsis Dagens Nyheteri kultuuriauhinna ja Karin Boye kirjandusauhinna ning kandideeris 2016. aastal Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnale.


PÄRAND JA KESKKOND
VIGDIS HJORTH
Eesti Raamat, 2018

Kartmatu norra kirjanik Vigdis Hjorth (snd 1959) ja käesolev romaan põhjustasid norra kirjanduse viimase suurema skandaali (pärast Karl Ove Knausgårdi „Minu võitlust“), mistõttu seda on ohtralt tõlgitud ja tunnustatud. Võib julgelt öelda, et see on kirjaniku senise loomingu tipp.

Raamat räägib jõukast norra perekonnast, kus väliselt kõik klantsib, aga seest on midagi väga mäda, suhted on keerulised, pärandiküsimus tekitab vastastikust vihavaenu ja tagatipuks süüdistab tütar oma isa seksuaalses kuritarvitamises. Skandaalselt mõjub romaan aga sellepärast, et lugu on võetud kirjaniku enese elust, mille tõendiks avaldas Vigdis Hjorthi noorem õde Helga aasta hiljem „kättemaksuromaani“, kus püüab esitatud fakte ümber lükata ja ennast puhtaks pesta. Norras joosti ka sellele romaanile tormi.

Hjorth debüteeris lastekirjanikuna ja hakkas seejärel kirjutama täiskasvanutele. Ta pälvis laiemat tähelepanu romaaniga „Draama Hildega“, mis ilmus 1987. aastal. 2006. aasta suvel valisid ajalehe Dagbladet lugejad tema romaani „Oleks“ (2001) viimase kahekümne viie aasta üheks olulisemaks teoseks. Hjorthi raamatud käsitlevad inimese elusituatsioone ja -valikuid, aga ka poliitilisi teemasid. Romaanidega „Rattavahetus“ (2007), „Räägi minuga“ (2010), „Kolmkümmend päeva Sandefjordis“ (2011), „Elagu postisarv!“ (2012) ja „Norra maja“ (2014) on kirjanik end tõestanud julge poliitilise autorina.


SAMURAI
ENDŌ SHŪSAKU
Gallus, 2018

Jaapani kirjandusklassiku Endō Shūsaku silmapaistvaimaks teoseks nimetatud tõestisündinud loost jutustav romaan „Samurai” räägib, kuidas 17. sajandil Jaapani delegatsioon kaubandussuhete loomise eesmärgil üle ookeani purjetas. Autor näitab, kuidas tänapäeva Mehhiko aladel põrkuvad ida, lääne ja Uue Maailma mõtteviisid. Üles kerkib küsimus, kuidas saavad olla eri kultuuride mõtteilmad niivõrd erinevad, kui inimpsühholoogia oma põhiolemuselt on üks ja sama.

Üheks romaani peategelaseks on frantsiskaani preester Velasco, kes viibib Jaapanis misjonitööl. Peale selle, et ta loodab jaapanlasi ristiusku pöörata, on tal ka suur soov saada kohalikuks piiskopiks. Et oma väärtust tõestada, veenab ta üht Jaapani ülikut korraldama uskumatuna näiva retke Mehhikosse, mis võiks jaapanlastele õnnestumise korral rohkelt kasu tuua. Talle antakse kaasa samurai Rokuemon Hasekura, kes loodab selle reisiga kaotatud varanduse taastada. Aastate pikkune reis kujuneb aga hoopis teistsuguseks, kui keegi aimata oskas.

Jaapani ühel tuntuimal kaasaegsel kirjanikul Endō Shūsakul on erakordne võime mõista inimest sügavuti ja see meisterlikult sõnadesse panna. Teda on nimetatud Jaapani Graham Greene’iks ja nii nagu Greene’igi, on ka teda esitatud Nobeli kirjandusauhinna nominendiks. Kirjastus Gallus on varem andnud välja Endō Shūsaku romaani „Vaikus” (e k 2016). Aastal 2016 esilinastus tolle romaani põhjal valminud film, režissööriks Martin Scorsese.


JA MEIE KOHAL VAID SININE TAEVAS
LUTZ DETTMANN
Sinisukk, 2018

Eesti aastal 1946. Noor eestlanna Anu arreteeritakse NKVD poolt, tema baltisakslasest sõber Christoph pääseb põgenema Rootsi. Noor naine aga mõistetakse süüdi ja saadetakse Gulag-i.

Eesti aastal 2006. Noor eestlanna Irja uurib oma perekonna minevikku. Tema soov on murda oma ema poolt senini rangelt järgitud vaikimise müüri ning saada vastust oma tõelise isa kohta. Viimaks hakkabki ema rääkima ning saladused tulevad päevavalgele. Lugu ülekohtust, kehvadest elutingimustest, stalinistlikust terrorist ja surmast, aga ka inimeste solidaarsusest, julgusest ja nende lootustest. Suure armastuse lugu.

Lutz Dettmann jutustab selles raamatus edasi Anu Lina ja Christoph Scheerenbergi lugu, mis ilmus 2012. aastal Saksamaal ja 2013. aastal Eestis pealkirja all „Anu ̶ aja, sõja- ja armastuslugu Eestimaal“.


LESKEDE KLUBI. ARMULAUAMÕRV
EHA VEEM
Tänapäev, 2018

Leskede Klubi, ühe Eestimaa küla krapsakate pensionäride sõpruskonna vastu on saatus armuline olnud: lisaks bridžimängus teravdatud mõistusele ja suurepärasele tervisele veeretab elu nende päevadesse väljakutseid, mis erinevalt „Midsomeri mõrvade“ järjekordse osa nautimisest diivanil nõuavad reaalset nutti ja julgust ja veidi seiklusvaimu. Laip kirikus, kadunud teismeline, vana piirivalvetorni väisav salapärane isik ja kõige krooniks haihtunud armulauakarikas ...




EESTI TUNNE
Rahva Raamat, 2018

"Eesti tunne" on äsja ilmunud luulekogumik, mille koostas poetess Doris Kareva. Enam kui 400 isamaalisest luuletusest ja laulutekstist koosnev tervikteos koosneb üheksast osast, mis peegeldavad erinevaid järke Eesti ajaloost.

See annab hea terviku pea kogu poeesiast, mis Eesti ja eestlaste kohta aja jooksul kirja pandud on. Erinevate luuletuste autoreid on ligi 100.

Alates Jannsenist, Koidula, Mats Traadi või Jürgen Roosteni on raamatu koostaja Doris Kareva sõnul tegemist perekonna looga, kus kõiki tekste ühendab suur hoolimine kodumaast.

Vaata ka Doris Kareva intervjuud ERR kultuuriuudistele:

Doris Kareva:

"Igaühel on oma Eesti. Igal ajastul on oma tundetoon. Üle 400 laulu ja luuletuse on selles raamatus põimitud omamoodi kirivööks, milles keerdub lahti Eesti lugu kogu oma tunderikkuses.

Laulda ja luuletada võib kõigest, mis hinges ja hingel – elust, armastusest ja surmast, aga ka oma maast, selle loodusest, keelest ja kommetest – ikka kõneleb see olemise viisist ja viisil.

Isamaaluule oli märksõna, millest lähtudes see raamat hakkas kuju võtma. Silma, kõrva ja meelde jäänut kokku kogudes, lõputuid lehekülgi läbides sai selgeks, kui erinevaid tundevarjundeid ja -seoseid on kätkenud mõte Eestist läbi ajaloo.

„Eesti tunne“ pole niivõrd pidupäevateos kui raamat igiomasest, mida lapata ikka ja jälle, leida hingetuge rõõmsamatel ja raskematel aegadel. Siin on nii laule, mida teab peast enamik eestlasi kui ka vähem tuntud värsse; tekste, mis omavahel kõnelevad ja sõnelevad, sageli südant valutades, kuid siiski ühte hoides.

Pea iga luuletus on ise kutsunud juurde järgmise, samast juurest pärineva, mis sest, et sündinud teisel ajal või kirja pandud teistsuguse käekirjaga. Nagu ringmängus või rahvatantsus on niimoodi moodustunud üheksa sõõri, igaühel erinev tundetoon.

Mitte kõik luuletajad, kellest lugu pean, mitte kõik mulle olulised tekstid ei ole siia raamatusse jõudnud – aga kõigis siin sisalduvais luuletustes olen ära tundnud midagi ainuomast, mida kokku võtta sõnadega: Eesti tunne.

Usun, et see äratab äratundmist ka lugejas."


HÄSTIJÄTT
SIIRI SISASK
Petrone Print, 2018

Siiri Sisaski „Hästijätt“ on mitmekihiline lugu. Autor jagab siin oma vanaema, sada aastat tagasi sündinud Elleni mälestuskilde, mis leiti ülestähendustena pärast tema surma. Samas peegeldab autor vanaema mälestuste pealt iseenda elu seiku. Tasapisi joonistuvad välja kaks sarnast naist eri ajastutes: tugevad, oma joone ajajad, igasugustes oludes hakkama saajad. Loo kulminatsiooniks on dialoogid vanaema surivoodil ning järelmänguks kingitused metsavaimudelt pärast vanaema surma.